Tere, head vikerraadio kuulajad. Tänane saade mul meeles veel on tavaliselt natuke erinev, sest siin on hakatuseks neli inimest, pärast jääb kolm sellepärast, et ühel on võrdlemisi kiire ja see on pühendatud Raimond Valgre 90.-le sünniaastapäevale. Kaks meest siin laua ümber on Need, kes on Valgrega ise kohtunud, koos mänginud ja laulnud. Kaks kes teavad tema muusikat ja üks on neist, Margus Kappel, kes pakub meile varsti ühe väga suure üllatuse. Siis vanahärrad on Georg Metssalu, Jaaval Trooja käär ja Jaak Oja siin üritab ka sõna sekka öelda. Kuigi mina sündisin siis, kui Valgre surmast oli juba kümmekond aastat. Aga kust me siis nüüd pihta hakkame? Kõigepealt anname sõna siis. Vanahärradele ma arvan, et see on kena, et sa meile sõna on. Aga ma arvan, et alustame vargus Kappelistest. Kui ma talle helistasin, ütlesin, et kas sa tahad teha Eesti rahvale suure heateo siis ta ütles, et no mis heategu see siis on, ma ütlesin tule-tule Eesti raadiosse ja mängi. Mängi linti, Raimond Valgre, Saaremaa valsi esimene variant, mis oli minuris. Ja mida tõenäoliselt praeguses saate kuulajad ei ole sellel kujul mitte kunagi varem kuulnud. Tänu Margus Kappelilt, me saame seda nüüd kuulata ja ma arvan, et ega me rohkem sõnu ideegi praegu kuulame selle ära selle Saaremaa valsi. Enne seda, kui me ära kuulame, sa tahtsid vist sedasama öelda, et esimene lugu oli ju Saaremaa polka, seda ma tahtsingi. Nonii. Me mõistame teineteist poolelt sõnalt, kuulame siis tõesti nüüd selle võib-olla veidi harjumatu variandi Saaremaa valsist ja pärast juba kommenteerime. See salvestus sai tehtud tõesti just mõned minutid ennem saate kokkumängu. Ja Margus Kappeliga, jah, päev ennem sai räägitud, et tal on see noot olemas selle minaarse variandiga ja et oleks nõus seda mängima, aga nagu ma praegu aru sain, sa ei ole nõus seda jätma. Seda versiooni fonoteeki sellepärast et klaver ei olnud päris, häälesime tõesti klaverihäälestajat jõudnud tuua kohale nii kiiresti, et me teeme ühe uue variandi kindlasti tulevikus võib-olla koos ansambleid. Nojah, see on need raadiomajas ja käib remont praegu ja eks see klaver on tolmu ja peale selle tegelikult see klaver kõlabki, nii nagu mõni kruviklubi klaver võis kõlada, aga teda alles jätta ei tasu. Selles mõttes sellel loodi, said, siis sai, see jäi juhuslikult minu kätte. Ütleme niimoodi, et seda juttu, ma olen juba aastaid teadnud, et originaal oli, oli minaarne. Ma ei tea, kust kohast ja kelle käest, seda ma tean kuskil 20 aastat. Ja see oli niimoodi, et mul oli sellest üks nädal aega tagasi Veljo tormisega juttu ja, ja me olime tol ajal Valgre ka heliloojate liidu noortesektsioonis. Kui palju me seal käisime ja kui palju käinud valgele selle eriti palju käinud, aga oma oma laule näitamas käis ta küll seal Pärnu maanteel seal laste maailmapealselt teise üleval ma ei tea, mitmes korruseli ja ja siis oli niimoodi, et Veljo Tormis mäletab ka seda, et, et Gennadi Podolski mängis seda, kuna kuna Valgre ennem seda talle öelnud, et seda rääkis mulle Podolski, et kuule, ole kena, et mängi, mängi maha see lugu, et mul noh tal oli nagu. Jah, kõik on seal, hiiglasuured, heliloojad koos seal, kes sul seal algasid, Eller kindlasti. Ja Artur Kapp