Mida teil, seltsimees Endel Parijõgi peeti tööl kodus puhkehetkel nagu see traditsiooniline küsimusel, Öelgem tööd, kodust tööd, puhkehetkel teen ka teed või see üksluiseks ei lähe. Eks ta vahel ees peabki katsetel aerutama? Ei asenda muidugi õigusega. Ikkagi mis teie huvialad. Ma vaatan siin täis raamatuid, sellest ma teen ka järelduse. Aga mis on selle kõrval veel kõige suurem huvi on võib-olla siiski muusika. Ja selles on põhjused, sest et kirjandus nõuab väga palju aega. Muusikaga saab lühema ajaga hakkama ja mõju on samasugune elamus. Võrdne, okski erinev. Ma siiski ei võrdleks muusikate kirjandust. Või näete hoopis öelda, et kirjandus nõuab nagu aktiivsemat vaimset kaaselemistega muusikat võtate passiivsemalt vate? Ei, vaevalt muusika võib-olla isegi sageli suuremat mõttepinget kui. Seda küll, kui teilt küsitakse, millised on teie lemmikheliloojad, kas te olete 20 vastata nimeliselt või mõned ajastada perioodid lähedasemalt? Kas te selle küsimuse esitanud mullaaastat 15 tagasi, siis oleks olnud sellele väga lihtne vastata. Mida noorem inimene on, seda kindlamat temagi veendumused ja seda vähem on neid kiindumuse objekte. Aastatega selgub ja on väga palju ja kõikidel headel heliloojatel on oma nägu, eripära, omad võlud ja seetõttu raja õigem oleks rääkida kindumustest teatud perioodide muusikast ja teatud žanri täpsust. Ja need oleksid no tavaliselt ikka numbrini tuleb muusika juurde romantik Nende kaudu, kuid nähtavasti Maialena piisavalt noor romantikat saaks. Ja seetõttu ma nendest tean küll praegu vähem lugu ja parem oleks sinu jaoks nende teoseid sümfooniakontsertidele võimalikult vähe esitataks. Seevastu, aga kui kavast puudub kaasaegne muusika, siis mulle tundub, et kontsert nagu poolikuks jäänud, ei ole täit kõlaaega ega tugevust kontserdil olnud. Nii et kaasaegne musike nüüd millegipärast üldse tänapäeval kaasaegsus. Ja sellest lugupidamine või kaasaegse muusika mõistmine ei ole neid väga hästi seostub hoopis kaugematest aegadest pärineva kunsti ja muusikamõistmisega. Ja selle tõttu minu jaoks on nii ideaalne kontserdikava säärane, kus eelklassikat ja siis päris kaasaegset angiini klassik kindlasti liini klassikat seega istub ja istub. Aga sellega on vist ka lõpp. Et 19. sajand on vähemalt praegu välja lõigata, mida me teile võiksime pakkuda kuulamiseks võib-olla alustaks Arvo Pärdi tšellokontserdiga, kuivõrd see on üks kõige eredamaid muusikalisi muljeid möödunud hooajast. Mis selles meeldida? Aga kassonihtsa kunsti puhul muusika puhul õige küsida meeldib või ei meeldi? On ikka, miks mitte siis mõõdukuks jääte, te ütlesite Üheksateistkümnes sajand, ei no mis me selle asemele siis ütleme, ei vasta, laine pikeseleja. Meeldida või mitte meeldida, kuid see ei tähenda sugugi, et ta peaks olema vastavalt kas hea või halb. Ja selle tõttu võib-olla kõik kaasaegses muusikas mulle ei meeldi siis sugugi ei tähenda, et ma ei tahaks seda kuulata. Jah, loomulikult on hea ja halb, need on juba nagu sellised terminid, mis tahavad objektiivset hinnangut anda, aga võib-olla hästi suhtes peaks ikka vähemalt peaksime püüdma objektiivse kriteeriumi poole. Peaksime aga nagu näha, igal ajastul on omad kriteeriumid, mis momendil näivad nagu objektiivselt, kuid tegelikult on üpris kitsalt nii ajaliselt piiritletud, oli selles suhtes nagu mitte väga objektiivsed. Aga nii me ei saanudki ikkagi tuvastust. Et mis selles tšellokontserdis siis istub ja mis siis teha, mis on vastuvõetav ja miks Üheksateistkümnes sajand ei ole mitte vastuvõetav. Lihtsam on mõelda, miks möödunud sajand läheb nagu mööda nibud tuleb mööda just selle tõttu, et ta on liiga avatud tunnetega ja