Tere keelest hoopis teise nurga alt võib vist isegi öelda, et kolmanda nurga räägime täna. Mida kõneleb eestlase keha, kuidas mõjutab suhtlemisprotsessi kehakeel meie eneseväljendust ja seda, kuidas me suhtlemisel teise poole sõnumit vastu võtame? Keelesaates on raamatu eestlase keha, kõneleb autor. Kultuuri ajaloolane, Psühholoogia, sotsioloog Jüri Uljas. Tere. Tere. Mina olen saatejuht Piret Kriivan ja alustamegi siis ikkagi sellest, kas kehakeel on ka keel. Kui me võtame sellise selge definitsiooni, et keel oleks nagu mingi märkide süsteem, eks ole, ja siis et keele kasutajad mõistavad seda võrdlemisi üheselt, eks ole, mida mingi märgiga tähistatud on siis selle klassifikatsiooni järgi ta ei ole keel, selle tõttu, et et kehakeele puhul on see, et tõenäoliselt me ei mõistagi väga paljusid asju, mis meile tahetakse edasi anda ja, ja teine on see, et nende märkide või sõnumite edastamise juures võib seda interpreteerimist olla üsna erisugust, et noh, osa inimesi interpreteerivad üht samat asja ühtemoodi, teised interpreteerivad teistmoodi. Et väga ranges võttes ei ole ja samas eks ole, mida tasub siin ka rõhutada, et et kogu see valdkond on praegu väga aktiivses arengus, on hästi palju väga huvitavaid uuringuid tehtud eri eri aspektide suhtes, eriti saab näiteks lõhnade suhtes ja ja selle tõttu see areng toimub väga kiiresti, et see, mida me täna väidame võib-olla tulevikus hoopis teistmoodi, et, et tänase päeva seisuga võiks rõhutada seda, et me nagu kehakeele puhul keeles ei saa rääkida. Et see ei ole ikkagi ranges mõttes keel, eks ole, ja samas on ka see, et see kehakeele mõiste on ise selline rahvapärane ütlus, mis tegelikult peegeldab ainult ühte osa sellest et kogu see mitteverbaalse kommunikatsioonivaldkond on tegelikult tunduvalt laiem. Et siia lähevad väga palju erinevaid valdkondi alla ja üks üheks näiteks, kus ta väga otseselt seotud keelega on näiteks aja suhtumine aega. Et kui me räägime suhtumisest aega, siis on huvitav, et kultuuriliselt tuuakse välja minevikku orienteeritud olevikku ja tulevikku orienteeritud kultuurid ja, ja see on nüüd selline psühholoogiline ajaline orientatsioon on otseselt seotud keelega, et huvitaval kombel on leitud selline universaalne tendents, et et nendes kultuurides, kus puudub keeles tulevikuvorm, nende kultuuride inimesed, tajuvad seda tulevikku lähemal. Et tulevik ei ole mitte niivõrd kaugel, vaid tulevik käegakatsutavas kauguses. Ja mida see tähendab, see tähendab seda, et kui tulevik on lähedal siis tuleviku nimel tasub pingutada selle tõttu, et kui me tugevalt pingutama, siis, siis me saame selle tuleviku olevikuks muutaks, ole tulevik, tuleb kiiremini kätte. Siis eestlasele tuleb tulevik kiiremini kätte, kui nii mõnelegi teisele rahvale. Et eestlased pingutavad tuleviku nimel enam, eks ole ja, ja selge, et sellised ütleme kolm väga noh, kolm näidet, kolme maa näited, et kes on tulevikku orienteeritud kultuuri näiteks, sest et eestlased, ameeriklased ja siis väga kauge tulevikuorientatsiooniga kultuuri näiteks võiks Hiina olla, eks ole, et noh, sellised ajaline orientatsioon ja keeleseos on nagu selgelt olemas. Aga see on huvitav, et ma tahtsin just öelda, et tahet sellepärast me siis rügamegi tööd nii hirmsasti teha, et meil on tulevik nii