Täna lubas ennast kajaloodi uurimise alla võtta Mall Hellam inimene, kelle viimase 25 aasta tööd ei õnnestu meil 45 minutilisest saates isegi linnulennult loetleda ega läbi võtta, aga, aga võib-olla mõne sügavuse me siiski peilib välja. Tere tulemast saatesse, Mall Hellam. Tere. Mina olen Kaja loodivas saatesarjas küsitleja Kaja Kärner. Öelge mal, kui pöördeliseks te peate oma elus õppima minekut Ungarisse pärast seda, kui te olite juba Tartu ülikoolist keele ja kirjanduse filoloogi paberid kätte saanud. No ilmselt see oligi see pöördepunkt, mis hakka seadma nagu järv põnevaid arenguid elus. See Ungarisse õppima minek oli ju omal ajal suhteliselt harukordne ka ja see toimus 70.-te lõpus ja see oli nii, et ma läksin Tartu Ülikooli õppima eesti keelt ja kirjandust ja seal siis peale esimest kursust võtsin kitsama eriala, nagu siis ikka eesti filoloogidega tuli teha, mis oli soome-ugri keeleteadus ja dollar, seal oli Tartu ülikoolil võimalik saata aeg-ajalt inimesi tema, just soome-ugri eriharu inimesi õppima Ungarisse ja siis ka meie grupile avanes võimalus ja ka mulle tehti ettepanek, nii et see oli see suur pöördeline hetk tõesti. Ja ma siia siiamaani imestan, et kuidas need asjad ikka käivad niimoodi, et kõik kuidagi olen kuskilt kuskilt ette määratud, sest juba kooliajal, kui ma käisin Tallinna teises keskkoolis või siis nüüdsest reaalkoolis ja mu õde keskmine õde õppis eesti filoloogiat Tartu Ülikoolis siis ma hakkasin eesti filoloog Loogia eriala suureks jumaldajaks, aga samuti ka hakkasin huvi tundma rohkem soome ja ungari keele vastu ungari keele vastu seetõttu, et mulle hirmsasti meeldis tollaaegne Ungari estraadimuusika. Kati kõvad ja tolleaegsed Ungari filmid olid ikkagi väga eristuvad kogu sellest, noh ütleme sots, maadebloki filmikunstist ja selle mingi alateaduslik sümpaatia oli, aga mitte mingisuguste suuremate eesmärkideta seetõttu, et kõik tol ajal, mis puutus nagu välismaasse oli kui midagi sellist, püüdmatut. Aga kuidagi, et ma läksin õe jälgedes Tartu Ülikooli eesti filoloogiat õppima valisi soome-ugri eriharu, jäätise, Ungari liin, seal oli Tartu ülikoolil Ungariga, siis see kuidagi kõik väga hästi niimoodi kujunes. Ja pärast oli nii, et kui ma tulin tagasi, siis Ungariga oli selline noh, ütleme, emotsionaalne side loomulikult, et ma töötasin erinevates kohtades majandusinstituudis ja tõlkisin Regingiidid ja, ja siis maandusin eesti kultuurifondis kuskil 80.-te lõpus. Ja mitmed asjad hakkasid jälle nagu kokku langema. Tuli kõne tuli kaugekõne vii dispetšeri tuli New Yorgist ja siis avatud ühiskonna fondide. Selline üks ka kauaaegne kaastöötaja Anthony Richter ja helistas mulle, et varsti tuleb Eestisse George Soros ja ta otsib nagu takte, kellega ühendust võtta ja, ja kui ma hakkasin uurima hiljem, et kus tema siis mind leidis või mind teadis või oskas helistada üldse ja teadis nime siis tuli välja, et George Orassell oli Ungari oma muidugi fond juba olemas, kus ta tegi kaastööd siis paljude ülikooli õppejõudude professorid. Ja ma arvan, et just nende ülikooli kontaktide kaudu võib-olla öeldigi, et vot me teame eesti inimest, kes siin on meie juures õppinud ja nii ta ilmselt kujunes. Ja nii sai alguse avatud Eesti fond. Nii sai alguse esimene kontakt, et George Soros käis Eestis esimest korda isiklikult kohal 1989. aastal novembrikuus. Mäletan mind siis ei olnud siin ma olin just Ungari järeli koorifestival ja ma olin tõlgiks kaasas nooruse kooril ja ma ei saanud siin ise olla, aga selles mõttes on väga ajalooline hetk, et 1989. aasta