Kui seda kuulen, ta. Juuni kuulata. Tomburajale. Teeni. Värvivärve. See oli kõigile tuntud laul, mis värvi on armastus, autoriteks Aarne hoitja, Heldur Karmo, sedapuhku küll veidi võib-olla tavapärasest erinevas esituses. Salvestus pärineb läinud kolmapäevasest kontserdist Estonia kontserdisaalis, kus siis ühestati Aarne Oiti ja esinejad olid kõike noorema generatsiooni esindajad ja taustal ansambel Jerma eespere juhatusel, kes oli teinud ka enamus orkestratsioone. Täna on siin stuudios neli meest, õigemini küll kolm meest, kes meenutavad Arne Oiti, sellepärast et pojakärul on temaga seoses ainult üks mälestus. Aga ma tahan kõigepealt öelda tere tulemast, Voldemar Kuslap, Valter Ojakäär ja Peeter Saul Tervise redele. Valter tegi kõige jämedamat häält, okei päev ja me ka oleme. Kust me siis pihta hakkame? Ma arvan isegi, et valter ma annaks selle saate juhtimise sinu kätte üle, sellepärast et sina oled siiski Aarne ka kõige rohkem tutta olnud. No mis me siin juhine või tüürime? Ma mõtlen seda, et kuna need on nii tohutult palju ilusaid laule, me siin ennem istusime koos ja mõtlesime, mida võtta, mida jätta. Ja tõesti, kui terve päev oleks meie käes, siis saaks nad enam-vähem võib-olla kuidagi pooled ära mängida, aga ma mõtlen seda, et hakkame peale Aarne Oidi võib-olla esimesest niisugusest silmapaistvast ansamblist, kus ta mängis ansambel rütmikud 1947 kuni 49. Ta oli juba enne seda minu teada eelmisel suvel isegi mänginud. Pärnu rannakohvikus, kus alguses mängis akordioni Raimond Valgre siis Valgre pidi sealt lahti, kui ma. Selle asemel tuli, Väino Saviauk, tema ei saanud töö tõttu sinna jääda. Ja siis tuli Aarne uit, mängis seal natuke aega, nii et toit oli siis ikka juba nii ikka pillimees, kes juba nii-ütelda rublade eest mängis. Aga ma lühidalt lihtsalt tutvustan ja meenutan seda ansamblit. Seal mängisid Erich Kõlar, trummidel oli juhataja. Ja Arne Oit mängis akordioni. Uno Naissoo mängis kontrabassi, Gennadi Bodelski klaverit, Vallo Järvi kitarri ja minul olid siis klarnet ja saksofon ja hoidistan mul meeles just see, et Tauli dolla ja minu arvates meie kõige parem improvisaator akordionil džässi improvisaator. Me olime kõik niuksed, džässihullud, noored mehed, svingi hullud. Ja võib-olla üks näide siin tema mängust, kuidas ta mängis seal. Walter, ma tahtsingi sinu käest küsida, et Raimond Valgret peetakse ju ka ikkagi tugevaks akordinistiks, aga temal sellist džässisoont ei olnud või ta oli ju ka suur džässihuviline. No oli küll sel ajal kõik olid, kes ei olnud. Aga kui võrrelda näiteks hoidi või meie nende hilisemate akordionimängijatega, siis ta oli nii ajas asja igapidi ära, nii et vahele ta jäänud kunagi, aga ta mängis oma võimete piirides väga ilusti, aga ta ei olnud mingi virtuoos. Kui nüüd tagasi talle veel rütmikute juurde, siis Peeter Sauli ennem meenutas, et kui te mängisite Laansoo ansambliga, et siis üks pala, mida alati Oit armastas mängida, oli Twilaid taim videviku. Ja vot huvitaval kombel on ka see säilinud meie küll väga niukse tehniliselt viletsas esituses, aga võib-olla üks jupp sellest ka kuulata, kuidas hoit oma lemmiklugu taolisele muide arranžeerinud isegi pärast lõpuks mängisime, nii kaugele me võib-olla ei ole kuulata. Aga mängisin veel Milleri seades klarnet ja akordion ja nii et tahvli sel ajal väga huvitatud just sellest niisugusest Kaaranseerimisest. Nii see oli siis videvikupala ja Peeter, sina mäletad seda ka hiljem? 