Täna möödub 120 aastat suuresti luuletaja Gustav Suitsu sünnist. Aga me ei räägi temast täna, kui luuleti Astvaid kui artiklite ja esseede turist. Ja minu kõrval istub kirjandusteadlane Peeter Olesk, kes anud Gustav Suitsu uurinud juba pikki-pikki aastaid. No alustame sellest, et aastal 1903 läks noor gümnaasiumi õpilane Soome, et kooliraha teenida. Ta nimelt andis seal rikaste perede usudele järeleaitamistunde ja laevas tutvusta ühe väga sarmika ja energilise noore daamiga kellega tema sidemed säilisid kuus aastat. Kuid oli probleem. See neiu oli sakslane. Kui tähtis oli see rahvusküsimus noorele suitsule? Peeter Olesk. Kõigepealt suits puutus kokku sakslastega ka juba noh, Eestis, sest tema ristiisaks oli vannu kirikuõpetaja, hilisem Riia kindralsuperintendent. Üürn kes võttis tagada, sattus oma hoole alla, kui suits tuli vanust Tartusse edasi õppima ja kes teda rahaliselt toetas, kes oleks hea meelega näinud, et noor suits oleks hakanud õppima dioloogiat hiljem? Suitsise ütleb sel puhul oma autobiograafias, et käärisin aga suits on hiljem kunagi öelnud ka seda, et maid tahtnud minna pastoriks, selle pääsed, siis ma oleksin pidanud rääkima rahvaga vastu oma südametunnistust, noor suitsu, naiste suhtes väga tundlik. Tal oli mitu armastuslugu, enne kui ta jõudis abielusadamasse Aina Tauuniga, kes muide oli kirikuõpetaja tütar ise ja need ei olnud sugugi mitte tüüpilised soomlased, vaid segunenud daamid ja suitsu oli probleeme seal vahel manööverdamisega. Nii et siin isenesest vastandust alguses ei olnud. See vastandus tekkis alles siis, kui muutus oluliseks suitsule eesti rahvuslaste mõju. Ma pean silmas kõigepealt Villem Reiman ja Oskar Kallast. Ja muidugi kui ta õppis lähemalt tundma ka homme eesotsas näiteks Eino Leino, ka see mitmekülgne suhtlemine viis suitsu nii kaugele, et ta, ma ei ütleks, et oli saksa vaenulik, aga äärmiselt ikkagi saksa kriitiline. Ja see on selgesti näha ka näiteks tema esimese maailmasõjaaegsetes luuletustes. Tema näeb. Saksa on niisugust valitseja likust läbi. Aga enne sinna jõudmist sellise mõtte laadini jõudmist tegi ta läbi suure arengu. Me peame ikka jälle meelde tuletama seda kuulsat tema ütlemist, mida vist tõesti iga eestlane teab rohkem euroopalikku kultuuri. Olgem eestlased, saagem eurooplasteks, seal muidugi ära leierdatud tsitaat, aga sellegipoolest väga oluline. Sinna oli ka veel tükk maad aega. Selle üle annab vaielda selle päästat suits muutub nooreks eurooplaseks väga varakult. Esiteks tema lugemus lai, süstemaatiline. Teiseks see euro panen tema jaoks kõik, mis algab piltlikult öeldes, Poola tagant jookseb Atlandi ookeani äärde välja Prantsusmaa, Itaalia Hispaania kaasa arvatud ja sinna juurde muidugi ka Põhjamaade kultuur. Suitsu ei näe Euroopat mitte ühelinnana, vaid ikkagi terve süsteemina mis tema jaoks peab olema selline, et see toob meid venestamise surve alt välja, sest ei tohi unustada. Noor suits sündis ja kasvas ikkagi venestamise. Kõige õudsamatel aegadel ja sellest ringist pääsemine oli põhimõtet selline küsimus. Miks Gustav suits läks õppima tegelikult Helsingisse ja oli Tartus ainult ühe semestri stipendiumi, mis võimaldas tal ka