Kell on saanud kuus ja uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäevast, 11.-st oktoobrist. Stuudios on toimetaja Tõnu Karjatse. Türgis on kolmepäevane lein, eile rahumarsil toimunud plahvatuste ohvrite arv on tõusnud vähemalt 128-ni. Terrorirünnaku korraldas ilmselt islamiriik. Jänes on presidendivalimised, kus võidab arvatavasti taas senine riigipea Aleksandr Lukašenka. Opositsioonipoliitikud lasti mõni nädal tagasi vanglast välja, aga suurem osa opositsioonierakondadest valimistel ei kandideeri. Helsingis tegutsevas Eesti samas käib lisaks soomlastele ka üha rohkem Soomes elavaid eestlasi. Uus on aga teiste sisserändajate seas tekkinud huvi eesti keele ja kultuuri vastu. Venemaal peeti sel nädalavahetusel kelgukoerte maailmakarikasarja etapp. Ilm on sajuta, selle tuleb külma kuni neli kraadi. Homme päeval on õhutemperatuur taas plusspoolel ja on oodata kuni 10 kraadi sooja. Alustame välissõnumitega Türgis on kolmepäevane lein Ankaras. Eilse rahumarsi ajal toimunud pommirünnakus sai surma 128 ja vigastada üle 200 inimese. Türgi julgeolekuallikate hinnangul korraldas plahvatuse islamiriik, sest eilne rünnak sarnanes just juulikuus Süüria piiri ääres islamiriigi poolt korraldatud pommirünnakule. Türgi keskosas on ka kinni peetud 14 DS-i liiget, aga praegu pole teada, kas vahistamised on seotud eilse rünnakuga. Türgi valitsus esindaja kinnitas, et esimeseks novembriks välja kuulutatud parlamendivalimised toimuvad nii, nagu plaanitud. Tema sõnul pole valimiste edasilükkamist isegi arutatud. Ongi õhujõud teatasid, et ründasid sunniidi äärmusrühmituse islamiriik liidri Abu Bakraal Bagdadi konvoid Süüria piiri lähedal. Rünnakus said surma mitmed IS-i liidrid. Abu Baker aga polnud nende hulgas. Iraagi sõjalennuk ründas bagdadi konvoid, mis oli teel karbalasse, et osaleda rühmituse liidrite kohtumisel. Saksa kantsler Angela Merkel teatas, et välistab maksutõusu seoses suurima pagulaskriisiga pärast teist maailmasõda. Merkel ütles Saksa päevalehele tas pilt antud usutluses, mis ilmub homme, et Saksamaalt majandus on olnud aastate pikku heal järjel ja majandusolukord on jätkuvalt hea. Eile kirjutas Süddeutsche Zeitung Euroopa Komisjoni saksa valitsuse ronist viia sisse solidaarsusmaks, et kata asüülitaotlejate jätkuva tõusuga kaasnevaid kulusid. Saksa euroliidu ametnikud lükkasid lehe väited tagasi. NATO Parlamentaarne assamblee võttis vastu resolutsiooni solidaarsusest Ukrainaga ja selles arvestatakse ka kõiki Ukraina esindajate ettepanekuid. Homme võtab NATO parlamentaarse assamblee julgeoleku komitee vastu resolutsiooni, milles rõhutatakse täiendavate majandussanktsioonide vajadust Moskva vastu, kui Venemaa ei täida minski lepetega võetud kohustusi. Valgevenes peetakse presidendivalimisi ja suure tõenäosusega võidab taas president Aleksander Lukašenka, kes on riiki juhtinud juba 1994.-st aastast. Opositsioon peab valimisi farsiks ja enamik opositsiooni randadest on keeldunud valimistel osalemast. Riigikogu liige Mati Raidma on Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni OSCE parlamentaarse assamblee vaatlejana Valgevenes. Intervjuus Kai Varele ütles Raidma, et opositsioon peab oluliseks rahvusvaheliste vaatlejate kohalolu. Protsess iseenesest on oluline ja olles nüüd OSCE parlamentaarse assamblee vaatlejana oli meil võimalus eile üleeile kohtuda opositsiooni esindajatega ja ka nende eelmiste valimiste kandidaatidega, kes peale eelmisi valimisi paraku vanglasse sattusid ja kuu tagasi vabastati. Nende sõnum oli siiski alla joonitud. Vajadus rahvusvaheliste vaatlejate osas. Hinnang ikkagi valimisprotsessi osas oleks adekvaatne. Tekiksid rahvusvahelist olutsioonide poolt vajadusel soovitused, kuidas valimisprotsessi läbipaistvamaks muuta, seadusandlust kohandada nii samm-sammult ka paremuse poole. Kui professionaalne see opositsioon seal üldiselt on, arvestades et seda on ikkagi aastaid ja aastaid alla surutud, nüüd nad ka pigem osaleda valimistel üldse ei soovi, vaid leiavad, et