1954 hakkas minu teada Laansoo ansambel mängima ja siis tal oli see ikka veel. Ta ei olnud truudust murdnud sellele palale. Ma arvan, et ta ei murdnud seda lõpuni selle ruudus, kui oli kuskil vaja mängida Kornalises nagu tollega lepikutes, kus ka minul oli võimalus teatada, kaasa mängida, oli see alati esimene slow foks ei olnudki ja üldse midagi ütelda. Kõlarites hakake peale ja hakkasime. No Laansoo ansamblis muidugi hoidi raskuspunkt oli nagu teine, teil ei olnud nii palju seda improvisatsioonilist muusikat minu arust vist sina olid ainuke improviseerida seal sest väga tugevat klarnet istuli ju sikaga. Ma mängisin noodist diskretsiooni. Laansoo ise ei helistanud tema Arenseeris ja ja hoidis kogu see värki koos, aga soleerida ei armastanud vist eriti. Ja terasmaa mängis ka väga kenasti. Ja no kui meenutada nüüd seda perioodi hoit 54 ei olnud ka veel eriti suur helilooja selles mõttes, et tema nett palad hakkas siis umbes 50.-te aastate keskel. Ma mäletan, esimene pala oli see, milleks noormees seisab. Kas selle siis, kui oli üks suur tellimus raadio orkestriga? Võis ollagi, see oli 56, oli tegelikult Nassisitlus laul, kaudil sõbrane ja mina kirjutasin selle trompeti serenaadi. See oli niisugune ja esimene suur kerge muusika orkester suure keelpillikoosseisuga. Nii et see oli täiesti täiesti suur uudis eesti keeles. Nojah, see oli pärast seda sassi, keeldun, siis võeti juba uuesti jälle viis saksofoni ja kaheksa vastu. Vot siis tuli veel see Jüri Saluavamäng ja väga toredad lood olid siis. Ja oih, kirjutas jah, sel ajal ka tal oli üks estraadimarss, mis me mängisime, mäletan, aga siis ta alguses oli nagu rohkem instrumentaali, see laulusoon, ta läks hiljem lahti ja Laansoo ajal oli ka ikkagi veel tema laule. Suhteliselt oli vähe, ei mäletagi, mis esimene võis olla. Me vaatasime siin, et, et raadio fonoteegis oli üks pala, oli see Jamaica hällilaul, mida te mängisite Seda laulis Tennosaar, see oli juba Elisem hilisemal ajal, aga ma ei mäleta, kas oli midagi rinnelist, kirjutas midagi. Aga võimalik seal Rinnega tal oli, meid oli kolm ja paari niisugust lugu on ei tea. Aga võib-olla, et, et kuulaks, lõid seda ja maika hällilaulu. Sina, Voldemar Kuslap ütlesid, et sa mäletad seda kui kohutavalt populaarset pala, võib-olla esimene õieti oligi hoidi niisugune. Esimene suur lööklaul võib-olla tõesti vähemalt Tartus selle järel ikka tantsida. Et talitantsuõhtutel ääretult populaarne lugu. Valge puurisin. Kahjuks nii. Kestis lehiseid. Kui need on murravad ja täiesti juba ja Sambaga tšikki. Kuigi murret, no see soome jalgoina tab Peeter Sauli, kes tahaks veel küsida veidi meenutusi selle Emil Laansoo ansambli kohta, just mida hoit kogu oma olekuga? Andis teile vat ait andis väga tõsise muusikuses suhtumisse, toit oli väga tõsiselt, suhtus oma loomingusse alati küsiski. Kuna ma olin restorani mängija