Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte teisipäevast, kuuendast oktoobrist stuudios on Kai Vare. EKRE saatis laiali 500000 kirjet nõuda sisserände asjus rahvahääletust. Eetikakeskuse juhi Margit Sutropi hinnangul ei teeni selline üleskutse seda eesmärki, mis avalikult välja öeldakse. Põllumeeste keskliidu hinnangul on Eestis 300 kuni 400 piimatootjat, kes plaanivad tootmise lähiajal lõpetada, et mitte kaotada võlausaldajatele kogu oma vara. Maaeluminister Urmas Kruuse arvates peaks kriisi piimandussektoris leevendama, kui piimatootja, töötleja ja kaupleja tulu jaguneks õiglaselt. Samas pole hinnalangus eriti tarbijani jõudnud, kuigi kauplejad saavad piimatooted odavamalt kätte. Poes hinda ei langetata. Haldusreformi arutelud käivad aga vähemalt. Kinnisvaraturg peegeldab selgelt, et osa piirkondi on üsna lootusetud ja seal ei ole võimalik isegi kinnisvara müüa. Riigihalduse minister Arto Aas leiab, et ääremaad peaksid ise pingutama, et saada Lootustandvate sekka. Suurlinnadega pole aga mõtet end võrrelda. Venemaa ja Lääne vahel käib praeguse Süüria operatsiooni taustal ka selge infosõda. Euroopa Liidu kohus kuulutas kehtetuks USA Euroopa Liidu andmevahetusmehhanismi, mida kasutavad tuhanded ettevõtted, teiste seas Facebooki äpp. Sorry Kirjanike hääled salvestab meie luuletajad kultuuriloo tarbeks plaadile täna Tartus Paul-Eerik Rummo plaadiesitlusspordist 48-st Saaremaa ralli toob sel aastal esimest korda Eesti teedel starti meie parima rallisõitjaid. Tänaku tagasillaveolise Toyotaga startiv Tänak ei lähe aga üldvõidu järele, vaid soovib kodusaarel toimuvat rallit lihtsalt nautida. Ilm on sajuta, öösel on õhutemperatuur miinus neljast pluss ühe rannikul pluss seitsme kraadini, päeval on viis kuni kaheksa kraadi sooja. Konservatiivne rahvaerakond alustas sel nädalal kampaaniat, nõudes sisserände teemal rahvahääletust. Uku Toom räägib teemast lähemalt. Konservatiivne rahvaerakond saatis välja makstud vastusega petitsiooni koos selgitava kaaskirjaga. Kokku saadeti 530000 kirja, mis on kogu aktsiooni eesmärk. EKRE esimees Mart Helme. Eesmärk on väga lihtne eesmärk on selgitada välja rahva arvamust ja vaadata, missugune on tagasiside. Me ei, muidugi ei tee endale illusioone. Me saadame välja kõikidesse eesti ja venekeelsetes postkastidesse selle kirja. Ei tee endale illusioone, et kõik inimesed vastavad. Juba on tulnud signaale ka selle kohta, et inimesed kardavad vastata. Aga kindlasti me saame kümneid tuhandeid vastuseid ja nende põhjal me siis kavandame oma järgmisi samme. Ja põhimõtteliselt jah, me tahame teada saada, mida arvab rahvas. Helme ütleb, et pool aastat tagasi toimunud valimiste ajal polnud immigratsiooniteemat üldse olemas ja neid, kes püüdsid seda tõstatada, tembeldati petisteks. Seepärast on nende üleskutse aktuaalne, aga kuulame teist seisukohta. Tartu ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop on ürituse suhtes skeptiline. Ma olen kindel, et sedasorti üleskutse tegelikult ei teeni seda eesmärki, mida nad ise on oma üleskutses sõnastanud, sest on selge, et rahvahääletus saab toimuda väga konkreetse ja täpse küsimuse üle. Seda küsimust ei ole nad sõnastanud, me ei tea tegelikult, milline see küsimus saab olema, mida soovitakse küsida ja ma arvan, et on