lähedal ja käega katsutav, aga hiinlased on ka väga töökas. Ja nende jaoks on tulevik kaugemal, aga see saabub paratamatult. Ta tuleb kindlasti. Aga kui me nüüd vaatame kehakeele kui keele peale laiemalt, et mitte nii väga rangelt siis kas kehakeel on oluline suhtlemisel kommunikeerimisel? Ta on väga oluline ja selle tõttu, et no on kunagi välja pakutud teatud arvud, et et suhtlemisel kui suurt osakaalu mängivad sõnad ainuüksi, et need arvud on nagu vaieldavad, eks ole, aga samas rõhutatakse ikkagi seda, et, et see üle 10 protsendi nagu otseselt sõnade osakaal ei ole, et, et väga palju mängib pigem rolli see, et, et kuidas mingi sõna välja öeldakse. Et võtame, kõige lihtsam näide eesti keeles on ilmselt see, et et väga palju on erinevaid võimalusi öeldava sõna, palun võime öelda, palun, palun et kohe sellise intonatsiooni ka on võimalik muuta selle sõna tähendust. Ja selgelt muutub sõna tähendus ja ka jutu mõte vastavalt sellele, millised näoväljendused sellega võivad kaasneda. Näiteks. Ta võib olla täiesti neutraalne jutt, aga, aga kui sellele seda saadab näo krimpsutus, siis annate ju sellele oma sõnumile hoopis teise tähenduse. Mida vaadatakse suhtlemisel kõigepealt, millele tähelepanu pööratakse? Keha puhul on see pilk, on see käte hoiak, seisak. No esmalt on see, et see esmamulje kujuneb võrdlemisi lühikese aja jooksul, see esmapilt, eks ole. Ja, ja esmapildi juures mängib rolli ka see, mida inimene siis ise sinna, mis tal endal õnnestub sinna esiplaanile lükata, eks ole, et meil tekib nagu väärarusaam teisest inimesest, kui ta, kui rõhutame mingi ühte aspekti, eks ole, siis tänu sellele ühele aspektile kujun täiesti väära väär arusaam, nii et aga see kujuneb väga lühikese aja jooksul, hiljem hakkab täpsustama, eks ole, aga see lühikese aja jooksul mängib rolli eelkõige see, mis nagu esimesena sellisel tähelepanu köidab või mis, nagu pilgu endale tõmbab Kas on eestlastel ka siin mingi eripära et eestlased jälgivad? Ma ei tea, kui palju inimene žestikuleerib näiteks või, või vaatavad silma inimesele või on see kuidagi erinev teistest rahvastest? Üks, mida eestlaste puhul võiks rõhutada, et võrreldes teiste rahvastega, eks ole, et võib-olla rõhutaks seda, et kuna eestlased on võrdlemisi vaoshoitud ja ei taha nagu oma emotsioone väga välja näidata, siis väga paljud need inimesed, kes Eestisse on tulnud kas siis tööle või õppima või praktikale, eks ole, rõhutavad seda, et algselt on väga raske eestlaste näo ilmetest midagi aru saada. Aga siis, kui nagu juba hakatakse omaks pidama, et siis siis on käitumine hoopis teistsugune, et et nagu teatud aja võtab, eestlastel on see, et oma emotsioone hakata väljendama seal emotsioonide väljendamise juures. Võib-olla tasuks rõhutada ka seda, et huvitaval kombel. On leitud ka seda, et võrreldes näiteks ameeriklaste jaapanlastega on ja lõunakorealaste kolis uurimuse, et venelased on ka väga tugevalt oma emotsioone kontrollivad et võib-olla on ikkagi tegemist sellega, et, et see ühiskond nagu surus teatud määral peale, et inimesed kontrolliksid enam oma emotsioone, et ja, ja võib-olla selle emotsioonide kontrollimise parim näide on ikkagi see, et mida paljud on kirjeldanud, et mida inimene tundis siis, kui Stalin ära suri. Et, et need, kes need, kes nagu