väga palju muusikat teadsingi, siis kas on millegi sarnane või ole meilegi kaartidelt kopeerinud midagi ja kui nad on alateadlikult täpselt ja ja aitile ainuke, ühesõnaga professionaalne helilooja või tol ajal ma ei mäleta, kuidas ta lõpetas konservatooriumi, isegi kuus koos saime diplomit, vat jah. Tol ajal oli ta ikka ainukene professionaalne helilooja, tema juuresolek kujundas väga palju seda maitset, milliseid uusi mängida, milline vorm. Ja muidugi huvitav on see, et ait ei eksinud lindistamise teil palju, mul tuleb meelde siin ma helistan, kõik, mida, mida temale Laanse kirjutas, kõik see oli alati väga puhtalt ja hästi välja mängitud. Ja Hoyt oli, ma räägin kõrgprofessionaal. Ja tal oli omapärane niukene, väga muhe huumor. Ratas nii poole poole kinnise suuga. Kui tuletada meelde mõnda naljakat juhtumit, siis Hoyt oli vahel küllaltki ajameelne. Ükskord oli Estonia kontsertsaalis Laansoo ansambliga. Kombel meisterdasime, passisime seal silla kella seitsmest kuni kuskil juba kell üheksa lavale saada. Järsku oli siire laadselt poisid labori tutvumist fect. Lavale läksime lavale ja mina istusin, teises seisis seal püsti ja meil Eestis lööb lahti, tead ja natu peale. Vaatasin issand taevas, koidik pulki akordioni kaelas. Sopa tabas ära, läks ja ei tulnud tagasi. Pilli olnud kontsertsaalis pilvede kaljas. Aga muide, ma tahaks nüüd selle omaja ainsamatki vestluse siinkohal ära rääkida, sellepärast et see on seotud just nimelt hoidi, mina meelsusega. Ja Valter, sina olid üks tunnistaja, see oli 70.-te algupoolel, oli üks selline heliloojate kohtumine maarahvaga või kuskil Viljandi rajoonist, sa, sa võtsid mind kaasa, ma olin noor poiss veel ja siis me sõitsime seal ussiga ringi. Mäletan, seal olid Lepo Sumera, Raimo Kangro, Boris Kõrver mängis seal Viljandi kolhoosis oma uut lugu ja esitles seda seal, laulis ise seda veel ja. Aga siis anne Oit oli oma autoga. Ta oli just vist äsja selle Žiguli endale ostnud. Ja siis oli selline juhus, et Aarne udil õnnestus auto panna lukku niimoodi, et võtmed jäid süüteluku sisse. Ukse kinni, tähendab, ühesõnaga kõik uksed olid kinni. Ja siis, kui tuli hakata järgmisse kohta edasi sõitma, järgmisse kolhoosi, siis bussil juba tuurid peal. Aga Aarne seisab, vaatab autosse sisse. Siis tulid kõik appi ja vot seda ma nüüd ei mäleta, kes oli see nutikas mees, kes leidis, kuidas kolhoosimehed Nonii, see polnudki keegi, helilooja oli seal kohapeal ja see kolmnurkne aken kuidagi lahti saada, eks ole. Paadiga tõmbas siis traadiga see nupp üles, eks ole, ja siis sai ukse lahti sisse jaane sisse istuda ja, aga vot, see on üks näide just sellest hajameelsusest, aga teine näide, tema, mis ma just tahtsin rääkida praegu tema operatiivsusest kui vaadata teda talid, aeglase jutuga, aeglane inimene ja kunagi oli Raunol eestiline ka siin mingi mingi ansambel oli, kas oli mingi naabri nisa või mis seal oli ja tol ajal oli niimoodi, et imekombel sai veel sinna sadamakai peale minna päris sinna laeva juurde ja laev hakkab juba ära sõitma ja korraga see Rauno hüüab, et mul saksofon jäi maa, kuhu televisiooni stuudiosse ukse taha jäi maha. Enne kui keegi jõudis