küsimusi, milles rahvahääletus ei anna meile ka adekvaatset pilti sellest, mida valitsus peaks ise otsustama. Näiteks on teatud asju, kus me peame pigem otsima tõesti sügavamaid põhjendusi, miks me peame tegema mingeid asju, mis võib-olla ei ole esmapilgul isegi kõigile väga meeltmööda. Mis võiks siis olla see konkreetne referendumi küsimus, Mart Helme ütleb, et sisuliselt on see petitsioonis olemas. Petitsioonile on nõuan rahvahääletust, et immigratsiooni pagulaspoliitika oleks eesti rahvakontrolli all. Immigratsioon ei tohi ületada senist taset, see tähendab, et Eesti senine väga konservatiivne immigratsioonipoliitika peaks jätkuma. See, mis läheks nüüd referendumile. Ma arvan, et kui see asi nii kaugele jõuab, siis kindlasti peab siin pidama debatte ja see peab olema ikkagi konsensuslik küsimus. EKRE loodab saada vähemalt 30 40000 vastust, siis tegutsetakse edasi. Mõned poliitikud ütlevad, tegelikult läheb see kõik vastuollu Euroopa Liidu immigratsioonipoliitikaga, mistõttu taolist küsitlust ei saagi korraldada. Vabaerakonna liige Jüri Adams ei anna võimalikule küsimusele hinnangut sest mingit opositsiooni poolt ette pandud referendumit nagunii ei tule. Senikaua, kui valitsuskoalitsioon ei ole otsustanud, tahavad referendumit, on, on päris lootusetu tegelikku referendumit tuleks ükskõik mis teemal ja et kui keegi seda mõtet praegu levitab, siis on tegemist lihtsalt noh, poliitilise võitlusega sellises sellises vormis, aga siit ei ole teed tegeliku referendumi juurde. Maaeluminister Urmas Kruuse kohtus Järva- ja Viljandimaa põllumeestega, et arutada olukorda piimandussektoris ja võimalusi raskuste leevendamiseks. Olev Kenk jätkab. Veerand sajandit Järvamaal piimakarja kasvatanud Sargvere põllumajandusühistu juhatuse esimees Toomas Uusma ütleb, et kuigi talvine lehma sööd, sai juba varutud, on ettevõtte pangaarve madala piimahinna tõttu tühjaks tiksunud ja ilmselt tuleb tegevus lõpetada. Terve aasta otsa oleme piima tootmisega põhimõtteliselt miinuses iga kuu kuskil 27000 eurot tiksub kahjumeid, mis edasi saab, tab mõtlema. Eesti põllumeeste keskliidu hinnangul on Eestis praegu 300 kuni 400 piimatootjat, kes plaanivad piimatootmise lõpetada. Keskliidu presidendi Juhan Särgava hinnangul on kriisist väljatuleku üks võtmesõna kuluefektiivsuse tõstmine ja parema piima hinna saamiseks hea koostöötöötlejate ja kaupmeestega. Igasugune äri on lõppkokkuvõttes ikka kokkulepete kunst. Sellesse kunsti osapooled ilmselt ei ole piisavalt panustanud. Ei tee siin nüüd illusioone, seda üle päeva korraga võimalik teha, aga kindlasti paremat olukorda on võimalik saada, kui sa täna täna meil käes on. Täna Väätsa Agro Lõõla suurfarmis piimatootjatega kohtunud maaeluminister Urmas Kruuse avaldas lootust, et kui veel tänavu jõuab piimatootjate nii riigi poolt lubatud erakorraline abi on kindlasti neidki, kes piimakarja ära müümisest loobuvad. Kui me räägime täna kriisist, siis kriis ei ole mitte Eestis, vaid Euroopas laiemalt ja see tähendab seda, et aasta alguses kadusid piimakvoodid ja ületootmine on viinud hinna väga suurde langusesse. Ehk see erakorraline abi annab võimaluse sektoril natukene kohanduda ja leida uusi võimalusi, aga teine osa on seotud sellega, et kas põllumees saab õiglast osa sellest tulust, mis tegelikult tarbija ühel hetkel kinni maksab. Ja ma olen täna arvamusele, et põllumehelise õiglane tulu ei jõua eriti kui me vaatame kaubanduskettide ja ka tööstuste teatud kasumeid. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Põllumehed saavad piima eest vähem raha kui varem. Selle aasta esimesel poolaastal langetasid piimatööstused oluliselt piimasaaduste väljamüügihindu. Samas ei jõudnud hinnalangus tarbijani, sest kaupmehed hindu nii palju ei langetanud. Mirko ojakivi. Kui aasta alguses pahandas toonane põllumajandusminister Ivari Padar piimatööstustega, et need ostavad piimatootjatelt piima kokku oluliselt madalama hinnaga kui veel pool aastat varem ent statistika kohaselt oma piimasaaduste hindu pole väga alandanud, siis tänaseks on maaeluministeeriumi värske ülevaate kohaselt nii, et kriis on tabanud nii tootjate kui töötlejate rahakotid. Esimesel poolaastal langesid piimatöötlejate keskmised väljamüügi hinnad Eestis oluliselt enam võrreldes piimatoodete jaehindadega. Juustu puhul oli tööstustest väljamüügi hind kuni 26 protsenti madalam. Samas jaehind langes vaid 1,8 protsenti. Maaeluministeeriumi asekantsleri Illar Lemetti sõnul on aastaga piima kokkuostuhind langenud 40-lt sendilt 22 kuni 23 sendini ning pikas perspektiivis jätkusuutlik pole. Sellest võiks aru saada kõik turuosalised. Illar Lemetti. Loomulikult, kui piima hind on madal, Jan madaltööstustele, siis, siis on võimalik ka piimatooteid madalama omahinnaga toota, aga kas, kas need samad hinnad jõuavad alati ka tarbijani, see on juba omaette küsimus. Kui vaatame seda, mis praegu toimub, siis pigem saab väita, et suurel sulatuses madal piimahind tarbija rahakotti ei jõua. Alanenud on küll kõikide piimatoodete hinnad ka poodides, ent seda ebaproportsionaalselt, näiteks juustu puhul võitis tarbija vaid kaks protsenti, ent kaupmehed said juustutööstusest odavamalt 25 kuni 35 protsenti. Paar senti võinuks kaupmehed enam alandada ka hapukoore või kilepiima hinda. Kaupmeeste liidu tegevdirektor Marika Merilai ütles, et maaeluministeeriumi järeldused pole päris tõesed, sest statistika ei võta arvesse kõiki detaile. Väga suure osakaalu moodustavad juustust importkaubad. Kui teha uuringud, siis me ei saa ainult hinnavõrdlusele toetuda, mida teostab TNS Emor vaid me peaksime siin juba konkreetsemalt võtma Eestis toodetud juustu. Antud juhul on jaemüügihinnauuringutes kõik naturaalsed või seda tüüpi juustud, kaasa arvatud importtooted. Mirko Ojakivi, Tartu. Novembrikuu jooksul selguvad kriteeriumid kohalike omavalitsuste ühinemiseks. Oktoobri keskpaigani toimuvad veel maakondades arutelud, et kõik saaksid kriteeriumide määramise sõna sekka öelda. Tänasel arutelul Võrus tõdeti taas, et loodav omavalitsus peaks olema tugev asetundlike ametnikega nüüdisaegsete ja hästi kättesaadavate teenustega. Kindlasti peaks olema tagatud nii põhi- kui ka huviharidus. Tallinna Ülikooli avaliku poliitika professor Georg Sootla märkis, et kõige selle saavutamiseks peaks omavalitsuse suurus olema vähemalt 5000 elanikku. Georg Sootla. Ja see 5000 on indikaator, mis annab võimaluse rääkida spetsialiseeritud ametnikest annab võimaluse rääkida strateegilise juhtimise tasandist, mis hakkab võimalusest rääkima. Vähe sellest, et omavalitsused on partnerid