Tervisevikerraadiokuulajatele jutusaade alustab, mina olen Sten Teppan. Siit Eestist on Austraaliasse Sydney'sse linnulennul üle 15000 kilomeetri ja just nii kaugelt maakera kuklapoolelt, nagu Austraalia kohta öeldakse, tuleb Olev Muska. Tere hommikust, Olev tere. Tere. Ma jätan meelega tiitlit siin intervjuu alguses olev jagamata, sest ega tõstan käed üles. See väga lihtne ülesanne ei ole. Neid on sinu puhul ikkagi omajagu ja ma ise jään natukene hätta nende tähtsuse järjekorda seadmisel, et mis sulle endale kõige olulisem on ja mis sinna järgi tuleb muusik seda kindlasti. Ja nendest asjadest me saame intervjuu käigus kindlasti lähemalt rääkida. Aga sissejuhatuseks olev, sündinud ja elanud terve elu küll Austraalias, aga sa oled korduvalt ja korduvalt kompsud kokku pannud, astunud lennuki pardale ja reisinud Eestisse, muide kas külla või kodumaale kodusele maale, kodusele maale. Kuidas sa mõistad seda? Ma mõistan seda nii, võib-olla keele poolest, et inglise keel on, on isapoolne, olgugi et mitte tegelikult aga, aga kui ma seda feminiinne ja maskuliinne, siis ma vaatan, et see ingliskeel on maskuliinne ja emakeel on, on, on, on eesti keel. Niimoodi jagunevad minu emotsioonid ja, või minu loogiline osa võib olla muidugi kas ei ole raudselt nii, tead, sest et inglise keeles saab nii väga ilusti löörikalt ennast väljendada, aga, aga kuidagi millegipärast südamelähedane on eesti keel. Mulle on ta väga loomulik ja väga oluline ka. Ta kõla, kui ei ole mulle sugugi võõras ja võib-olla mida rohkem seda keelt räägin, mida ma rohkem muusikaga tegutsen eesti eesti muusikaga seda. Ma keskendun sellega hästi, et mul ei ole. Ja, ja ma ütlen, kui ammuga ma laulsin bändides raadiobändid ja sellised asjad ja bluusi laulsin siis võrreldes kui ma noh, kas või Soome, Soome ingerisoome keelt laulan praegu seadlasele Ingerimaa lauludega, et tunduvad palju loomulikumad mulle kui, kui inglise keeles lauda bluusi, nii et ma pean lugu enda instiktuaalsest kalduvustest ja püüan nendega kooskõlas ennast sättida, muidu sellel on halvad tervilised tulemused, kui sa, kui sa ei oska, seda ei oska keskenduda kuidagi. Nii et sa ise vähemalt ei pea mingilgi moel imeks seda, et tegelikult Eestist eemal ja väga palju eemal sündinud inimene on saanud eesti keele suhu. Ei, ei ole. See ei ole sugugi võõras ja ma olen seda tükk aega teinud ka. Ma olen ammu juba ära õppinud, et see ei ole selline asi, mille eest saad pangalaenu näiteks ja, ja nii et mul on võib-olla siis selle päraski, teen seda peaaegu nagu peaselt, et ma ei, ei tee väljagi, kas, kas see on praktiline, et niimoodi tegutseda? Ma leian, et väga oluline instinktuaalselt see tundub loomulik ja sellest juba aitab. Mäletad sa midagi niisugust oli, oli nurkiasse enne esimest korda Eestisse tulemist ka mingeid fantaasia sellest kodusest maast. No päris päris kindlasti ja imema ja, aga tegelikult see fantaasia kandus edasi, kui ma Tallinnasse jõudsin ja võeti passid meilt ära ja ja oli nagu kuu peale minek ja just see noh, need kirikutornid juba Jaba iva horisondil paistsid ja, ja, ja praegu isegi vaadetes seda taevast seal on hoopis teistsugune kui see, millega mina olen Austraalias harjunud. Ta on, ta on. Tujukas taevas praegu ja te kuulate vikerraadio jutusaadet ja minu tänane külaline siin stuudios on Olev Muska kaugelt Austraaliast. Me jätkame temaga jutuajamist mõne hetke pärast. Aga see on, ma usun, paslik koht, et ära kuulata üks näide muusikast, mida sina oled elu jooksul teinud. Ja kui sa püüad mõne lausega ise kokku võtta, et mis on sinu ambitsioon või miks sa teed asju just niimoodi, nagu sa teed, enne kui me lugu kuulama hakkame, siis pane meid kuidagi paika. Mis see on, mida me kuuleme? Muusikas ma püüan lihtsalt iseennast