Kell sai kuus ja Päevakaja võtab kokku esmaspäeva viienda oktoobri sündmused. Mina olen toimetaja Reene Leas. NATO peasekretär kutsus täna õhtuks kokku liikmesriikide suursaadikud, et arutada Venemaa lennukite sattumist Türgi õhuruumi. NATO peasekretäri Jens Stoltenberg ütles, et Türgi õhuruumi rikkumine Venemaa poolt on vastuvõetamatu. Tänavuse Nobeli meditsiiniauhinna pälvisid William kämpelsatuši ja jou, jou too avastuste eest parasiitide põhjustatud haiguste ravis. Euroopa komisjon ja Türgi valitsus on töötanud välja tegevusplaani, kuidas migrantide massilist saabumist Euroopasse takistada. Kruiisisadam vähemaks ehitatud Saaremaa sadamast hakkab sügistalvel pihta ka regulaarne Pawedu kampaania. Sinu otsusel on jõud, mida tarbid näitab seoseid Eesti tarbija. Praegu ma inimeste vahel kutsub vältima mõttetut tarbimist ning tegema endale selgeks, mida sa tarbid. Ilmunud on plaat Arvo Pärdi lastelauludega aastatest 1956 kuni 70. Eesmärk oli tuua seda muusikat ka laiemalt. Eesti laste ja mudilaskooride repertuaar paarid. Täna öösel ja homme päeval on sajuta ilm. Puhub nõrk kirde ja idatuul, rannikul on tuule tugevus puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus üks kuni pluss neli, rannikul kuni pluss seitse kraadi. Päeval on sooja kuus kuni üheksa kraadi. Ja alustame välisteemadega Janek Salme. NATO peasekretär kutsus kokku liikmesriikide suursaadikud seoses Türgi õhuruumi rikkumisega Venemaa poolt. Arutelu toimub täna õhtul. NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et Türgi õhuruumi rikkumine Venemaa poolt on vastuvõetamatu. Venemaa tegevus ei aita kaasa julgeolekule ja stabiilsusele regioonis. Ma kutsume Venemaad üles täielikku taustama NATO õhuruumi ja hoiduma pingete suurendamisest alliansiga. Ma kutsume Venemaad üles astuma vajalikke samme, et siduda oma püüdlused rahvusvahelise kogukonna jõupingutustega võitluses islamiriigi vastu, ütles Stoltenberg. Üks kõrge USA kaitseametnik ütles uudisteagentuurile AFP Türgi õhuruumi rikkumine Vene hävitaja poolt Süüria piiri lähedal ei olnud ilmselt juhuslik. Ta lisas, et juhtum tekitab küsimusi Venemaa plaanide kohta ning kahtlemata ka professionaalse käitumise kohta õhus. Türgi välisministeerium teatas täna varem, et Vene hävitaja sisenes Türgi õhuruumi laupäeval kell 12. Null kaheksa riigi lõunaosas Hothi provintsis ja eladagi piirkonnas. Vene lennuk pöördus tagasi Süüria õhuruumi, kui talle saadeti vastu kaks piirkonnas patrullinud türgi hävitajad F 16. Tänavuse Nobeli meditsiiniauhinna pälvisid William kämbel Satoshi Omura ja johtu iiri päritolu kämmel ja jaapanlane Omura said preemia avastuse eest, mis puudutavad ümarusside põhjustatud infektsioonide uudset ravi. Hiinlane tuusay preemia õudset malaaria ravi puudutavate avastuste eest. Preemia antakse laureaatidele üle 10. detsembril Stockholmis toimuval tseremoonial. Maailmapank langetas Ida-Aasia ja Vaikse ookeani riikide majanduskasvu prognoosi, kuid on seisukohal, et Hiina Andrus järsku langust ei lähe. Panga hinnangul jätkub Hiina majanduskasvu aeglustumine järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Panga hinnangul peaks maailma suuruselt teine Andrus kasvama sel aastal 6,9 protsenti, järgmisel 