üldse midagi ütelda, Oit oli kadunud, ainult nii palju jõudiski, oodake, oodake. Ja siis kujutage nüüd ette, laeva väljasõit viibis nii kaua, Ovi käis telestuudios saksofoni ära ja anti see üle parda sinna laeva tagasi ja laevu ära sõita, vat see näitab seda, kui, kui kiire opeoperaator ta oli. Vaja tegutseda. Oidi juuresolekut Laansoo ansamblis laulsime ka tema oli põhiliselt siiski see, kes neid kaotada, järjekord ja väga hästi panipa. Tõsi, järgmise tal on eriline niisugune taju, selleks. Juhuslikult öeldi, et kõik need selle lauluvõistluse käivitus Joar nuid. Ta oli väga palju kuulanud neid eetrist, need lauluvõistlus ja tal oli kohe selge pilt, kes esineb, kes kelle järel, mis alguses, mis lõpp. See on eriline anneks. Seda ei õpita. Vot praegu jõudsimegi nende lauluvõistluste juurde kõige esimene võidulugu oli meie valmida, laulis Anu Anton, aga siis üks üks lugu, oli ka kevadine lugu, mida laulis tookord Georg Ots ja praegu meenub siin paar ajalehe artiklit ja siin-seal on puudutatud seda, et et Hoyt olevat nagu öelnud otsa kohta kuidagi, nii et noh, et no ma ei hakka tsiteerima praegu, aga igatahes nii palju, kui mina mäletan, Oit suhtlus kõige suurema lugupidamisega Georg Otsa ja üldse lauljatesse. Sest Mul ei olnud seda üleolevat, niisugust hoiakut oli äärmiselt taktitundeline kõigi vastu. Arva nii, taktid on siis inimestele kohati kudema, ta võis mõelda, aga ta kunagi plahvatanud seda välja. No sellest ilmselt kõige paremini oskab rääkida Voldemar Kuslap, kes praegu sinu juttudele noogutas. Kas me tema kommentaari võtame ennem lugu või peale lugu? Pärast lugu kuulamist, Georg Otsa. Kui hea on nüüd minna mööda kevadest linn, mitte põrmugi see mul ilu hõlma alla, kui ka jahedust või räästast vett kaela tilgu. Siiski säraval pilgu. Ikka edasi ma kõnniteel käin ja kui õhus on tunda, et nohu, dubmaid ma sellele vilistan Sõbrad, uskuge kevad, Hurnap vul kui meeletute peast mu kübara kuid ei puudu selle püüdmiseks lust ning ma märkan, et loigud, mis kõikjal onees mind pahuraks üldse. Rammis Maie käega löönud jalgsi edasi läheb siis möödaki ootava auto. Võitmatu ikka. Käib ju kevad ikka poriga koos ja mis heledast mantlist kingades. Lasel lemmilisterwaid. Nad, uskuge, kevad on hurmav, milleks mõelda luisk hinges tões õis. Kuigi päike ega voolavad veed pole süüdlased ainsad. Need mustrid Anthony leebeks. Kui nüüd minna mööda kevadist linna ikka edasi ma kõnniteel käin ja kui õhus on ma sellele vilistan, sellele vilistan emmele. Enne kui Voldemar Kuslap edasi räägib, ma ütlen kaks sõna selle organisatsiooni kohta me nii palju mängisime hoidi, neid organiseeritud asju ja ja selle aja sees ving stiil oli tal nii hästi käpas, et et orkester kõlas. Võime vahele rääkida, üks parimaid, tema poolt kujundatud swing oli kui ootab sadam. Forssatsioon. Sina ja täiuslik. Jah, palun vali Aarne võib-olla oli see, kes mind estraadižanri juurde tõi kunagi üheks tervishoiutöötajate päevaks oli ta kirjutanud päevakajalise laulu kraadiklaas, mille tüliga 24. tunnil lindistada ja see oli esimene lindistus mul üldse Eesti raadios krõbe pärast kuulasin siis mulle tundus minu hääl nii võõras ja