väljendada, ma ei saa ollagi kedagi, muud ma ei saa. Ja ma olen proovinud olla keegi muu. Aga see ei ole õnnestunud ja ma leian, et kõige otsem tee ise ennast väljendada on, on asju väga loomulikult ja, ja, ja võib-olla väga muuseas teha. Ja siis pärast vaatad, et millega sa hakkama said ja nii et ma olen rohkem monteerija, võib-olla kui, kui kommunist minu muusikamuusikas on, on, on pudru ja kapsad päris segu ühte ja teist ja mul ei ole häda sellega ma, kui ma soovin midagi katsetada, siis see on minu, minu eluõigus ja see kandub üle nii mitmele kunstialale, nii et ma ei ole ainult muusikaga tegelema ka oma tegelen visuaalidega ja filmiga ja kõigega, nii et see on minu universum ja seda võib minu muusikas kuulda, aga. Me kuulasime olev muskaat ja me jõuame muusika juurde varsti ringiga jälle tagasi. Aga olen ma sinu lahkel loal keeraksin kellad sinu poisipõlve siis, kui sa läksid kooli. Nüüd distantsilt vaadates, kuidas sulle tundub politsa politsei eestlane austraallaste hulgas ikkagi võeti sind, kuidas öelda Ossinavaid Ostraallasena kohe-kohe algusest peale seal. No ma mäletan, kui ma kooli alustasin, siis mina ei oskanud üldsegi inglise keelt. Ja ma ei oskand küsida, kus kohal WC on ja tegin püksid täis ja, ja õhtu politseis minule. Aluspüksid lehvisid verandal tuule käes. Õpetaja oli nii armas ja, ja hoolitses minu eest, aga selline oli, oli tagajärg. Aga siis isegi anti tappa lastele, kes, kes inglise keelt ei avaldanud või neid karistati kuidagi. Õpilaste poolses õpetaja lõpetaja. Jajah, ja vanasti oli kombeks haigla koolides, et et peksa anda füüsiliselt. Ja meil oli see noh, jah. Aga see ei olnud veel nii, ma arvan, et võib-olla õrnalt anti mööda pükse või tead. Kas oli tõhus viis inglise keele rääkimapanemiseks või mõjusse vä? Ma ei teinud sellest välja, ma olen küllalt elus peksa saanud ja ma, ma, ma mõtlen, et see terve see asi võib-olla käis kaasa selle ajastuga anglo, teleoli, võõras välismaalaste keel ja nad leidsid, et me peame kõik assimileeruma. Ja ma tihtipeale nimetan ennast asfalaseks ja päris uhkeks Ostraalaseks. Sest et ma leian, et ma olin ka südamega Austraalia kultuurielu sees ja, ja eriti ühiskondlikult ma töötan nii mitme projektiga ja inglise keeles, ta on, kaltsud ei kaotanud, nii et kultuuriline töö ja mina arvan, et see pärineb minu eestikasvatusest, sest et kui ma olin koolilaps, siis kõige toredam asi oli, et siit sellest kuivast miljööst, sest oli eriti keskkool, oli nagu vangis olla, koolivormid olid seljas ja, ja, ja kõik olid reas ja, ja ma ei tea, seal ei olnud mingit lõbu õppimisel. Aga meil nädalalõppudel oi tead, Eesti majas oli eesti kool ja siis olid tihtipeale Eesti päevad ja laagrid ja, ja seal sai palju pulli teha ja seal sai laulda ja naerda ja kõik, nii et see oli nii rikas võrreldes sellega, mis mis mu koolieluga oli. Nii et see on jäänud mulle sügavalt meelde see ühiskondlik tunne ja see on nüüd kandunud üle austraalia kultuurilise tegevusele. Ma kujutan ette, üks ju ihunuhtlus võib tekitada tõrke või sellise vastuhaku soovi, et, et valitsevale süsteemile kuidagi koht kätte näidata ja protesteerida, ma saan aru, ega seal kuhugi põgeneda ei ole, laps peab koolis käima. Aga kas sul on midagi niisugust? Ei tulnud. Ta tuli küll, aga, aga see tuli tegelikult eestlaste ühiskonnas. Ja meie tihtipeale tegime pulli. Meid oli koos selline hea kamp, ütleme keskkooli ja ülikooli aas oli lihtsalt nagu ma tihtipeale talit, tarku ja ninatarku koos. Ja me oskasime väga toredaid asju, noodiaatrit ja näidendeid ja, ja filmitegemist ja sellega õppisin ka, kuidas seda muusikatehnikut tehnika areneb, arendada festivalide korraldamine, noortepäevad ja isegi ajakirjandust, meil oli oma ajakiri kruvi mis inglise keeles on selline hõie metsas, et