Helsingi selleks et pääseda vabamasse vaba meelsemasse ülikooli, kui Tartu oma olid Tartu oli ikkagi 20. sajandi algul selgesti venestunud ülikool. See venestamine algas peale juba 19. sajandi lõpul ja kestis ikkagi esimese maailmasõjani välja ning siin niisugustel meestel võib arvata, lihtsalt ei soovitanud omad rahvuslased õppida, minge mujale. Kirjandusteadlane Toomas Liiv on öelnud, et selle oma loosungiga, mida me siin täna tsiteerisime, mängis suits kaardid kätte eestlaste vastastele tähendab siis venelastele ja sakslastele. Kas on teada, kas on olemas ka niisuguseid kirjalikke dokumente selle kohta, et seda tõesti ära kasutati? Ei ole, kuigi sellel Toomas Liivi mõttekäigul on oma loogika. Aga see, mida suits tahtis, oli, ärgem jäägem siia rehetare partele unelema või ootama seda, et äkki saame ka ilma hakkama. Paremini kui suits on seda muide sõnastanud Eduard Vilde, kes oli samasugune eurooplane, tunduvalt pikema staažiga, pealegi see on Vildel pisuhännast mitte ainult päevakajaline, vaid ka väga põhimõtteline seisukoht. Kesi Vilde kirjutas enne seda tabamata ime kus ta ütleb, et Euroopasse minek on üks väga riskantne asi, aga pisuhännast näitab, et on küll võimalik minna ja see on suitsuseisukohtadega täiesti kooskõlas, nii et see suitsuloosung, saagem eurooplasteks, ei ole mitte ühe inimese seisukoht, vaid seal mitme kultuuri kandja Te ringi ühine veendumus. Mis tähendas seda, et ärgem olgem kolkalikud, vaid olgem avara Euroopa liikmed, sel juhul on venestuse survet tunduvalt väiksem. Muidugi suits tunnistab 1019. aastal, et see seisukoht oli omajagu naiivne, sest siis 1905. aastal ta ei kujutanud ette, mis 10 aastat hiljem juhtub, kui suurteks purustusteks läheb. Ja kui brutaalne võib Euroopa olla? Jah, aga sellest on ta korduvalt kirjutanud ja 1914. aastal sai ta lõpuks võimaluse sõita Pariisi kirjutama oma doktoriväitekirja. Ja kui ta ütleb hiljem, et seal üllatas mind sõda, siis see näitab, et kõik see purustamine tuli omajagu ootamatult. Aga on põhimõtteid, millest suits ikkagi taganeja tuleb alati meeles pidada, eriti meie päevil. Et suits oli vasak poolne, kui meil praegu öeldakse, et vasakpoolsus või sotsiaaldemokraatia tuleb kapi tagant välja korjata ja siis on see nende inimeste väga suur naiivsus. Suits ei ole kunagi oma vasakpoolsusega kapi taga olnud. Ta oli kapi taga, võib olla Nõukogude okupatsiooni aastal. Tema raamatut korjati ära ja keelati ära. Aga sisuliselt oli suitsuvasakpoolsus täiesti avalik, sest meelde ta oli pärit väga vaesest perekonnast, tema teadis, mis asi on olla ülalpeetav teiste inimeste armust. Ta teadis, mida tähendab laenata. Paradoks on muidugi selles, et suitsuvõlgadele tegi lõpp, oleks nõukogude okupatsioon, mis need võlakohustused tühistas. Aga okupatsiooni algul hakati suitsu 40. aasta sügisel otsekohe taga kiusama ja 41. aasta suve. Ta purustas tema uue kodu täielikult kõigi raamatukoguga ja arhiiviga ja kunstiteost. Lähme veel tagasi viienda aasta revolutsiooni juurde me teame, et Friedebert Tuglas oli aktiivselt tegutsev sotsiaaldemokraat käis kihutuskoosolekutel. Kuidas reageeris sündmustele suits ja mis olid tema konkreetsed teod. Suits on 