nii harjumatult inetu isegi. Ja sealtpeale hakkaski kontakt, ma mäletan, kui oli esimene eesti estraadilauljate võistlus kusagil maikuus. Ja eesti luule antoloogia sirvides torkas mul silma väidetavalt Ilmi Kolla viimane luuletus, nukrad hetked. Ja siis mul oli mõte, et kellele see anda ja, ja kuna mul oli juba Aarne Oidi ka väike kontakt tekkinud andsin temale kirjutada, paraku ta ei leidnud nagu õiget nurka või ta millegipärast viivitas. Konkurss hakkas lähenema, aga mul ei olnud lugu olemas, õppisin sõnad pähe. Ja see oli tegelikult üks ääretult sümpaatne, tore lugu, omal ajal teda võrdlemisi palju. Lauldi muru, jutt oli maru pikk ja segane. Ei, see oli täitsa selge ja sa puudutasid just seda teksti nukrad hetked. Ma mäletan, Ilmi Kolla saatis mulle ka mõned oma testid ja see oli nii tore. Koolitüdruku käekirjaga lilla tindiga vihu lehe peale oli kirjutatud ja. Ta oli lõpuks ikkagi meil meie luuleseks täiesti erandlik nähtus, niisugune armas laps, kes nii vara lahkus ja see oli tema, õieti nukrad hetked, oli tema noh, õieti luigelaul luigelaul, tema testament ja, ja see sai ka Oidile moodi niisuguseks pihtimuseks ja ta kunagi helistas mulle. Võib-olla ta pani selle teksti kõrvale, nagu see tihti juhtub ja ütles, et mina sellega hakkama ei saanud. Ahjaa, ükskord helistas, mis sa arvad, kas sellest tekstist tahaks laulu ja ja sa isegi ütlesid, et, et sa olid mulle pakkunud, ma seda ei mäleta, aga mina kindlasti ütlesin ära, sest ma lõin kartma. Aarne lõpuks võitis selle teksti kätte ja ma ütlesin kindlasti tee see ära, et tõesti see väärib seda ja ja ma arvan, et sel ajal ei olnud kedagi teist, kes oleks seda teksti onju nii hästi teha. Ka ringi arvu ja tuulel ei ole. Tühja tooks. Hüüde läigib hui poe haabaistega. Nagu. Me elame maa, kuid. Varsti tuli. Siis. Udu siiski tantsi ja teistele ei lase. Nagu mööda. Tänavaootus. Sellele loole on sinu repertuaaris üks kontrastne lugu selles mõttes, et, et Hoyt ei olnud nukrutseja oma olemuselt kuigi ta saatus oli, oli raske. Ühe järjekordse võistluskontserdi eel Saingu Uno Naissoo ja siis ta laiutas käsi, ütles, et noh, mis siin meil enam, mida veel teha on, toit on tulnud järjekordselt Beethoveni ka välja ja elab rõõm ja testi Beethoveni viienda sümfoonia järele ja, ja see lugu tõesti tuli ja võitis kohe kõikide südamed. Kuulan ministri ERR-i alati. Rõõm. On minu, ma no rong. Ma uskevadra. Ja panna ta Kui. Jää. Ja ära. Ka. Ei sureva vooluloolane. No ma pöördun nüüd oma paremale poole Peeter Sauli poole ja sina juhatasid neid võistluskontserte ja Heli Lääts laulis neid ja muidugi sinu side Aarne Oidi ka peale selle, et seal ansamblis Laansoo ansamblis koos mängisid, oli väga tihe, igavesti. Oli tõesti äärne, hoidis, oli väga huvitav, ta tundis näiteks mis asja vastu, mida konservatooriumis nagu vaatasime, filosoofivasta ta ütles ja eriti sarati loendites, tead, et vaata, kui sa sinna jõudsid, kuuled seal väga huvitavaid asju. Kasulik. Peale selle andis ta mulle eluaegse õppetunni, kui ta ütles, et vaata, kui ameeriklased annavad välja oma laager, laulu deklaviirid kui lihtsalt nelja-viiehäälset. Kuidas seal on kõik ära märgitud. Vaikset