kui sa tahad, et keegi sind üles leiab. Sa oled ära kadunud, siis sa teed selliseid reide, ma ei oska seda teha. Nii umbes, aga hästi jõukalt ja kaugelt kostab vaimas. Sa oled mitu kordama oma jutus läbi lasknud sõna pulli tegema või pulli tegema. Ma pean täpsustama, mida see sinu mõistes tähendab, see pullitegemine, vaata siin inimestel võivad väga erinevad arusaamad. Nojaa, ei no vastates sinu selle autoriteerid vastas, kui asend, eks ole. Et mitte olla sellega rahul. Mida, mida protestivaimu ja protestivann ja see on eriti oluline kunstis näiteks ja kui ma õpetan ülikoolis kasvõi graafi ja no tegelikult mitte Jaano graafikat, aga üks, üks ala, mida ma õpetasin, mitu aastat oli disaininud Singing disainimõtlemine, et kuidas üldsegi enne kui sa probleemi mingit probleemi hakkad lahendama, et, et missugune see probleem üldsegi võiks olla, et üles kutsuda probleeme ja siis vaadata, milline oleks kõige parem. See lõpptulemus on hästi kasulik turustamises. Ja mina olen leidnud, et pead olema nõudlik, ei tohi leppida kohe esimese asjaga, mis ette satub. See protestivaimu on väga kasulik selles mõttes ja ma arvan, et seda on kuulda minu muusikas ka, et mina ei võta eesti rahvalaulu ja ei tee mingit sõnakuulelik traditsioonilist tõlget selles mina ma ikka võtan ta ja löön ta segi ja siis vaatan, mis, mis edasi saab. Mulle on jäänud olev mulje, kui ma mõtlen Eestist sõja ajal võõrsile sattunud kaasmaalaste peale, et, et sealses keskkonnas tuleb neil ekstra pingutada selleks et hästi hakkama saada, et end tõestada, et kohaneda olukorraga ja situatsiooniga. Ja on jäänud kuidagi tunne, et need inimesed on tõesti läbi löönud, nad on rohkem vähem edukad, igal juhul saavad endaga ilusti hakkama, et kui sa mõtled oma perekonna peale kuidas teil tervikuna see kohanemine selles keskkonnas käis ja toimus, et kas missugune teie perekond kõike ümbritsevat, nii inimesi kui keskkond arvestades olija paistis. Raske oli, meid oli kolm last ja ja ma arvan, et iga kõik immigrantidega, et nad kuidagi saavad, ma ei tea, kuidas nad hakkama saada, aga, aga mõned on hästi jõukad, meie jõukad, aga, aga ma ei saa, me tulime toime ja kui sa pangale lähed esitama, mis sul kavas on, eriti vähem vähemusrahva asja, siis nad vaatavad sulle imelikult otsa, et mis asja sa teed. Ja mina Manimatele linnas tihtipeale multimeediakunstnikuks vanasti ei olnud sellist väljendit kui mina ja sellega alustasin. Pangas ei saa, ei olnud sellist ametit, ei saanud lehte täita korralikult ja vaevalt et selle eest üldsegi raha saada, aga, aga ühtlasi Austraalia riik on multikultuurne ja ta on püüdnud julgustada kultuuridevahelist kooskõla. Sellepärast nendel on olnud väga palju võimalusi, et toetusrahasid. Välja jagada. Ja ma olen tihtipeale Eesti projektide jaoks saanud toetusrahasid riigilt. Nii et seal on selline kombinatsioon muidugi need, kes ükskõik mis rahvusest, need, kes midagi ei viitsi teha, ei jõua kuhugi, k. Aga ma olen kindel, ma kunagi töötasin reklaamagentuurid ega, ja ma oleks võib-olla hästi rikkaks saanud, aga, aga ma ajasin seda eesti jama edasi. See mind rikkaks ei teinud, aga, aga tegime rõõmsaks. Kas sinu elukutse valik või, või valdkonna valik, millest sa tegutsema hakkasid väga loov inimene, eks kõik on reklaamindus, multimeedia ja nii edasi, nagu sa mainisid, oli isegi pangale raske kirjeldada selles ajahetkes, et millega sa täpselt tegeleda, kus kohas sinu sissetulekud tulevad. Kas see valik ei olnud siis väga pragmaatiline, et sa ei mõelnud selles võtmes, kuidas ikkagi ennast haljale oksale aidata, et sinu jaoks kuidas see valdkondades ennast avas, miks sinust ei saanud? Noh, mõne mõned päris. Jah ei noh, see tuli jonnist ja, ja ka selles pärast, et mina ei saanud sugugi aru, et miks mina