1905. aastal huvitatult ennekõike õpingute jätkamisest, mis probleemi tuulasel ei olnud ja ta eitab dublasele mõnes kirjas ette niisugust tegelemist asjadega, mis on ebakindlad. Suitsu saab poliitik pärast viiendat aastat. Esimeseks tunnuseks on see, et ta laseb kirjutada, et ta seisab Postimehe ringkonnast pahemal poolel, nagu ta täpselt ütleb. Järgmine samm on see, et Noor-Eesti Ajakiri 1000 910911 on ikkagi väga radikaalne kunstnikkonna huvides. Edasi tuleb Noor-Eesti kirjastuse rajamine ja organisatsiooniline kindlustamine 1912. Need on kõik üritused, mis aitasid luua Noor-Eesti sõpruskonnale, sest see oli sõpruskond. Mingeidki konkreetsed raame. Aga suitsu saab poliitik laiemas mõttes umbes 12. aasta paiku, kuid tekivad juba avalikud konfliktid postimehega. Ja see liin jätkub sisuliselt kuni 1919. aastani. Suits kuulus ka Eesti vabariigi välisdelegatsiooni oma keelteoskuse ja skandinaavia tutvustatud. Mis oli see tõukejõud, mis tekitas konflikti Jaan Tõnissoniga? Teatud perioodil oli seal ka rahalised küsimused. Jätame need kõrvale, praegu. See on õige, et nad tuleb kõrvale jätta, aga need on põhjust mainida ühel juhul noor suitsu mitte ainult tema alustas ikkagi vanemate meeste toel. Ja Neil oli põhjust ette heita, et kui teil oli häda käes, siis te küsisite, nüüd olete pisut paremal järjel sõimata. Nii et see ei ole ainult põlvkonna küsimus, noh, mingil määral vanade arvates tänamatuse küsimus. Aga suits lähtus sellest, et see ropallik elutunnetus, euroopalik esteetika on oma olemuselt niisugune, et ta peab kaasa rääkima mitte ainult kohalikes asjades vaid tõepoolest rahvusvaheliselt nii radikaalset üles. Postimehe teaduslik ringkond endale ei püstitanud üks vaidluse kohta, puhas esteetika. Teine vaidluse koht on rahvuslus ja vasakpoolne vaatab rahvuslust alati mõnevõrra küsitavalt. See tuleb ka suitsusõjaaegsetes artiklites välja, samal ajal kui konservatiivid, rahvuslus enam-vähem püha asi. Tema kurvad kogemused Euroopast Pariisist tähendab siis 14 olid ilmselt ka teda mõjutanud ja tema kahtlusi süvendanud rahvusluse suhtes. See on tema jaoks üks kõige kurjemaid pilte, kus vaimu eurooplased hakkavad igaüks paluma võitu oma riigirelvadele ja hävingut teise riigirelvadele, kuigi inimesed on ühed ja samad vaimuteenrit seal mõnes luuletuses, niimoodi seal mitmes artiklis niimoodi seda lõhet, seda natsionalismi puhangud Nool suits 1905. kuuenda aasta paiku ette ei näinud. Tema küsimus oli siis väga selge sajandi algul. Kuu jääb siis see üksik inimene, kui massi võima on nii tohutu. Miks need suured võimud leiavad, et neil on õigus ja inimesel elada õigust ei ole? Me teame, et Gustav suits oli esseer teatud perioodil. Kas on teada ka mingisugune konkreetne tõukejõud, mis teda sundis liituma selle liikumisega sotsialistid-revolutsionäärid, nagu me neid nimetame? Küsimus oli radikaansuses ja sotsiaaldemokraatia on alati olnud mõõdukam, võrreldes selle vundamendi, kindla sotsialismiga ja suitsu on põhjust pidada just nimelt sotsialistid. Seda panid tähele juba tema kaasaegsed. Ent eesti sotsialism oli sel ajal küllalt ebakindel ja pealegi suuresti paguluses sest nad olid tagakiusatud ja sinna