Ma saan selle küsimuse teravusest väga hästi aru, meie ei või ära võtta. Ta naistelt ette nähtud vaba aega, see on tõsi. Aga kui me nüüd vaatame kasvõi minevikku, siis. Võiks öelda, et naiste osa on olnud alati vast isegi raskem kui, kui on seda meestel. Ja mina olen ise ju naiste kollektiivides siis öelda 24 aastat juba vastu pidanud ja ma olen püüdnud alati nende õiguste eest hea seista. Aga. Aga? Nii et on olemas süsteeme, kus tähendab tuleb rohkem endast anda ja On olemas süsteeme, kus nii palju endast anda ei tule. Kahjuks kergetööstus on tõesti nii kasvõi isegi noh, siin võib väga palju paralleele tuua. Kasvõi töö intensiivsus, ega meil on ju tekstiilis kolme vahetuseline töö ja ma ütleksin väga pingeline töö. Ja paradoks on see näiteks samas masinatööstuses aparaaditööstuses on kusagil vahetuse koefitsient 1,2, üks kuni kolm. Aga meil on kahjuks märksa suurem. Jüri Kraft, kui me, oletame näiteks nõnda, et teie, kas abikaasa või oletame, et teie tütar töötaks tee oma süsteemis ja peaks ka üldistel alustel käima nii ületunde tegemas kui ka ütleme, laupäeviti tööl. Kuidas te siis seda probleemi näeksite? No mina isiklikult võib-olla ei elaks seda üle, sellepärast et ma ise olen pidevalt laupäevadel väljas, samuti minu tööpäev märksa pikem kui, kui tavaline kaheksa tundi ja no minu jaoks on seni olnud kõige tähtsam see tee, aga kahtlemata siin probleemid tekiks, et kui kodus ei ole jah süüa või ei ole või tuba segamini või must kahtlemata sellised probleemid tekiks kohe päevakorda, siin ei ole mingit kahtlust. Nii et siis vaataks vastu küll teise pilguga. Aga sealsamas Ma veel kord tahan öelda seda, et minu jaoks on seni olnud kõige tähtsam tee ja, ja muu kõik nagu sellele allub. Aga naiste puhul peaks olema siiski vist tähtsam perekond mitte vist vaid kindlasti. Nii et nende naiste puhul see vaba aja probleem ja ületundide probleem on kahtlemata teravam. Aga vot ma tahaksin ikka seda korrata, et ühiskond vajab. Me vajab, kui seda toodangut vaja ei oleks, siis minu käsi ei tõuseks, ei nõuaks, et inimesed teeks need ületunde. Tuleksin selle truudi artikli juurde. Ma mäletan, et kui lõpus küsiti selle õmblustootmiskoondise raaduga peadirektorilt, ta ütles, et nende plaanide täitmiseks need on väga pingelised plaanid, oli ta sunnitud inimesi tööle kutsuma jõle tundidel, kui ka laupäeviti. Siis küsis tekstiil ja kergetööstuse töölistele keskkomitee esimees Maria ei, Harlova, et kas neid Plaan oli ka töökollektiivis läbi arutatud, kui läheneda nõnda, et, et plaanide puhul ka töölised peaksid kursis olema siin veel ka teistes sõnavõttudes ma nüüd ei mäletagi, siis ütles, et et paremini kui oma töökollektiivi asju teab tänapäevatööline meie riigi ja maailma asju. See on ju tegelikult teatud mõttes küllalt tähenduslik või kurb märk. Tõsi on see, et töökollektiivides alati ei arutata vajaliku sügavusega ettevõtte plaani. Aga sinu jälle üldiselt räägitakse, et moed, meil plaanid kasvavad ja nii edasi ja nii edasi, aga ükskõik milline ettevõte, ükskõik milline majand või meie riik tervikuna. Et kui me tahame oma majandust edasi arendada, kui me tahame homme elada paremini kui täna ja me tahame, et meie lastel oleks parem tulevik, siis me