Möödunud kuul tuli raadiomajja mees, kes oli hiljuti elanud Afganistanis. Ta ütles, et oli Afganistani pealinnast välja sõitnud 1342. aastal ja Tallinna jõudnud 1964. aasta jaanuaris. Te kuulsite õigesti, 1342. aastal. See ei olnud keelevääratus. Tõnisele igatpidi tõsine mees, jäin siiralt tema juttu uskuma, et tee peal kulusele 600 aasta. Tulite siis jala või kaameli seljas? Ei karongiga mitte, sest Afganistanis Ühtki kilomeetrit raudteed. See on lihtsalt maa, kus mõned asjad on teisiti kui meil. Näiteks nädala, kuu ja aasta algus. Afganistanis kevade saabumisega 21. märtsil ja aastanumber saab olema käesoleva aasta 21.-st märtsist alates 1343. Kuude nimetused on täiesti erinevad meie omadest, kuudepikkused on ka erinevad. On kuid, kus on 32 ja 33 päeva. Puhkepäevaks on afganistani rahval reedene päev. Pühapäeval tegime tööd, kui palju on pühasid? Afganistani rahval on väga palju usu ja riiklikke pühasid. Aasta jooksul on neid 146 päeva. Nendel päevadel käiakse mosseedes, tuuakse annetusi Allahile ja tööd muidugi sel ajal ei tehta. Tallinlane Ilmar Entso tõi kaugelt maalt kaasaga paar raamatut. Tänases saates kuuletegi, mida kirjutavad Afganistanist raamatud ja mida seal oma silmaga näha oli. Afganistan tähendab afgaanide maa. Afgaanid on vabadust armastava rahvana pidanud tykki sõdu inglise koloniaalimpeeriumi vägede vastu. Nõukogude Liit tunnustas esimesena tema iseseisvust. Afganistan on maa, mis laseb end hästi maakaardile mahutada. Tema territoorium on peaaegu ruudukujuline. Põhjast lõunasse, 800 kilomeetrit idast läände, üle 900 TEMA piiridesse võiks vabalt paigutada Prantsusmaa, Belgia, Hollandi ja Taani. 683000 ruutkilomeetrit mägesid, Kõrbi metsija kõrgemaid ulatuvat põhjas Hindu-Kushi igilumega kaetud harjudest. Kõrbe punase tuisk liivani lõunas. Afganistani üks põhjaprovintsi on üheksa kuud talve kütkeis. Maa lõunaosas valitseb aasta ringi suvi. Afganistanis elab umbes 14 miljonit inimest. Ükski neist ei lasku kunagi munamäe tipust palju madalamale. Elanike arvult Tallinna suurune pealinn asub kahe kilomeetri kõrgusel. Terve rahva kohta on ainult 50000 neid, kellele palgapäev tuleb tööstuses või vabrikus. Afgaani rahva elatustase on äärmiselt madal, võib öelda, et baasia lähis-ja Kaug-Ida maadest üks madalamaid. Samal ajal kui Türgis on töölise aasta keskmine sissetulek 157 dollarit on see Afganistanis ainult 20. Kui suur on siis afganistani töölise päevateenistus? Päevateenistus kõigub 20 30 afgaani ümber põhiraha ühikonovkaal, põhiraha ühikonnaškaanmis jaguneb veel 100-ks pooliks. Kõige väiksem raha on 25 pooli, selle eest midagi osta seal ei saa. Toostike maksab 50 pooli. Palju leid maksab või maksab kolm afgaani. Eywa paber maksab eritasuna 50 pooli. Kas te Afganistanis viibides saite selgeks kohaliku keele riigikeeleks? Seal riigikeeleks on pustu keel, kuid enamus afgaani rahvastest kasutab pärsia keelt. Pärsia keel on kõnekeelena võrdlemisi lihtne, kuid muidugi kirja tarkusest ma seal midagi ei omandanud, välja arvatud numbrid. Numbrid on pärsi ja numbreid ja ei kirjutata sellised, nagu meie oleme harjunud lugema. Näiteks punkt on nende numbrite tähenduse järele. Null. Ja