oli iga vaimne poolne paratamatult oodatud. Suits ühines nendega, kes vajasid väga selget juhtimist. Kuigi suits ei ole mingi marksismi teoreetik on temal näiteks Marxi lugenud algu, parandas mitte läbi vene tõlget, rääkimata sellest, kuidas hiljem marksion loetud. Ja teine asi ta kaitses kunstnikkonna autonoomiat. Ühesõnaga mitte allutamist Mamonnale ja mitte allutamist puht ärilistel kaalutlustel. See on Noor-Eesti organisatsiooni sünni juures väga oluline. Kuidas olid suhted Jüri ellipsiga? Tööerakond oli suitsu jaoks liiga radikaalne taanlastele üle ironiseerinud juba päris algul 1912. aasta paiku. Ja see iroonia jäi püsima ja seal on ka mingil määral Scarmenningut minu vanaisa Lui Oleski, et ja kui Tammsaare sellest ringist kõrvale jäi. Kuigi Tammsaar oli omajagu vasakpoolne, siis just põhjusel, et see töö ära kondlik hoiak ei sobinud, sest tööerakondlase iseloomustab see, et nad on nii-öelda dogma vabad sotsiaaldemokraatia sotsialism meeldib siiski mõningaid dogmasid millest üks on see, et kõik on võrdselt. Tööerakonna põhimõte on olnud see, et töö teeb võrdseks. Nüüd tulevad mängu kaks väga olulist kirjatööd, mille kaudu ka Gustav Suitsu artikliteni üldpilt on saanud väga tugeva pajutuse. Üks on Eestis homme ühisriigi loomise idee ja teine on Eesti töövabariigi loomise idee. Mõlemad on seitsmeteistkümnenda aasta revolutsiooni päevist. See esimene artikkel on lühike, seal on visandatud mõte, et Eesti oleks tugevam koos Soomega ja Soomele toetudes Soome kui no siis vanem vend. Teisest küljest ütleb ta ka, et peab pidevalt jälgima, et selles liitriigis Eesti huvid ei oleks riivatud. Mis olid motiivid, miks ta sellise ideega välja tuli? Ta tuli sellega välja ju tegelikult Soome sotsiaaldemokraatide Jonaaliteesis ühisus või ühingu sildi all. Ega ei olnud sel hetkel veel väga selge, missugune saaks olema Eesti riigi iseseisvuse maht Vene impeeriumi kõrval Se impeeriumi lagunemine tuli siiski ka suitsule üsna ootamatult ja sellepärast on need tema mõlemad projektid siiski küllalt ettevaatlikud. Nii hästi see eesti soome unioon kui ka Eesti töövabariik Venemaa föderalistliku süsteemi raames. Teiste sõnadega suitsu oli selge, et Venemaa jääb meiena. Küsimus on, kas me oleme tema naabrid üksi või kas me oleme föderatiivsed, partnerid või me oleme koos soomlastega. See Soome silla idee on olnud väga vana juba 19.-st sajandist. Sellest on räägitud ka muide meie päevil, aga see on rohkem teoreetiline konstruktsioon kui praktika, sest enamik tegureid on kahe rahva vahel siiski ebaühtlased. Mis puudutab Venemaa föderaalselt süsteeme, siis see näitab, et suitsu ei olnud väga selge, kui iseseisvaks võib Eesti muutuda ja ta ei olnud sugugi mitte ainus, kes tookord nii mõtles. Eduard Vilde ütles veel 29. aastal Valmar Adams selle, et Eesti vabariik on ainult kahe maailmasõjavaheline tulemus, see ka ajutine. See võib olla väga julm, aga nii Vilde ütles. Ja see osutus paraku tõeks. Ja Vilde, kes oli ka alustanud Eesti vabariigis diplomaadina Vilde tundis asja, nagu ka Gustav suits, tundis asja. See, et Eesti vabariik sündis iseseisvana. See näitab, kui radikaalsed olid need, kes selle asja otsustas, et