võib-olla ja Mart Saar valsiga, kui seal korraga mängima meetmeid asja Bodelski, sellel oli ükskõik muidugi klaveri taha ja mängis seal eelmänguga peast, nii tegi kohe kohapeal ja ja siis no ja siis alati seal oli niisugune asi, see käis kuni aastakümneid iga teisipäev oli liidus oli niuke loomingu läbikuulamine mängiti ette hiljem muidugi juba lindilt korralikult, kõik, nii. Ja siis hakati sõnavõtt, et vot, et analüüsi, kuidas ja nii. Aga see oli parajasti see aeg, kui, kui džäss oli ära keelatud orkestrid, solid, saksofoni minema löödud ja, ja niisugusi noh, niukseid fokse ja Tangosid ei tohtinud enam mängida ja ja, ja eks siis sa sealt võttiski nüüd valgusel idee, võttis Debora Vaarandi talgud lööne soos. Poeemia võttis sealt ehkki välja väga kaval idee. Nii et selle koha peal see näitab seda, et Valgre tundis kirjandust. Ei, no ilmselt ta ise luuletusi ja kõik tema. Ega ta ei talulisi kuskilt kõrva jäänud, et vot ma võtan selle tüki. No ja siis oligi niimoodi, et mängitas Etti, hakati seal rääkima, et et nad, et on üks, üks kõva sõna võti oli Villem Reiman. Ja siis kõva jutule ja et noh, et ta ikka jule rahvuslik, ta ei olegi eesti moodi ja tol ajal oli nii, et see päästerõngas oli niimoodi jah, et džässi tohtinud ära teha, siis hakkas Uno Naissoo tegema neid oma eesti neid igasugu improvisatsioon eesti teemal ja kõik, mis tal tulid ja ja et vaat et ei, et ikka kas ikka on ja, ja muidugi, kui me nüüd ikka kuuleme ja teame, et see on ikka väga vene voodi noori ikka nii nagu oleks mõni vene autor kirjutanud ja muidugi valgele läks siis koju ja see, mis räägitakse, et oi, et see oli varr kohutav hoop ja see on jälle üks legend sajalile. Ta ei olnud tal mingi, oota, läks koju ja järgmine nädal oli juba oma soor variant valmis. Tal ei olnud see niimoodi, et oleks, istun ja mõtlen tund pead kinni, ta higistasin ja tal tuli see kõik nagu nagu muuseas. Ei muidugi, nii et ja siis tulisema shourne ja ja muidugi ma ise olen vahel mõelnud, et kui semi noor variant oleks majori asemel Soomes plaati läinud. Jah, täpselt selline. Vabandust, härrased, minu arvates see on äriidee. Soome maha oli, mulle jäi just see et ta on täpselt niisugune nagu soomlastele meeldimiseks väike mustlassugemetega. Stiilis nii noor nagu tahaks rikkaks saada. Rikkaks küll. Ei oota meid olema see otsaoto tood ja. Ja sellele tasub mõelda. Tähendab, asi on muidugi selles, et meil ei ole enam sellist lauljat, kes seda laulaks. Vaata, siin on tegelikult nii, soomlaste aju kujudes või ajudesse on pressitud juba matriitsina, see õige säärane saavad seederikked. Ja ei, see ei lähe seda, võib ainult nii ajaloolise seigana märgija ja tegelikult väga ilus laul. Aga ma ütlesin, enne, kui ma isegi seda nooti polnud näinud, ütlesin, et et see on üks väheseid kordi ilmselt, kui parteiline juhtimine on kandnud mingit positiivset. Loobul. Aga nüüd, härrased, ma teen ringküsitluse. Mida süda Georg Metssalu arvad, kas see oleks saanud sama populaarseks nagu praeguse Bashar variant? Ei. Mulle tundub, et ta oleks jäänud omasuguste hulka tähendab selliste minaalsete lugude hulka. No ma pean ilmselt siis oma äriideest loobuma ja tunnistan ka, et ma arvan, et ei ja, ja näed siin, mis omal