riigile teatud riigi poliitikat elluviimisel. Tegelikult see, see ühinemine ise ei ole niivõrd primaarne, kuivõrd missuguseid uusi funktsioone omavalitsus peab täitma, selleks et olla 21. sajandi omavalitsus. Riigi senini olematu regionaalpoliitika peegeldub ka kinnisvaraturul. Mari Rebane jätkab. Eesti suurima kinnisvaraettevõte, Pindi kinnisvara septembrikuises turu ülevaatest selgub, et kinnisvaraturg Eestis jaguneb tinglikult kolmeks. Rahakeskused, lootustandvad ja lootusetud alad. Rahakeskused tähendavad Tallinnat, Harjumaad ja Tartut lootustandvad enamik maakonnakeskusi ja suvituspiirkonnad, nagu näiteks Saaremaa, Läänemaa, Pärnu või Viljandi, kus toimub piisavalt majandustegevust või on piirkond nii atraktiivne, et raha tahab sinna voolata ja kogu ülejäänud Eesti on lootusetu ala, nendib Pindi kinnisvara partner Peep Sooman. Inimesed kolivad sealt minema, tööandjate arv on väike, sõltutakse tihti ühest-kahest tööandjast ja rahvastik vananeb ja, ja lõppkokkuvõttes noh, seal oli kinnisvaraturul ei ole ka nagu sellist väga-väga tõsist eluvaimu sees ja sellest tulenevalt on ka kinnisvara hinnavahed Eestis väga tugev. Toome kas või näite, et Tartu linnas on keskmine korteriomandite tehingute arv 1300 eurot ruutmeetri kohta samal ajal 87 kilomeetri kaugusel Valgas on seal 99 eurot ruutmeetri kohta. Nii et noh, hinnavahepeal on enam kui kümnekordsed vähem kilomeetrise vahega ilmestab nagu selgelt seda, seda diferentseeritud Eesti turul. Soomanni sõnul polegi millegi üle imestada, kui igapäevasõitki teenuseid maapiirkondades aina rohkem koomale tõmmatakse ning haldusreform on siiani tegemata. Kokku on tõmmanud peamiselt erasektor, pareerib riigi haldusminister Arto Aas. Riik on 10 aastat suunanud toetusi mere maadele, näiteks konkurentsivõime tõstmiseks taristusse ja jätkab seda edaspidigi. Minister ütleb, et rahvastikuprotsesside demokraatlikus vabas riigis tagasi ei pööra ning nii-öelda lootusetud piirkonnad peaksid enese Tallinnaga võrdlemise asemel hoopis jalad kõhu alt välja võtma. Arto Aas. Suurlinnades on omad eelised ja oma tulud mitte ainult Eestis, eks ju, vaid terves maailmas. Et pigem ääremaad peaksid pingutama selle nimel, et saada sellesse teise lootustandvad, et omavalitsuste ja regioonide nimistusse, kus kohapeal midagi toimub, on ettevõtlust või turismi või on mingeid suuri üritusi, mis meelitavad ja nii riik kui kui erasektor peavad nagu koos punnitama, aga ääremaadel. Ka tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar sõnab, et linnastumine on paratamatu kuid maapiirkondades ettevõtluse soodustamiseks oleks riigil maksupoliitiliselt ühtteist võimalik teha küll. Samuti võiks riik kaaluda, kas tasub püüda igal pool ühetaolise avaliku teenuse kättesaadavuse poole. Toomas Tamsar. Selline avaliku teenuse pakkumise jaotus nagu siiamaani on Eestis kehtinud, seda ei olegi jätkusuutlik. Sageli on meil valida ikkagi kas kvaliteedi või siis lähedalt kättesaadavuse vahel. Tegelikult tuleks eelistada kvaliteeti, sellepärast et see kättesaadavus kipub lõpuks ikka ära kaduma. Venemaa ja Lääne vahel käib praeguse Süüria operatsiooni taustal ka selge infosõda. Neeme raud jätkab selle sõjaidarindelt Moskvast. Venemaa suhtub väga valuliselt tema vastu maailma meedias kõlavatesse