6,7 ja ülejärgmisel 6,5 protsenti. Maailmapank tõdes, et Hiinal on piisavalt poliitilisi vahendeid, et järsku majanduslangust vältida. Hiina juhtkond on seadnud eesmärgiks, et majandus peab sel aastal kasvama seitse protsenti. Tegu oleks viimase 25 aasta nõrgema näitajaga. Norra tõstis kolmandat korda viimaste nädalate jooksul tänavu riiki vaata põgenike arvu prognoosi. Uue prognoosi kohaselt esitatakse tänavu Norras 20000 kuni 25000 varjupaigataotlust. Norra immigratsiooniamet prognoosib, et tuleval aastal esitatakse Norras üle 30000 varjupaigataotluse. Sel aastal on Norrasse saabunud 13246 varjupaigataotlejate. Võrreldes ja aasta sama perioodiga on taotluste arv kasvanud nelja ja poole 1000 võrra. Türgi president Tayyip Erdogan peab täna Brüsselis Euroopa liidu esindajatega kõnelusi immigratsioonikriisi ohjamise üle. Euroopa komisjon ja Türgi valitsus on töötanud välja tegevusplaani, kuidas migrantide massilist saabumist Euroopasse takistada. Plaan peaks avalikustatud, seda ma veel täna õhtul Margitta. Otsmaa jätkab sel teemal. Türgis elab praegu vähemalt kaks miljonit Süüriast pärit põgenikku ning riik on migrantidele ka lähtepunkt, jõudmaks mujale Euroopasse. Põgenike seas on päris palju neid, kellel ei ole legaalset põhjust Euroopa liidus varjupaika saada, aga nende tagasitoimetamine lähteriiki on keeruline. Enamik süürlasi, kes on Türgist edasi läinud, kannatavad sest Euroopas ei ole lihtne elada, siin ei ole väga viga, ütleb üks Türgis elav süürlane. Teine ütleb, et soovib siiski pääseda Euroopasse, et õppida ja saavutada parem tulevik. Euroopa Komisjoni ja Türgi tegevusplaan näeb ette rohkemate põgenikelaagrite loomiseks rahalist toetust. Sel juhul jääksid Süüria asüülitaotlejad Türki, kus neile on tagatud juurdepääs arstiabile ja töökohtadele. Euroopa Liit nõuab endale tõenäoliselt õigust Türgi rannikujoonel patrullida, et võimalike inimsmuugeldajate tabada. Kõik merel kinni peetud migrandid aga saadetakse tagasi Türki. Ankara võib siin soovida ka vastuteenet, näiteks viisavabadust oma kodanikele. Viisavabadust on Türgi Euroopa Liidu kandidaatriigina küsinud juba aastaid, kuid tulutult, meenutab Europarlamendi saadik Urmas Paet. Noh, iseküsimus on see, kui, kui jäigalt ta seob selle muude asjadega, mis noh, niikuinii peaks toimima ja noh, üks leping, mida kindlasti Euroopa liidul Türgiga vaja on, ongi isikute tagasivõtu lekk, aga ka selle lepingu sõlmimist ja jõustamistandürkiseni sidunud siis viisavabadusega Euroopa Liitu, Türgi kodanikele. Teine võimalus põgenikevoo peatamiseks on vastuvõtukeskused Euroopa Liidu piiril, ütleb Paet. Kus siis kohe Euroopa Liidu piiriületamise järel on võimalik teha nii-öelda esmased toimingud ja uuringud, et selgitada välja saabunud inimese tausta, see, kas tal tegelikult on põhjus saada süüli või, või mitte. Samas, kui mitmed Euroopa riigid tugevdavad piirikontrolli ja sulgevad piire, tuleb põgenikel leida teine tee. Politsei ja piirivalveameti integreeritud piirihalduse büroo juht Helen neidervjueerme kinnitab, et piirivalve jälgib olukorda ja otsest ohtu meie piirile näiteks Valga suunalt. Esialgu ei ole. Me vaatame igapäevaselt olukord selle muudatusi ja kui peaks tekkima