ajal räägiti, kriitika aitab. Harilikult oli see, mäletad vanasti siis Saare jahtiteedid eriti. Vaat see meloodia ja see oli tal kuskil seal taga taga aju taga tiksu, see on olemas ja isegi kooli laulis Serne Leveepon. Kuna eks ka väga raske nüüd öelda, milles selle loo selle mosoorse variandi nüüd nagu võlu on Esto tambiti omalajal inimestele vähe, aga Georg Ots ja tema oli otsa ka ja, ja, ja teine asi ikka jälle, ma tulen tagasi sellesama asja juurde, et kui kõik tulel peagi saabun tagasi su juurde ja kõik need nukrad laulud need olid pärast sõda. Ei noh, see oli ka ju 49 ja ma räägin, ma räägin sellepärast, et kui see Valgre niisukene lüürika ära kadus ja siis päästerõngaks just ainult seesama Saaremaa valss palgaga ka ja siis oli. Me võime muide kuulata hiljem isegi meil olemas Valgre kõige viimane lugu, viimne valss, väga sümboolne, mis on väga ilus lugu. Et see, ma kardan muidugi seda, et ega me sellest Zare valisest nii palju ei räägiks, kui, kui ma oleksin põhjanaabreid nagu Tallinnas jala maha saavad, silmad lähevad pöördesse, kui nad seda ei kuule. Sõltuvus tekkinud Nad teevad ekskursioone Saaremaale ja ma arvan, et seetõttu, et Saaremaa valssi. Ja muide, ma võin öelda, kust see alguse sai, alguse sai sellest, et kuskil 50.-te aastate keskel anti Soomes välja singelplaat, kus ühe poole peal oli Saaremaa valss ja teise poole Rannakolhoosis Nonii ja ja muide, need mõlemad lauluna soomes kalastaja laulu ja Kakse ja isegi oli niimoodi, et nendel olid need nädalahitid olid, et midagigi nädalas ja sooviti ja, ja see oli, see Saaremaa valss oli seal paar nädalat, oli noh, kas ta number üks oli ka kaks kolm oli ta kindlasti. Vaata kui Georg Ots 50. aasta keskel esimest korda Soome läks, siis ajalehed kirjutasid Saaremaa valsi, laulja tuli, no see oli, see lugu, jõudis nagu Soome siis enne kui me käisime kunagi Laansoo ansambel oli ja ja ots oli seekord solistiks, Heli Läätse ots olid ja ja siis no mina seda kava enam ei mäleta, ei usu, et me pääsesime. Kus igal juhul saunas käia. Igal juhul isegi see p poole kalastaja laulu on niivõrd tuntud seal, et ikka kui mina Soomes olen käinud, siis tuleb jutuks, et isa on. Kes on Valter Ojakäär. Ma ütlen, see mees, kes kirjutas selle kalastaja laulumis Ja laulis. Kas tõesti ja, aga ma täiendan seda. Plaadi peal oli. Autor oli Raimond Valgre-Aga kalastajad, laulu autorid ei olnud ja, ja minu hea sõber eri Clinton ei, 10 15 aastat hiljem. Kas see on sinu lugu või sind ei, nad arvasid, et nad arvasid, et ei, mitte seda sarnal rahval, nad arvasid, et see on üks veel vajadusel kompliment, umbes nii nagu läksin, mina läksin. See nüüd oleks aeg minna jälle muusikud, võib-olla sa ütled, ütled enda lemmikloo, Valgre hääl muusikast, mida me võiks mängida? No seda lugu on küll palju mängitud, aga ma olen seda ise teinekord klaveriga üksinda nagu mänginud ja, ja see teema väga kannab ja niimoodi teda on hea mängida. Loogiline ta, nii ilus. See on see, ma loodan, et saan sellest üle, et sa mind ei armasta, sest õige pealkiri on. Et sellepärast see lugu mulle meeldib, et ta kannab esitatud nii hästi strumentaalselt kui ka kui ka vokaalselt, et see on tõesti hea teema. Ja ma võin veel lisada seda, et Valgre varasest loomingust see on kirjutatud, noh, ütleme 33. 