Juta te saate just homme 50 aastaseks. Palju õnne. Aitäh ja nüüd tuleb küll, on juba tulnud ja, aga küll ei tunne, et 50 on 50 oli niisugune tõsine number, kas sel puhul vaadatakse taha, mõeldakse, mis edasi saab, tehakse mingit inventuur iseendast. Mis siis õieti juhtub naisega? Mad kindlasti vaadatakse nii ette kui taha, aga mina olen oma olemuselt tõesti mõelnud ainult ette. Ja, ja mõtlen ikka kõiki vist Donse rotile omane, et kõik igaks juhuks äht läheb, tarist. Läheb vaja, jah. Nõia, aga kas te olete ise ennast ka revideerinud, et simmanit olen? Ei tunne ennast üldse veel vanana. Aga midagi ei ole teha. Kui vaatan passi, siis selgub, et sünniaasta on 48. Kui vaatan peeglisse, siis kusagil mõne kortsukesi ikka leiab, mida ma näha ei tahaks. Üht-teist veel, revideerin. No vehkima olen endaga võib olla ülimalt rahul, mõtlen, ma võiks ju midagi muuta. Juukse värvi olen ma ka muutnud elu jooksul küll tõesti, muidugi praegu tõid, vaatan, siis on mul täielik õigus küsida. Olete te blond või brünett? Eks ma ikka rohkem saad, käen olen ja, aga viimasel Mulle meeldib blondiin, ehk teeb nooremaks. Need jah peale on üsna blond, altpoolt paistab midagi tumedat, ma kahtlustan, et see ei ole ka päris Hoa. Ühelt poolt vist on küll oma, aga tead küll, jah, aga muide tulemus on päris huvitav, kas teil on öeldud? Ei komplimente eriti ei ole eriti teinud keegi avamees on ka tagasihoidlik mees, et see ka eriti eriti pilladendega. Muide, milleks ta seda kõike tegite? Kas selleks, et endal oleks hea peeglisse vaadata? Eks ta ikka jah, endal huvitavam ja ja teisi üllatada. Olete te üldse sellest mõelnud, et kas me tahame üllatada kaaslasi mõnel hommikul minnes nende ette võib-olla tõesti millegi niisugusega, mida nad varem ei ole märganud meie juures? Noh, nii-öelda muutnud pisut imidžit. Või tahame me äkki kellelegi hoopis teisele meeldida kui sõbrannad? Ma ei usu, et kuidas kedagi üllatada, kuidas keegi kedagi ega, ega eriti mul see nüüd plaanis ei ole olnud küll ja ma ei ole sellel mingisugust tähelepanu pööranud. Tähendab, endal peab olema huvitav, värske tunne, seda kindlasti hea ja küll ma käiksin rohkem, ma pean ütlema tõesti, et mina ei ole küll ühtegi korda kosmeetiku juures käinud selle 50 aasta jooksul. Tal on meid nii loonud, et pole vajadus tulla. Kas te elu jooksul rõivamoodi olete proovinud muuta või midagi niisugust kapitaalset ette võtnud, et viimasel ajal noh, eks ma ikka olen, pole saledam ja ma olen isegi päris olevat olnud mannekeen. Ma pean ütlema, aga, aga noh, nüüd olen ma peale sünnitust võtsin ikka 20 kilo ja nii ma jäingi 77. aastal ja eks me ole üritanud vahel võtta, aga, aga mitte pidevalt. Ja see ei ole olnud mu põhieesmärk siiani tervis olnud ja muidugi ma usun kindlasti, et kui see tervisele oleks parem ja, ja peaks, siis muidugi võtaksin ennast maha ja võtaksin väga saledaks ja, ja ka see ei ole olnud mu põhieesmärk. Aga muide rääkisime välimusest Ega siis välimus, see kui pikkune seelik või mis värvi juuksed parajasti või või milline huulepulk on kasutusel, see ei ole ju üldse veel määrav. Aga kui inimene ennast muudab, siis sageli alustab ta lihtsalt välimusest, sageli aga mitte alati. Muutuvad harjumused. Need on vist kõige raskemad muutuma ka mõnda asja