vajadus piiril kontrollid kehtestada, siis see saab olla ainult erakorraline meede. Lühikeseks ajaks peab põhinema selgel ohuhinnangul, et tõepoolest riigi julgeolek või avalik kord on olulisel määral ohtu sattumas. Loomulikult tuleb siin arvesse võtta ka seda, et tegemist on kuluka tegemisega. Prokuratuur ei vaidlusta Harju maakohtuotsust, millega jäeti ametisse Tallinna linnavolikogu esimees Kalev Kallo. Määruse tegemisest on möödunud 10 päeva ning prokuratuur määrust ei vaidlustanud, teatas riigiprokuratuuri pressiesindaja Ilmar Kahro. Harju maakohus otsustas 25. septembril mitte rahuldada taotlus Tallinna linnavolikogu esimehe Kalev Kallo ametist kõrvaldamiseks. Kohus leidis, et Kallol puudub tulenevalt tema ametipositsioonist Tallinna linnavolikogu esimehena võimalus mõjutada Tallinna linnavalitsuse töötajaid. Balti riikide strateegiline huvi on oma sõltuvust Vene elektrisüsteemi talitluses vähendada. Konkreetsete lahenduste üle käivad Euroopa Liidu liikmesriikide vahel alles arutelud ja viiakse läbi veel täiendavaid uuringuid. Leedu seimi Euroopa asjade komitee esimees Gediminase Kirkilas ütles telekanalile Eller tee antud intervjuus, et Venemaa on sellega seoses hakanud rääkima uute ülekandeliinide ehitamisest, mille eest arve kavatsetakse esitada Balti riikidele. Kiired tee sünkroniseerimis plaanis ei ole, samuti pole ka mingit kompensatsioonikohustust, kinnitab Eleringi juht Taavi Veskimägi. Üheski lepingus, mis täna reguleerid terrib balti riikide sünkroontöö Vene ja Valgevenega kuskil midagi sellist sätestatud ei ole, nii et see kindlasti ei vasta tõele. Tõsi on see, et on kohustus kokkuleppeliselt osapooli informeerida, aga see hetk, kui balti riikide tee sünkroniseerimine aset leiab, ei ole mitte homme, vaid paremal juhul selline 2025 2030 perspektiivis, nii et meil on aega ja veel uurida, leppida omavahel Euroopa liidus kokku, mis on siis see stsenaarium, kuidas tee, sünkroniseerimine ja hilisem balti elektrisüsteemi talitlus välja näeb ja siis jõuame ka Venemaad informeerida, et neil oleks veel piisavalt aega oma elektrisüsteemi vastavalt ümber kujundada, et tegutseda ilma balti riikide toeta, seda nimetatakse niinimetatud prilliringiks, mis siis koosneb Valgevenest, Venemaast, Eestist, Lätist, Leedust ja meil on omavahelised õigused kohustused sätestatud, aga tõesti, need lepingud näevad ette maksimaalselt, et sellist informeerimise ja kooskõlastamise kohustus, aga kindlasti mitte mingisuguseid rahalisi kompensatsioone ega, ega mitte midagi sellist. Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi peadirektorina tööd alustanud Hendrik Hololei ütles, et paljud perifeersete riikide lennuettevõtted pole elujõulised, mistõttu jätkub lennufirmade ühinemine. Riigi kontrollitud lennuettevõte ei ole konkurentsivõimeline, ütleb Hololei, kelle sõnul on ka Estonian Airi tuleviku võtmeküsimuseks erainvestori kaasamine. Henrik Hololei ka rääkis Johannes Tralla. Euroopa Liidu selle hooaja töörütmi iseloomustab selline kriisi haldus ja kriiside leevendamine. Kas transpordisektoris on ka mõni tulekahju, mis noh, nende kriiside kõrval on võib-olla tähelepanuta jäänud, mida peaks kohe kustutama asuma? See ei ole ju mingi