35. aasta vahel lapsid aastatega teada. Eks ja. Mis kaunis? Raame. Nüüdisnooreks. Ma ta selle Siia ei ole midagi lisada. Margus Kappel ütles juba ära, et see on tema lemmiklaul ja tõenäoliselt see on tuhandete teiste lemmiklaul meie Georg Metssalu sinuga oleme kaks meest, kes mitte ainult Valgres koos mänginud ja laulnud, vaid ka kes on tema emaga tuttavad olnud ja, ja sina rääkisid kunagi midagi sellest, et et kui Raimond oli, oli sõjaväes Venemaal? Jah, et siis ema oli keegi, keegi kitarrimängija oli rääkinud emale augu pähe, et, et müüks selle kitarri äradele või no nähtavad siis aeg tead, ja ega puudus oli ju majas ja oli raha või pidanud, mis ta seal tegi, see oli vaja lihtsalt ennast ülal pidada. Ja kui Valgre tuli, see oli kohe 44. aasta sügisel, ma olin Estonia põlenud Estonia teatri seal, vot seal nendel harjutusruumi all oli riietusruumis ja järsku korpusepoisid tulid val Raimko ja küsib, et tead, kus mu kitarr on jäänud. Ja siis kuidagi ta sai teada, et ema oli, lõid selle ära, aga selle mehe ema elas Paldiski maanteel koja ristiku seal nurga peal. Jaa, räimitab lähme sinna. Läksime siis sinna, ta läks ülesse, rääkis selle mehe emaga seltsist käkitri kaasa ja läks Rootsi, et see, aga see oli enne sõda just tellitud võlgu, viimased tellimused Inglismaalt tellitud, kitaksid ja see oli väga hurmav. Ja see oli väga hea, väga hea, Will, sham peaks valetama ja, ja siis oli muide niisugune lugu veel, et et see mees, kes see suri, mõned aastad tagasi Rootsis ära ja Elmar Connist kolist Tauli mängis bassi ja kitarri. Akordioni ka vist mängis ja nii nagu nad kõik olid tol ajal jajaa. Muide see oli professor Johan Aaviku väimees ja hävikutega ta läks ja häviku tütar Linda oli ja, ja, ja, ja sellega ta läks. Vaat kus see kolisti muidu oleksid alaline. Ja mina mäletan Valgre ema sellest, et Ma andsin seal välja vist parajasti ühte. Kõige esimese kogumiku koostas vist lipanud ja siis Uno Naissoo ja antivalgele laule välja. Sattus töö nagu minu kätte ja ja siis mul oli emaga, ma kirjutasin talle, ta vist elas Pärnus sel ajal või kuidagi nii, et ma pean tal kirjutama, mitte hiljem ta elas infilmanni täna ja, ja ma tean, käisin seal ka mitu korda ja siin all samas raadiomaja all fuajees saime temaga kokku ja ja Ta ütleb, jah, tõesti, Raimondil oli üks glade või niisugune pool poole glade formaadi siia ja ja, ja kus olid kõik tema laulud sisse kirjutatud ja ta ütleb, et küll ta on ajanud seda taga ja mitte kuskilt ei saa enam kätte. Minul on see nii tuttav, kellelegi midagi annad, siis? Olen kindel, et ei tule, on nüüd antud tagasi ja täpselt fotot Raimond Valgrest minu käest. Nii ajakirjandusel tuld ei ole mina neid tagasi saanud sinu käest sa näed säält tagasi raamatut jaoks aus inimene. Aga ma arvan, et selle jutu peale jah, võiks praegu mängida, Valgre väga hoidis oma ema. Jah, hoidis sa mäletad ise ja vaat siin on üks pilt temast, kus nad on emaga Estonia valges ja no ta käis alati ka, kus me mängisime teatri keldris, kus me olime emades tihti enne enne seal istus natuke, ajasid juttu, jääl tuli poega vahetama. Sagi. Oh. Me istume siin ja meenutame Valgret ja ma pean kohe