peaksin ainult ühte asja või teist asja tegema, miks ma ei saa neid kõiki teha? Tead, ma ei tahtnud millegist välja kasvada, ma ei tahtnud ennast eraldada muusikast, olgugi et muusika on selline eriala. Ja ma olen alati püüdnud neid kuidagi toimida. Ja küsitakse siinselt, et noh, kus kohas esinesid, aga, aga minu esinemisi esinemised on, on nii varieeruvad, üks on ühe, ühe võib-olla jah, mõnikord esinen laval, aga, aga samahästi esinen mingis projektis, kus on võib-olla rohkem nagu loeng või, või installatsioon või informaalne kohvikus külmetamine või tead nii et ma olen leidnud, kuidas rakendada seda kõike, mida ma teen, aga, aga väga oluline on olnud, et omad rada astuda, ma ei ole sellest lahti lasknud, et mina tahan neid kõiki alasid, mul on siis teatud harva alasid millega ma tahan tegutseda ja ma olen nõudnud, et seda saaksin teha. Ma palusin enne intervjuu algust olevil öelda mõned nimed maailma muusikast, keda me võiksime siia meie juttude vahele kuulata. Ja üks nendest on Jeff Beck enne kui me tema loo kõlama paneme. Olev kas sa mäletad oma õrna, iga see, mis muusikat ka tarbimise koha pealt on igaühe jaoks hästi oluline, mis jääb elu lõpuni võib-olla väga tähtsaks. Kes olid esimesed, kes noort olev muskaat hakkasid kummitama, kelle posterit, plakatid seina peal midagi taolist? Ja, ja see on huvitav. Esialgu surfa muusika äratas huvi, aga siis kohe tulid, tuli see biitmuusika inglismaalt biitlusi, Rolling Stones ja, ja kõik jaatorid siis oli selline selline imetilli mees nagu, kes tõesti minu arust ei ole, ei ole, pillimeest, on hoopis midagi muud. See oli kuidagi raske eesti kultuuri poolest. Et meie lõkke ümber laulame selliseid keisri aja lööklaule ja see oli minu arust päris rämps. Aga tuleb välja, et ma ma tarvitan neid laulusid tänaseni ja, ja, ja nii, et see ei ole väga oluline, mis ta on, aga, aga mis sa sellega peale hakkad, need samuti Teeeffekiga, tal on kirves, käesed ja mida noaga raiuma. Ja tema oskab ikka hästi korralikud sõjakirvest raiuda, kirvega raiuda. Sydney on suur linn ja ühiskonnakorraldus oli ju hoopis teine. Kas see tähendas, et, et sul oli võimalus varakult ka mõnele oma lemmikutest kontserdil pihta saada, sattus sulle mõni niisugune maailmanimedest varakult ette ka kontserdilaval. On jah, ei, ei mäleta sugugi hästi, no ma mäletan, võib-olla mitte maailmakuulsaid, aga, aga kohalike ja ma käisin ikka hästi palju Sydneys ja Melbourne'is, kuuengut 60.-te lõpul ja 70.-te alul ja seal oli hästi jah, bände oli, oli küll ja veel ja ja meil on väga head bändid, isi, peitsijad, Phaelats ja, ja selliseid, kes läksid küll Inglismaale, aga siis. Turustamise poolest ei õnnestunud, aga nad nende nende kaup oli, oli, oli pagana hea. Te kuulate vikerraadiot, käimas on jutusaade ja minu tänane külaline on Olev Muska. Pühapäeva hommik Eestis on natukene teistmoodi aeg, vähemalt meie jaoks siin pannkoogid ja rahulik ärkamine ja nii edasi, et kuidas austraallaste jaoks sinu kogemuse põhjal. Ma arvan, et rohkem ja rohkem ma asi muutub nii 24 tunniseks päevaks ja traditsioonilised kombed nüüd kuidagi loovad. Aga hea meel on see kohvikukultuur hästi arenenud ja väga palju toredaid kohti kus jah, tõesti ja, ja muidugi ilm on tüüpiliselt päris hea, tihtipeale Austraalia on selline, võib võib unustada ära, et sul on raskusi väga kergesti seal ja ma arvan, tihtipeale öeldakse, austraallased on iisignowing, et nad ei ole nii ärevil. Kuid võib-olla eurooplased või Ameerika. Kas sellel on midagi pistmist geograafilise asendiga ka, et ta on natukene teises? Ma arvan, et seal on mitu asja mängus, üks on, et me oleme, mitte mina isiklikult, aga, aga väga paljud on pärinevad vangist Inglismaalt toodud ja siis muidugi kliima, eriti kui sa oled Põhja-Austraalias, kus