saab vist muuta ka päris üleöö. Ega teiega ometi midagi sellist ei ole juhtunud, et üleöö. On, olete otsustanud, et nüüd aitab, ütlen teistmoodi. Nii ma veel ei ole teinud ja nii kapitaalseid muutusi ma ei, ma ei tea et on tulemas, aga tasakesi ennast muuta. Eks ta muidugi oleks hea ja oleks huvitav, aga võib-olla läheb mees ja ma usun ka veel et need vajadused võib-olla on ees veel Karmen. Kui naine tuleb ilusalongi kosmeetiku juurde siis teeb ta seda vist kahte moodi. On neid, kes käivad regulaarselt, eks ole. Ja seda esimest korda enam ei mäleta keegi seal kusagil aegade hämaruses kauges nooruses. Jah, kuidas kunagi, teinekord nad tulevad tõesti siia salongi ütlevad niimoodi, et noh, et oi, et see oli kaks aastat tagasi, kui ma käisin, et ma olen olnud akadeemilisel puhkusel. Aga noh, tihtipeale tuleb naistele meelde kosmeetikasalongi just aasta lõpus või siis kevadel. Ta on ka väikesepalgalisi, kes käivad ja ütlevad, et juba palgapäeval nad panevad selle raha kõrvale, see on üks sort, naisi kindlasti kõik sümpaatsed inimesed ja näevad tänavapildis ja üldse elus head, vähe. Kuidas keegi, et kindlasti naised püüavad kõik väga head välja näha. Võib-olla, kui niimoodi ise liikudes, siis võiks vaadata, et noh, et, et ühele natukene lisada seda või teist või kolmandat. Et aga kas seal tänavapildis tunnete ära, et kes on ikkagi teie või teie kolleegide käe alt läbi käinud või ei ole? Kaugelt vaadates küll mitte, et noh, praegu on niivõrd palju kosmeetikavahendid, mis tegelikult annab kõik ära varjutada, kõik need naised on ise juba oskajad ja naised juba oskavad ja aga nüüd ütleme, et kui bussis või kuskil trollis või kuskil seista, siis kõrvalt vaadates, et noh, paistab silma küll peaks tulema. Teinekord on isegi niimoodi, et võiks öelda, et kuule, et ole hea, tule, astu läbi, kore. Nii, ja teine sort naise. Mis on sellised, kes on elanud ja elanud ja elanud ja võib-olla isegi kõndinud mööda teie salongist ja iial ei ole selle peale tulnud, et sisse astuda? Pole kordagi käinud. No tegelikult öeldakse niimoodi, et need, nagu need nahatüübid on kõik erinevad ja mõne naise jaoks on see nahatüüp võib-olla ka looduse kingitus, selline ilus, normaalne kaunis, hea, verevarustusega nägu ei ole tarvis mingeid maske, mingeid massaaže. Kindlasti see aeg tuleb kesk-eas, kus tegelikult on see vajadus, tekib aga, aga noh kuidas keegi, et kas ta siis teab seda vajalikuks või mitte? Olete te kohanud naisi, kes tulevad selleks, et oma elus midagi otsustavalt muuta? Juurde? Nad tunnevad, et midagi on vaja muuta. Sest elu on muutunud halliks või elu muutunud ka keeruliseks. Midagi on vaja iseendaga ette võtta. On küll tulnud, mitte nüüd neid kord ei ole palju, aga mõningaid korde on. Et võib-olla just need populaarsed kaalujälgijad praegu, kes on saanud oma ilusa keha nüüd tagasi, võib-olla seal ütleme, 20 30 kilo maha võtnud ja siis leiab, et nüüd peab hakkama kosmeetikas käima. Ja, ja viimane kogemus kindlasti sellest, et tegime siin meigikursused Kuressaare naistele. Ja osavõtt oli küll väga suur ja populaarne selles suhtes, et meil ei tulnudki nende kohtade arvu pealt välja. Tahtjaid oleks olnud rohkem. Aga nad olid kõik nii vaimustuses ja kindlasti väikseid nippe ja kõike nad