null on meie numbrite järele viis. Kas te võiksite lugeda ühest 10-ni? Jakk, too see Chor Panš šaš aft Ast nuh ja ta, see oli need 10, ta on 10. Afganistani pealinn on Kuidas on näha, kuidas Stand oligi? Tean küll, aga praegu ei tule meelde kui asjalood niisiis ei maksa eriti suuri silmi teha, kuuldes, et Afganistani pealinnas öeldi Tallinna nimetamisel tavaliselt. Ah jaa, Tallinn, Tian, muidugi, Tayland. Afganistani pealinn on ka puhul, ka kuul on, oleksin öelda. Tüüpiline idamaalinn, ta on võrdlemisi vanalinn. Oma nime on ta saanud seda linna läbivast jõest. Jõgi Kabul. Linnas on umbes 300000 elanikku. Majad on põhiliselt ühe, kahe korruselised ja äärelinna majad. Eranditult kõik saviehitised laamendati katustega. Katuseid kasutatakse suvisel ajal magamiseks. Kabuli aastaaegade vahetusel läbib sageli suuri Kalavale. Võiks ju öelda need karavanid segakaravanid, kuna seal on eesleid. Ja ka väga palju kaameleid. Pisikesed lapsed ja koduloomad ning linnud on seotud kaamelite ja eeslite selga. Vanemad naised. Ja siis mehed käivad jala. Karavani ees sammub alati eesel. Võib öelda, et linna põhiline transport toimub kas kanda mitte kandmisega, seljas. Kahe rattaga kõrul. Ehk siis veekandjad, lahk, Paulaga seljas, peaaegu iga inimene seal maal on kaupmees, kes on vähemal või rohkemal määral. Oli juhuseid, kus ma nägin et kohalik elanik ostis kauplusest rõivad ja läks edasi. Mõni meeter juba hüüdis kõva häälega. Ta müüb rõivaid. Ja kindlasti see hind oli siis juba veidikene kõrgem. Töötlesite Kabulis olevat 300000 elaniku ümber, see on siis umbes Tallinna suurune linn millega Kabuli elanik tööle sõidab. Trammi trollibussi Afganistanis ei ole nagu raudteedki. Trammi kunagi ehitati kolmekümnendatel aastatel ja valmis umbes kolme kilomeetrine teelõik pärast seda, kui oli seal teinud proovisõitu aurutramm. Mullad ässitasid rahva üles ja leidsid, et see ei ole siiski jumala seadustele vastav ning lõhkusid ära terve selle trammide praegu vedur asub Kabuli rahvuslikus muuseumis. Kas Allah on autod heaks kiitnud? Võib öelda, et eriti viimasel ajal isegi kuust kuusse on, kasvab järsult autotransport väga populaarsed autodest on Volgad Moskvitšid samuti Lääne-Saksamaal valmistatavad Volkswageni tööle sõidab Kabuli elanik kas eesliga või kasutab siis linnatranspordist. Autobussi. Autobussikasutajaid Kabulis on palju, nii näitavad ka kaasa toodud illustreeritud albumid. Autobussid seisavad peatuses, inimesed seisavad järjekorras. Esiuksest lähevad peale naised tagumisest mehed. Vot nii peaks meil Tallinnaski olema, ütles etteheitega hääles üks naissoo esindaja, kes juhtus seda heale kriitpaberile trükitud pilti nägema. Kindlasti tuleb kinni pidada autobussi sisenemise ja väljumise reeglist. Nimelt tuleb meestel alati autobussi siseneda tagumisest uksest ja väljuda samuti tagumise ukse kaudu. Kuid naised võivad teha seda ainult esimese ukse kaudu ja seda mitte viisakusest ja seda mitte viisakusest vaid puhtal kujul usunõuete täitmiseks. Oli juhuseid, kus autobussis üks ots oli rahvast ääreni täis kuid teises otsas oli ruumi oli isegi istekohti, kuid kunagi ei võinud teise soo esindaja kasutada neid