ütlema, et ega siin mingisugust niuksed opositsioonilist tervikut sellest saatest ei tule. Ühel torkab midagi meelde, teisel torkab midagi, näeb. Mulle tuli praegu meelde see, et sina soss, Metssalu oled mulle rääkinud, et et Valgre oli isegi mänginud Rahmaninovi. Too toodi Esmi noor prelüüdi minu jaoks väga uskumatu, et asi asi oli see, et nad enne enne enne õnneks tantsumuusikat näiv restoranis tulid, mängid ja kerge kontsert, muusika. Kerge ta oli, aga aga see, see toodi sinna ja ja ta mängis sära. See ma ei tea, mismoodi, aga ta tari lapsest saadik klaverit õppinud siiski ma tean kunagi tema õpetaja, seks, vanatädi rääkis, et ta oli nii pihiksid. Kuidas hiljem tal olid ikka lõikaadi luusikul. Muusiku käsi muidugi, aga no illustreerima ka natuke, mina arvan, et vist peaks kuulaja teada, Margus Kappel on juba läinud. Oleks selle võib-olla ka ära mänginud või mitte, võib-olla. Ka meil on praegu siin üks variant plaadi variant, sellepärast et tõesti vaat seda Valgre varianti Kahjuks ei ole eelsema häält lei tema laulu ega tema häälega tema mängitud laulja kohtamas. Ma ütlen, et pidage meeles, scion, Valgre tämber. Vaatame, jõuame sinna. Kuule, aga praegu mängib siis seda Rahmaninovi prelüüdi Taavit Helf Scott. Georg Metssalu mainis siin ühte lauljat, kes seoses Valgrega on tal nagu kogu aeg meeles ja kes laulja oli, see oli pinkrosti esimene kord, kui ma teda üldse kohtasin, rääkisime, ta tuleb küsinud minu käest, kes on kõige parem laulja. Mina, onu, noor poiss, veini mütseeli ei ole Bing Crosby ja, ja see oli tema lemmik ja asi ja tema tämber sarnanes Bing Crosby tämbriga. Vaat see asi. Ja ega valguses oli laulu õppinud Ella lippan, et see meie omaaegne tuntud lauluõpetaja oli tema ema sõbranna ja ta käis seal laulutamis, need võrdlemisi ilusti koolitatud hääl oli. Ja nii et kui siin olid jutud, et oh ei teate, tema kaotas oma hääle ikka seal Kotlases ja seal tööpataljonis ja kõiki ka Venemaal. No arvata on ja, ja Ena seda positsiooni nihukest ta laulis küll, aga see mina tean täpselt, kui ilus hääl tal oli, kuidas. Kas ta noortemaja orkestrisse mängisite koos ja Launi la. Aga jah, vot seal ma räägin jutt juhtumi autorikontserdi ja vot just autorikontsert siis ma tahaks rääkida. Eks ennem tulite sõbrad külla taela väikses toas ja nad läksid liina võtta, aga autorikontsert tuleb hiljem, seal tuleks siis lavale Gordon kaenlas ja hakkab siis mängima Emil Laansoo, oli siis ordsel suure orkestri juht ja mängime, ei suutnud oodata sa mind ilusti, kar laulab ära ka refrääni ja ja siis, kui vähe muusika tuleb, pikk vahemuusika, tabanipeeaa Gordioni peal jäi Noreinal magama. Kool, kus siis Laansoo tõus Laulu edasi siis laulsid. Aga seda häält enam ei olnud, aga seda, mida kuulete, vaat see oli valduslases lemmik ja seda taimiteeris päris ilusti, seal on niimoodi, et seal Bing Crosby laulab pool vaipa orkestriga, seal tema karjäär sai, alguse sai, aga, ja see laul on ka väga kuulus laulu, aastaid seda mängiti restoranides, mängiti peast nii ja igaüks teadis seda. Ja see oli val reali suur see Grapelli Haustaja. Ja tal oli see plaat Grapelli, selle, tema, see väike hundikene, mis oli sellega ka Django reisijast. Muidugi selle ajastu laule on, on