tahtsid naerda, ennast vabamalt tunda, läksid kuhugi kaugemale. Et see on nagu selline üks väga selle ühiskonna mõju mõju näide, eks ole, et kuidas ühiskond surus meie emotsioonide väljendamise väga selgelt nagu suurus alla, eks ole, et võib-olla see on hea näide selle kohta, et see ühiskonna mõju on ilmselt ikkagi nii tugevalt, et väga-väga palju emotsioone kontrollitud ja ja, ja pigem on see, et nüüd tasapisi toimub selline lähenemine, et me nagu hakkame enam väljendama oma emotsioon. Et me ei ole enam nii hirmus tuimad, nooremad põlvkonnad enam ei ole. Vabanemine toimub jah, et selline emotsioonide kontrollimine hakkab vähenema ilmselt. Missuguseid liigutusime kõneldes kasutame, see on ka ilmselt oluline žestid käte liigutamine, käte hoidmine. No üks väga-väga hea näide on, et me kasutame tunduvalt vähem sellist žestikulatsioon, eks ole, eriti kõik need asjad on head võrrelduna kellegagi, et kui me võtame nüüd tüüpilise itaallase siia kõrvale, siis itaallastega kõrvutatuna me kasutame neid Seste ja liigutusi tunduvalt vähem, eks ole. Aga samas on see, et siin on väga palju neid kultuuri mõjused, eri kultuurid, et paratamatult, et kokkupuuted teiste kultuuridega hakkavad ka meie sellist käitumist selgelt mõjutama ja, ja üks sellise mõjutamise näide on ilmselt seotud nende žestide omaksvõtmisega. Et me nagu võtame teistest skulptuuridest selgelt teatud žeste kasutusele, et eelkõige noh, me saame rääkida sellistest žestidest nagu embleemid, eks ole, need on need žestid, mis tähistavad midagi, millel on keeles selline laste, et ja siin on üsna palju kasutusele võetud, et noh, näiteks need okei märgid ja ja sellised noh, üks selline, mis on ilmselt juba vaikselt kadumas, aga mis on nagu Eestis üsna pikka aega kasutusel olnud, oli see fiiguski näitamine, näen, kas pöiad pannakse sõrmede vahelt läbi, eks ole, mis on slaavi kultuurides kasutusel olnud, et et hetkel osa osa ei teagi ise ka, et see on nagu meil kasutusel olnud, aga okei, märk on selgelt, eks ole, mis on, ja siis keskmise sõrme näitamine kõik sellised liigutused, mis, mis on, aga aga häda on selles, et eri kultuurides võivad mõningate, nende žestidega seostuvad nagu teised arusaamad, et näiteks samase OK märgi kasutamine võib mõnes kohas tähendada hoopis midagi muud, et et selle tõttu ja üks selline seos, mis tal anda on see, et mõnes kohas sõita, tähistada seda, et kui inimene näitab seda okeimärki oma keha peal, siis ta võib viidata sellele, et ta on homoseksuaalne, et, et noh, need mõningad liigsed märgi kasutamise teiste skulptuuride söövad, et tekitada ilmselt parajat segadust Aga mulle tundub küll, et eestlased ei kasuta eriti palju selliseid märke või näiteks kasvõi lapsepõlvest, ma mäletan küll, et näidata D näpuga oimukohale, siis see tähendas, et sa oled loll, aga ma ei ole tähele pannud, et seda, mis ei ole ka ju ilus märk või sest et seda ei kasutata enam üldse, kasutatakse vähem. Võtke mõni selline koht, kus kasvatatakse enam, et auto rool on näiteks, et kui autojuhile midagi näidata, siis seal kasutatakse kohe väga palju õige kell ja, ja ega seda neid märke kasutataksegi enamasti siis, kui me ei saa sõnades end väljendada, eks ole. Et siis on neid olukordi tuleks nagu välja mõelda ja vaadata, kuidas siis käitutakse. Et seal