vabu kohti. Kas bussis ei tohi naine mehe kõrval istuda? Ei naine istu kunagi autobussis taksoautos mehe kõrval, aga oma mehe kõrvale ka oma mehe kõrvale mitte. Missugune on naise seisund Afganistanis? Koraanis on öeldud, et naine on mehe ori ja minu nii-öelda äranägemise järele peetakse sellest väga suures osas kinni. Naised ei oma dokumenti, naised ei oma mingisugust valimise õigust. Naisel ei ole kunagi õigust end kaitsta Enese eest välja astuda. Ja ta teenib ainult alandlikult meest. Kuidas mees naisele abieluettepaneku teed, oli neil võimalus ka seda näha või sellest lähemalt kuulda? Kuulsin sellest, et see toimub järgmise kombe kohaselt. Noormees, kes on jõudnud juba naisevõtmise ikka mis on umbes 20 aastat sealmaal avaldab selleks soovi isa kaudu. Isa valib talle pruudi. Magdalena pruut tähendab võib mehele minna juba alates 13.-st eluaastast ja, ja siis, kui isa on tasunud ära kolm neljandikku Kalõmmi võib noormees tuua pruudi koju. Kalõmman. Ka Lõmm on tasu, mis tuleb maksta naise ostmisel. Kui palju, siis üks naine maksab Afganistanis? Üks naine maksab Afganistanis umbes ühe odavamat liiki auto hinna ja kaua. Keskmine tööline peab teenima, et naist osta. Keskmine tööline teenib sageli 40. 50. eluaastani, enne kui ta suudab selle raha kokku koguda. Minul isiklikult oli jutuajamine autojuhiga kohalikust rahvusest, kellega me sõitsime tööle. Noormees oli umbes 30 aasta vanune ja tal oli juba korjatud üks kolmandik naise ostmise rahast ja ta arvestas seda umbes 10 aasta pärast. Muidugi ei ole mõtet nii vara valida välja pruuti, kuna selle võib selle aja sees ära osta keegi jõukam mees. Abielud on muidugi ebavõrdsed. Eriti juba vanuseerinevuse tõttu. Näiteks oli juhuseid, kus seitsmekümneaastased mehed ostsid noori alla 20 aasta vanuseid tütarlapsi ja selle juures mees võib osta omale kogu eluaja jooksul neli naist. Seda lubab seaduse ja korra. Seaduste aluseks on koraani käsud, ütleb afganistani tutvustav raamat ja maa eelmisel valitsejal Muhamedi. Vladimir Churchill oli. 12 naist. 1933. aastal pärib trooni tema esimene poeg, praegune valitseja, tema kõrgus Muhamedi sahhirsa. Afganistan on konstitutsiooniline monarhia. Riigivõim on kuninga ja parlamendi käes. Erakordse olukorra puhul kutsutakse kokku Loyačirga maa, tarkade ja silmapaistvate inimeste suur nõupidamine. Loyačirga otsustas 1941. aastal, et Afganistan peab teise maailmasõja ajal jääma erapooletuks. Põhiseadus annab valimisõiguse igale inimesele, kes on 20 aastat vana, kellel on laitmatu reputatsioon ja kes ei ole naine. Parlament võtab vastu uusi seadusi kuningas nimetab peaministri, kes omakorda nimetab valitsuse. Kuningas kinnitab ministrit. Jah, vägede ülemjuhataja. Kuninga nimel lüüakse münte ja loetakse reedeseid palvusi. Afgaane palvetab ööpäeva jooksul viis korda. Ta palvetab hommikul päikesetõusul päeval kaks korda, mil ta ise heaks arvab. Palvetab õhtul päikeseloojangul ja ükskord öösel, siis kui alla magab. Afgaane peseb puhtaks enne palvetamist, jalatallad võtab kindlasti ära jalanõud. Seejuures peakate. Nende traditsiooniline Salma peab olema peas. Turban turban mis on kokku keerata umbes viie-kuue meetri