Kui ma teie juurde tulin, vennad ei tulnud ka mina eriti üleva kõne või tarkusega kuulutama teile jumala saladust. Sest ma tegin otsuseks teada teie keskel ainuüksi Jeesust Kristust ja teda just ristilööduna. Ja mina olin teie juures Nutruses ja kartuses ja suures hirmuvärinas. Ning mu kõne ja mu jutlus ei olnud ahvatlev tarkus vaid vaimu ja väe kaudu tõestamine. Teie usk ei oleks inimlikuks tarkuseks vaid jumala väeks. Tarkusest kõneleme küll täiuslike seas. Ent see ei ole praeguse aja ega praeguse aja valitsejate tarkus, kes juba kõrvaldatud vaid me kõneleme jumala saladusse peidetud tarkust, mille jumal on ette määranud meie kirkuseks enne aja algust. Ükski praeguse ajavalitsejast ei ole seda ära taibanud sest kui nad oleksid taibanud heinad, oleks löönud risti kirkuse issandat. Kuid nõnda, nagu on kirjutatud mida silm ei ole näinud ega kõrv kuulnud ja mis inimmeelde ei ole tõusnud, selle on jumal valmistanud neile, kes teda armastavad. Meil aga on jumal selle ilmutanud vaimu kaudu. Vaim uurib läbi kõik ka jumala sügavikud. Sest kes inimestest teab inimese omadusi peale inimese enese vaimu, kes on temast samuti ei tea aga ükski jumala omadusi peale jumala vaimu. Aga meie ei ole saanud maailma vaimu, vaid vaimu, kes on jumalast. Et me võiksime teada, mida jumal meile armust kingib. Seda me siis ka ei räägi, inimtarkuse õpetatud, vaid vaimu õpetatud sõnadega, seletades vaimseid asju vaimse õigele. Aga hingeline inimene ei võta vastu midagi, mis on jumala vaimust. Sest temal on see totrus ja ta ei suuda taibata. Sest seda tuleb käsitada vaimselt. Kuid vaimne inimene käsitab kõike, ent teda ennast ei suuda käsitada keegi. Ja kes on taibanud issanda meelt, kes võib juhatada teda. Aga meil on Kristuse meel. Ka mina, vennad ei võinud rääkida teile kui vaimsetele vaid pidin rääkima kui lihalikele nagu väetitele, lastele Kristuses. Ma jõudsin teile piima ega andnud rooga. Sest seda ei oleks veel talunud. Kuid ega ta nüüdki veel talu, sest te olete alles lihalikud. Kui teie season kiivuste riidu, eks ta siis ole ju lihalikud ja ekste kõnniinimliku teerada pidi. Sest kui üks ütleb, mina olen Pauluse mees, teine aga mina, Apollase. Eks te siis ole nagu inimesed ikka. Mis on siis apollos? Mis on Paulus? Teenrid, kelle kaudu teie olete hakanud uskuma nimelt nõnda nagu issand, igaühel on andnud? Mina olen istutanud, apollos on kastnud. Kuid jumal on kasvatanud. Tähendab, siis ei loe midagi see, kes istutab. Ega see, kes kastab vaid jumal, kes kasvatab end istuta ja kasta, teevad sama tööd. Kumbki saab oma eripalga oma vaevanägemise järgi. Sest jumala kaastöölised oleme meie. Jumala põllumaa, jumala hoone, olete teie. Mulle antud jumala armu järgi olema, kui tark hoone ehitaja rajanud aluse. Teine aga ehitab selle peale. Igaüks vaadaku siis, kuidas ta ehitab. Ja teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis juba olemas on. See on Jeesus Kristus. Kas keegi ehitab sellele alusele hoone kullast, hõbedast kalliskividest, puudest, heintest või õlgedest. Kord saab igaühe töö avalikuks issanda päev ja teeb selle teatavaks, sest ta ilmub tules ja tuli katsub läbi igaühe töö, missugune see on. Kui kellelegi töö, mis ta on ehitanud, jääb püsima siis ta saab palga. Kui kellegi töö põleb ära, siis ta saab kahju. Aga ta ise pääseb kummatigi nagu tulest läbi. Eks teie tea, et jumala tempel, te olete, jumala vaim elab teie sees kui keegi laostav jumala templi. Sest jumal lahustab temagi. Sest jumala tempel on püha. Ja see olete teie. Ärgu ükski Petku ennast, kes teie seas tundub endale tark praeguse aja mõõdupuu järgi. See saagu totraks, et ta saaks targaks. Jumala juures on ju praeguse maailma tarkus totrus sest on kirjutatud. Tema tabab targad nende rõngaste pealt. Ja taas issand tunneb ära tarkade mõttemõlgutused. Et need on ilmaaegsed. Tähendab ükski ärgu kiidelgu inimestest, sest teie päralt on kõik, olgu, Paulus, olgu apollos, olgu kehvas, olgu maailm olgu elu olgu surm olgu käesolev olgu tulev. Kõik on teie päralt. Teie ise aga olete Kristuse päralt ja Kristus on jumala päralt. Issand, Jeesus Kristus. Annad meie sinule ka oma elu tõelisele alusele, ehitaksime nõnda et meie töö jääb alles. Ära lase meid olla enese meelest targad, praeguse aja mõõdupuu järgi vaid kingi meile tõelist tarkust pühas vaimus. Et meie elu võiks sind rõõmustada.