saladus, et transpordivaldkond on ka üks terroristide selliseid lemmiksihtmärke, kuna tal on väga suur nii-öelda avalikke poliitiline profiil, lennundus näiteks, aga Me mõtleme siin mõned nädalad tagasi sündmused, mis toimusid kiirrongis, Pariis, Amsterdam see seab jällegi üles küsimus, et kogu nii-öelda transpordisektori julgeolekust ja loomulikult see on näiteks üks teema, kus, kus, kus kriis on pidev, et, et sa pead olema kogu aeg ühe sammu ees. Teie töölaual on õige pea Euroopa lennundusvaldkonna strateegia, kuidas see võiks mõjutada meie poolt vaadates lennundust, kuidas Eesti õhutulevik võiks selle strateegia valguses välja näha? Tegelikult küsimus on selles, et kas Euroopa lennundus üldse 10 20 aasta pärast on globaalselt konkurentsivõimeline, me vaatame seda, kus reaalselt kasv lähema kahe kümnendi jooksul nii-öelda tuleb, siis see kasv ei tule, euroop vast ei tule ka põhja, ameeriklastega, Lõuna-Ameerikasse, kast tuleb puhtalt nii-öelda Aasiast ja Kagu-Aasiast, kus on oodata, et, et näiteks lennundusturg kolmekordistub me peame leidma ka viise, kuidas me suudaksime sellest kasvust osa saada, kuidas Euroopa lennuettevõtjad suudavad sellest kasvust osa saada, teiselt poolt ka Euroopa tervikuna. Edu jaoks on siis see, et inimesed ja ettevõtted saaksid üha paremini olema ühendatud ka Euroopa sees on väga selgelt paika pandud riigiabi reeglid küllaga. Üritame siin leida võimalusi just nimelt selle ühjendatavuse tagaks konsolideerumine on samuti üks osa sellest, mis tähendab seda, et enne kui ettevõtted ühinevad Euroopas ja ühinevad ka järgnevatel aastatel, see on protsess, on toimunud juba viimased viis kuni 10 aastat. Probleem on see, et paljud just nimelt perifeersetest riikidest pärit kohalikud lennuettevõtted ei ole elujõulised. Ja ma kujutan ette, et ka näiteks Eesti kontekstis ütleme sellist spetsiifilist ühendatavust pakub lennuettevõte, kes ühtlasi delegaat tihedat koostööd suurte konsulteeritud lennuettevõtetega ja tuues neile nii-öelda reisijaid, kes pärast edasi lendavad mingisugustele jätkulendudele on, on tegelikult ju see mudel, mis, mis võimaldaks töötada, aga see peab ikkagi olema ka kantud erasektori huvist ja ja seda ja ei saa nagu administratiivselt riigi poolt luua kõik nii-öelda riigi poolt kontrollitava lennuettevõtjad varem või hiljem ei ole enam konkurentsivõimelised olnud ja nende jaoks ka selle nii-öelda investori leidmine on äärmiselt tähtis. Seda ideed, et kolme balti riigi peale oleks üks lennufirma, see on ka üks variant Aga miks mitte, aga tõsiasi on ka see, et näiteks kui me räägime Balti riikides, siis balti riikide turg on täna Euroopas nii-öelda lennundusturgu vaadates ka oma teeninduspiirkonnas mõistes suhteliselt väike ja suhteliselt piiratud, et ise isegi see ei pruugi olla piisav garantii selleks, et seal võiks olla üks pikaaegset elujõuline ja konkurentsivõimeline ettevõte. Kruiisisadamaks ehitatud Saaremaa sadamas hakkab tänavusel sügistalvisel hooajal esmakordselt pihta ka regulaarne kaubavedu. Kui seni on sadamas käinud ainult üksikud kaubalaevad, siis kuni kevadeni tahab ettevõte Jonaidid logers sadama kaudu välja vedada kuni kaheksa laevatäit hakkepuitu. Margus Muld jätkab. Külastas