novembris kui siia tuli ta tuli oma eralennukil ja maandus esimese võlla tsiviilisikuna ja ja oma eralennukiga Tartu sõjaväelennuväljal ja tegi sealisema esimesed kohtumised. Ja pärast järgmisel aastal, 1990. aasta märtsis kutsus ta oma kontaktinimesed ja tuttavad, kellega ta oli juba tekkinud oma ideest elid demokraatia toetusfonde teha. Nii endise nõukogude liidu aladel, kui Kesk-Ida-Euroopas kutsus kokku Dubrovnikus Tubroomniku ülikoolide keskusesse, mida tänaseks enam ei ole, sesse sai sõjas kannatada ja seal me saime nagu isiklikult kokku kõik ja ja hakkasime rääkima siis kuidas edasi. Loss oli loomulikult ka kohtunud teiste eesti inimestega, Marju Lauristini ja Endel Lipp maa ja paljude teistega ja siis palus hakata juba konkreetselt siis vaatama neid võimalusi, kuidas saaks teha asutamiskoosoleku, millised seadused võimaldavad ja kuidas saaks minna esimeste stipendiumide programmidega edasi. Ja nii siis juhtuski, et 1990. aasta Üheksateistkümnendal aprillil toimuski Eesti kultuurifondi seal Olevi mäel asuva sele Kultuurifondi ruumide ees meie fondi asutamiskoosolek. Ja nii ta, nii ta käivituski. Sel ajal, kui te õppisite Budapesti ülikoolis, see oli siis aastal 1978 kuni 83, Ma usun, et olemine, ungaris elamine, sealsete voolutäid ja põhimõtete tundmaõppimine, et see oli kindlasti väga silmiavardav ja kui te ütlesite, et George Soros on, on kõigepealt ju alustanud niisuguste fondide tegemisega Ungarist endast ikka põhimõttel, et, et oleks avatud valitsemine ja et ei oleks poliitilist korruptsiooni ja, ja erinevad ühiskonnagrupid räägiksid omavahel, saaksid hakkama siis mis te arvate, kuidas George Soros vaatab praegu sellele, mis Ungaris toimub? Ma isegi ei mõtle nii palju seda Viktor Orbani valitsemisstiil ja, aga kõik, mis toimub praegu Ungari piiridel. See on tõesti kahjuks nii, et Ungari on muutunud, nagu me oleme, kõik muutunud ja valitsused muudavad nii maa imidžit kui nähtavust ja suhtumisi. Loomulikult Ungari oli see koht, kus Salos lõi oma esimese fondi juba 1908 10 neljandal aastal ja siis fon tehti Ungari Teaduste Akadeemia juurde, kuna see oli nagu juriidiliselt ja üleüldse kõige niisugune võimalikum tee. Ja tal olid väga tihedad sidemed Ungari intellektuaalidega ja tol ajal ta siis jagas paljundusmasinaid teisitimõtlejatele ja tegi väga-väga olulist tööd seal. Aga praegu on muidugi olukord muutunud, olukord üleüldiselt maailmas ja ka Ungari poliitiline olukord on muutunud, seetõttu võib öelda aeg juba ja mõned aastad ei ole George varas ungaris soositud ja isegi väga ametlikul tasandil võib ta kuulda enda pihta erinevaid ametlikke ja mitteametlikke rünnakuid, nii et olukord on väga terav. Kuidas te ise suhtute sellesse, mis Ungari piiridel praegu toimub, sest ma saan aru, et Euroopa Liit püüab Ungarit häbimärgistada selle eest, et, et piirid on tarastatud, et põgenikke võetakse vastu pisargaasi ja veekahuritega, et neid koheldakse kui kurjategijaid ja pannakse vangi. Te olete suur Ungari sõber del Ungaris, nii palju? Bru, võib-olla te mõisate ungarlased paremini, te olete Ungari aukonsul Eestis? Kas on veel mingi aspekt, mis Euroopal tähele panemata seoses selle põgenikekriisiga Ungaris? Olukord on muidugi hästi keeruline ja ootamatu ja seetõttu on hästi kerge kõrvalt kritiseerida ja tegelikult kritiseerimist väärib ka palju, ütleme see kasvõi selline inimlik suhtumine olukorras. Tehniliselt on seda ja väga-väga keeruline hallata, sest me vaatame ka, mis toimub Horvaatias. Samad protsessid, et inimesed neid, neid on võimatu tagasi