Narva linnakohus on hädas tsiviilasjade läbivaatamisega. Kuna kohtunik ei jätku, on kahe tsiviilasjadega tegeleva kohtuniku käest 1600 kohtuasja. Keskmiselt tegeleb Eestis üks kohtunik 100 kohtuasjaga. Ka kohtu esimehe Pavel konsorovi laual on kuhjade kaupa nii tsiviil kui ka kriminaalasju. Kriminaalasjad lahendatakse esmajärjekorras, kuna muidu võivad süütud inimesed asjata kinnipidamiskohas istuda. Lisaks kõigele kipuvad tsiviilasjad venima. Peatselt aga loodetakse probleem lahendada ja Narva linnakohus vanade kohtuasjade koormast vabastada. Kohtu esimees Pavel konserv ja Narvas on, kus praegu kõige kriitilisem olukord tsiviilasjade läbivaatamise Laguna ühe kohtuniku kohta on teil peaaegu 800 kohtuasja. Normaalne oleks märgatavalt vähem. Kuidas asi laheneb? Jah, tõepoolest on nüüd meil see kriisolukord olemas. Narva linnakohtumenetluses on 1600 tsiviilasja lahenduseks pakkusime välja kokku lepilist kohtualluvusstseenid, põhimõtteliselt tähendab seda, et seal, kus mõlemad pooled tsiviilvaidluses on nõus kohtualluvuse muutmisega sellisel sellise asja puhul asja menetlemine antakse üle Lääne-Viru maakohtule, mis on tunduvalt vähem koormatud kui Narva linnakohus. Muidu neil kohtunike koosseis on selline, et peab olema siin tööl 10 kohtunikku. Reaalselt on kohal ainult kuus kohtunikku, see on põhjendatud sellega, et kohtunikuks kandideerimise protsess on väga keeruline. Hea uudis on see, et täna toimus riigikohtu üldkogu ja kaks värsket kohtunikku on meile väga varsti tulemas. Ja samas seda kohtunike komplekteerimisega situatsiooni kommenteerides veel nii palju, et kohtute haldamise nõukoda on ka lubanud, et siis, kui meie komplekteerime 10 kohv kohta siis antakse meile ka täiendavaid kohti. Ida-Viru maakohtus Su, mille haldusterritooriumil või kohtuterritooriumil elab umbes 70000, natuke üle 70000 elaniku, töötab praegu 12 kohtunikku. Narvas on kuus. See regioon on 100000 inimest, umbes, võib-olla natuke vähem ja Lääne-Virumaal, kus on umbes 70000 elanikku, seal on kaheksa kohtunikku. Nii et tundub, et Lääne-Virumaal on vist tõesti natuke rahulik. Kindlasti on see rahulikum, seepärast see valik oligi põhimõtteliselt mitte Ida-Viru, mis on oma kriisolukorrast juust välja tulnud ja siiamaani välja tulemas, vaid see ongi see põhjendused, see kohus, kuhu me anname neid asju üle muidugi juhul, kui mõlemad protsessiosalised on nõus, ongi Lääne-Viru maakohus. Kohtualluvuse muutmine pole aga lihtne, sellega peavad olema nõus kõik protsessi osalised. Lääne-Viru maakohtu esimehe Tiit Kullerkupu sõnul on reaalne. Rakverest saab lahendada sadakond Narva tsiviilasja Lääne-Viru maakohtu esimees Tiit Kullerkupp. Ja miks on võimalik siis teie arvates lahendada Rakveres vaid sadakond Narva tsiviilasja ja miks mitte rohkem? No esiteks sellepärast, et samal ajal me ju lahendame neid asju, mis meie maakonnast tulevad ja Nende asjade arv on käesoleval aastal samuti suurenenud. Kevadel, kui sai siin kokku lepitud, et meie kohus on nõus aitama Narva linnakohtujääkide lahendamisel siis meie enda arv veel nii suur ei olnud, kuid suurenes ootamatult ka meile sissetulevate asjade arv ja ja seepärast ma arvan, et mitte ajada nüüd meie kohtus arutamise tähtaegu väga-väga pikaks, siis võib-olla see 100 on, on selline arvamus, mis oleks mõeldav Tsiviilasjade venimine rikub inimõigusi, kuna kohtuasjad tuleb läbi vaadata mõistliku aja jooksul. Kolm või neli aastat on aga liiga pikk aeg. Kohut koormab ka Narva laste maailmavaade. Niimoodi võib öelda, sest Narvas armastatakse mõnikord kohtusse pöörduda ka võrdlemisi väikeste asjade pärast. Pavel konsulov. Põhimõtteliselt ja võib-olla regiooni omapära ongi see, et rohkem kaevatakse kohtusse. Tähendab kui nüüd kommenteerida mitte ainult tsiviilasju, vaid ka kriminaalasju, et kriminaalasjade puhul võiks öelda, et vähem tunnistatakse oma süüdulas kuri-kuritegude toimepanemisest ja sellest tulenevalt ka lihtmenetluste osakaal on tunduvalt väiksem kui teistes regioonides, mis samuti mõjutab väga oluliselt kohtu töökoormust. Rakveres asuva Lääne-Viru maakohtu abiga on ka varem naabermaakonnakohtud ummikust välja aidatud. Kolm aastat käisid Lääne-Viru maakohtu kohtunikud arutamas endise Kohtla-Järve linnakohtu kriminaalasju. Ka seal venis asjade läbivaatamine seetõttu, et kohtunik ei jätkunud. Niimoodi jõudis lahenduseni 100 kriminaalasja. Kas Eestis on kohtunikke liiga vähe või on selliselt Ida-Viruprobleem, kuna kohtunikud ei taha sellesse maakonda tulemina Tiit Kullerkupp kas Eestis on siis kohtunikud jaotunud kuidagi ebaühtlaselt või kas neid ei jätku või lihtsalt ei taheta minna Ida-Viru maakonnas asuvatesse kohtadesse? Need on siis Ida-Viru maakohus, Viru ringkonnakohus ja Narva linnakohus. Tööle. Seda on võib-olla siit nüüd Lääne-Viru maakohtu esimehe toast raske öelda, mis mis nüüd siin üldse vabariigis toimub, kuid selge on see, et et näiteks mulle tundub vähemalt, et Narva linnakohtu kohtunikega komplekteerimisega lihtsalt ei ole aktiivselt tegeldud ja käesoleval ajal on muidugi see olukord paranenud ja minu minu teada saab veel käesoleval aastal nende saavad nende kohad komplekteeritud. Aga, aga see on aastatepikkune, kuna möödavaatamine sellest probleemist. Just sellepärast on need need asjade jäägid kinud ja asjade arutamise tähtajad ikkagi täiesti ebamõistlikult pikad.