Saaremaa sadamat viis ristluslaeva ja varasemalt on sügistalvisel perioodil sadam seisud valdavalt tühjana. Hakkepuidu tootmisega tegelev ettevõte. Näited lugers taotles endale puistematerjali veoks vajaliku vee erikasutusloa ja plaanib just Saaremaa sadama kaudu kruiisivälisel perioodil oktoobrist aprilli lõpuni Rootsi hakkepuitu vedada. Peeter Volkov ju näiteid logersi juhatusest. Imede sama meite laev Symphony siin taga plaanime siia tuua kuus kuni kaheksa korda ja laeva laeva mahub 8000 kanti. Ehk siis kuskil 2000. kuni 2500 tonni neis oleneks. Kaua sellest niiskusest? Tallinna sadam, kellele saare sadam kuulub, kinnitab, et vaatamata pooleliolevale kohtuvaidlusele kaubasadama infrastruktuuri ehitamise üle on praegune tegevus seaduspärane ja ka ringkonnakohtu otsus selles suhtes peaks tulema üsna pea. Sirle Arro Tallinna Sadama kommunikatsiooniosakonna juhataja. Meie naabrid on siis vaidlustanud detailplaneeringu algatamise, see on teise astme kohtusse ringkonnakohtus ja ringkonnakohus on otsustanud, et istungit ei tule, vaid on kirjalik menetluse otsustajaks, ess meieni jõudma 14. oktoobril. Olemasolevat infrastruktuuri kasutades on võimalik kaubalaevast teenindada. Meil on keelatud igasugune edasine ehitustegevusse ehk siis nagu ladude või mingite selliste kaupade ladustamiseks teenindamiseks loodava infrastruktuuri ehitamine aga, aga hetkel olemasolevat infrastruktuuri võib kasutada. Praegusel hetkel on meil leping häbartneriga Jonaatid logersiga rohkem kokkuleppeid, kindlad, et meil ei ole. United lugersi jaoks on kaks põhjust, miks just Saaremaa sadamat kasutatakse siia sadamasse saab tuua suurema süvisega laevu ja talvel on siin suurem tõenäosus, et sadam on jäävama. Kogemus näitab, et on jäävaba kaks aastat tagasi sai tehtud talvel ja täiesti vaba. Samal ajal, kui oli Roomassaare kinni. Järgmiseks suveks on aga sadamasse plaanitud taas viie ristluslaevakülastust. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Kuressaarest. Tänavune aasta on Euroopas kuulutatud arengukoostöö aastaks, ka Eestis korraldatakse teavituskampaania seoste tutvustamiseks Eesti tarbijate ning arengumaade inimeste vahel. Uku toom jätkab sel teemal. Arengukoostöö on suhe riikide vahel, tarbimine on suhe inimeste vahel, riik võib-olla arengukoostöös eeskujulik, tarbija võib aga selle oma käitumisega ära nullida. Arengukoostöö ümarlaua kommunikatsioonijuht Katrin Pärgmäe nendib. See tarbijate jõud on lihtsalt nii suur, kui palju meie enda ostuotsustega anname raha arenguriikide tootjatele ja ettevõtetele. Me oleme juba praegu oma maailmaga üsna kriitilises seisus, ütleb Pärgmäe. 20. august 2013 oli maailmale kurb päev, kus kogu maailmatarbimine ületas selle, kui palju maailmas planeedil on nii-öelda võimekust inimesi üleval pidada. Ehk siis meil on situatsioon, kus me iga päevaga iga ostuga, mis me teeme, me teeme seda enda laste arvelt. Me jätame planeedi neile halvemasse seisu. Mis on aga siis praeguse kampaania eesmärk? Meie eesmärk on anda tarbijale lehel terve ilm poee hästi selgelt mõistetavaid soovitusi ja infot, et kui ma tahan olla keskkonnasõbralikum, kui ma tahan paremini tarbida, et kuidas me seda tehase See internetileht