slaididest. Ahaa, et vaat, näed, et siit tuleb kontuuriga natukene nagu kujundada seda silmalaugu ja huuli ja ja nad said, hiljem on näha, et nad peavad ennast natuke teistmoodi ja teadlikumalt. Miks naine soovib ennast ühel päeval muuta? Ta läheb kaalujälgimismiks, ta otsib üles kosmeetiku. Miks ta vaatab üle, võib-olla ka oma garderoobi. Kas te olete vahel mõlema kliendiga sellest rääkinud? Me võime sellest rääkida, sest me nimeta kedagi nimepidi. Ma arvan, et üks selline moment elus, võib-olla naisel on see esimene moment on võib-olla peale lapse sündi. Et kus sa oled üheksa kuutele kõhutidega ringi käinud ja siis leiad, et vot nüüd ma muudan oma imidži, et kas siis on pikad juuksed, et lähen, lõikan need juuksed lühikeseks ja, ja vot nüüd hakkan dieedile ja nüüd võtan ennast kätte ja noor ema see on kindlasti üheks põhjuseks või siis noh, kellel on need elumured ja stressid ja kõik nagu seljataha jäänud ja lihtsalt võtab kätte ja mõtleb, et näed, nüüd alustan ja nüüd olen hoopis teine ja, ja võib-olla see annab talle jõudu rohkem juurde. Kas tullakse ka selles trassi haripunktis, et kõik on elus viltu nagu öeldakse, et midagi mul enam ei ole, keegi mind ei armasta. Vot ei tea, võib-olla isegi kosmeetik, võib-olla on väike psühholoogsvial kabinetis, sest tihtipeale naised lähevad väga lahti lahti? Jah, võib-olla, et räägivad oma mured ja probleemid ära ja ja päris palju selliseid juhuseid, kus sa pead tegelikult neid lohutama ja, ja rääkima ja nõu andma ja ja kindlasti tegema kõik selleks, et ta hea tujuga välja läheks. Aga kas iga naine üldse peab imestama ennast. Kas te olete kohanud naisi, kes ütlevad, et ma ei ole kunagi värvinud? Ja olen ja olen aga, aga ma leian, et, et veidikene võiks, et noh, see nüüd küll minu arvamus, aga, aga ma arvan, veidikene võiks anda näole tooni. Et see oleks küll naise juures päris tähtis. Mis vajab kõige rohkem toonitamist? Tavalise päevameigi juures kindlasti ma leian, et võib-olla peaksid olema need, kui nüüd väga vähe peale panna, et siis kergelt huulepulk natukene ja võib-olla silmakontuurid, kui sa nüüd käib üle jõu, siis kasvõi ripsmeid natuke toonitada. Kulmujoont vaeva meigi juures on see kõik küllaltki tagasihoidlik, aga aga kerge jume nagu on antud toonitatud veidike seda nägu. Ikkagi, miks, miks inimene soovib muuta oma välimust ja sellega koos ka võib-olla kõike seda, mis tema ümber hõljub, seda? Imidžit noh, see peab tulema kindlasti inimesel kuskilt seestpoolt, et ma arvan, et et seal peab olema siis midagi väga isiklikku tekkinud elus või, või, või temas endas mingi suur elumuutus. Et veidikene teistmoodi välja näha, siiamaani on lihtsalt need ei ja võib-olla isegi teinekord natukene keerida teisi. Et see on ka täitsa naiselik. Et vot nüüd ma salgutan oma juuksed võib-olla ära ja nüüd ma hakkan ennast meikima ja vaatame, kuidas kolleegid sellele näo nad teevad ja ja, ja, ja sealsamas häid kosmeetikavahendeid kasutada. Need juba iseenesest annavad näole teise jume ja, ja, ja kui keegi veel ütleb komplimendi kõrvalt, et ohoo, et vaat kui hea sa välja näed. Bye te saate aprillikuus 50 ja 150 kõige paremasse ikka, mis naisel üldse on olemas. Mis mõtteid see tekitab? See tekitab minus ka huvitavad tunded, esiteks, ma ei ole väga