sadu mida Valgre teadis peast ja mida me kõik teadsime seast ja polnud nooti vajagi, saime niisama mängitud. Aga vaat, üks laul, mida mina la vokaalselt olen väga otsinud ja pole nagu õieti leidnudki oli, see oli üks ungari helilooja Ameerikas Erno rabee ja see kirjutas laulu šarmeen. Ahjaa, mul on muide pätt puuniga lauldud, aa jah. No vot. Aga siin on, tähendab, ma tõin selle Mantovani orkestriga selle loo kaasa, aga ilusa ilusad, seda sa mäletad, et nagu te mängisite seal kohviga, ta laulis ja see oli seal lemmiklaul muide, prantsuse keeles. No ja see ongi ju, viitab nagu tekst oli muidugi tal inglise keeles, aga jumal teab, võib-olla originaali. Ta õppis Traskeetsee, ta oma hobi oli. No nüüd me hakkasime meenutama Valgre lemmiklaule mitte Valgre enda laule, vaid tema lemmik, kes olid ja oli ja see oli väga ilus, mina orkestreerinud selle laulu veel. Kuldses seitsme seda laulis tol ajal Heljo Jõesaar Roomere ja tema laulis seda ka, ja see tyyp Fliga oli säärane lugu, et varre kirjutas mulle veel välja see meloodia ja siis tuurid olid peale kirjutatud, inglisekeelne tekst oli see liivaga, oleme ära kaotanud, motivad vaat tema andis välja koos Artur Rannega sõbraga modernlöök laia ja, ja seal ta kirjutas ju ise nooti, aga ma ei mäleta, kas seal ilmusse tiib või ei, see oli hiljem, see oli juba enne sõda ja 30, eks ole, vaat mul on siin üks, üks minu arust väga ilus versioon, mida laulab Helen Forr, restardi soor. Mul on valgega seoses meeles üks laul. Ja väga kummalisel kombel mul oli Ameerikas üks kirjasõber ja see saatis mulle neid nuud D ja samal ajal ka laulutekste ja mul oli üks sulid ainult laulutekstid ja ma kirjutasin neid kogu aeg raadiost maha ja noh, et õppida inglise keelt ja Valgronil täpselt sama harrastus. Tal oli ka tohutult palju inglisekeelseid tekste, ei pea ja joo, ja siis, kui ta nägi seda, nägi seda vihku minu käes ja ütleb, et kuule, näita mulle ja ja ta võttis oma käte ja vahel oli niimoodi, kui me mängisime seal rannasalongis Pärnus, siis meil oli üks tee koju minna. Kuskil kella kolme ajal hommikul päike tõusis kui läksime ja siis ta oli seal vahtra tänaval, kus tal oli lahtrisse elas ja oli seal üleval pööningul oli tal mingi madrats ja ja siis läksime ronisime redelit mööda sinna üles ja siis ta võttis selle kätte ja hakkasime uurima neid teksti ja ütleb vatsion, tuttav, seon, tuttav, see on tuttav ja, ja siis üks laul, mis on mul meelde jäänud just selle tõttu, et seal oli üks huvitav sõna sees. Inglisekeelne tekst sõna kindel. Täna oli see singel saksakeelne saksakeelsena, aga Ameerikas kasutatakse seda täpselt nii nagu puder, prod, venelaste lehesel puder. Ja, ja, ja, ja ma ütlen veel, et vaata kui naljakas tekst, et näed, et kindel kartan ja naerame seda ja ma ütlen, et kas sa tead seda ka või ta ütleb, oota võtab kitarri ja, ja natuke sõrmitseb ja sellel on väga keeruline harmoonia, toonika tuleb alles kuskil kaheksandas taktis hakkab kuskilt hiigla Uuduurist peale ja, ja seda ei taba Queeni ära seda harmooniat võtab, võtab ja ja siis laulsime kahekesi tiine dioodi. Ja vot see laul nüüd siin kõlab, mitte meie lauldud. Kui meenutada neid laule, mis meeldisid Valgre, leia, meeldisid meile kõigile tollal