on selgelt kasutusele. Kas kehakeelt mõjutab ka see, kuidas me oma keha liigutame, paigutame mõjutab ka see, missuguses ruumis me oleme. Kas on eestlase jaoks oluline? Võtaks selles mõttes, et ruumikäitumist me saaks nagu mitut moodi vaadeldakse, olete üks võimalik? Võiks olla seotud sellega, et milliseid distantsime nagu teistega sisse võtame, kui kaugelt me tahame teistega suhelda ja paneksin samuti nagu võrdlusesse, sellepärast et see võrdlus toob väga selgelt välja need erinevused. Ja üks üks võrdlus on Eestis on ka ilmneb võrdlused, teen, eks seda jälgivad saavad sellest väga hästi aru, et kuna Eestis elavad venelased kasutavad natuke väiksemat distantsi suhetes teistega, kui eestlased siis tekivad üsna huvitavad stereotüübid, näiteks kuna eestlane hoiab veidi kaugemale, kui venelased hoiavad, siis venelased vaatavad, et eestlased on sellised külmad ja, ja endassetõmbunud inimesed, eks ole, siis eestlane vaatab nagu vastupidiselt stereotüüpselt, et näed, et pealetükkivad tuleb liiga lähedale. Samas, kus avaldab positiivset mõju, on, on vastassugupoolega suheldes. Kunagi oli ajakirjandus üsna palju neid näiteid, et eesti mehed kurtnud, aga nad rääkisid sellest, et et nii meeldiva vene naistega suhelda ja üks põhjus, miks see oli meeldiv, et naine tuleb oluliselt lähemale ja selle tõttu on testid eesti naisega suheldes on nagu raskem seda distantsi ületada, eks ole, aga vene naisega suheldes kuna ta tuleb ise lähemale, siis mingid probleemid langevad ära. Et noh, nagu tundub, et kuna see annab nagu hoopis teistsuguse sõnumi, eks ole, siis kui me võtame teise poole, kus hoitakse suuremat distantsilt, suuremat distantsi hoitakse näiteks Inglismaal. Seal on isegi niimoodi, et kui inimene läheb sinust mööda, siis sellise distantsi peal teatud distantsi peal, eks ole, ta vabandab, et ta läheb mööda, nii lähedalt. Eestlane seda kunagi ei teeks, tähendab, inglased vajavad veel suuremat ruumi kui eestlase teha ja selles mõttes on see üsna selline, noh, mina tundsin end kohe väga hästi selles mõttes, et see suurem distants oli. Kuidagi mõnus oli, et ei olnud seda teise eestlase küünarnuki, sinu ribide vahele. Et oli palju meeldivam tunne, et nagu selline õhumull enda ümber oli palju suurem. Kas eestlane peaks tegelema selle probleemiga, et see ju, et ei ole vaja seda suurt õhku enda ümber või, või tuleb katsuda sellega harjuda ja see omaks võtta? No selle sellega on, eks me olemegi harjunud teatud määral, aga see eelkõige see mängib rolli nendes noh, töö juures ilmselt seal, kus on vaja teise inimesega suhelda ja on vaja ütleme, teenindus, eks ole, kui kaugele ja kui lähedale võib teisel minna ja, ja mis hetkel võib teiste inimest puudutada ja nii edasi, et, et see on selline nagu omaette omaette küsimused. Siis kätlemine näiteks ja puudutamine on ka see õhuruumi küsimus. No selles mõttes on, et, et kui me liiga suure distantsi pealt suhtlemisei saa käteldaksele et kätlemine on ühest küljest, mis Eestis rolli mängib, on see, et on, teatud normid on ebaselgelt selles mõttes, et noh, ühest küljest on arusaadav, et et käe peaks ulatama kõrgema staatusega inimene. No võta kinni, kes on kõrgema staatusega ja teine on see, et viisakas oleks see, kui ulatab käe naine, eks ole. Nii, aga nüüd on see, et kui