süüdistustesse. Vene välisministeerium korraldas täna korralise pressikonverentsi, mis osutus aga üsna pretsedenditu X loenguks ministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova alt. Välisajakirjanikele, kuidas Venemaad ei mõisteta ja täiesti alusetult süüdistatakse. Maria Zahharova. Meedia on alustanud ulatuslikku Venemaa vastast infokampaaniat. Selles on kõlanud mitmeid teese, et Venemaa tegevus Süürias on seadusetu, ebaloogiline ja mõistmatu, ütles Zahharova. Vene välisministeerium oli ette valmistanud presentatsiooni, nagu rõhutati lääne meedia valedest. Zahharova märkis korduvalt, et praegu Süürias toimuva Venemaa operatsiooni kajastus Lääne meedias ei saa pidada tõsiseltvõetavaks ajakirjanduseks. Maria Zahharova. Kui te näitate poissi, kes viib leiba Venemaa õhurünnakute eest varjunud perele, siis näidake poissi, kelle vanematel raius pead maha ISIS sõjas, kelle vastu on praegu meie poisid, meie sõjaväelased. Aeg on lõpetada propagandistlikud ja tellimuste täitmine, kui me tahame rääkida tõsisest ajakirjandusest, ütles Zahharova. Vene välisministeeriumi pressiesindaja märkis, et nüüd, kui USA ja Venemaa kaitseministeeriumide vahel on avatud otseliin, tuleks Washingtonil iga küsimuse korral võtta vaid telefonitoru, et Moskvalt vastuseid saada. Ja ka kõigil teistel riikidel ja meediaesindajatel soovitas ta Vene ametkondadele iga võimalikku Süüriat puudutava küsimuse puhul helistada, mitte avaldada valesid ja pooltõdesid rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, Moskva. Euroopa Liidu kohus kuulutas kehtetuks USA ja Euroopa Liidu andmevahetusmehhanismi, mida kasutavad tuhanded ettevõtted, teiste seas Facebooki äpp. Kuigi isikuandmed saavad üle ookeani liikuda ka edaspidi, võib kohtuotsus süvendada usaldamatust ajal, mil Euroopa Liidu ja USA läbirääkimised vabakaubandusleppe üle edenevad niigi vaevaliselt. Johannes Tralla jätkab Strasbourgist. 15 aasta eest sündinud andmevahetusmehhanism niinimetatud sai farme kokkulepe lubas USA ettevõtetel üle ookeani kopeerida eurooplaste andmeid. Tänane Euroopa Liidu kohtuotsus ütleb selgelt, et see ei father, mis peaks tagama eurooplaste isikuandmete kaitse Euroopa standardite järgi. Ei ole turvaline. Eesti saadik Euroopa Parlamendis Marju Lauristin. Kahtlused selle üle, kas seifarboikondseif kindel, need on ju olnud pikka aega, nakko mäletame, kui Ansip nimetati komisjonäriks, siis ta ütles oma kõnes ka ta tegelema seif Harboriga, mis ei ole seif. Ja nüüd on siis Euroopa kohus langetanud tõesti sellise otsuse, mis näitab, et see mehhanism ikkagi ei vääri usaldust. Lumepalli pani veerema Austria juuratudeng maks rämps, kes polnud rahul, et eurooplaste isikuandmed liiguvad Facebook'i kaudu USA julgeoleku agentuuri NSA kätte. Ta pöördus Iirimaa andmekaitse inspektsiooni poole. Iirimaa andmekaitse tõstsid käed püsti ja osutasid seifarbriori leppele. Tulevikus peavad ettevõtted nagu Facebook järgima Euroopa andmekaitse reegleid, kui nad saadavad andmeid USAsse. Euroopa liidu seadused prevaleerivad USA valitsusametnike üle, kes võivad su andmetele ligipääsu soovida, ütles Albright. Euroopa Komisjon räägib parasjagu USAga läbi uut andmevahetuslepet, mis tagaks eurooplaste andmete kaitse teispool ookeani. Euroopa Komisjoni asepresident