kõrvalt kontrapunktide pidevad noodid. Nüüd õppides õppisime väga palju. Vaat hoidi, kogu loomingu võiks kokku võtta halba teed. Seal on kõiki aast Kuniooni kõiksugused, teistsugused lood. Ja igale loole leidis ta oma oma just iseloomulikku stiili. Seal on lorilaule. Seal on kõrge kodaniku tunnetatundeklale armastuse laule, seal on kõike seal kõiki. Stiil. Ühesõnaga, Artur Rinnet kuni Hendrik Sal-Saller ini täpselt, see see muidugi tuli pärast seda teda ja tema ei olnud see valija ja igast aastaajast. Sellepärast ma arvan, et Oidi long uurimine seisab veel. Meil kõigil ees ja tema laul ja temal tantsud kindlasti tulemas ja ma arvan, et see aeg tuleb, kus tema looming, isiksus leiavad väärilise koha. Meie muusikaajaloos. Üks edukamaid laule, mida ta kirjutab, milleni ikka varjatud väike väike muie sees olid, silkus tuuled pöörduvad, ajad, mööduvad, tsirkus, alati jääb see tsirkus, mis olid tol ajal ja see seiskus ka, mis on need alati jäävad ainete vahe, oli see tol ajal. Need tsirkuse tegelesid kannatanud välja, sest lauldi. Ja see laul keelati, raadius ärastoht esitada. Ega sellega ka väga, väga hästi selle see ei suhtutud, kui seda avalikel kontsertidel lauldi. Kuidas saada tulvil õndsat vaimustust, koju tulin ma nii palju andis mõelda kõik, mil kombel laulab saag. Et nad tänapäeval tsirkuses jumala pojaga ning tulvil õndsat vaimustust lektritkematkita Jongleering korpus jaksab jõudsisaator. See oli nüüd Karmo tekst karmooni põhiline Aarne Oidi abiline ja ja Juhan Saarega, tal on väga ilusaid laule kirjutatud, aga üks periood oli tal Arvisiiaga, kui tulid need noh, niuksed, hümnilaadsed, laulud välja, ausalt öelda, ma vahepeal muretsesin, et, et kas see siig ei ekspluateerida või noh, mulle endale on seda olnud, et kui eriti seda juhtus nii kaugemalt Ukrainast ja sealt mujalt autoritega, kes kui ühe laulu kirjutad, siis kirjuta kindlasti 10 tükki veel. Ja et võib-olla et läheb nagu liiga paljuks, aga siiski väga tore oli see, kui ma kuulsin, kui hoid kirjutas selle laulu aknal, mis oli ka Arvi siia tekste, mis erines nendest niisugustest hämad ajalisteks laeva noja tollal nimetati sotsiaalse tellimusega lauludest ja kuidas sulle sihistub sõnumile kohe taga, see on nagu niisugune filosoofiline eluringkäikudest pisikesest tüdrukust saab juba neiu naisterahvas ja see on ääretult sümpaatne lugu. Sööma langetavadele. Vaator töid. Nõelangetavadele. Aknal. Ta silmis kitsas, oo kui ma ilm ime Su. Siivis kitsa kui maailm ime su. Vahtrakõne langetavadele. Vahtra müütseva nõelangetavadele. Kes ala tõusta viieks? Kes ala tõusta õieczpaatusi? Astra. Naelannetavadele. Vahtrapäeva Dane elang tavadele. Kümmelna eine. Algu viime oma ees, ei, saab Liimusi all hoovi härra ees. Eva. Tüdruk kõneleva. Keeli kiri. Peal kaob oma ilm ime. Vii algab oma ilmime. Kuivõrd Aarne Oit lauljatega suheldes mingeid oma ideesid võib-olla peale surus või et vot et sa pead seda tegema niimoodi või teistmoodi ja, või, või oli ta suhteliselt rahulik, ei ta täiesti respekteerige interpreedi, kelle ta oli välja valinud selle loo esituseks. Aga kahju, et ma ei võtnud kaasa mõningad mustad variandid, mis