pikkusest rätlikust. Lahi kalgete paljapäi ei tohi minna, ei tohi minna. Ja siis ta laotab maha väikese liniku, põlvitab, loeb koraani, seisab püsti ja vahepeal siis puudutab põlvitades otsmikuga maapinda. Kabulis esines septembrikuus Ühendriikide džässorkester Tiugu Ellingtoni juhtimisel. Kontserdipaigaks oli valitud Kabuli staadion. Ja kontsert algas õhtul kella viie paiku. Kella kuue ajal läheb Kabulis juba pimedaks, päikene loojub. Kella kuue paiku tekkis äkki ümberringi tribüünidel, kus istus rahvas suur kahin, rahvaliikumine. Kuna seal oli väga kitsas, siis samas neid tuli allajooksurajale staadionimurule. Ta hakkas toimetama palvetamise protseduuri nööridega ehmatas orkestri mängijaid orkestrijuhti. Kuid kui nad nägid, milles asi tegelikult on, siis nad jätkasid kontserti. Öelda, et isegi ei katkestanud palvetamise ajaks. Mängis metsik ses. Aga see afgaani rahvast ei seganud. FK sööb traditsioonilist toitu, šašlõkki või ploomi ja selle juurde käin söögi alla. Mingisuguseid jooke seal ei võeta. Kuna maal kehtib kuiv seadus, ei ole müügil õlut ei veini ega viina. Võiks rääkida kõigepealt ruumist, kus afgaane tavaliselt teenestab. See on ühekorruseline muldpõrandaga majakene, kus külastaja silmade all valmistatakse šašlõkki ja ploomi. Sees on väikesed madalad lauad, mille ääres on toolid. Afgaane sisenedes sellisesse sööklasse kunagi toolide ei istu, vaid ronib tooli otsa. Kükitab terve selle söömaaja. Sašlõkk tuuakse lauale varrastega. Seasena juurde. Õhukene idamaine leib. Kas nuga ja kahvlit tarvis läheb. Nuga ja kahvlit võib saada ainult eritellimusel. Need on tavaliselt valmistatud konservikarbi kaanest välja lõigatud plekist. Ja tuuakse siis eritellimusel lauale kuuma veega täidetud kausis mis tähendab siis, et nad peaksid olema puhtad. Söömise juures afgaan. Kohalik elanik. Instrumente ei kasuta, bluff, süüakse kolme sõrmega. Sašlõkk võetakse kohe hammastega varda otsast. Mida ta siis peale joob, kui veini joomine on keelatud? Jõukam mees joob peale teed. Veega, mis on pudelis laual, sageli see vesi ei paista läbi, kust siin esipäritan? Vesi jookseb tänava kõrval kitsas kraavides niinimetatud röökides. Ja see vesi ongi põhiliseks tarbeveeks selles vees. Loputatakse pesu, pestakse jalgu, pestakse hambaid ja seda vett. Janu korral juuakse. Ta on põllumajanduslik maa. 85 protsenti rahvast töötab põllul. Afganistanist toodud raamat kiidab tema vilju. Suhkruroogu, tsitrusvilju, viinamarju, õunu, pirne, ploome, melonid ja eriti arbuusi. Viimase tulevat nii mahlased, et pragunevad, kui ratsanik lähedalt mööda kappab. Põllumajandus annab 70 protsenti maa sissetulekust. Põllulapid on väga väikesed ääristatud savi madalal müüri või siis kividega ja suurel maa-alal. Need lapid moodustavad omavahel erineva tasapinna. Peab ütlema, et Afganistanis kunstliku niisutamiseta midagi ei kasva. Näiteks Kabulis ei tulnud vihma alates maist kuni novembri lõpuni. Need maalapikese omanikud igal lapil on ka oma omanik. Või on ta siis rendimees järk-järgult, siis juhivad mägedest alla voolavat vett ühelt lapilt teisele. Ja selliselt niisutavad maad. Kuidas töötab Afganistani põllumees? Afganistani