Franz Timmermann. Me järgime soodist, Teide transus seisu. Oleme Ameerika võimudega koostöös, et muuta andmeülekanded eurooplastele turvalisemaks. Tänase otsuse valguses jätkame tööd uuendatud ja turvalisena raamistiku loomiseks, mis lubaks isikuandmeid üle Atlandi saata. Vahepeal saab andmevahetusettevõtete vahel jätkuda, kasutades isikuandmete üle kanneteks teisi mehhanisme, mida Euroopa Liidu andmekaitse reeglid võimaldavad, ütleb Timmermann. Kuidas tänane kohtuotsus mõjutab Euroopa Liidu ja USA nagu laiemaid suhteid, kui me mõtleme Tseezzipi peale näiteks no ma usun, et tippehk, siis vabakaubandusleppe kavatsete vabamas leppe, mis on iseendast väga vastuoluline, millel on väga palju kriitikat, kuid, ja ja lausa vastuolijaid Euroopa poole pealt. Just need vastuolijad said sellega uue. Selge argumendi, et asjad nii-öelda Ameerika pole usaldusväärsusega, ikkagi ei ole väga head. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Johannes Tralla, Strasbourg. Tartu Kirjanduse majas esitletakse Paul-Eerik Rummo luuleplaati, võrk, silmad ja sõlmed. Plaat on sarja Kirjanike hääled kaheksas, salvestus. Marii Kangur räägib esitlusest ja sarjast lähemalt. Muuhulgas load Paul-Eerik Rummo plaadil luuletuse Meri kui meie. Meri kui meie bait jääme raadio kinni keeramine ja enam ajalehte krabistada nõudega kolistada meri, sulgeme uksed, läheme magama, kui nomegi läbi seinte otsa, veidi kaugemal, aga siiski meri magame, ärkame, töötame, sekeldame, armastame, ei pane tähelegi, aga tema ikka ikka ikka asja eest. Teist taga. Plaadivõrk silmad ja sõrmed kohta ütles Paul-Eerik Rummo, et ta püüdis erinevate perioodide luulest luua terviku. Seal on pigem sellised suhteliselt uuemad luuletused, aga nad on siiski läbisegi ka mõned varasema atriaapis varastega, nagu mul on olnud ka na luuletuste valik kogusid nüüd taolise esse komponeerides kombeks, et ma olen püüdnud sellest kogumist. Plaat moodustab keha nagu mindi dramaturgiliselt tervikuks. Tänasel esitlusel kõneleb Paul-Eerik Rummo luulest kirjandusteadlane Janika Kronberg. Kõige lihtsam ja kõige mittemidagiütleva mulle öelda, et tegemist on elava klassikuga eesti luules ja kui ta on midagi uut avaldanud mingites uutes vormides, nagu praegu ka helikandjal näiteks, siis tuleb jälgida Paul-Eerik Rummo puhul muidugi alati seda, et tekib uus termin. Ja mulle pakub alati huvi see, kuidas autor ise loeb, kuidas ta asetab rõhud, milline on tema kõne. Ma ei tea, kas ta improviseering sealjuures natuke poetab midagi vahele. Enne Paul-Eerik Rummot on plaadile jõudnud Indrek Hirve, Jaan Isotamme, Ain Kaalepi, Hando Runneli, Ene Mihkelsoni, Jaan Kaplinski ja Hannes Varblase luuletused. Sarja salvestamise eestvedaja Krista Ojasaar jätkab. Tegelikult on siin ikkagi küsimus ajaloojaks talletamises, et kõik need salvestused jäävad Eesti kultuuriloolisse arhiivi kirjandusmuuseumis tuleviku tarbeks. Sel sügisel peaksid plaatidele jõudma ka Viivi Luige, Jüri talveti, Doris Kareva leelo tungla ja Mats Traadi luuletused. Marii Kangur Tartu. Maile Meius räägib meile nüüd ilmast. Kõrgemates õhukihtides valitseb Soome ja Baltimaade kohal kiire põhja pool ja saaja partilisele õhumassile uksed valla. Nii kujuneb lähipäevade ilm Eestis kõledaks ja välistatud ei ole ka esimesed tahked