Ma paluksin teil portreteerida klaasi klaas on minu jaoks nagu talv. Siis paistab läbi, on külm ja milles on kunagi olnud midagi sooja ja kuuma, mis meenutab mulle seda tuld, millest on sündinud ja hirmutab mind oma sellise külmuse jäikusega, kui ta lõpuks on valmis. Mina võrdleksin klaasi ühe naiste daamiga. Kohutavalt elegantne suurejooneline materjal. Ja sealjuures väga kapriisne materjal. Töödelda või? Temasse tuleb suhtuda väga delikaatselt. Ta on õrn, habras oma olemuselt. Nii et tal on kõik suuredaami omadused ja võib-olla sellepärast ka võlubki. Mind ma ei saa ilma klaasite elavdab. Nõnda väljendasid oma mõtteid klaasist Erki klaasehistöö neljanda kursuse tudeng Piret Veski ja klaasieriala õppejõud Vello soo. Aga selleks, et klaasikunstniku mõtte saaks kunstiks, vajab ta ilmtingimata klaasipuhuja abi. Ent mismoodi portreteerida klaasipuhujaid kuulumata saladusse, pühendatute hulka ei tihka ega tahama kasutada käibeväljendeid. Niisiis paluge abi inimeselt, kes tihedalt nende ametimeestega kokku puutunud. Et saada klaasi puhu jaks ja heaks klaasi Poojaks on vaja noh, vähemalt viis või isegi enam aastat. Ja just sellepärast on mul veendumus ütelda, et see inimene peab tõesti olema sihikindel ja peab armastama klaasi. Vastasel juurdas tõesti tuleklaasipuhujate. Klaasipuhuja on veel säärane, kui kusagil metallitöös või mõnes muus saab parandada seda eset. Kui see töötlemisel läheb viltu, siis klaasipuhuja seda parandust ei ole. See ese kas tuleb välja või läheb praaki. Kohaliku Tööstuse ministri esimene asetäitja mango Altermann, mida teile ütlevad nimed, Arnold kari ja Johannes Insler? Jah, ma enam juba rida aastaid teoses ei tööta kuid need kaks nime meenutavad mulle inimesi, kes oma paremad aastad On pühendanud klaasile on truuks jäänud klaasipuhuja elukutsele. Ja nad on mõlemad inimesed kelle kohta öeldakse, et inimene suure algustähega või inimene kuldsete kätega või inimene avara südamega. Kui rääkida seltsimees intslerist teenelisest tööstustöötajast siis tema on tarbeklaasis töötanud juba üle 50 aasta. Pealegi võib ütelda, et ta mitte oma kutseala hästi valda vaid ta on olnud just nagu, kui elav entsüklopeedia klaasitööstuses tema käest sai nõu. Kui oli mingisugune probleem, siis ta alati leidis nõu õpetava sõna kuidas üht või teist küsimust lahendada. Ja ta ei keeldunud kunagi ka oma kogemusi edasi anda noorematele kaaslastele nüüd kari võib-olla et oma iseloomult oli tagasihoidlikum, veidi ka väga hea Töömees, nad olid ühes brigaadis kaua aega hästi saivad läbi. Ja seepärast on need nii, et mõlemad mehed jäänud mulle meelde. Kui tõesti teasse kullavara. Johannes insener, kui me teiega esimest korda kohtusime, see oli tarbeklaasi ametiühingu konverentsil ja siis te rääkisite väga soojalt ja südamlikult oma vanast kummutist, millel on omatehtud nipsasjakesed. Seal tekkis reporteril mõte, et kindlasti peab seda vana kummutid ja Johannes Insferi omatehtud klaasasjakesi ära vaatama. Ja nüüd me olemegi siin, Johannes, teie kodus. Ja see vana kummut on tõepoolest täis imelisi klaasesemeid, enne kui mikrofon sisse lülitatud. Näitasite te oma õnne, põrsast, kas te mäletate selle saamislugu? Puuseumenda seal valmis ja siis tema istus pingi peal, mina andsin siis klaasi, siis paneksin sinna kõrvad ja jalad alla külgi, saba taha ka, ja möönimi hängi omale mälestuseks selle võrse. Nüüd on ta mul siiamaani andnud, muidu muud asjad. Lihtsamad asjad, Odin kõrval jälle on korv. Korvi ma nägin, kuidas te tegite, siis käisin vaatamas seal teie ahju ääres klaasipuhumise tööd. Täna meil Me Johannes Inslersin teie kodus Lasnamäel seda klaasipuhujate saadet lindistame, on teil tööpäev? Kas juba lõppenud? Nii töö käib siis kolmes vahetuses. Kui hakkab teil hommiku see esimene vahetus siis mulle tehasest öeldi, et hakkab kuus, 30, aga Johannes, mida see kuus, 30 pool seitse töö algust teile tähendab, mis kell ärkama peate? 