Jüri Vilms kaasa arvatud Kui need artikleid vaadata, siis tundub, et see oli periood, need olid artiklid, kus suitsu kõige radikaalsem. See oli see aeg, kus tema rääkis tööliste ja soldatite liidus koos vaesemate talupoegadega. Need Sali suhteliselt bolševistliku retoorika sel ajal ja sama vara. Ühtepidi küll, aga teistpidi mitte selle päästjat suitsunäitaja avaldusi lai mass omaks ei võtnud, sest ta mitmes päevakajalise suurtes kirjutanud. Ja pealegi ta ütleb ise 1915. aastal, et ma ei oska öelda, kas ma 1905. aastal kirjutasin pikem kodanlasena või pigem prolentaallasena, see kõikumine on. Ja see kõikumine jätkus ka veel 1920.-te aastate algul ja see kõikumine vahest muutus vähemaks 1930.-te aastate teisel poolel, kui suits esines valt poliitilise publitsistika. Aga et ta siin oleks olnud lause äärmuslane on eksitav, sest sisuliselt suitsu seisukohalt peaks olema ühel rahval. Tema räägib muidugi ennekõike kunstirahvas, aga maatameestest muide peaks olema ikkagi võimalus igal inimesel selle rahva hulgas valida mitmeti vahel see, kui ta vabariigi algust tähistab pealkirjaga kõik on kokku unenägu. Unenägu muide ei ole väga rõivas siis see tähendab omajagu pettumust, aga mitte selles, et maatamehed on endiselt vaata, mehed vaid see tähendab seda, et need Noor-Eesti ideaalid ei teostunud nii kiiresti või nii sirgjoon lihtsalt nagu noored mehed, viienda aasta palku lootsite, sest oli asju, mida nad et ei näinud ja tulebki arvestada veel ühte asja. Noor-Eesti sündis Vene-Jaapani sõja järel. See on suitsu jaoks väga oluline. Tema ei alusta sõdade ajalugu mitte esimesest maailmasõjast, vaid Vene-Jaapani sõjast, kus Venemaa sai lüüa. See tähendas tema jaoks ikkagi väga suure süsteemi olulist kriisi. Ja sealt siis see veendumus, et ja meie väljapääs on olla eurooplane, sest euroopa on tsiviliseeritud. Ja vähemasti esialgu niisuguseid tappus ei tule nagu näe, tappuse tulid väga kiiresti. Tuli meelde üks seik ühest raamatust me teame, et Friedebert Tuglas võttis osa viienda aasta poliitilistest sündmustest, olid Volta kõnekoosolekud ja ülikooli aulas. Kas toimus ka Oleviste kirikus mingisugune poliitiline koosolek pärast revolutsiooni, millest Gustav suits, osavik? Jah, ja ta on sellest ka kirjutanud ühe luuletuse, mis lõpeb sellega, et talle öeldakse sina meie kogudusse ei kuulujutt on siis kirikupuudust Jutan nendest, kes kirikus seda koosolekut kaasa tegid ja kes olid igast seisusest pärit. Ja suits esines seal tõepoolest nagu sotsialist või ütleme siis mõõdukalt vasakpoolne. Ja see kõne kukkus seal läbi, neid läbikukkumisi oli suitsu muide varemgi, sest tema ei olnud miitingu kõneleja. Aga kas seal oli ka inglisemängus, meil on ilmselt meeles Lehte Hainsalu romaanis toodud stseen, kus Viktor Kingissepp lubata telefoniposti otsa puua. Viktor Kingissepp oli väga vaimukas mees kes pildus niisugused lauset igal pool. See, ütle midagi, etet oli tõesti valmis seda tegema. Ja pealegi oli ta niisugune ekstravagantne tüüp, keda neljam okupatsiooni ajal tehtud peaaegu et kõige olulisemaks vabariigi ründajaks jutumärkides õigetel positsioonidelt niisugustele lausetele. Mina mingit tähtsust ei omistada. Väljatud