rõhutatult tundeline. Millegipärast tekib niisugune Nende 12. sajandi muusikat kuulates, et siis nähtavasti noored ja romantilised ei olnud mitte ainult tõesti noored inimesed, vaid ka vanemad. Kaasajal aga siiski. Vanemad inimesed kipuvad mitte eriti romantilised olema, see on muidugi problemaatiline. Võib-olla lihtsalt see romantilises on varjatumal kujul ja rohkem esineb psüühilist kinnisust, rohkem mõistusliku kontrolli iseenese ja oma tunnete ja ta mõtted teele ja väljendusteele. Nagu siidine, tagasihoitus, grammatikaga tegelikult on. Mine tea, igal ajal on oma romantika võib olla. Seda muidugi, kuid eks selles romantilises muusikas ei ole tegemist just suguste tunnete vohamiseks lausa. Ja nii ülepaisutatud võiks öelda isegi ülepingutatud, võib-olla isegi et vahetevahel valetatud, vähemalt tundub minule sageli võltsija ja sellepärast ei hakka kaugeks ka kaasaegses muusikas kõik ei istu, ei ole vastuvõetav. Võiksite konkreetsemalt öelda missijast. Jah, kõik ei ole vastuvõetav. Võib-olla kõik ei suuda veel vastu võtta. Võib-olla kõik ei mõista veel. Neid hoolimata sellest kasutada seda kõige tavalisemat ka teile meeldinud kriteeriume meeldib või ei meeldi, et kuigi kõik kaasaegse muusika meeldib siiski kõik kaasaegses muusikas või peaaegu kõik mulle näib huvitavana ja seetõttu kuulata kaasaegset muusikat, ta surra. Ja kas te jagate ka seda seisukohta, et ainult nii aktiivselt kuulamisega saab üldse selleni jõuda, on ju väga palju. Raadiokuulajaid siin täna õhtul kingist. Kes ütlevad, see on halb, see ei meeldi, see ei kõlba kuhugi. Ja sellele positsioonile jäävadki muidugi muusikat tuleb väga palju kuulma. Mida parem on muusika, seda rohkem on teda tarvis kuulata. Et aru saada sellest, kui hea ta tõeliselt on. Ja ma võin näiteks oma kogemustest öelda, et veel 50.-te aastate keskpaiku tundus mulle Šostakovitši muusika täiesti Veiderdamisena ja kulus õige õige mitu aastat, enne kui ma hakkasin teda tõsiselt kuulama. Ja praegu mulle näidet Stokovitš on juba säärane kaasaegne klassik, kes kontserti huvitavaks nagu ei tee, oleks vaja midagi midagi tänapäevasemalt, kuidas olete elektroonne konkreetsesse muusikasse, mitmesugustesse eksperiment internetis on kõigepealt sõnast eksperiment. Minule ausalt öeldes sageli ei meeldi, kuidas just kunstikriitika muusikakriitika uudsete teoste puhul. Ristid, Nat, eksperimentaalsed, eks minul näib et vaevalt et näiteks tõsine helilooja üldse Läheb eksperimendile välja või kui ta teeb eksperimenti, siis ta teeb seda kodus, aga ei too mitte avalikkuse ette see teos, mis juba avalikkuse ees kõlanud. Vähemalt helilooja jaoks ei tohiks olla eksperiment, vaid täiesti lõpetatud, viimistletud teos. Säärase on ongi mõeldud ja nii pidi teda kirjutada. Jah, seda neid muidugi võib-olla tõesti selle sõna eksperiment kasutamisega kuritarvitatakse ja rohkem mõeldakse sellel lihtsalt väljendusvahendite uudsust. Eks see otsimine naistele loomulik, ma arvan ka seda, tead, kunst ilma otsimisetaja ilma kuuedoomiseta ei saa nagu ette kujutada, nii et ma arvan, et munade kasutamine elektronmuusika, see on ikka kõik. Veel muusikavideo on hästi tehtud. Näiteks võiksime midagi kuulata, stock Houstonist. Kas teeme järsu hüppe minevikku majanduslikes unes või? Võib-olla siiski. Kui te lubate, ma paar sõna, ütleksin Igor Stravinski kiituseks. Mitte sellepärast, et. Mulle oleks tänapäeval elavatest heliloojatest Ni kõige lähedasem või kõige armastatum heit kiituseks eeskätt kui äärmiselt Itaalsele ja paindlikuna loojanatuurile. Võrdleksin iga šovinskitanud muusikas Pablo Picasso. Maalikunstis. Kujutavas kunstis. Ja mulle näib, et need, need kaks neist