need staatus sugu läheb mingis olukorras segamini siis võib olla see, et üks pool eeldab seda, et käe ulatab esimesena mees ja mees eeldab seda, et käe ulatab esimesena naine ja siis tekib nagu segadused, siis pigem ei ei ulatatakse kätte, eks ole, et aga samas on see sellise noh, ütleme asjaliku ja meeldiva suhtlemise jaoks on väga oluline käesurumine. Et seetõttu ma arvan, et esimesena võiks seda ikkagi naine teha, et noh, need mingid normid peaksid olema teistmoodi lahti mõtestatud. Aga miks naine? Noh, kui kui see seis on nagu ebaselge, siis võiks ikkagi naine seda teha, et see oleks nagu noh, selline viisakuse poolest normaalne käitumine, ma arvan. Ja samasse kätlemise juures on üks oluline asi, et et kätlemine on nüüd see viis, mis on vähem seotud armastusega, selle tõttu näiteks armunud paarid ja abielupaarid ikka omavahel näidati kätte, et, et see on sellist kätlemist nagu ei ole, et ja nüüd, kui võtame selle teise poole puudutuste osa, siis puudutused on ühest küljest näitame soojust, teise suhtesse, sõbralikkust ja aga puudutuste juures on üks väga huvitav võimalus, et seal ka nagu teenindusega seotud. Et huvitaval kombel on niimoodi, et kui puudutatakse inimeste teenindamise käigus, siis see inimene, keda puudutatakse, on altim jootraha andma. See on selline kindel nähtus, mida nimetatakse mida see puudutas, eks, et et nagu inimest, kui osatakse nagu viisakat ja sobilikult teeninduse käigus puudutada, siis on teenindajal võimalik nagu rohkem jootraha teenida ka eestlase käest. No helistasin, ma ei tea, kas teda nii palju on Eestis uuritud, aga, aga põhimõtteliselt see nähtus eksisteerib ja ja ma arvan, et kui teenindaja oskab seda niimoodi normaalselt kasutada, siis ta võiks mõjuda küll. Venelastega on alati hea ennast võrrelda, venelased kätlevad rohkem sagedamini rohkemates situatsioonides ka noored ja ka omavahel üsna head tuttavad. Eestlaste puhul seda ikkagi ei ole, et see kätlemine on nagu kuidagi nagu natukene ikkagi ametlik suhtlemine. Ja, aga eestlastel on tulnud jälle juurde üks üks teine nähtus, et, et meil on ajapikku, ühest küljest, noorte seas, aga ka vanemas eas on nagu tekkinud ikkagi kallistamise komme, et kallistamine on jälle juurde tulnud, et noh, nagu ei saa öelda, et üks võib-olla on vähenenud, eks ole, samas teine on nagu oluliselt suurenenud, et, et seda on nagu keeruline hinnata. Eestlased võivad nii-öelda taluda küll lähedust. Ja ilmselt mida vabam ja mida rohkem neid kontakte ikkagi teistega on, eks ole, seda enam, need kombed tulevad ka juurde ja samas on see, et et ühest küljest võib-olla ka niimoodi, et kui need kombed lisanduvad, siis on see tunnete väljendamine ka vabam ja ei olda nii vaoshoitud enam. Praegusel ajahetkel kui ka Eestisse tuleb palju uusi inimesi teistest kultuuriruumidest, kas on midagi, mille peale me peaksime mõtlema? Me peaksime Neid olukordi või nüansse teadma, et nendesse rahulikult suhtuda, ütleme niimoodi, sest on ju eestlase kehakeel on erinev, soomlase kehakeel on ka isegi erinev vististi meie omast pisut. No eelkõige on soomlaste puhul selgelt tajutavad need kõnenormid, eks ole, et need on nagu selgelt erinevad. Et mis, mis eeldavad ka sellist nagu rahulikku asjassesuhtumist, eks ole, et me et me aktsepteerime teist ja samas