näitab, kuivõrd palju ta laulude kallal tegutses. Kui sageli võib öelda, et see oli kohe täitsa nagu kirurg, kes skalpelliga kohe vormiliselt muutis sõnu, tõstis ümber väga kriitiliselt suhtus täidise tekstidesse nii nagu Valtergi. Kas ta tegi seda siis vastavalt interpreedi vajadus jäi lihtsalt enda nii öelda, aga lindistamise ajal ta põhiliselt ei sekkunud, küll ta siiski ja põhiliselt nii paari sõnaga ütles, mismoodi ta nagu kujutleb seda laulu etaja. Ühel õhtul ta helistas mulle ja ütles, tead, et ma kirjutasin ühe nii-öelda klimbid ka, et ma ei tea, kas kõrge komisjon selle laulu heaks kiidab. Aga umbes kõlab see nii ja siis ta mängis läbi telefoni ette ja mulle tundus, et sihukene laheks ringilik lugu ja tuli välja, see oli kui ootab sadam. Ja see nii-öelda klimbikas muutus peaaegu kõigi endast vähegi Eestis lugupeetud lauljate repertuaaris olevaks lauluks. Kui ta ootab koju ei, nüüd tänapäeva siis me ta leiame. Kui. Ma rannik, mees. Kui ta Nüüd ka ei nõustena. Siis me seal saada lei. Ega. Ta hellitada. Aga orgale? Üle-s. Et ta ei käi ja Ootavaga. Mina näen Voldemar Kuslap, minu arvates teil on Aarne hoidiga palju ühist, mitte ainult see, et sina oled tema laule laulnud, aga huumorimeel on ka üks neist. Ja sul tuli siin selle laulu ajal üks niuke naljakas mälestus meelde. Võistluskontsert, sest ei ja see näitab, kuivõrd kiiresti ja vaimukalt oskas Aarne reageerida. Nimelt ühel järjekordselt võistluskontserdi autasustamise aeg küsiti tema käest laval või laval jah, raadio otseülekandes, et kuidas te suhtute alkoholisse? Aarne vastas oli, tagab kiire ja konkreetne. Suhtun küll, tekkis pikk piinlik paus jälle rahvas hakkas pööraselt aplodeerima, oskas reporteri järgmist küsimust eksitama hakata. Muide, ma võin raadiokuulajatele öelda veel nii palju, et enne tänase saate algust Voldemar Kuslap rääkis ühe anekdoodid on suur anekdoodimeister ka, muide ta oskab neid väga hästi esitada, eriti siis, kui jutud lauljatest, kas see oleks nõus selle siia saatesse paiguta. Ja see lugu on meie operetilegendi Endel Pärna repertuaarist, kuni kaks lauljad saavad kokku, üks küsib, kus sa tuled, laulutunnist tulen, hääl tuleb tagasi, lähen uuesti. Midagi paremat ei ole võimalik välja mõelda, kui see, mida elu ise. Ta kirjutab. Kuidas ma siis selle saate täna kokku võtame? Aarne Oidi oli nüüd ju 75 ja ja tema sünnipäeval tähistati seda kontserdiga. Ma võin ette öelda nii palju, et see oli tõesti konkreetne idee, tehase kontsert, siis noorte muusikutega korraldajad mõtlesid just, et hoidi muusika edasi kestvusele aitaks see kaasa, kui ka noored oma lemmikute kaudu tuleksid hoidi muusika juurde, seal esinesid ju Maarja ja Ewert Sundja, Liisi Koikson, Hendrik Sal-Saller täpselt ja taustal oli siis hirmu ees pereansambel. Jorma oli vist teinud ka enamus arranžeeringuid, nagu ma aru sain, väga ilusad olid arranžeeringu huvitavad ja ta võis olla veidi ootamatu, aga no ma ei tea, kommenteerige siis jätkan ansambel muidugi koha pealt, mulle väga meeldisid ka pillimehed, no teada, kõik martsoonia kitarrist Jorma eespere ise on väga hea pianist ja mulle oli üllatus, ma kuulsin esimest korda Siim