ma kunagi käisin mõnikord tarbilis ja seal on täitsa ja Nad ei tea, mis talvel isegi on ainult kaks. Ilma, aga üks on. Kas elu Sydneys meeldiks olla suurlinna elu, istub? Ja mul pole sellega häda, aga minu, minu lemmiklinn on Melbourne tegelikult? Jaa, Melbourne'i rahvas ei pärine nii palju nendest vangidest, aga rohkem need, kes kulda tulid otsima. Ja siis kui Melbon sai hästi rikkaks, hästi, ruttu. Nii 150 aastat tagasi oli, siis muidugi ehitati palju kultuurilisi hooneid ja, ja, ja siis see nii et see vaimuelu on, on palju peenem ja andekam sealkandis on kohe tunda. Noh, tead nagu öeldakse, et Tallinna ja Tartu vahe on, on, on mingisugune. Melbourne on päris kindlasti rohkem kultuurilinn ja tal on päris. No arhitektuuriliselt on päris huvitav ja, ja ta püüab endale kotta kõiksugu näitusi rahvusvahelisi ja, ja siis on tal see autovõidusõiduvärk seal ja, ja aga ta on väga hästi planeeritud, see linn ja nii, et seal saab sporti näha tennist ja jalgpalli ja kõik ja, ja transport on ja trammid on olemas. Sydney, Sydney kuuekümnendatel sai lahti oma trammidest ja nüüd nutab tagantjärele, et võib-olla oleks seda tohtinud teha. Ja ma leian, et Sydney on jah, päris ilus linn. Aga intellektuaalne ja, ja loominguline õhkkond on, on päris. Ta ei, ta ei ole selline, nagu ta võiks olla ja Melbun täidab seda ülesannet. Eesti poliitikasse väga ei jälgi, aga küllap olete tähele pannud ka siin Eestis viibides, mille üle me siiski siin ühiskonnas arutame pagulastest alustades, eks ole, ja sellega lõpetades, et kas riigikogu liikmed tohivad hüvitise eest endale kuluhüvitise eest sõiduautosid liisida? Need on ilmselt lastehaigused, mis Austraalias on juba ammu läbi põetud ja läbi arutatud ja, ja selle üle vist ei diskuteerida, aga, aga mille üle seal arutletakse, mis on seal? Praegu näiteks kui me oleme ära, siis vahepeal me ei pea, peaministrit asendati. Mul on, oli tõesti hea meel, Kuuda, olgugi et ma, ma pole eriti parempoolne, ma ei ole vasakpoolne kahmani kuidagi. Ja ma leian, et selline mees, kes nüüd asendas seda ja tema on mitu korda proovinud ja nüüd õnnestus on, on, on tükk maad sügavam ja targem. Tema ei olene ainult lööklausetest ja tema oskab ilusti keskmist rada mööda käia. Meil on ka niimoodi, sest et keegi siin ütles, et jah, austraallased või astraali poliitikud on, nagu neid oleks, nad tulid Inglismaalt ja siis viidi kuskile kuu peale ja siis ta oli tagasi ja nad on selliseks jäänud nagu, nagu, nagu Inglismaal kunagi oli, aga mitte enam. Ja ajast ja arust võib öelda. Aga ühtlasi meil on väga palju andekaid inimesi ka valitsuses, aga et kuidas seda asja niimoodi seada, et, et saaks selliseid esile tuua. See on see, see mäng, eks ole. See on tõsi, mitte alati ei pääse need inimomadused maksu selleks ei. Nii on. Kas ülikooliharidus poole püüdlemine on Austraalias pigem reegel? No ma tean, et meie eestlaskonna voli nii ja, ja paljud noored paljud noori eemaldati, et, et nad ei valinud endale ülikooli. Mina ise kah ei saanud ülikooli koolitust, aga mina õpetan ülikoolis niikuinii, nii et olen kuidagi suutnud astuda üle sellest ja, ja pandi kinni, aga oleksid akna ja läksin aknast. Mul ei ole sellega häda, ma olen seda õppinud juba ammu, et et sellised asjad ei peaks takistuseks olema. Ja, ja mulle see koolitus, kui ta on, kui ta ei ole, kaasa arvata, eraldab. Ja, ja tekitab eliiti, see mulle ei meeldi, nii et ma leian, et on oluline, et, et olgu kõigile koolitusvõimalus ja ma töötan puuetega inimestega testi ja leian, et nemad, nendel on sama hästi oluline. Loomingulist loomingulisi võimalusi nendele kui, kui muudele inimestele näiteks Õpetajate tähtsus ei ole, olgugi et räägitakse palju, et jah, et midagi tuleb ette võtta, et me oleme maailma edetabelis madalamal. Ja