põllumees töötab põhiliselt käsitsi. Heal juhul ta omab siis lehma või muula, kes veab puu atra. Esimesed traktorid, afganistani saabusid Nõukogude Liidust möödunud aasta lõpul koos spetsialistidega, kes hakkavad kohalikku kaadrit välja õpetama. Kas ja kus te nägite oma silmaga nõukogude rahva abi Afganistanile? Nõukogude rahva abi Afganistanis kohta peaaegu igal sammul alates esimesest muljest Kabuli lennuväljal mis on ehitatud Nõukogude spetsialistide abiga ning lõpetades kaugemates maakondades. Autoteedeelektrijaama, ehituse ja niisutussüsteemide rajamisega. Kabulis suur ehitus, mis hiljaaegu lõpetati automatiseeritud leivakombinaat koos viljane vaatoriga. Samuti on ka koolis meie abiga ehitatud autoremonttehas, kus töötab palju kohalikku rahvast ja teisi väiksemaid objekte. Seltsimees Brežnev möödunud sügisel pani nurgakivi Polütehnilise Instituudi ehitusele, mis algab juba käesoleval aastal ja mida tehakse samuti Nõukogude toiduabiga. Nagu teada, Afganistani läbib suur ja kõrge mäeahelik hindukus mis ulatub seitsme, seitsme ja poole kilomeetri kõrgusele. See lahutab praktiliselt selle maa kaheks osaks. Ja väga raske on moodsal transpordil liikuda keerulist ja kõrgetel mägiteedel. Afganistani valitsus palus Nõukogude Liidult abi selle küsimuse lahendamiseks ja meie metrooehitajad lasedki kahe ja poole kilomeetri pikkuse tunneri hindu Kushi mäeaheliku alt läbi. See asub kolme kilomeetri kõrgusel ja ehitus toimus kahelt poolt korraga. Detsembri alguses kuulutati välja Afganistanis rahvuslik püha 147. püha aastas ja sel ajal, kuidas Mohamed šahhipsa koos meie kõrgemate esindajatega viibis. Selle tunneli ühendamise juures, lõi välja nii-öelda viimase kivi, mis lahutas veel põhja ja keskrajoone oma vahelt. Umbes aasta pärast see tunnel antakse käiku. Praegu on seal transporditingimused sellised, et sõita üle hindu Kushi mäe ahelikkude mööda sinna rajatud teed. Travis Volgal, meie autol Volgal sageli sõita ainult tagurpidi käiguga. Kuna edaspidi käigud ei anna selleks küllaldaselt jõudu, sest tee on niivõrd järsk. Kus veel võib näha töötavus Nõukogude spetsialiste missugustel aladel? Tähtsam ehitus praegu peale seal on ka tunneli, on nag luuelektrijaam. Käesoleval ajal seal Cabool tunneb äärmist puudust elektrienergiast. Õhtuti kella kuue-seitsme paiku. Elektrivõrgu pinge, mis peaks olema 220 volti, langeb 90 voldile. Kas elektripirn sellise pinge juures valgusest annastel? No võib öelda, et umbes kolmesajavatine pirn annab valgust 25 40 vatise pirni jõuga ja ja ootab Afganistani rahvas meie elektrijaama ehituse valmimist. Seal töötab ka väga palju kohalikku elanikkonda. Ja võib öelda, et tehniline juhtimine ja spetsialistid on meie inimesed, samuti ehitusel kasutatav tehnika. Oleme nüüd kõigest rääkinud. Ainult sellest mitte, mida teie Afganistanis tegite? Mina viibisin Afganistanis, Nõukogude Liidu väliskaubanduse ministeerium ülesande ja tegelesin seal raadiotehnika õpetamisega kohalikele inimestele. Afganistan õpib, Afganistan, ehitab, rajab uusi tööstusi ja teid. Afganistan rutab. Ajaarvestus on sajandeid Muhamedi mullade käes olnud ja maa on 20.-sse sajandisse pisut hiljaks jäänud.