siis üks inspiratsiooni allikas meile kõigile ja temale ka kindlasti olid need laulud, esialgu olid need saksa lööklaulud seal saksa filmide Saksa filmides ja hiljem siis juba kuskil kolme, kui tuli 36, ütleme, hakati heade meloodia Fredesteeria tuunida swing taim ja tulin siis hakkas siis ta keeras nagu selle ameerika liini peale jaks saksa, saksa tuli tädi, siis nii tsaar Aleksander ja tädi ja rohkem nii tead niuke romantiline muusik ka, seal ei olnud enamik džäss. Aga Ameerika poolt oli eriti piimapoos olid metsal golfil player, filmid, kõik, ja, ja tead, ma ütleks seda, kui noh, täitsa niisugune film. Kolm, kuus kaheksanda kreedos tärminid siis piletisaba oli, tead, sealt kinost väljas kujuta lõpuli. Vaat nüüd ma ei saa teisiti, kui ma pean mängima tükikese veel ühest filmist, mida Valgre omal ajal väga imetles ja alguses panime selle ära ja siis sa tead seda lugu ma praegu ei räägi. Selle lauluga on seotud üks filmiajaloo kurioosumeid. See otsustati filmist välja jätta, kuna selliseid actioni pida nagu kinni pidama venitab hirmsasti. Aga no see, kus see film, souli võlur, nõus. Me läksime vaesusega siis Kenobi Babossova vaatama. Ja ESM rõdul ma mäletan ja kui see film hakkas jooksma ja tead, räim oli selles kandi äärmatusele tüdrukus, pisike tüdruk. Aga ilusti laulis ja ta pärast räim laulis, seda ju meil seal restorani ja ja muide, ma võin lisada seda suudi, Garland lõpetas täpselt sama õnnetult nagu val, Raimond Valgre. Täpselt oli täpselt sama viga. Aga nüüd on mul ette lugeda üks kiri, mis on saabunud saatesarjale, mul meeles veel. Ja selle on saatnud meile Anders Linstrumi lesk Kai Lindström. Ja see oleks otsekui selle saate jaoks mõeldud. Sest et siin on kirjas järgmised read. See mälestuskild pärineb 1942. 43. aasta talvest. Kaugel Vene külas organiseeriti metspunkt eesti sõdureile. Punkti juhatajaks määrati eestirootslane son instruktor Anders Lindström. Kord toimetati punkti Raimond Valgre, kes põdes kollatõbe. Otsustati ta sinna ravile jätta. Ühel õhtul tuli Valgre sünnipäeva puhul talle külla Timoteos linna, kes sünnipäevakingiks laulis oma maheda tenoriga Paul Tammeveski üksainus õis, mis on Eesti kauneimaid armastuslaule. Anders lebas samuti palavikuga voodis ja ta nautis seda laulu. Kogu ülejäänud elu meenus talle alati seoses selle lauluga ühes venetares. Nüüd on Raimia Anders saamu surnud. Loodetavasti mäletate siis seda laulu ja loodetavasti on see Eesti raadio fonoteegis ka olemas. Siin küll proua küsib seda, Jaan Haab järve esitluses, kahjuks selles esitluses seda ei olnud. Ma arvan muidugi, et meie tänane külaline võiks selle laulu ka meeldiksid. Aga meil on see olemas Toronto väliseestlaste koori esituses. See Torontos tehtud heliülesvõtte viib mõtted selle peale tammeveski, elas ja suri Torontos ja see võis väga hästi olla tammeveski enda seade sellest esialgsest soololaulust, sest tal oli see kuulus kvartett Heli neli ja sina teadis, oi no ütleme, siin see saksa ajal v orkestriga saatsime heli nelja niivõrd palju ja igasugustel kontsertidele, mis oli ja, ja Estonia teatri korraldas sel ajal nimetatud punteraaveltsid, jah, ja, ja siis kõik need solistid ja kõiki seal olid need suured tähed ja ja siis meie