Kes juhtus viibima 12.-st märtsist 30. märtsini, Odessas märkas kindlasti Odessa raudteejaamast teadet, millel kirjas Odessa oblasti kohtuhoone raudteelaste palee ja hotell, passaaž aadressid. Odessa, raudteelaste palee. Mitte igaühele ei olnud see uks 26. märtsil avatud aga neile, kelle tulles Militsionärid aupaklikult teelt kõrvale astusid. Neile paistis see kohtupaleesse tuled piinavalt raske. Sisenedes kõrgesse ruumikasse saali hakkas silmakardinate seinte istekohtade veripunane esimese rea sinel hall ajakirjanikke. Põgusa reakirju domineeriv värv oli must, rõhuv ja ängistav andestamatu. Lepitavana halastavana liikus saalis tähelepanelik valge tabletid, tilgad plastikaatkottis. Tema abi vajati eriti kaitsjate kõneaegu. Raske ja ängistav protsess. Süüalused Vadim Markov, admiral nahhimovi endine kapten Viktor Katšenko Beutrowassjovi endine kapten. Süüalused asusid saalist vaadatuna paremal läbipaistva materjaliga ümbritsetud sööbingis Markov hallide hõrenevate juuste ja tugeva kehaehitusega, pealt viiekümnene mees pidas end üleval vaoshoitult. Katšenko tõmmu väikse lõuahabeme, kõhetuma väljanägemisega 40 ringis mees. Tema käitumine andis tunnistust seismisest tasa kaalutlustest. Näiteks märkasime, et prokuröri kõnet kuulates Katšenko vahetpidamata õudsutas end langetatud päi, sosistas omaette ja Vassjovi võid, Katšenkod puudutavatel kohtadel, raputas pead. Siis jälle aeg-ajalt uskumatult pead tõstis ja teraselt prokuröri silmitses just Katšenko tervise pärast tehti protsessi käigus mitmeid korrektiive kohtu töös. Lisaks sellele olid Katšenko pideva arstide järelevalve all. Olgu öeldud, et toimus NSV Liidu ülemkohtu väljasõiduistung, kohtu eesistuja, NSV Liidu ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi esimees Aleksander filaator. Palusime tolle päeva atmosfääri kirjeldada Odessa ajakirjanikul, kelle artiklid, tragöödia õppetunnid jätsid meile tugeva enamuse. Svetlana Ostroušenko ajalehes näeme kommunismi ei korrespondent. Selle keerulise protsessi juures oli väga komplitseeritud kaitsjate töö raskem kõnelda olukordadest kui tunded, olgugi õigustatult ei anna ruumi mõistusele. Pisutki ühekülgne, olgugi põhjendatud analüüs. Viis pahameeletornini. Sajad admiral nahimovi tragöödia, otsesed ja kaudsed tunnistajad olid kutsutud üle terve nõukogude liidu Eesti NSV-s. Taolist kohtukutset saata polnud põhjust küllaga naabritele Lätti, Leetu, Leningradi. Tragöödia õppetunnid. Nõnda pealkirjastas Ukraina ajakirjanik Svetlana Ostrušenko oma artiklite sarja avalikustamas Musta merelaevanduses valitsenud korralagedust. 1984. aastal. Kaks aastat enne tragöödiat tunnistas Ukraina kommunistliku partei keskkomitee sekretäriaat Musta merelaevanduse töö mitterahuldavaks. Põhiliselt puudutas see puudujääki kaadrid öös. Ujuvkaadrit napib rohkem kui 800 inimest. Enamasti on need kaptenid, esimesed abid. Need, kellest oleneb tegelikult reisijate ohutus, meremeeste töö- ja olmetingimused. Kaadrist veel näiteks järelkasv vaid pooltele kaptenitele on praeguse seisuga asendus olemas. Sealjuures vanuseliselt ei ole reservis ühtegi alla 30 aasta vanust kaptenit ja kus neid võttagi, kui pole kuni 30 aastaseid