Terve ilm teatab, et teistsugune maailm on võimalik ja sinu otsusel on jõud. Aga mida selle otsusega jõuga peale hakata, kuidas käituda, kas vähem tarbida? Tarbida vähem on kindlasti eesmärk, sellepärast et noh, me näeme, just algavad igal pool ühed päevad ja teised päevad, kus, kus räägitakse seda, kuidas ostke seda rohkem, toda rohkem tegelikult kõige õigem ja kõige odavam on mõelda iga ostu juures, kas mul on seda vaja, kui mul on seda vaja, siis vaadata edasi, kas ma saan selle kuskilt taaskasutusest või kas ma saan enda asju taaskasutada. Ja siis, kui mul on tõesti vaja uut asja, siis natuke uurida tausta, kes on selle teinud, sellepärast et kui tootja teeb hea kvaliteediga asja ja hoolib sellest, kes selle asja on teinud, siis on väga suur tõenäosus, et me saame parema kvaliteediga asjad. Aga kuidas seostub eelmise jutuga loosung eelista eestimaist? Väga hästi seostub esiteks sellepärast, et Eesti puhul me saame olla praktiliselt kindlad, et selle toote valmistamisel ei ole kasutatud lapstööjõudu. Et inimesed on saanud sellest sellist palka, et nad saavad needsamad lapsed kooli panna ja teiselt poolt transpordikulud on oluliselt väiksemad, kui me räägime sellest, et me lennutame näiteks kauba teiselt poolt aga kohale sest kogu maailma energia jast üks seitsmendik läheb ainult transpordiks. Homme õhtul esitletakse Vene kultuurikeskuses Arvo Pärdi lastelaulude plaati Lapsepõlve lood. Plaatsa valmis rahvusringhäälingu Arvo Pärdi keskuse ja Raadio laste laulustuudio koostöös Riina Eentalu vahendab. Paljudele lapsevanematele toob see laul ehk lapsepõlve meelde, lastele aga on ehk uus ja huvitav. 15 laulu on Arvo Pärdi lastelaulude CD-l lapsepõlvelood, laulavad Raadio laste laulustuudio koorid. Plaadi andis välja Eesti rahvusringhääling koostöös Arvo Pärdi keskusega. Plaadil on valik lastelaule, mida Arvo Pärt on kirjutanud aastatel 1956 kuni 70 küll enamasti näidendite ja multifilmide jaoks. Laulja ja dirigent Kadri Hunt ütles. Need laulud on saanud ka omamoodi uue elu. Helilooja Tauno Antsil valmisid koostöös Arvo Pärdiga klaviiridest ja filmimuusika partituuris laiali paisatud lauludest. Uued instrumentaalseaded tekstide juures oli abiks leelo tungal. Kadri hundi eesmärk oli Arvo Pärdi looming tuua lasteaia mudilaskooride repertuaari sest seni lastel Pärdi muusikaga erilist sidet pole olnud. Meik ühehäälsed laule Saiga pisut organiseeritud, et oleks mitmehäälsust Tauno inskigi kammermuusika seaded ja kaaned, fonogrammid on kõik plaadi peal olemas, nii et kui keegi tahab ise laulda, siis tal on mingi selline helinäide kõrval. Ja kui see protsess juba kaugemale jõudis, siis hakkas ka univer Saaleditsioon Arvo Pärdi kirjastus selle vastu huvi tundma, et Teditsioonil ilmub partituur koos saksa ja inglise keelsete tekstidega, mis on mõeldud rahvusvaheliseks kasutamiseks, aga spetsiaalselt on ilmunud ka siis see noot, kus on olemas ainult eestikeelne laul, et tõepoolest Eesti lastekooridel ja eesti õpetajatel on võimalik võtta nagu väga praktiliselt kasutada. Kadri Hunt on ise lauljana väga palju Pärdi muusikat esitanud, kuidas tunduvad talle need aastakümnete tagused lastelaulud? Kui me nendega tööle hakkasime, siis ma nägin, et