noor ja teiseks ma ei ole veel vana. Ja kuigi Ma olen juba vanaema, ma leian, et natukene peame ennast rohkem hakkama jälgima selles suhtes, et see esimene noorus on läinud, aga see ilus aeg on veel ees käes, käes ka. Ja tähendab ma arvan, et nagu n enese sellise noh, välise suhtes peab nagu rõhku panema hakkama. Olen, öeldakse, et väline üksi ei aita juba silmadest paistab välja välja, mis seal sees on. No kas eesmist külge tuleb harida ja ma usun, et seda Marin koos oma perekonnaga. Need annavad mulle väga palju. Ja kes mind veel väga harivad ja nagu hoiavad üldse sellisel uuel elulainel on, et lastekodu lapsed, kelle juures ma praegu tööte tehke eriala on seotud inimestele loomisega nende riidesse panemisega, mäletate nüüd teised töö valinud ka sammu juba tüdi valisin sel aastal maikuus uuesti uue eriala, kuna minu silmad hakkavad üles ütlema konstrueerimisega. Ja ma lihtsalt nagu süda ütles, et ma pean natukene endast andma ka nende lastelegi ja eesteepikate kõike õpetama, nendel ei ole ju emasid ja isasid ja kodusid ja tähendab, et kõike seda ilu annaks ja head elusoovitust nende lastele tähendab kümneselt ei ole naisel hilja ja midagi ka niisugust oma elus teha, mis muudab põhimõtteliselt ju väga palju täiesti teistsugune töö, valida? Ei, see iialgi hilja ei ole ja kõige tähtsam on see, et mina käin ka nüüd õppimas ja õpime Pedagoogikaülikooli juures seda lasteaiakasvatust. Ja tähendab meie omandame neid uuesti nagu ümberõpe. Ja seda me siis rakendama oma laste juures niit. Ja ma leian, et minu lapsed on väga vale, hästi kasvatatud. Et kõik on nii nagu uus ja teistmoodi ja nüüd ma püüan seda uut rakendada oma lapselapse näol. Uut kasvatust. Aga noh, põhimõtteliselt, et mida mina väga palju saan oma lastele, seal majas on, ta on see esteetiline külg lastekodus, lastekodus ja nad ootavad alati isegi. Me oleme väikesi tüdrukuid õpetanud natuke meikima ja räägin iga päev, mis toonid me selga paneme. Kuidas me juuksed kammime ja laps koputab ukse pihta, kui ta tuleb, ta ei ründa kuskile sisse ja see kasvab lõpuks endale sisse. Nad ei ole seda iialgi kuulnud. Nii et te õpetate noori inimesi rääma sellised, nagu nad on, otsima üles oma tugevad küljed olema ilusad. Tähendab, ma leian ka seda, et nad ei jääks kuskil elus hätta kui nad lähevad kunagi majast ära, nad võivad olla igas seltskonnas, nad ei pea häbenema, et nendel on midagi vajaka. Välimus, käitumine, kõik on, kõik käib kaasas. See kõik on üks suur kooskõla. Tähendab, öeldakse, et inimene on väljast ja seest peab olema võrdselt ilus. Ja siis ta ei jää hätta. Ja loomulikult Helge Kaie, miks inimesed, miks naine tahab ennast aeg-ajalt muuta? Ütleme, et ta niigi kena aga Päeval tuleb tahtmine kõik peale pöörata, kas teil on niimoodi olnud? No minul on väga tihti see olukord, sest mina olen jäär tähtkujult ja mina leian see rutiinsus väsitab mind nii ära välimuses, eks ole, just välimuses. Ja mina saan täieliku naudingu, kui inimesed tänaval natuke järgi vaatavad. Tähendab, see meeldib, see meeldib ja ma usun, see külg on igas naises olemas. Aga paljud ei teadvusta endale seda. See on nii tore, kui ma tunnen, et mind jälgitakse. Ma olen täna nagu eriline ja noh, nii käitumise mallilt võib-olla nii riietuse mallilt