boikoteerimine on pigem õige tee olukorras, kus nagunii mingit lootust võidule pole. Sellel boikoteerimist sõnaga on siin nüüd omaette täis, et see on nüüd muudetud seadusevastaseks ehk siis selle eest saab inimesi karistada, kui seda sõna kasutada nii väljaütlemistes kui tegudes, aga ma arvan, et, et ka nüüd opositsiooni tegemised ja kandideerimis, et nendel valimistel on suures pildis ikkagi ka üks osa järgmisel aastal toimuvatest parlamendivalimistest, kus on pigem reaalne võimalus erinevatel poliitilistel jõududel siis sellist tasakaalupunkti liigutada ühes või teises suunas, et, et ka need protsessid siin praegust on mingil määral vaadeldavad selles raamistikus. No siin vaatlejad on märkinud poliitilised vaatlejad, et valgevenelased ei tahagi võimuvahetust just selle hirmuga, mis on juhtunud Ukrainas. Tõenäoliselt on Valgevene opositsioonil ka väga raske tõestada, et midagi üldse peaks muutuma. Et sündmus on maailmas suunavad uueks väärtuseks stabiilsuse Te, olete nüüd nädal aega tagasi käinud vaatlemas parlamendivalimisi Kõrgõstanis siis seesama märk inimesena ära hirmutanud see, mis maailmas toimub ja inimestes on kandev soov, on hoida status quod mitte näha oma oma maal selliseid järske pöördeid, et see tõepoolest on tuntav ka inimestega vesteldes. Bulgaaria ja Rumeenia ühinesid Eesti algatusega kommunismi kuritegude uurimiseks. Seda kinnitasid justiitsminister Urmas Reinsalule Rumeenia ja Bulgaaria justiitsminister, kellega Reinsalu Luxemburgis kohtus. 23. augustil Tallinnas toimunud rahvusvahelisel kokkusaamisel tegi justiitsministrit ettepaneku asuda moodustama rahvusvahelist õigusasutust, mis uuriks ja võtaks vastutusele kommunistlike režiimide inimsusevastaste kuritegude süüdlasi sarnaselt Nürnbergi kohtuga. Selle Eesti algatusega on ühinenud praeguseks Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia ja Ungari, Ukraina ning Gruusia justiitsministeeriumide esindajad. Eesti Maja Helsingis suvi Lahtis on tegutsenud viis aastat ja maja on üles leidnud nii Soomes elavad eestlased kui ka eestihuvilised soomlased. Kai Vare annab veel kord teada. Eesti Majas tegutsevad eesti kirjanduse huvilisi ühendav Tuglase Selts, Eesti Instituut, Soome Eesti seltside Ühendus ning ka ettevõtluse arendamise sihtasutuse esindajad. Tuglase seltsi tegevjuhi Jana Vasama sõnul on huvi Eesti ja Eesti maja vastu aasta-aastalt suurenenud. Meil siin käib umbes 10000 inimest aastas, viis aastat tagasi seda küll ei olnud, üks on muidugi need estofiilid, kes on meid alati üles ehitatud, teine grupp, mis on kasvanud väga, väga palju, on muidugi some eestlast. Siin Tallinna rajoonis elab umbes 37000 eestlast praegu ja siis on kolmas grupp sellised spetsialistid way, kes vajavad töö pärast mingi infot Eestist. Näiteks uurijad, kes kasutavad meie raamatukogu. Yana Vasama sõnul ei ole sugugi kõik soomlased Eestis käinud, nii mõnedki on käinud vaid ühe korra 90.-te aastate algul. Kevadel kasvab Osama sõnul silmnähtavalt nende huviliste hulk, kes tahavad teavet Eesti rattateede kohta. Üha rohkem tunnevad Eesti vastu huvipered, kes tulevad siia autoga, et omal käel huvitavate paikadega tutvuda. Noored otsivad Eesti kohta teavet rohkem interneti kaudu ja ka Eesti maja tahab eelseisvatel aastatel rohkem netti jõuda. Üks selline ülesanne meil on, mida me oleme nüüd juba hakanud proovimas, et meie enam-vähem kõik üritas, et neid voib jälgida netist otsesaatena. Ja no laseme usub, et järgmise viie aasta jooksul hakkab üha rohkem Soome sisserändajatest Eesti vastu huvi tundma. Esimesed näited on juba olemas. Siin oli üks Aafrikast pärit mees, tuli uksest sisse ja ütles, et ma peaksin tulema teie eesti keele kursustele. Kõiki töökaaslased, juba eestlased, ma näen seda, et tegelikult see aasta pärast meie keelekursuslased, kes õpivad eesti keelt, ei ole Ena Soome estofiil Dailud, nagu praegu, mina arvasin, üks kolmandik nendest on siin praegused imiks sead hakkavad nende hulgast ka tõusevad need eestihuvilised. Vasa maa on