see, et, et kui nad on niimoodi öeldust tuleb tõlgendada, miks nad on öeldud ja ma toon teile teise näite eesti vabariigi aegses Tartu Ülikoolis. Ei olnud mõeldav, et tudeng läheb õppejõu peale kaebama, kui õppejõud just teinud midagi patoloogilist. Neid juhtumeid muidu oli. Ja nüüd 40. aasta sügisel Gustav suits oma seminaris ütleb ühe niisuguse lause. Kui siis pärmi aga hakkas nii-öelda proletariaadi diktatuuri teostama. Otsekohe leidus keegi, kes läks kaebama. Asi läks Tartu Postimehes sisse ja suitsu tuli hulk aega õiendada, mida ta tegelikult mõtles? See oli tema arvatavasti esimene kogemus kaasvõitlejast, nagu tollal professorid, tudengid käsitlesid pealekaebaja. Paar korda on olnud vihjeid sellest, et Tuglase ja Vilde maailmanägemus ja kogemus ja silma Ringoleid Eesti kohta väga laiad nad olid mõlemad pärast revolutsiooni Eestisse pidas, kujunesid nende noh, niisugused ühiskondlikud vaated, kas nendel oli omavahel kontakti, kas oli dispuuti kassoli, vaidlust? Tuglas on alati rõhutanud, et Vilde oli tema jaoks tema kaasaegses kõige mõjukam Suitsu kirjutanud Vildest hästi mitu ilusat artiklit nii Maba aastatest kui ka pärast maapagu ja noolest nalja Vildest on ta kirjutanud korraliku artikli. Tuglas kavandas Vilde suut monograafiat Vilde. Ja kui Tuglas ja suits mõlemad olid uuesti Eestis tagasi Tugas kohe 17 toid praktiliselt alates aastast 1009 21. Ja siis ka need pered suhteliselt omavahel küllalt tihedalt järgult tekkis teatav kaugenemine niimoodi jätta. 34. aastal kirjutab suits, Tuglas, elad, et viimasel ajal on meie vahel kokkusaamised juba nii harvad, et pean siin kirjaliku kommunikatsioonivahendeid tarvitama ja 36. aastal Tuglase 50.-ks sünnipäevaks kihutab ta avalike antogonism, ei ole kunagistest noorussõpradest saanud lahti diskuvate pingete olemisest sõltumatult. Ja ja lahutab meid lõplikult ainult see, kui ma pean sinu mälestuseks püsti tõusma, pea langetama. Ja see on äärmiselt inimlik artikkel ja suitsu kirjutanud midagi juhuslikult. Milles on konflikt? Seda võib valetada. See võib olla äärmiselt isiklik, minu versioon ja selle algupärane on see, et naised tulid vahele, sest Elo Tuglas oli hoopis teist tüüpi inimene, suits. Aga lõppude lõpuks tuleb arvestada ka seda, et ühised võlad on alati asjad, mis võivad tekitada tülisid ja nii suits kui ka Tuglas pildid Noor-Eesti võlgu maksma. Tuglas sõltust puhtalt oma halorajadest, suitsu lolli, oma professori palk. Aga suitsu sellest ei jätkunud ja tal oli vaja kogu aeg käendajaid ja Tugasel üks käendajaid. Kas võib öelda, et suitsu ühiskondlikud vaated tegid 30.-te aastate läbi ka mingisuguseid käänakuid murranguid, ja kui, siis missuguseid? Kõigepealt suits muutub uuesti poliitiliselt aktiivseks, nimetama publitsistika kaudu ajakirjas tänapäev ja mujal. Ja on väga tähelepanuväärne, et tema varjunimeks on seal vait. Teine asi on see, et suits ei katkesta ette kontakte Venemaaga, et vastupidi, 30.