on suurel määral kujundanud. Üks tänapäeva 20 sajandi muusika alet ja teine kunstipalett Strealinskist, mida me Stravinski võiks näiteks kuulata tassi toredat klaverikontserti kontserte klaverile, puhkpillidele ja kontra passidele. Aga kuidas te suhtute džässmuusikasse nagu tänapäeva muusika tähtsam, nii ma leian, et igasugust head muusikat kuulata, sealhulgas ka head sessi. Ja pealegi mulle näidet tänapäeva Chess väga suurel määral läheneb kammermuusikale. Ja täna just improvisatsiooniline susele. Tihedalt seotud ja tundub isegi nagu välja kasvanud tollest kaugest ajast, kui Pavel tõsises muusikas introviseeriti lemmikuid lemmikansambleid esini hiljem ikkagi ei ole ja ma olen siiski džässi kuulnud üsna vähe. Ja ausalt öeldes siiski eelistan sümfoonilised muusikat. Tõsist muusikat džässifestivalil alati olnud, olen küll, aga kõhkled? Oh ei, see oli siiski rohkem juhuslik, külastas, kas me ei hakka siin? Ma tuletaksin sedasama mõtet meeldimist, enne ütlesite, et rohkem kuulete, siis hakake rohkem meeldima, rohkem istuma. Võib-olla põhjus on ka selles, et head asjad on meil siiski üsna vähe võimalust kuulata. Eriti elavas ettekandes. Sellest sessi festivalist jäi nii meelde tõesti mõni üksikansambel, näiteks rootslast. Kas nüüd lähme siis tagasi selle vana juurde käsite, teile meeldib tervesse ajastu, kedagi heliloojatest eelistaksite? Võib-olla siiski? Sest kõige parema meelega ka, aga siis väga hea meelega. Alati kuulan Mozarti ja kas või näiteks ühte kõige populaarsemat otseselt sümfooniat. 40 esimest. Praegu mulle torkas millegipärast silma, et teie soovide urgastamineerib instrumentaalmuusika? Jah, tõepoolest, see nii näib mulle, et genitaal muusikat heas esituses kuuleme hoopis sagedamini kui vokaalmuusikat heas esituses. Ja seetõttu haigestunud instrumentaalmuusikat. Kas teil on oma lemmikinterpreet ja kuivõrd ma eriti pean lugu sümfoonilised muusikud, kas siis minu jaoks on kõige tähtsamaks intervjueeriks dirigent? Väga häid dirigente satub Estonia kontserdisaalis harva. On võib-olla, et nad on ka nii eredalt meelde jäänud üheks sääraseks näiteks dirigent Kaarel ampsel ja ega. Aga instrumentalistina tehases, instrumentalist, side osas, võib-olla siin meile pakutakse rohkem head. Ja siin on juba tõesti nii vanu häid tuttavaid, keda alati heal meelel kuulama lähed. Pianissidest kindlasti, Emil kiilers seadus, rister organistidest platvorm ja kreeni nurgas. Kuid eks neid häid interpreet ole, ole paljujani, lemmikuid ei ole, sest et lemmik peaks ikka hästi sageli kuulma, selleks aga pole neil võimalust. Kui tihti te keerate lahti Eesti Raadio ja mida te kuulete meie muusikasaadetest? Eesti Raadiot ma viimasel ajal keeran lahti küll imeharva, sest et ausalt öeldes mul raadiot, mis raadio nime väärib, ei olegi parajasti ainult lasku, raadioid oma matkadel kaasas kannan, aga selle põhjal, mis te kuulete, kas või muusikalised tunnid jäätmeid rahule või kuivõrd muusikatund kujutab endast tavaliselt üsna kirjut kava, siis mulle tundub, et rohkem soovita taustmuusikaks kui tõsiseks kuulamiseks. Ja liiatigi pole ju millalgi ette teada, mida need ainult pakub. Aga lihtsalt oodata, äkki midagi head tuleb, selleks ei ole mahti. Nii et teie olete neid kuulajaid, kes sooviks rohkem. Vaevalt, et minu maitse järgi oleks õige muusikalist tundi kujundada, eks ikka. Raadio peab pakkuma kõikidele midagi. Aga kahtlemata tõsist muusikat. Nii vana kui kaasaegset peaks raadio üldse rohkem pakkuma. Ja lõpuks siis ma palun, et seltsimees Endel Parijõgi ütleks meile, kus ja kellena ta töötab. Ma töötan Eesti NSV Toiduainetetööstuse ministeeriumis palgaosakonna juhatajana, kämbeda.