saatsime, harilikult olid vot täpselt niisugune asi tuleb teatüksalist temaarne viisime, tahab laulda, mul lõbus koht maksiimi lõbusast lesest, viskas selle klaverinoodid ja aga meil vahe, vot selle täpsuse pärast. Ta ütles juba jumal, kes saadab ja kogeda, orkester saatis kogu aeg neid. Niuksed, säilita. Et anna klaver load kätte, mingeid, kes juba. Ja sellepärast me olime hästi populaarsed, liigu, tammeveski tuli, nägi, tead, võistkonnad tulid, kas oli, noh, see praegu nukuteater siis seal oli, ma ei tea, mis vaja, tuli, tulid ja saatjaks oli klaveri lei Nuuli. Jätan neid posidosiiv. Ja siit tuleb see mõte, taheti tahes-tahtmata pähe, et vot kui Valgre oli seal nüüd selles vene külas tares ja ma arvan, tal ei olnud kollatõbi, vaid ma kuulsin, et tal oli olnud pleki soetõbi ehk võib-olla võib-olla ja, ja nüüd mõned aastad tagasi surisema, väga hea sõber. See. Valter noorlaid, noor ja Noorlaid rääkis, ta oli tema juures, kui ta põdes seal ja haigeks jäi ja nemad hüüdsid teda, nunnu üks nunnu Stahli, nii abitu ja endal puudus, on olemas niisugused noh, niuksed mehed, ükskõik mis olukorda satub, ta lööb ennast läbi ja aga tema oli niisugune õrna, õrna hingega, õrna hinge tagasihoidlik ja ja sellepärast see lõpuks see mina, minu arvates on see lõpulangus siin teatud temale harjunud. Kas ta oli ta kohvikus, köitad Viru tänav, sädelist jääb noored daamid kohvikus, tema klaveri taga mängib ja laulab, tahad, ja elu oli hoopis tagasi Harjumaale ära ei loe ikkagi ainult legend, tähendab, see oli tõesti enne sõda, oli just selline eluperiood oleks olnud, kui mõelda seda, et ta tuli tagasi Venemaalt ja Harju tänavast ei pääsenud päästabrich varemed, kõik vanemad majad olid kui kokku kukkunud tänava peale. Viru tänav. Mis me räägime, Estonia teater oli sädemed. Kole pilt ja, ja niimoodi eakas, aga tema hingeline poissed sõsa läbi ei oska, nendel elus murdus midagi, hakkasid jooma. Käisid seal kõik, mina mäletan, kui me mängisime hoidiga, Nordis. Käis seal see Nõukogude Liidu kangelane, mis ta nimi oli allikas. Ja oli veel, see oli niisugune joodik, et sellel ta pani selle kuldtähelinna klaas mitte viinaklaasi, vaid ta müüs selle maha. Ja tal võeti ära see oi nimetus. Nii et no no kui sa mäletad seda, mismoodi venelased öid teeklaasi täis, alati ääreni täis ja ma olen üks kord elus ka pidanud selle ära jooma, sellepärast et noh, et kui Stalini tervis Silka ja siis oli nii, et pärast tuli mind välja kanda seal ja nii et no mis me räägime sellega, see, need joomakombed, kõik, see on ju metsik ja eksisin ja see elu võtta ja tema hingeks kus seda moosiga keelati ka veel lõpuks ära, eks ole. Muusika ei ole loomulikult keelatud saatesarjas mul meeles veel otse vastupidi, me ootame kõigi kuulajate kirju meile ja nende muusika mälestusi, mille alusel siis mängime erinevat muusikat. Selles sarjas tänane Raimond Valgre-le pühendatud saade, kus osalesid Margus Kappel, Georg Metssalu valt, Tõnu Ojakäär ja Jaak Ojakäär hakkab lõpule jõudma nii et kätte on jõudnud viimase lauluaeg. Ja see kannab pealkirja mul meeles veel ka Raimond Valgre sulest ja meile ta meelde jääb ilmselt väga ja väga pikaks ajaks. Kõike head, kohtume jälle saatesarjas, mul meeles veel.