ikka vaadatakse Soome poole, et vaata, kui hästi Soome koolitab oma lapsi ja kuidas ta oskab õpetajatest lugu pidada ja nende korralikku palka maksta ja nii edasi. Olgugi, et Austraalia tahaks ja oli kunagi läkleva kantri Öeldi, et me pidime olema olema targad, aga tihtipeale öeldakse, et me muud ei oska teha, kui kaevata maa üles ja saata selle kõik Hiinasse. Nemad müüvad meile need tooted tagasi. Olev, kui sa esimest korda käisid Eestisse, oli nõukogude ajal. Mis asjaoludel see reisija toimus ja kui suur sündmus see sinu jaoks oli? Oh, ja see oli, see oli suur sündmus küll ma olin 21 aastane ja ma mu tädi nadolid farmi maha müünud nendel kanafarm. Ja tema ütles, et vaat siin on natuke taskuraha, mine mine nüüd Euroopasse, sest et tema nägi ära, et ma olin küllaltki aktiivselt Eesti tegevuses. Ja arvasid, et mul kuluks ära siiapoole tulla pära pärast selgus, et kohkus ära tagasi tulin, et miks sa jäid Inglismaale kunstikooli õppima, vaatasin, mis asi ma. Aga ma mäletan näidet. Ta ütles, mine vaata, ma käisin, vaatasin, ma ütlesin, mis mul pole siin pistmist, see on mulle kõik võõras ja minu sõbrad on kõik Austraalias, miks ma siia tahaks tulla? Nojah siis. Ja kõik juhtus väga juhuslikult, ma lihtsalt kolasin ringi mööda Euroopat ja, ja sai, läksin Rootsi ja sain maailmalaagris kellelgi kokku, kes kunagi Austraalias elas ja tema tütar lõpuks oli riigikogu liige, meie laulugrupi liige sai temast edaspidi aga aga siis jah, viis mind sinna Stockholmi, nii ma näen Schultzi agentuuri juurde ja siis broneeris piletid viieks päevaks sõiduks. Inturisti ka Tallina ja oh poe jah, see oli küll müstiline, ma siluett, Tallinna siluett, vana vana, kas Tallinn, Tallinn oli see, see, see laev laevake, päris väike. Ja siis. Ja mina andsin sugulastele vale kuupäeva, nad teadsid, et, et laev sellel päeval ei sõida, aga tuli nad tulid igal juhul sadamasse ja muidugi mind seal polnud ja siis, kui ma lõpuks tulin, siis vaatasid, et milline ta võiks olla, kas habemik või keegi muu ja kohe kui nägid mind, tundsid ära ja muidugi olime kohe noh, oli, olime nii tihedas kirjavahetuses, on ta olnud terve see aeg niikuinii. Kui ma üles kasvasin, siis ikka saadeti pakk ja raamatud ja ja siis seal ma istusin Viru hotellis ja kiilid ja ütlesid, et kui sa sealt kohvikus pärast välja tuled, ole hea, võta Need, banaanid, mida keegi, võta need kaasa ja toonad meile. Neid ei olnud saadaval. Muidu inimestel. Ja ma mäletan, kaubamaja oli selline vahva koht, kus esimesel korrusel müüti rahvarõivaid ja ehteid ja puust põrandad olid ja see oli, ma mäletan, mäletan väga hästi krikis, kuidas Moskvitšiga mahutasime. Ma ei, ma ei saa aru, kuidas või üldsegi nii, nii palju sugulasi ühte autosse nagu Moskvitši ära mahutasime, aga, aga saime, saime hakkama. Pigem lõbustama jooksu, ehmatav ka väikest viisi. Ma arvan, et oli ehmatava. Siis no kui võrrelda, aga võib-olla kõige ematavam oli, kui olime siin kiri kuuga 89. aastal kesi soine, pikad kolonnid mööda maanteesid ja, ja, ja kui me läksime Hiiumaale esinema, siis piirikontroll kaks arvatavasti Aserbaidžaani tüübid, kes vaatasid meile altkulmu oma kalašnikovid käes ja see oli mulle mitte mitte hirmuäratav, aga, aga, aga ma olin solva solvunut kõvasti, see ei olnud sugugi augus minu meelest. Et sellised sõbrad, aga selline asi juhtub üle maailma praegu, nii et ega me ei tea, kuidas. Asjad võivad Helsigi välja kukkuda. Kuulame fragmendi muusikat vahele ja väga ei pea imestama, et Olavi valikusse kuulub tänases saates ka ansambel Kraftwerk. Kas nende mõjutused sinu tegemistele muusikas on, on kaudsed või otseselt, kuidas sa, kas inspiratsioon seal taamal või ikkagi praktiline abivahend, kuidas, kuidas masinatega toimeta? Ja täielikult praktiline abivahend. Ja