sademed. Eeloleval ööl on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub kirde ja idatuul kolm kuni üheksa, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus neli kuni pluss üks, rannikul kohati pluss kolm kuni pluss seitse kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ja olulise sajuta ilm. Puhub valdavalt kirde ja põhjatuul kaks kuni seitse, rannikualadel kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb viie kuni kaheksa kraadi piiresse. Karl Mihkel Eller võtab kokku spordisõnumid. Rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA presidendiks pürgiv lõunakorealane Monk Jong teatas pressikonverentsil, et FIFA eetikakomisjon määrab talle 15 aasta pikkuse jalgpallis tegutsemise keelu. Jong lisas, et pole midagi valesti teinud ja kandideerib sellegipoolest veebruaris toimuvatel valimistel. Teda süüdistatakse kuue FIFA eetikakoodeksi punkti rikkumises. Ta ise tõi välja, et küsimused puudutavad tema toetust Lõuna-Korea kandidatuurile 2022. aasta MM-finaalturniiri saamiseks ja ettepanekus käivitada ülemaailmne Global futpool fond. Rio de Janeiro olümpiamängude korraldajad kärbivad kulusid 30 protsendi võrra, et mitte ületada 3,6 miljardi USA dollari suurust eelarvet, vahendab BBC. Olümpiamängude piletimüük on kulgenud suhteliselt tagasihoidlikult, sest viiest miljonist pääsemist on tänaseks päevaks müüdud vaid kaks. Kui 2013. aastal peeti Brasiilias jalgpalli maailmajagude karikaturniiri, siis protestisid kohalikud häälekalt järgmisel aastal toimunud MM-finaalturniiri kulude pärast. Neid oli tollal nelja miljardi USA dollari jagu. Sel nädalavahetusel sõidetakse Saaremaal Eesti autoralli meistrivõistluste viimane etapp. 40 kaheksandat korda toimuv Saaremaa Rally toob starti hooaja suurimat võistlejate arvu tähistava 150 võistluspaari. Eesti autospordiliidu peasekretäri Margus Kiiver sõnul on Saaremaa alati olnud selline teistmoodi ralli. Starti tulevad paljud sõitjad, kes muidu hooaja jooksul meistrivõistlustel ei osale. Tagasillaveolise Toyotast arretiga tulevad võistlust nautima Ott Tänak ja kaardilugeja Raigo Mölder. Eelmisel nädalal Korsika MM-rallil 10. kohaga leppima pidanud Tänak stardib kodusaarel rahvuslikus 10 klassis ja absoluutvõidule ei pretendeeri. Meeldejäävat sõitu pakub taga kindlasti Margus Kiiver. Vaieldamatult on, kindlasti kiire on ja siin sõltub loomulikult ilmastikuoludest ka, et, et kui nüüd räägime näiteks Kaugatoma katsest, mis ongi selline nii-öelda poolimine seal mere ääres, siis, kui see on, kui siis Ott ja Raigo kindlasti seal sõidotaliseb kiirust näidata oma karjääri jooksul ei ole sõitnud võistlust tagaveolise autoga. Saab tegelikult meestel tööd päris vastu juhul olema, sellepärast et teda tabab joolist tabletid, mis on küllaltki äkiline mõnusa Köbastes hoida, kus katsed rööpasse lähevad, ei ole tegelikult nii, nii väga lihtne. Viimasel kahel korral Soome osalusel peetud jalgpalli balti turniir toimub järgmisel kevadel ilma Eesti põhjanaabritelt. 2014. aastal kaotas Soome poolfinaalis nulliks Leedule jahistes, siis pronksimängus bee rivistust kasutanud Eesti kaks. Null. Soome jätkab aga turniiril osalemist alla 19 ja seitsmeteistkümneaastaste noortekoondistega. Aitäh niisugune oligi tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.