veendunud, et ka uued noored estofiil kasvavad peale, sellele saavad kaasa aidata kõik eestlased, kes Soomes liiguvad ja soomlastega suhtlevad. Et ilma tööd see ei tule, seda ütlen ka mina, aga üks asi on muidugi siin elavad eestlased, nendel on hästi suur vastutus selle küttisimise kohta, kuidas nemad käituvad ja näiteks hea näide on ka see, et need noored, kes võtavad meiega ühendust, nad on tihti tutvunud kellegi eestlasega töökohas, näiteks üks näide, üks noormees, kes helistas mulle ja küsis, ta ütles, et ta on ühe korra Eestis, aga teda on kutsutud töökaaslase vanaema sünnipäeva. Esimene küsimus oli, et kas ma üldse ei tohi sinna minna, missugused kombed seal on, mida ma võin kingituseks viia. Ma olen kindel, et temas süttis kohe, kui ta seal selle nädalavahetuse oli ka estofiil. Ja nüüd tagasi koju Läänemaal paliveres tee lõppeval nädalavahetusel kelgukoerte maailmakarikasarja kuuluvat Balto sügiskrossi. Kelgukoerte sügis Krossist võttis osa enam kui 100 koera omanikuna oma hoolealustega Eestist ja välisriikidest. Võisteldi nii koerakrossis kui ka kärude ja rataste vedamises. Juhan Hepner käis seda vaatamas. Paljudele seostuvad kelgukoerad lumistel väljadel kihutavate saanidega. Tegelikult on nende neljajalgsete sportlaste oskusi taga märksa mitmekesisemad ja nad saavad peremehe vedamisega hakkama ka jooksu Ta rajal kelgukoerte jaoks on sügisaeg, mida nad ootavad pikisilmi. Kuna paljudel põhjamaistel tõugudele on seljas paks kasukas, ei saa nad palavatel suvekuudel tõsisemat trenni teha. Ühises trennist on kasu nii koerale kui ka omanikule, jätkab Baltos ühiskrossikorraldaja Helle Kaljula. Teie koer kindlasti tahaks liikuda palju ta kindlasti teeks teil kodus vähem pahandust kui ta TTL pahandas, et see on ikkagi nagu sport ja füüsiline tegemine, et see on väga kasulik ja hea. Ja füüsilise koormuse puudumise üle paliveres küll kurta ei saa, sest rada, kus omanikud oma lemmikutega võistlesid, oli paljude küngastega ja seal ei puudunud ka järsud tõusud. Et kiirelt finišisse jõuda, peab oma panuse aga andma. Ka peremees jätkab tõukerattarakendi kategoorias, leedutasindanutadas. Sest rada oli ülesmäge, kahel koeral on raske ühte inimest vedada. Sa pead ise kõvasti tööd tegema. Kel polnud soovi suurel kiirusel ratta seljas kihutada, läbisid raja joostes. Et peremees jalga lõdvaks ei laseks, ikka sammu peaks, oli ta rakmetega oma lemmiku külge ühendatud. Jooksurajal võis kohata ka päris pisikesi koerasõpru. Oma neljajalgse kaaslase treenimiseks on neil aga erilised nipid, jätkavad lastejooksus kaasa löönud Ulrik ja tema ema Ulvi. Palliga seda hea koera kinnitunnustega täispuhutud tervelt palliga karju haarata hambaid, sinna sihtmängitakse katkise jalgpalliga, ühesõnaga. Lisaks eesti koertele jooksid palivereradadel ringi veel Läti, Leedu, Venemaa ja Poola kelgukoerad. Järgmine suurem mõõduvõtmine neil 24.-st 25. oktoobrini Lätis rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Palivere. Tänane ilm on olnud päikeseline, parajalt jahe, kas ja kui kauaks päikeses päeva jätkub, seda saame kohe teada. Sünoptik Merike Merilain, palun. Homme peaks kõrgrõhuala kese olema Liivi lahe kohal. Öösel ja hommikul tekib kohati udu. Puhub nõrk läänekaare tuul, öösel langeb õhutemperatuur Sisemaal nulli, miinus viieni, vahetult rannikul püsib pluss poolel ja saartel võib olla sooja kuni viis kraadi. Päeva. Sooja tuleb jällegi viis kuni üheksa kraadi, saarte rannikul on võimalik isegi pluss 10. Teisipäevast nädala lõpuni paigutub kõrgrõhuala kese Vene maale. Tuul pöördub lõunakaarde ja püsib nõrk. Öösiti tekib kohati udu. Sademete tõenäosus on väga väike. Öösiti langeb selgema taeva korral õhutemperatuur ikka miinuspoolele nulli miinus viieni ja päeva maksimum on valdavalt viie kuni üheksa kraadi piires. Kokkuvõttes on keskmine õhutemperatuur praeguse aja normist kaks kuni neli kraadi madalam. Aitäh selline oligi tänane Päevakaja Päevakajalood ja kogu saade on järelkuulatavad ka internetis kena õhtut ja kuulmiseni.