-te aastate keskelt kuni 40. aastani on need kontaktid väga-väga pidevate jälgi hoolega. Seda, mis Venemaal toimub, saab kirjandust, käib Peterburis, Moskvas ja on asjaga kursis. Oleksime ebaõiglased, kui me ei nimetaks ära ka sõjajärgset perioodi Rootsis, kuhu te paigutaksid teda sealsel poliitilisel skaalal. Kui me räägime väliseestlastest. Ma ei oska öelda, kui minimaalne oli suitsuosalus pagulasvalitsuses, aga ta kuulus sinna ja see näitab ise, et tema autoriteeti oli vaja. Teiseks on väga oluline, ta lõpetas seal kaks väga tähtsat tööd mis mõlemad kuuluvad klassikasse. See on eesti kirjanduse ajalugu küll esimene köide, teisest köitest mõned peatükid, aga see on väga huvitav raamat. Ja teine oluline asi on noore Kreutzwaldi elulugu, mis alguses ilmus soome keelde tõlgituna ja siis alles 1983 ja 84 eesti keeles. Üks väljaanne lindist Tallinnas Loomingu raamatukogus. Tähendab see, mida ta tegi nüüd kirjandusloolasena oli iseenesest, hoolimata sellest, et ta oli haige, väga produktiivne. Mida tegi suitsu väga palju ja mis on Caboliit, aitas väga palju noori jalgadele, oli vaja nendele, keda Rootsis keegi tundnud, luua mingisugustki alust, suits kui rootsi keelt väga hästi tundev inimene aitas kirjutada soovituskirju ja ma olen ka teinud, et seda meest võib usaldada veel 1000 tööd anda. Aga kui me nüüd vaatame pagulust Rootsist tervikuna, Ameerikas on see muidugi teistmoodi, siis Rootsi paguluses oli vasakpoolse seal küllalt selge platvorm. Tõsi küll, see kestnud mitte väga pikka aega ja suits oli selle platvorme üks kanded. Kui kedagi huvitab, missugused nimed sinna veel võiksid kuuluda, siis näiteks Kalju Lepik oli ka ikkagi algupäraselt vasakpoolne üsna samadel põhjustel nagu muide Gustav Suitsu ja netti. Ent tuleb arvestada, et pagulasvalitsus ei saanud Rootsis töötada niimoodi, nagu praegune Eesti vabariigi valitsus Toompeal Stenbocki majas. Ta oli sisuliselt ikkagi Rootsi võimude jaoks ebasoovitav süsteem. Ja niisugune isiklik autoriteet oli seal tunduvalt tähtsam kui kui materiaalsed võimalused. Ent suits jäiga Rootsis vasakpoolseks selle täiendusega muidugi et ta oli veendunud antikommunist, ta tähendab paguluses, ta tahtis, et Eestimaa saaks uuesti vabaks. Ta lõpetab ju oma eesti kirjanduse ajaloo esimese köite, ühesõnaga nemad, ta tsiteerib Ado Reinvald kuld rannakist. Õigesti teeb see, kes loeb Gustav Suitsu artiklitele kõrvale ka neid luuletusi, kus on käsitletud umbes samu asju, millest me siin praegu rääkisime näiteks võõras vägi või umbset kokkukõlad või kurva turvad või mis on ju väga-väga karakteerne vanad noored mille lõpp on ju hästi tuntud ja suulist sõnust, suulist sõnust ei olnud iial puudu. Kui suitsin käsitleb katusekambri noore siis see toob ju otsekohe med arbujatena, kelle ärkliarmeelaste mutti on suitsu pärit ja see tähendab ikka sedasama. Et ühel päeval tuleb ka, see tõrjub tud ühiskonna osa välja nõuab enda oma, seda nägi suits ette. Ja veenvalt tahaksin tähelepanu juhtida luuletuse Laul eestist kogus tuulemaa, mis on ka iseloomulik suitsu tervikuna. Millest aga unistame surmalapsed paremast teistele eluga vabast Eesti päevast. Mis see tähendab, see tähendab seda suitsk mõtlebki siin kui eestlane sotsialistidest sotsialism on veendunud, et tulevik on alati parem. Aitäh Peeter Olesk, rääkisime täna Gustav Suitsu proosaloomingust, mina olen saate toimetaja Martin Viirand sorry, maailmapildi saada.