selle aktsepteerimise juures, siis arvestame ka sellega, et soomlased räägivad natuke aeglasemalt kui meie, eks ole, ja nende pausid on pikemad kui meil, et kui me seda rahulikult kuulame ja ei suru oma norme peal, eks ole, siis me saame väga hästi läbi, et, et noh, selline, et tõenäoliselt on ka selliste pagulastega suhtumise juures. Et me peame nagu noh, nemad peavad, eks ole, meie ka nagu võiksime aru saada nende senistest kultuurinormidest mõningatest asjadest, mida nende kultuuris ei ole olnud sobilik teha, et võib-olla neid mitte kasutada. No esimene selline kummaline näide võib meelde tulla eelkõige selle vasaku käe mittekasutamine, eks ole, kuna vasak käsi võiks olla seotud mitmetes kultuurides on ta seotud tualettruumis kasutamisega, siis, siis võib vasaku käega teise puudutamine olla selle kultuuri esindajale võib-olla solvav. Kui me ei torma, juust vasaku käega teisi väga palju patsutama, siis võiks nagu väga lihtsa asjaga mingeid konflikte vältida. Pilk on tegelikult ka üks selline asi, milles võib tekkida mõnikord erinevaid arusaamu. Et see on just mehe ja naise suhetes. Meie siin Põhja-Euroopas oleme harjunud ja juba väga ammu, et, et naine võib vaadata mehele otsa ja vaatabki mehele otsa kui võrdne-võrdsele aga samas mõnes muus kultuuris võetakse seda hoopis teise tähendusega. Ja Aasias on, ütleme jah, mees, mees ja naine on nagu üks aspekt, eks ole, et ei ole viisakas, aga pikalt otsa vaadata, aga, aga selge on ka see, et Aasia kultuurides on, viitab ta väga selgelt sellise aupaklikkusega, et kui me vaatame teisele liiga pikalt otsa, siis see võib viidata sellele, et me ei austa teist. Et, et seetõttu noh, sellist liiga pikalt otsa vaatamine võib olla omaette probleem, et. Kas teie oskate kehakeele järgi öelda ka ära, et see inimene praegu valetab? Seda on mul palutud teha, huvitaval kombel paluti teha inimesed, kes seda valusid teha olid veendunud selles, et see inimene valetab ja tegemist oli ühe Tallinna abilinnapeaga, kelle käitumist siis paluti analüüsida ja siis nemad võtsid ainult ühe sellise video aluseks, aga, aga siis siis ma, kui ma analüüsin seda, siis ma palusin, et saatke mulle mitmeid videosi ja need erinevate videode alusel siis võis öelda, et ta ei valeta, pigem oli tegemist sellega, et tal oli mõningate keerulisemaks sõnade väljaütlemisel tekkis teatud probleem ja siis ta tegi selle eelnema pausi ja siis teised tõlgendasid seda sellena, et see on nagu valetamine tegelikult tõenäoliselt ei olnud, kuna ta käitus kogu aeg samamoodi. Üks üks ongi see, eks ole, sellise valetamise juures võiks vaadata seda, et kuivõrd see inimese käitumine erinev tavapärasest, et kas ta on erinev või ei ole. Et nii võiks aru saada, ega see valetamise või petmise välja peilinud, mina nii väga kerge ei olegi ja seetõttu ta ei ole, et näiteks kui inimesel ei teki mingit süütunnet või, või erutusseisundit või, või ta nagu ei tunne hirmu selles olukorras, siis siis raske kindlaks teha, et kas ta valetab või valeta, et selle tõttu, et nagu emotsioonid, et tal, see ei tekita temas emotsioone ja, ja kõik see, mida inimene siis nagu kasutab, selle juures on ju see, mida ta tavaliselt teeb. Aga nüüd ongi oluline see, eks ole, et me eristame, et kas ta nüüd käitub mõnevõrra erinevalt või ei