hoida, nad liiguvad edasi, nendega on väga keeruline, helises nagu tsiviliseeritud moel hakkama saada, aga kindlasti need, et pildid, see info, mida ma olen saanud, et kuidas põgenikesse suhtutakse, kuidas nendega ümber käiakse, ei ole kõige meeldivamad. Muidugi Ungari ütleb omalt poolt, et nad kaitsevad tegelikult Euroopa Liidu piire ja teevad seda, mida ei tee Itaalia ja, ja Kreeka. Aga kindlasti võiksid need meetodid olla päevasemad ja läbimõeldumalt ja koordineeritumalt ja humaansemaid mida kindlasti peaks Ungari tegema, oleks võinud teha, et rohkem koordineerida teiste maadega aidata võib-olla tekitada sellist Euroopa liidu ühtset, et hoiakut ja võib-olla küsida ka abi täiesti ühemõtteliselt, nähes, et sellist olukorda, sest me näeme, et kuigi peale Ungari sündmusi ja, ja Ungari piiril toimuvat oli teada, kuidas see kõik toimub ja välja hakkab nägema siis Horvaatias toimub täpselt sama asi, me näeme, et on võimatu reguleerida põgenikevoolu ja võimatu väga selliseid efektiivseid lahendusi välja mõelda, aga aga kindlasti ma ei õigusta üldse seda, mis toimub. Kindlasti peaks rohkem tegelema humanitaarabiga NASA kutsuma erinevaid organisatsioone, kes tegelevad inimõiguste humanitaarabiga ja muutma selle olukorra võimalikult inimlikumaks ja siiski püüdma teha koostööd ka Euroopa Liidu institutsioonidega ja teiste liikmesmaadega, sest see on ju selge, et see ei ole Ungari probleem ainult hetkel probleem ja see küsimus ei jää sinna, see liigub edasi, ta liigub teisi teid pidi ja teisi võimalusi otsiteis ja teisi koridore luues teistesse maadesse. Siin tuleks teha väga kiireid otsuseid ja horisontaalselt kõikide liikmes maade vahel ja ka nende Euroopa Liidu liikmesmaade ja kandidaatriikide vahel kõiki, keda see teema puudutab, lihtsalt see otsustamise protsess on olnud siin väga, väga loid, aeglane, võib-olla on ka puudu jäänud poliitilisest tahtest, mis on ka väga suur probleem, et seda ei saa nagu ka keegi peale sundida valitsustele. Aga sellist loomulik kui ja kiirreageerimist on ikka väga vähe, kui üldse selline tulekahju kustutamine toimub. Aga kindlasti ei ole ju maailmas sellised protsessid, esmakordsed, kogemused on olemas ja erinevad. ÜRO institutsioonide instantsid on taoliste asjadega väga palju kokku puutunud, et lihtsalt selline ja ootab seisukoht ja mingite tehniliste tõkete loomine ei ole üldse see, mida peaks täna tegema, vaid tuleks üheskoos tegutseda, selliste poliitikatega edasi minna, mis on maailmas töötanud ja kus tõesti saab tulemusi saavutada ja inimesi aidata, kes on enamjaolt ju siiski sõjapõgenikud, et seda ei tohi unustada. Nende sõdade tekkimisel on ka Igalühel süüd ja on ka Euroopa liidu oma kõhkleva suhtumised Euroopa Liidu riikidel, USAl. Nii et siin peaksid kõik praegu üheskoos väga jõuliselt tegutsema ja hoopis kiiremaid samme ette võtma. Aga muidugi, olgu mis on, olgu olukord nii raske kui tahes, kõik peavad jääma inimesteks sellises olukorras, mis praegu on nii Ungari, Horvaatia, muuseas kui ka teistes kohtades Aga siin tekibki vahe Lääne-Euroopa ehk selle nõndanimetatud Vana-Euroopa ja Ida-Euroopa vahel, et kui Lääne-Euroopas riigivõim, politsei suhtub põgenikesse lugupidamisega, neid ei panda vangi, neid ei käsitleta kui kriminaalkurjategijaid. Erinevalt jällegi Ida-Euroopast, mida Ungarile väga palju ette heidetakse, siis samal ajal tundub mulle jälle, et Lääne-Euroopast siiski tuleb rohkem teateid äärmuslaste tegevusest, kes ründavad pagulasi keskusi, kes ründavad tänaval islamirõivastuses naisi, kes lehvitavad