enne seda oli biitlid näiteks, sest nemad näitasid, kuidas kolme kitarriga trummidega saad senise pakendi moodustada ja sellega reisida ja sellega salvestada ja kõik, ainult nelja mehe mehega. Ja mina mängisin bändides, aga, aga lõpuks mulle ei meeldinud see dünaamika, mulle ei meeldinud maad jagada teiste muusikutega, need, ma. Mul oli üksvahe lihtsalt üks teine sõber, kellega me meil oli väga hea vahekord, muusikaalne vahekord, aga tema suri mootorrattaõnnetusse. Ja temal oli Austriast endiselt. Aga mine tea, mis oleks välja kujunenud sellest, sest et siis ma võib-olla väga palju eestivärki ei ajanud. Aga jah, Kraftwerk, see, et nad oskasid ilma mingi emotsioonid, ta samahästi ennast väljendada ja, ja hästi konkreetselt jah, ega nemad midagi isegi tänapäevane uut ei tee, aga, aga kuidas nad oma vanad värki arendavad kogu aeg ja, ja ja väga nõudlikud ja mulle meeldib, kuidas nad meediga meediaga ümber käivad, et nad on neid, nad on kättesaamatud, neid lihtsalt ei saa puudutada, nad on nagu, nagu selliseid jumalikult asjamehed. Nii et jah, see mulle väga meeldib, aga lihtsalt kontrastiks, sest et mulle meeldib selline täpsus ja puhtus ja eriti ma leian orgaanilises olukorras nagu muusika ja kunst üldiselt, et, et ta ei pea olema nii räpane. Ja mulle meeldib, kuidas nad väga-väga praktiliselt on, on selle asjaga toime tuldud. Vikerraadio stuudios on Olev Muska. Räägime olev lõpetuseks sinu enda muusikalistest tegemistest natukene lähemalt ka. Meil on siin muidugi omajagu vihjeid juba eetris olnud. Millega ja kuidas? Kõigepealt, mis asjaoludel sinu tee on ristunud üldse muusikaga, mis tegelikult ju sinu sünnipaigast on, on väga-väga kaugel tehtud. Kas see on kuidagi perekonnaga kaasa rännanud? Et pärimusmuusika sulle niimoodi üldse ette sattus ja miks sai sinu jaoks väljakutseks, et et elektrooniliselt hakata seda kõike, nagu sa ütlesid, segi paiskama? Jällegi mitu-mitu asja oli mängus. See, et meil on hea kamp koos ja mulle mulle tundus, nagu see oli, selline ma räägingi, et küll nüüd meediaatrit, aga, aga teater on selline kohmakas vorm, et siis tuleb võib-olla seda lihtsustada, teeme filmi hoopis muusikaga, nii ka bänd, aga, aga kas me saame seda lihtsustada, võib-olla saame tehnikaga kuidagi ja niipalju, et nüüd, kui ma käin siin, siis mul on läpperil ja, ja mul on alati olnud see, ta peab mahtuma kabiini. Ma ei usalda pagasi panna oma oma kallid masinavärgid, kui sa lennukiga reisides on kohver kogu aeg põhimõtteliselt käeraudades. Võib-olla mitte nii, nii hull, aga aga jah kohe, et nii palju saad kohe paugupealt kontserti pidada ka, kui peaks, kasvõi lennujaamas stepsel seina läheb lahti ja tegelikult oligi nii, eile kui me sõitsime Tartu esimeses klassis, on need lavakesed ja, ja mu vennal ja mul ise olid arvutid lahti ja, ja mina ikka tampisid need viimased lood sinna sisse või viimased lõõrid, eks ole. See on kõik kasvanud. Milline oleks praktiline variant see, et Eesti muusika, noh, see oli lihtsalt võib-olla selline tekst eksisteeris, siis, meil olid vabad käed ütleme, kui ma oleks tahtnud seda austraalia kontekstis teha. Anglokontekstis. Mul ei oleks olnud võib-olla nii palju seda vara, mida töödelda. Mul ei oleks onud, family, aarsus ühiskondlikult. Me olime kõik sõiduvees oma värgiga ja, ja see oli hästi loominguline ja lõbus. Ja lõbu oli võib-olla kõige olulisem osa sellest kõigist ükskõik, mida me tegime ja noh, siis ma valisin need üksikud rahvalaulud ja mõtlesin ja siis ühest rahvatantsuraamatust hästi särtsakad lood, õige vasemba ja kõik need ja ma ütlen, et kui hakata elektroonikaga neid tegema, siis midagi kuidagi tuli välja, et tead, noh, just nagu need traditsioonilised pärimusmuusikapillid nagu, nagu parmupill ja ja, ja, ja torupill