Pärnus toimuval tegevjuhtide konverentsil kogunesid täna hommikul naised pidama aru teemal, miks need ettevõtluses ikkagi niivõrd vähe on. Lähemalt räägib naisettevõtjate liidu liige, kirjastuse TEA juht Silva Tomingas. Naised rääkisid täna siin sellest, kuidas Eesti majandust kiiremini toimima panna ja mis on need takistused ja mis võiksid olla need mehhanismid, millega majandusarengut oluliselt kiirendada ja leiti, et üheks põhiliseks takistuseks on need müüdid, mis istuvad kinni meie peas ja kus on ära liigitatud naised mehed selliselt, et naised nagu ei sobikski kõiki töid tegema ja teisalt jällegi ka mitte siis ettevõtjad võib-olla olema. Nüüd jõuti järeldusele siin nende arutluste käigus. Et tegelikult ongi naine, see Eesti majanduse nii-öelda salarelv, et kuivem, suudaksime naisi senisest paremini integreerida üldse majandusellu, julgustada neid ettevõtluses osalema, siis me sisuliselt vallandaksime väga suure osa inimressursist ja selle läbi ka veel suurema osa haridusressursist, sest naised on meil Eestis haritumad kui mehed, mistõttu siis haridusressurss omakorda istub veel ka naiste taga kinni. Aga kui naised on haritumad, siis miks nad ikkagi löögile ei pääse? Siin on mitmeid põhjusi ja tähendab, kindlasti on siin ka teatud ühiskondlikud suhtumised ja nii edasi, kuid väga lihtne ja kõige konkreetsem üks põhjustest on see, et naisel on oma bioloogiline roll täita ja see on nimelt tema roll. Ja tõesti, kõik need naised, kes on ettevõtlikud ja sooviksid kaasa lüüa nii töötades kui võib-olla ka ettevõtjatena enaat kaotavad sel ajal pinna jalge alt, kui nad lähevad lapsepuhkusele ja samal ajal kõik need asjad ju tahavad lapsi. See on ju normaalne, et iga meie naine ja rääkimata noor naine kindlasti pere looks ja lapsed saaks nüüd, küsimus on selles, kui tark on ühiskond, siin ühiskond suudab siin minna selleni, et need naised uuesti suudaks tagasi tulla tööjõuturule või siis ka ettevõtjate on alustada. Sest isegi nendel, kes on tööjõuturult ära väga lühikest aega või kaotavad hetkeks töökoha, on ju kõva rebimine juba, et töökoht saada. Mis siis rääkida sellest ütleme seal noorest emast, kes on kolm aastat ära olnud, kõik areneb kohutava kiirusega edasi, isegi enam keegi ei tööta, ütleme nende programmidega, millega siis näiteks kui kolm aastat tagasi töökohalt lahkus ja võib-olla arvutis päris tugev oli, ta ei tunne enam turgu niivõrd hästi ja nii edasi ja me pakume siin välja ka siis need mehhanismid, et kuidas sulandada uuesti seda naist, kes on lapsepuhkusel näiteks tulnud tagasi ühiskonda ja siis majandusellu just vanemapalk on üks väga loomulik asi küll. Kuid palk ei anna Too ühiskonnale lisaväärtust, ta ei tooda lisaväärtust, et kui me vaatame ja meie vaatasime siin puhtalt majanduse ja ettevõtluse poole pealt ennekõike siis, kui me seda aspekti praegu silmas peame, siis on ikkagi vajalik, et see inimene tuleks tagasi tööle. Et ta tuleks tagasi ettevõtlusse või ta tuleks, et alles esimest korda ettevõtlusse ja siin oleks vaja koolitust. Siin oleks vaja koolitust ka sel ajal kui noorema näiteks ära, kuid see oli ainult tänase selle arutelu käigus ainult loomulikult üks osa, kui hõivatud on naised ettevõtluses näiteks ma tean, Norras on vist isegi seadusega paika pandud. Et ühe suure aktsiaseltsi juhatuses vähemalt 40 protsenti peavad olema naised. Millal meie sinnamaani jõuame, tähendab, igasugune äriühing on täiesti vabatahtlik ühendus ja kui palju seal on mehi või kui palju sa naisi on? Puhtalt äriühingu oma sisemine, nagu sisemine rida leiame meie küll täna, kuid küsimus on, et palju on siis naisi nendes ühendustes, mis sisuliselt juhivad Eesti majanduspoliitikat ja vastus on, et neid on ääretult, väga vähe. Kui me võtame Eesti Kaubandus-Tööstuskoja näiteks siis vaatamata sellele, et see on liit, ei ole seal ühtegi naist juhatuses ja ei ole kunagi olnudki. Minu teada ei ole mitte kunagi olnudki, ma küsin, et kas see päris normaalne ikka on, kas tõesti nende enam kui 3000 ettevõtte hulgas ei ole ühtegi sellist ettevõtted, kus oleks tublid naisjuhid, kellel oleks ka midagi anda sellise väärika organisatsiooni nagu Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse, aga mida me peaksime või tegema naised tähendab nii nagu siin eelnevalt sai räägitud? Ühiskond peaks saama sellest aru, millest eile rääkis singa putroloog Patrick Dixon et saama sellest aru naised, kui üks ja väga suur osa ühiskonna liikmetest tuleb katsuda saada majandusse tuleb nad tuua sisse nii, et nad tooksid tervele ühiskonnale kasu, sest lihtsam on korra kedagi nii-öelda reele aidata kui kogu aeg järgi lohistada. Ja tegelikult mida rohkem meil tekib, ükskõik, mis laadi maha jää, et ühiskonnas, ükskõik, mis need põhjused iganes on seda raskem koorumist see ühiskonnale tegelikult on. Ja nüüd oleneb sellest, kui tark see ühiskond on, kuidas ta oskab seada oma koolituse väljaõpe, oma täiendkoolituse, igasugused muud meetmed, Need, nii et ta suudaks inimressursi esiteks täielikult ära kasutada ja teiseks lõigata kasu sellest, mis on juba loodud. Päeva südamele Pärnust Ülle Hallik