Aimla, et väga hea saksofoni, flöödimängija ja Petteri Hasa tuntud trummi ja märganud kontrabassil ja keda mõjutanud trompetis Aleksei Sakk, täpselt ja tore tore koosseis ja aga mul oli siiski üks sinepitera oli selles moosis sees, et vot minu arvates on lugu niimoodi, et hoit kirjutas väga paljud oma laulud tervikuna. Mitte nii nagu Valgre, kes kirjutas akordioniviisi valmis ja lasi selle lendu ja teda enam ei huvitanud. Hoid kirjutas laulu koos orkestratsiooniga, ta kirjutas valmis ühe tervikmuusikateose ja kui seda tervikut esitada, siis tulid teda esitada nii nagu õitseda mõtles. Aga kui siin nagu ikka, läks üle aisa. Ma mõtlen just selle miljonite lemmiku salleri rakendamisega. Ta on kindlasti väga paljude suur lemmik ja teeb oma žanris ta tipp, eks ole. Ja sellepärast ta võeti ka sinna kontserdile ja võib-olla tal oleks sobinud laulda seal, ütleme puurida laulu või tsirkust või midagi niisugust, niisugust hoidil niuksed, kergeid asju ka, mida saab teha niimoodi. Aga ütleme seal unustuse jõel või või süüta küünal või niisugused. Vot sellega ma ei saanud nõusse jääda. Ja mul tekkis isegi see mõte, et kuivõrd noh, meil ei ole kellelegi nii palju raha, et suurt orkestrit lavale tuua ja ja täpselt nii esitada nagu hoit, neid omal ajal mõttes üks kõika noorte solistide ka, sest ma ütlen seda, et näiteks millegipärast kipuvad naised alati niisugustel kontsertidel meestele ära tegema. Maarja Maarja oli väga heas vormis, muidugi ealisi laulis ka päris kenasti ja ja sa tulid selle suure orkestri juurde ja muide, see on väga õige mõte. Sellepärast et mulle tundus ka nii mõnegi seade koha pealt, et üks korralik bigbänd seal taga oleks olnud oh, kui priima või teine võimalus oleks toonud Laansoo ansambli koopia akordioniristiga. Muidugi, aga see oleks olnud puhas nostalgia, tähendab, seal ei oleks midagi uut, siin räägib vana inimene. Ja mina ütlen, kui tore, seal mõni noorem, aga, aga oleks võib-olla teinud siis kahe poolega kontserdi üks nii-öelda vanas stiilis Laansoo tüüpi ansambliga ja teine pool uues stiilis ma mõtlen just seda, et et oleks võinud rohkem mõelda selle peale, igal lauljal on ju ka, oled nõus minuga nägu täiesti oma nägu, eks ole. Ma ei tule sulle pakkuma mingit niisugust, mida ma ilmselt peaksid kellelegi teisele pakkuma, mitte sulle. Lauljad on ju nii palju ja noori lauljaid on ju ka palju. Ja igale sobilikud laulud, no näiteks ütleme Maarja oli täiesti suveräänne liider, ta tegi nii armsalt, nii toredasti, nii musikaalselt. Ma lausa mõnulesin ja nautisin, milliste suurte sammudega on see noor inimene oma loominguredelil tõusnud? Väga priima. Liisi Koikson samuti. Päris enne lõppu veel üks küsimus sulle, Voldemar Kuslap, Saulid kaua aega, Aarne Oidi ihulaulja, kelle poole alati pöörduda, aga hiljem hakkas Jaak Joala laulma. Kuidas tuli teatri töö tõttu sellepärast et meil väga populaarseks muutusid aastalõputeatripallid. Ja siis alates 72.-st aastast ma enam nendel võistlus kontserditel osaleda ei saanud ja siis põhiliselt kõik need auhinnalised laulud laulis kuulakem siis lõpuks veel ka Jaak Joalat. Hoidi. Väga populaarsed on. Siin tahaks. Kas panin kesega?