ja, ja tulebki aeg, et tuleb natukene teine lehekülg keerata, mitte nii igapäevane olla. Käib selline hoog teil tihti peal? Noorelt ta käis väga tihti, mina muutsin oma imidžit väga tihti, aga no praegu oli nagu see 50, ma olen rohkem selline praktika. Ja ikkagi mul käib see hoog peal, kõne tas 50. sünnipäeva, veel on tekkinud juba mõtteid, et äkki muudaks jälle midagi? No väga tõsise muudatuse tegite, te ilus, eks ole. Sellega tegelikult muutub vist siiski kõik välimus ka natuke paratamatult kui me muudame midagi olulist, ütleme nii oma töö töös ja igapäevases käimises. Samas on nii minu keskkonna töö juures, et mina olen näinud nagu lihtsamasse keskkonda tööle et seal nagu naised ja need eriti oma välimusele rõhku ei pane, nendel on see lastekasvatus tähtsam. Me oleme nii esinduslik ja võib-olla ütleme nii väga peen daam ja mõjubki lastele, nõnda et laps ootab ju kõigepealt naiselt soojust, eks ole. Aga väga ja niimoodi intensiivselt, et kuidas öelda, kaunistatud naine võib-olla natuke tekitab isegi võõristust hirmu. Ja nii kui ma näiteks olen ka oma töökaaslastele rääkinud, et me käime koolis ja ma olen käinud ka Nimujalases koolis pidevalt ja nendel kursustel, et kaks eriklassi on, kus on ikka moedisainerid, moeloojad, need on väga ülespuhutud, igaüks püüab natuke kedagi üle trumbata, aga nüüd ma õpin sellises keskkonnas, kus on kõik väga võrdsed, kõik on väga lihtsad. Jaga hingesoojust tuleb endal rohkem, te olete ikkagi riietuses spetsialist ja ma tean, et siiamaani naised käivad Belgia, jätka oma kriisihetkedel teie juures, et mis need teha. Ja midagi muutma endas. Minu juures on käinud väga väikene linn ja, ja väga püsikliendid ja oma kaader mul ja muidugi meie täielikult vaatama üle jalad, rühid, rinnapartiid isegi kuidas, mis midagi võimaldab teha ja ausalt ütlen ära, mis kuskilt võib naine endal paljastada kui lühikeseks. Me teeme seeliku kui avaraks dekoltee, mis jaoks naine peab katma kinni oma ilusa linnakumeruse. See on ju ahvatuse moment, seal tähendab kõik natukene õlga, võiks paljastada. Ei tohi midagi kinni katta, vaat see eesti naine, eriti Üllar Lanno on ju väga väga selline pedant ja väga katab kõik kohad ja kõik lööb ennast mustaja. Aga tegelikult siilu tuleb välja tuua siis seelikud lühemaks, õlad valjemaks, ninaga kui seelik eksam paljastab midagi, naine hoopis soovib varjata see lühike seelik. Kui on ikka jalg ilus siis ja veresoon ei ole ja kui ka on, veresooned tantsis ühe jala peal, teine jalg on võib-olla väga ilus, siis me teeme selle lahtisema lõhiku just selle jala peal, mis on ilus, sest tänapäeva mood lubab lõhikut ükskõik kuhu teha ja naine saab oma jalga näitama, kas või nii, et natuke paistab lõhiku. No loomulikult peab, sest nagu öeldakse, et naisel on hirve jalad ikkagi see, see liigutus, meestel ei ole seda sujuvat kraatsilist liigutust, kasvõi kui naine läheb trepist üles, kui ilusasti taastub. No kõigil naistel ei ole hirve jalgu, mis need tegema pead, aga ikkagi see näiteks külje pealt, siis võib külje peale lõhiku teha, külje pealt on selle võib-olla mõne naise jalg väga ilus. Ta võib-olla tagant ees seda ei ole. Seda tuleb kõike vaadata. Ahvatlete naisi ahvatlema, seda peab, sest kui naine saab juba, hakkab 50 saama, seda peab.