käitu, et vaadata, eks ole tema sellist käitumist siis võime leida nagu teatud vihjeid, et kas ta valetab või valet ja, ja samas on selge, et see, et kuna seda on niivõrd keeruline välja selgitada, siis ega naljalt keegi nagu ei taha seda tegema hakata, et öelda, et see inimene valetab, eks ole, et ja selgelt on näha, et kui on arusaam, et ma kindel selles, et ta valetab, siis ma võin selgelt leida neid märke, eks ole, 1000 inimesel on need ja need märgid, mis viitavad valet. Aga võib-olla ta on erutunud ja ta käitubki niimoodi. Ta ei pruugi valetada, ta on lihtsalt erutunud, tema omistanud talle selle, eks ole. Et ta nüüd on tegemist sellise Petva käitumisega. Aga mis siin on üks huvitav seosed, et kui on vere suhetse truudusetusega tegemist, siis üks huvitav nähtus, mille alusel võidakse ära öelda, teine petab, on seotud sellega, et naised üsna tihti räägivad, et kui meest petis oli truudusetu, siis sel ajal ta lõhnas teistmoodi. Ja, ja tegelikult on see, et, et on võimalik nagu isegi lõhnaalusel ära tunda et ta on nagu kellegi teise leidnud, kuna ta erituvad lõhnad on palju tugevamad, mitte et ei ole teise naise parfüüm, vaid ei oma mehe oma, need kehalõhnad on tugevamad ja siis selle alusel nagu naised tihtipeale rõhutavad seda, et nad saavad aru, et et tõenäoliselt on mingi probleem, kuna mees lõhnab tugevamini. Ehkki ta ei, ta ei pruugi endale ära teadvustada, aga ta tajub seda lõhnast teistmoodi. Ka kõik inimesed, kes või inimene, kes käitub süüdlaslikult kogu tema kehakeel on selline, et ta tunneb ennast süüdi ei pruugi tegelikult jalati süüdi olla. Ei pruugi jah, aga siin ongi mõistlik, mida ma kogu aeg tahaks rõhutada, et mõistlik on just vaadata seda, et eelkõige just nagu ütleme, inimeste, keda me tunneme, eks ole, kuidas ühes olukorras käitub, kuidas teises olukorras käitub. Et kui on selgelt eristuv käitumine ja meil tekib mõningaid kahtlusi, siis, siis on võimalik nagu edasi uurida, eks ole. Aga just see, et selle, kuivõrd see käitumine eristub Aga missugused on siis need või kas on olemas normid, kuidas käituda, kuidas oma keha kasutada, nii et see väljendaks adekvaatselt seda, mida sa tahad? Selle võiks nagu laheneda hoopis teise nurga alt et võiks läheneda selle nurga alt, et et mida nüüd on leitud, see on suhteliselt viimaste aastate uuringud, et on leitud seda, et et inimene saab oma esitust järelikult siis ka enda enda poolt loodavat muljet oluliselt mõjutada. Siis kui ta teeb enne seda esitust, võtab paariks minutiks sisse nagu teistsuguse poosi. See tähendab seda, et, et on niisugused nagu võimukamad poosid, et kui me tahame hästi esineda, kuskil edukamalt muljet luua teistele, eks ole, siis on mõistlik sisse võtta selline võimukas poos ajada ennast suureks, eks ole, kohe mille niimoodi laiemaks suuremaks ja siis selle paari minutiga toimub üks huvitav asi, et paari minuti jooksul hakkab inimese sees suurenema testosterooni tase. Ja samal ajal väheneb kortisooli tase ehk siis sellise stressi, stressi ja ärevusega seotud ainete mõju. Ja nüüd, kui see paar minutit on läbi, siis selle tulemusena ilmneb selline asi, et inimese selline esitus paraneb tähendab seda, et ta nagu entusiastlikumad jõulisemad paremini esitab oma oma juttu näiteks tööintervjuu käigus või eksamil või