15 minutit viievial tõusen juba üles. Harjunud hommikumaja õiendad ja kella viiese bussiga. Juba läheb sõidus lahti. Nojah, meister Rooda trummale ütles, et Insleri jussi pärast võiks küll hakata kohe 20 või pool tundi varem, tema on ikka kõige esimesena platsis. See on õigus, ega vae oma elus ei mäletagi, millal ma olen. Töölt ärajäämist. Praegu lähete veel Johannes 25. tööaasta peale pensioni. Tähendab, see on omamoodi juubel. Mustlase hobune, kangega saab üleskäigu sisse soojaks aetud ja siis läheb jälle vaade, tegelikult tuleb päris hüppades himu peale. Läheb mis ludinal? Praegu tervis või, ja, ja tõesti, ma ei kujuta ette, et ma kodudasin jääma. Kuidas klaasipuhujate järelkasvuga lood? Asi, et noored ei taha kuidagi tulla, just nagu ma mäletan, isegi nooremast peast ei, taheti seda kolme vahetuse töö, oleks ainult üks vahetus, siis oleks inimesi küllasil just noori pidavamad on vaja korteri olutingimusi parandada kuidagi. Minu jaoks on klaasipuhuja nagu legendides igivana looja kelle käest tuleb elu sellest esemest, see just nimelt tema hingeõhu kaudu, millega ta puhub selle külma ja kargele materjalile oma elu sisse ja kui kaob see looja sealt, siis muutubki klaas ainult külmaks ja temas miski ei meenuta enam seda tuld, milles ta on sündinud ja seda inimest, kes on andnud talle selle vormi ja selle elu, mida ta peab nagu edasi andma, mida ta peab edasi mõtlema. Nõnda mõtestas klaasipuhuja ametit lahti meile saate alguses tuttav klaasi eriala üliõpilane Piret Veski. Tuumakad sõnad, kaunis mõte. Meie saate teisest auväärsest klaasi puhujast on põgusalt juttu juba olnud tagasihoidlik, tõsine, põhjalik. Need on märksõnad Arnold kari kohta jätta rohkem ikka teistest. Kui endast rääkida armastab, siis kõigepealt kuulake, mida arvab Johannes Insler oma kauaaegse töökaaslase kohta. Arnold kari, klaasipuhujad, see on selline väga iidne amet. Nõuab see mingit erilist iseloomuomadust. Klaasipuhumine on selline sujuvat liigutustega sujuvat käte liigutes Sult ustega töö. Ja muidugi ise omal ka diad pea jagama, mismoodi seda tööd teha? Siis klaas on ju vedel. Ja kui teda piibu otsa võtta, siis ta kipub käest ära minema, aga tead teda hoidma, et ta käest ära ei lähe. Ja pead tulisest teastel andma juba Gulbis vastava eseme kuju, mida sa puhuda tahad. Ja see nõuab, kõik. Tähendab täpselt reageerimist. Pead nägema, millal Klaas jahtub, kuidas ta jahtub, millal vormi minna. Lähed, Vorne puhud eseme valmis. Nii et ma sain aru, et see nõuab ennekõike täpsust, nõuab kiiret reageerimist ja ilmsest, te jätsite ütlemata, see nõuab ka suurt kopsumahtu. Ei, ta häiriti kopsumahtu ei nõua. Klaasipuhumine on selline asi, et kui puhuda vaja suurt sorti, siis võib-olla natukene jah. Tuleb natuke õhku rohkem kopsu võtta, aga kui näiteks parajat parajat sorti puhuda, siis õhk pressitakse huultega piibu toru sisse. Mitte ei puhutav ropsuga. Lihtsalt tundelikult puhutakse bee piibu otsa, noolte vahele pressitakse huultega õhku vajaduse järgi sisse nii palju, nii kaua, kui see on vormis valmis. Arnold kari teiegi ju, kui kristalselt aus olla ei ole ju enam selles eas, et tööl käia. Aga ma olen ikka inseris 10 aastat noorem. Tunnen, et ma võin ikka veel tööd teha. Ei tea küll, kui kauaks lubada ei tea, aga tahtmist on ikka veel mõne aasta teha. Mulle tundub, et need klaasipojad on kaunis ühtmoodi, mehed ei sa kuidagi oma vabrikut maha jätta. Miks teid sinna tarbeklaasi tõmbab? No eks ta on jäänud aastate jooksul ka ju nagu teiseks koduks. Sest et kui ka seal olev mõnikümmend aastat ikka juba pidevalt tööd teinud, siis harjud selle sellega juba ära ja mina mäletan, kui mina siin viis aastat tagasi pidin oma haiguse tõttu koju jääma, siis mul oli väga raske koju ja ma ei osanud kuidagi kodus midagi teha. Nii et nüüd ma käin jälle uuesti tööl ja mul süda on nagu rahulik ja tervis on isegi parem. 20. sajand on just selline sajand, kus väga hoogsalt toimub automatiseerimine. Eks tarbe klaasigi ulatuv automatiseerimine, kas ei teki olukorda, kus masinad võivad klaasipuhuja auväärse ameti kõrvale tõrjuda? Ma usun, et automaatmasin ei saa kunagi välja tõrjuda käsitööd, sest osa käsitööd peab ikka jääma, mida, mida masinaga teha ei saa. Meie saade on eetris 28. detsembril. See tähendab seda, et uue aastani on jäänud loetud päevad. Kui teie kätte saanud käri oleks kuldkalake seesama, mis teil seal klaasist teie riiulist nii kaunilt vastu vaatab siis mida te kuldkalakesed sooviksite? Järgmiseks, 1987.-ks aastaks. Sooviksin ikka töö paremini läheks ja tahaksin, et tervis oleks ja muud ei midagi, kui on tervise ja siis saab ka tööd. Missugust soovi teie õnnepõrsas siin kummuti peal peaks täitma? Seas ja, ja nii keeruline küsimus. Kõige rohkem ma soovisin omale ja oma abikaasale tervist ja jõudu, et veel isegi kuldpulmad ära pidada.