peame oma tootmist arendama, sinna kuulub ka kergetööstus. Ma veel kord tahan öelda seda, et meil ei ole alati vajalikul määral selliseid seadmeid või isegi materjale ja palju, palju meil puudub. Aga ma ütleksin seda, et iga majandusmehe ja ma ütleksin ka iga juhi ülesanne on see, et edasi viia oma ettevõtet edasi viia oma tootmist. Muidugi ka kahtlemata ei saa kõrvale jätta nende inimeste, kes seal töötavad, nende töötingimusi, nende elutingimusi. Aga sealsamas me ei saa, ma tahan selle oma jutuga just rõhutada seda, et me ei saa ära unustada seda, et ettevõte peab edasi minema, ettevõte peab kasvama sellepärast, et homme on uued nõuded, homme vajatakse uusi kingi, uusi rõivaid, uut pesu ja nii edasi, nii edasi. Ja selle pärast inimese loomuses on see, et ta peab edasi minema, sellepärast. Ma ütleksin ka, et ka meie tootmine peab edasi minema. Mina kui naine ei saa, tähendab jah, nõustuda sellega, et Teie süsteemis töötades on ikkagi naisel teatud mõttes mitte Kahekordne koorem, vaid kui mõelda neid ületunde ja laupäev, siis isegi mõnes mõttes rohkem kui kahekordne koorem. Kui lõpetaks nüüd selle laupäeviti just nimelt puhkepäevadel töötamise teema siis teie kuin tekstiili ja kergetööstuse tööliste 12 10. kongressi delegaat? Kas te saate anda välja meie kuulajale veksli, et ka teist võib oleneda see, et Meie konkreetselt eesti naised? Nende, laupäeviti töötamine võib tulevikus hakata vähenema, kuni ütleme oma oma juhtide väljavahetamiseni. Kas võib meie meid kuulav teie süsteemis töötav naine seda lotodeilt? Ma võin sellele öelda nii, et ühes ettevõttes võivad nad väheneda, teises võib-olla võivad koguni suureneda. Ja selle tõttu, et oleks üheselt kõigil hea, seda vaevalt et kunagi on meie ületundide arv. On vähenenud ja ma loodan, et ta edaspidi ka väheneb. Aga et need üldse ei ole see, vaata sellist lubadust ma küll anda ei saa. See vastus meid täna enam ei rahulda. Naised on kannatlikud, ent mitte lõpmatuseni. Eelpool vihjatud truudi artiklist jäi meelde üle 30 aasta Moskva Raadukas töötanud õmbleja lahkumisavaldus on tüüdanud töötamine kaks vahetust järgemööda. Tekstiili ja kergetööstuse tööliste ametiühingu 12. kongressil öeldi, et harukond on aruandeperioodi jooksul tublisti vähenenud. Olen veendunud, et põhjuseks pole mitte niivõrd uus tehnoloogia, mis töökäsi välja tõrjunud. Kuivõrd harukonnas ikka veel valitsev ebarütmiline töö ületunnid, töö puhkepäeviti. Millisel seisukohal on ametiühing tööinimese, kaitse, tekstiili ja kergetööstuse tööliste ametiühingu keskkomitee esimees Maria iharlova? On aeg otsad kokku tõmmata. Lõpetuseks faktid kongressilt. Ametiühingu organite sekkumisel vallandati aruandeperioodi vältel 26 ettevõtte juhid. 100 ettevõtte juhti karistati administratiivselt hoiatuseks teistele. Riik algab perekonnast. Kodumaa saab alguse kodust. Eesti NSV kergetööstuse minister Jüri Kraft ütles, et me peame tootmist laiendama laste parema tuleviku nimel. Kui võtame naistelt võimaluse koos lapsega liblikat imetleda siis kunagi tulevikus on hilja ju kahetseda, et too sirgunud põlvkond ei märkagi ei liblikat loodust, inimest. Veelgi enam. Võib juhtuda, et väärtushinnangute kriteeriumiks on vaid see, kellel, mis seljas on.