ja just tänu sellele, et see organismis on se ainete muutus toimunud. Et nagu teised inimesed tajuvad seda, et see, mida inimene esitab teda tajutaksegi sellisena, nagu ta ennast esitab Ühesõnaga, enne kui ma lähen Tööintervjuule ukse taga, võtan paar minutit aega, mõtlen ennast suureks ja tähtsaks. Ja siis, kui sisse lähen, siis olengi suur ja tähtis. Ja selles ei ole midagi halba. Ei ole halba, see lihtsalt suurendab inimese nagu sellist edukust mingis olukorras. Kas teie raamatust saab veel niisuguseid häid nippe? Ma olen üritanud iga igas peatükis mingid sellised nipikesed välja tuua et või noh, nagu teatud teatud soovitused, eks ole, et võib-olla siin üks noh, selline, et lõhnadest on meil nagu vähe juttu, Ando Tagalõhnad on üks selline väga aktiivselt uuritav valdkond praegusel ajal. Jaa jaa, võtaksin lõhnade juures nagu kaks näidata, üks näide on seotud sellega, et et lõhnad alusel tuntakse ära ka sobilik partner. Et tegelikult eelkõige on oluline naistele, eks ole, et naine nagu tajub seda, et ahaa, et see on mulle sobilik partner ja sobilikud partnereid, kes on geneetiliselt mõnevõrra erinevad, aga mitte liiga erinevad. Et, et noh, selline üsna üsna huvitav seos, et aga see võime kaob ära naisel sellisel juhul, kui ta kasutab rasedusvastaseid vahendeid tablette, eks ole, või sellised Villed sellisel juhul kaob see võime ära, nii et nagu see lõhnatundlikkus kaob ära, et aga kui ta nüüd sellest loobub, siis ta hakkab nagu uuesti tajuma, et kui ta selle perioodi jooksul, kus ta Pille kasutas loob suhte, siis kui see lõhnatundlikkus taastub, siis ta võib avastada ta males suhtes. Et selle tõttu, et nüüd nagu lõhnad ütlevad talle, et see ei ole õige partner. Et see on nagu selline üsna üsna oluline seos, et lõhna alusel on võimalik õige partner leida ja ja teine huvitav näide on seotud tegelikult sellega, et et nõukogude ajal soovitati naistel enne lapsele rinda andmist puhastada rinnanibud ära, eks ole, et nagu. Ja, ja samas on see, et, et nüüd, kui on uuritud, siis tegelikult rinnanibude ümber on sellised külmukesed, mille kaudu edastatakse teatud ainet sellist lõhnaainet, mis mis mõjutab imikut sedavõrd, et imik tahab hakata imema. Et see aitab tegelikult kaasa sellise imiku ja ema suhte paranemisele. Ja samas on see, et, et kuna see nõukogude aeg soovitati sära, puhasta ennem, eks ole, siis tegelikult oli see, et selle soovituse tulemusena tegelikult nagu üritati lõhkuda seda imiku ja ema vahelise suhte loomist. See on niisugune üsna huvitav, tekivad üsna huvitavad mõttekäigud, selle tulemas. Vanaemade tarkus on ka see, et kui noor ema last imetab või tal on väikelapsed, siis ei ole mõistlik kasutada parfüüme sest laps võõrandub siis no kas just võõrandub, aga ta ei tunne oma ema lõhna. Seda on tegelikult uuritud, aga on uuritud ja leitud tegelikult seda, et kui ikkagi rinnapiim antakse, siis on ka parfüümide sõltumata võimelised oma ema ära tundma. Et need uuringud on olemas. Niisugused põnevad teemad Jüri Uljase raamatus eestlase keha kõneleb, aitäh. Tänan kutsumast. Keelesaade ühest, võib-olla pisut ootamatust aspektist, aga olulisest ja selleks, et me ikka paremini ennast mõistetavaks saaksime teha ja suhtluspartnerit mõistaksime. Küsija rollis oli Piret Kriivan. Rõõmsat suhtlemist.