natsisümboolikaga lippe mida Ida-Euroopas justkui on nagu vähem. Kuidas te näete, kuidas Euroopa suudab jääda ühtseks, samal ajal kui siseministrid kuude kaupa arutavad, kuidas ära jagada 120000 pluss 40000 põgenikku ja rajal tuleb ühe ööpäevaga Serbiast Horvaatiasse kuus ja pool 1000 põgenikku. Kindlasti on meil palju hirme sees ja nagu tavatsetakse öelda, hirm närib hinge ja ja hirm on kõige halvem nõuandja ja müüdid ja mingisugune arusaamatus teistsuguste osas. Ja väga selgelt on näha, et Eesti, Kesk ja Ida-Euroopas juba ja ka noh, kui me oma Baltimaades ka loeme, et meil on vähe kokkupuudet olnud siiski teistsugustega teiste rasside, teiste rahvustega väga palju meil kokkupuudet jah, olnud Venemaaga ja vene inimestega, aga, ja kõik, mis jääb sellest väljapoole, on siiski väga kauge. Oleks võinud loota, et 25 aasta jooksul ütleme kasvõi meie siin või, või slovakid, tšehhid on väga palju juba maailmas ringi käinud ja õppimas tööl või niisama reisinud, et selline nagu rahvuste mitmekesisus ei ole kellelegi üllatusena. Aga, ja muidugi, kui keegi tuleb sinu juurde soovib elama jääda, siis nagu inimestel tuleb selline blokk või barjäär ette ja noh, seda saab panna tõesti meie ajalooarvele. Seni on olnud, et me oleme sellises isolatsioonis ja ütleme nagu vangistuses olnud ja ja see nagu elab sügaval sisemuses ja sügaval teadvuses. Teisest küljest on ka sellised müüdid väga aru saanud, vaatavad, mustvalged ja muidugi poliitikutele on väga mõnus nendega manipuleerida ja nendega opereerida ja niimoodi endale sellist korralikku ja head ja kindlat valijaskonda ka tekitada. Ja näed nagu üles puhuda seal asju. Tõesti see, et see on Euroopa nagu nähtus, selline võõrastamine ja eemaletõukamine, teistsuguste, mitte tollereerimine, siis kohta oli väga kena näide avatud ühiskonna foorumil, mis oli siis 16. septembril ja oli meie 20. avatud ühiskonna foorum, kus meil oli ka meedia arutelu osa ja see oli väga kena näha, kuidas Norra ja Soome meediajuhid suurte meediakontsernide juhid rääkisid nagunii öeldakse raamatust, et kuidas meedia peaks ja suhtubki pagulaste teemasse nii Soomes kui Norras. Ja nad teineteist ei teadnud, nad olid väga mõjukad, väga kogenud ajakirjanikud. Nad nendega väärtuste baas oli selles mõttes täiesti ühemõtteliselt paigas ja nad rääkisid just nii, kuidas lähtuda väärtuspõhiselt pagulaste temaatikast. Täna ta oli noh, tore kõrvalt vaadata, et on näha, et kui on selliste pika demokraatiatega maad nagu ei teki küsimust, et mis on õige ja mis on vale ja kuidas toimetada, mis on humaanne ja kuidas isegi meedias kasutada pealkirjades, millist sõnavara kasutada vaata et, et ütleme nii, et ei ole ühine koorem, mida me hakkame jagama, aga et see on ühine kohustus ja solidaarsuse AK ja et paneelist väikestest pisiasjadest hakkavad asjad, mida me siin teinekord ei oska tähele panna või tahtlikult ei pane tähele, et noh, hästi palju tuleb rääkida just nende avatud ühiskonna asjadest ja lähtuda kõikides tegemistes kõikidest sammudest, üldinimlikest väärtustest, olgu see rassi küsimus, olgu see kooselu küsimus mistahes tänapäeva ühiskonnas esile kerkivad teemad peavad saama lahendatud ainult üldhumanistlikest põhimõtetest lähtuvalt. Need üldhumanistlikud põhimõtteid on väga kerged levima nõndanimetatud headel aegadel, aga niipea kui tuleb kriis, satuvad nad suruma alla. Ma tuleks ikkagi veel kord tagasi selle juurde, mis saab Euroopast edasi. Ahto Lobjakas ka avatud Eesti Fondi. Koosmeele preemia laureaat varasematest aegadest kirjutab neljapäevases Postimehes, et näeme, et Euroopa Liidu riigid elavad eri astudes. Saksamaa elab 20 esimeses sajandis ja Eesti koos teiste Ida-Euroopa riikidega elab oma ühiskonna psühholoogiaga pigem 19.