jah, kõik need on ka sellised käredad, helid ja särtsakad värvikad. Ja seda ütleski tormis pärast, kui ma saatsin talle plaadi heliloojate liidus, ütles olevat mänginud kolleegidel ja arvasid, et just eriti neil rahvatantsulood sobisid hästi elektroonikaga. Tead, kui midagi hakkab töötama, siis ma läksin asjaga kaasa maaema ei hakka protesteerima. Kas sa oled natukene kurb ka, et elu on kolinud noh, alles nüüd viimastel aegadel arvutitesse, et kui sul oleks olnud samad vahendid nagu praegu, kasvatada juba 30 aastat tagasi. Et see oleks midagi muutnud või, või see või see on tegelikult just põnev periood, sest sinu töövahendid alguses olid ikkagi põhiliselt süntesaatorid, eks, ja, ja nüüd siis arvati, et sa oled saanud justkui kõndida üle silla, ühest tehnilisest teise. Aga ma tarvitasin arvutit juba siis aga see oli selline väga noh, nagu nagu mingi suur kalkulaator. Ja ega ma mailine laua peal niimoodi jah, no see oli. Ta oli Apple Apple kaks pluss, teadis üks esimestest äppel konkeutritest, millega sai juba muusikat teha. Ja sest, et ega muusika pole keeruline. Mu isa oli raamatupidaja, mul on matemaatika käes ja mulle see arvuti oli nagu, nagu nagu Spretcheid, eks ole. Ja, ja siia oli ainult kolm asja, mida tuli sisse saeta noodi kõrgus, pikkus ja üldsegi, kui kaua see asi kestab. Ja siis isegi siis oli kapi n Taist. Aga tead, ikka, läks võib-olla kaheksa tundi, enne kui said terve loo sisse tampida ja siis pärast ühendasid süntesaatoritega, no siis algas lõbu pihta, siis hakkasin neid nupusid väntama ja ja, ja siis tuli igasuguseid helivärvid välja ja siis selle ma salvestasin neljarajalise makile. Täna on seega ilmselgelt igavam, täna ei pea kaheksa tundi. Ei, ei pea, aga täna on, on teised küsimused, eks ole, monteerimine, sest on, on võib-olla hästi keeruline ka. Sest, et ükskõik mida sa teed, Ta peab ikka kuidagi kuidagi klappima kõrvadele. Või võis oma ettekujutusest, et missugune see asteetika peaks olema ja, ja mina ei noh, jälle selline kontrotinktsioon, olgugi, et ma teen väga lihtsalt vahest kasvõi kõhu peal läpperil, kui ma telekat vaatan. Aga pärast sellest midagi teha, monteerida ja, ja kombineerida muude asjadega. Ja siis ma tahan veel neid visuaale sinna juurde lisada, et tegemist on, on, on küll ja veel. Kas sa mängid pilliga, päriselt? Kunagi mängisin kitarri, mängisin küllaltki hästi, isegi mängisin Tšiilis roki natuke. Aga ma leidsin, et see oli nagu pagana võistlus, võistlus, võistlus iseendaga või võistlus teiste pillimeestega. Ja see oli nii väsitav, jama. See, see oli, see üldsegi mind ei rahuldanud. Ma tüdinesin nii ära sellest nii palju, et ma olen täitsa ära unustanud kitarrimängu. Kompeutritega, et need vanad analoogmasinad olid küll omapäraseid, aga ma ei taha nendega üldsegi tegemist teha või ükskõik mis, mis eli värvinat kätte ei anna, aga ei, mina arvan, et kui on lihtsam muud, kuidas asja teha, siis, siis tuleb, tuleb seda valida. Mul on väga hea meel, et sa võtsid aega ja mahti tulla siit vikerraadio stuudiost läbi. Kodu Austraalias ootab. Soovin, et kõik sealpool läheks hästi ja, ja võib arvata, et ega sa meditsiin ei unusta ja, ja On omamoodi veider ka või et nüüd aegu hiljem on, on sinu looming, sinu tegemised saanud Eestis arvestatavat tähelepanu. Justkui mingi tükk mõnikümmend aastat on vahelt ära lõigatud ja, ja kõik jätkub. Jah, ja mul on suur siin olla ja, ja, ja juttu ajada. Ja tõesti, ma tahan seda võimalust ära kasutada, et kas ma võiksin olla kasuks siin ja ma olen väga palju toredaid inimesi nüüd hiljemal ajal kohtunud ja ma kujutan ette, et võib-olla järgmisel suvel olen siin jälle ja siis vaatame, et millega ma järgmiseks hakkama saan. Jutusaatel oli külas Olev Muska, aitäh kuulamast. Kena pühapäevane, kohtume jälle.