seesama Arvo Pärdi hoolikus iga noodi USAs avaldus ka seal, et me püüdsime nüüd salvestuse protsessis säilitada selle Arvo Pärdi joone, et meil on iga noot tähtis ja meil on kasenootide vaheline hetk väga tähtis. Ilmast räägib nüüd sünoptik Ülle Jõemaa, palun. Lähipäevil mõjutab meie ilma põhja pool laiuv kõrgrõhuala, mille hari ulatub Baltimaadele. Loode ja põhjavoolus kandub siia järjest külmemat õhku ja nii on öötundidel oodata õhus miinuskraade, päevased maksimumid aga jäävad alla 10 kraadi. Seega ilm külmeneb, kuid püsib olulise sajuta. Ööl vastu homset on Eestis muutliku pilvisusega sajuta ilm. Puhub põhja- ja kirdetuul neli kuni üheksa, saartel ja rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Varahommikul tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss neli, rannikul kuni pluss seitse kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ja sajuta ilm. Puhub valdavalt kirdetuul neli kuni 10, rannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis ja õhutemperatuur tõuseb vaid kuue kuni üheksa kraadini. Sõna nüüd sporditoimetusele spordiuudised võtab kokku Juhan Kilumets. Täna kogunes viimasteks Euroopa meistrivõistluste valikmängudeks valmistuv Eesti jalgpallikoondis, reedel kohtutakse võõrsil Inglismaaga, esmastan, päeval võõrustatakse Šveitsi. Hea uudisena sai septembri lõpus staabi- ja sidepataljoni spordirühma aega teenima läinud poolkaitsja Ilja Antonov kaitseväelt Loa koondist eelseisvates valikmängudes aidata. Eelmisel aastal Eesti üks. Null alistanud Inglismaa on valiksarjas võitnud kõik kaheksa kohtumist ning pääsu finaalturniirile juba kindlustanud Joel lindpere sõnul see aga eelseisvas kohtumises Eesti koondise elu kergemaks ei tee. Ei ole eelist, tegelikult ei ole, sellepärast et ma arvan, Inglismaa viimaste aastate siin kõik need tulemused suurturniiridel ja üldse nendele pääsemised on olnud suure küsimärgi all ja kui Inglismaa peaks kodus väikesele Eestile kaotama, siis peatreener ja mängijad oleksid konkreetse meediapressi all ja sa uudist läheks üle maailma laiali, mis oleks muidugi eestile super, eks. Aga teisest küljest vaatad seda, et Ma arvan, et see on nagu selline pöördemoment ja hooaeg ja valitseb, kel hakkab läbi saama ja ja see oleks nagu Eesti noortele ka ja mängijatele, kes meil siin on, et kes suudaksid ennast näidata ja teha elu mängu, et oleks tulevikuks mõni võib-olla mängija kuskil mõnes uues, huvitavas kohas, kus saaks ennast proovile panna ja oleks koondisele kasulikum. Anett Kontaveit parandas värskes tennise maailma edetabelis veelgi oma senise karjääri parimat kohta, tõustes ühe positsiooni võrra 89.-ks. Kaia Kanepi langes kaks kohta ja on 128. Bettina jätkab Serena Williams. Talle järgnevad Simona Halep ja Maria Šarapova. Meeste edetabelis langes Jürgen Zopp kaks kohta 156.-ks, Vladimir Ivanov jätkab 409.-na. Esikolmiku moodustavad ikka Novak Djokovic, Roger Federer ja Andy Murray. Margus hundi koduklubi Cincinnati Bengals alistas Ameerika jalgpalli profiliigas NFL koduväljakul Kansas City Chipsi 36 21. Hunt paraku Bengalsi koosseisu taas ei kuulunud. Bengals on nüüd sel hooajal võitnud kõik neli kohtumist. Aitäh sporditoimetusele praegu uudistest kõik kuulmiseni.