vanem, abisid. Samal ajal valitses Musta merelaevanduse juhtkonnast tõeline protektsionismi altkäemaksu ja vennapojapoliitikaeliit moodustas omaette suletud ringi, milles liikumine toimus lihtsalt mõni aasta välissõite vahelduse laevanduse juhtimisega. Noored ja andekad sellesse tsunfti ei pääsenud, neid ei lastud. On rumal arvata, et Musta merelaevanduse meremehed ei teadnud, mis mängu mängitakse sõna otseses mõttes perekondliku. See kõik ühtekokku tõi kaasa laevandusele kui tervikule moraalse kahju. Inimesed muutusid küüniliseks otsides ka ise ebaausaid teid. Kuidas kõige tulemusrikkamalt kõrgemale kohale liikuda. Kahe aastatuhande 985. 86. aasta vältel fikseeriti 73 kapteni, 39 vanem abi, 29 esimese abi ja 45 vanemmehaaniku distsiplinaarüleastumised. Palju kaptenid ja esimesi abisid on tulnud vallandada. Viimase viie aasta jooksul vahetatakse Musta merelaevanduses juhtkonda juba teistkordselt. Kuid ajakirjanik astrušenko teeb järelduse. Lihtsam on inimesi ümber paigutada, kui muuta sissejuurdunud töökorraldust. Kohus esitas NSV Liidu merelaevanduse ministeeriumile minister Volmer erimääruse, milles juhitakse tähelepanu tõsistele puudustele ministeeriumi organite kaadritöös ja ministeeriumi tehnikapoliitikas. NSV Liidu ülemkohus tunnistas kuivlasti laeva Pjotr Vlassov endise kapteni Viktor Katšenko jauricu admiral nahhimov endise kapteni Vadim Markovi süüdi kuriteos mis on kvalifitseeritud Vene NFSV kriminaalkoodeksi 85. paragrahvi esimeses lõikes ning võttes arvesse toime pandud kuriteo erilist raskust ja tragöödia erakordselt ränki tagajärgi mõistis kummalegi 15 aastat vabadusekaotust. Kohus määras nõuda kummaltki süüdi mõistetud sisse 40000 rubla nende poolt riigile tekitatud ainelise kahju hüvitamiseks. Kohtuotsus on lõplik. Kassatsiooni korras, edasikaebamisele ja protestimisele ei kuulu. Prokurör Baranov esitas hiilgava süüdistuskõne ükskõik sellest suhtumisest ja distsipliini puudumisest. Märkisime, et Admerannahhimovi kohtuprotsess leidis aset Odessa raudteelaste palees. Mitte ammu mõisteti Ukraina raudtee katastroofi süüdlaste üle kohut veel üks kuritegeliku hooletuse ahelasse kuuluv lugu Tšernobõlist, rääkimata liiga palju hoiatavaid tragöödiaid lühikese aja jooksul. Või on olnud neid varemgi, aga me lihtsalt ei tea seda. Nii või teisiti, vastutustunne ilmneb kõige eredamalt kriitilistes olukordades. Tänasel kriitilisel ajal hindame paljud meie elus toimuvat ümber. Merelaevanduses on vajalik tõeline, mitte näiline töö ümberkorraldamine. Nõnda valige mis tahes meie eluvaldkonnas. Küsimus ei ole roolide, toolide ja portfellide ümbernimetamiseks, vaid iganenud mudeli põhimõttelises väljavahetamiseks. On aeg tõele silma vaadata. Me lihtsalt ei tohi lubada nahimovi, hullem veel Tšernobõli katastroofi kordumist. Meil ei ole õigust kapten Markovi kombel jätta andmata häiresignaal õigem siiski vist on juhtide laev kindlakäeliselt, mitte Katšenkade moodi üksnes tehnikat, vaid inimesi silmas pidades ühtida teie vastutustundega tulevikku. Kuid mereajalugu teab, et ei möödu päevagi, mil Londonis loits žanrsraeters siis suures saalis ei teataks. Vana laeva Kell järjekordsest laevahukust.