-st sajandist. See on nüüd tsitaat artiklist kus oleksid need koostöö ja ühise arusaamise pinna. Te mainisite väga, väga õigesti, et kus me siis oleme ja kuigi me tahame öelda ja oleme püüdnud alati öelda, eks Euroopa liidus, et ärme öelgem uuegi, vanad liikmed, no mis teha, see vahe on sees väga õigesti märgitud, et just siis, kui on keerulised ajad, kui on kriis, kui on uued olukorrad, ootamatut situatsioonid, kus tuleb mõelda mitte ainult endale, vaid ka teistele, siis löövad need tegelikud väärtused välja ja hoiakud, siin on kaks retsepti rääkida, rääkida, rääkida, hoida Eesti lahtiavad, jälgida seda, et ka meie hariduses ja koolid oleksid selles mõttes avatud, et seal ka püütakse uuega kaasa minna. Sest see, et millise mõtteviisiga noored kasvavad, on ju ka väga oluline. Üks asi on rääkida ja tõesti vaadata, et kas või pragmaatilisest seisukohast, kui muud moodi ei õnnestu. Et kui me oleme praegu Euroopa Liidu kontekstis olnud ühed Peamised toetuse saajad, siis oleks viisakas toetuse ka tänulik olla, kui muudmoodi ütleme see solidaarsus, see idee veel selliseid tugevaid juuri ei kanna. Aga tegelikult, et noh, tuleb lihtsalt sügavalt mõelda selle üle, miks me oleme nii erinevad, miks Lääne-Euroopas ja Põhjamaades on see nii loomulik, et vaatamata sellele, et kes sa oled, kust sa tuled, kui sa oled hädas, kui sa soovid oma lastele paremat elu ja kui sa soovid selle ühiskonna heaks töötada, kuhu sa tulid, et siis on kõige õigem asi sellele kaasa aidata ja oma abikäsi ulatada? Jah, see on väga õige fakti tõdemine Ahto Lobjakale ja me peame nagu püüdma neid väärtuste kasvatamise protsesse kiirendada, sest me ei saa seda jätta lihtsalt aja hooleks, et küll aeg teeb oma töö ja külmega, kunagi saame headeks. Et siin on kindlasti väga suur roll, nagu ma enne ütlesin, meie kooliharidusel, mida õpetajad räägivad, kuidas kodanikuharidus on korraldatud ja kui palju meie inimesed saavad mujal maailmas õppida, käia, vaadata. Kuigi võiks arvata, et Eesti inimesed on juba palju käinud maailmas ringi ja istuvad ja õpivad ja elavad seal siis tundub, et ikkagi seda on veel vähe olnud. Täiesti fond on 25 aasta jooksul ja eriti algusaastatel väga palju panustanud Jos Soroshi ja selleks, et meie kodanikuühiskond areneks, et noored eestlased saaksid käia välismaal vaatamas, tutvumas pimas samal ajal te olete need eurooplased ja väga olulised mõjutajad maailmas, kes Eestisse on tulnud, viinud siin Eestis kokku Eesti otsustajatega, püüdnud luua niisugust ühist arusaamise platvormi, jutustage mõni lugu kas ühest või teisest variandist, mis teile ikka aeg-ajalt meelde tuleb ja. No mõni aeg tagasi rõõmustas väga see, et need inimesed olid nad siis tudengid või juba õppejõu, et ajakirjanikud, kes kunagi 90.-te keskpaigas said osa meie stipendiumiprogrammidest ja õppeprogrammidest ja kraadi kirjutamise programmidest nii Euroopas kui USA-s, siis nendest väga suur osa Ki ilmus avaliku sektori kõrgetel ametipostidel, et seda oli hea näha, et inimesed hea haridusega on sattunud otsustamise keskele. Seda on siiamaani hea vaadata ning paljut, et ettevõtmised, mida me oleme alustanud peaaegu nullist või, või täiesti nullist elavad väga hästi ja väga edukalt oma elu edasi, nagu erinevate ühendused hea alguse lasteaedade programmi raames ja väitlusselts ja avatud meele instituut, Korruptsioonivaba Eesti. Ja ka meie kõige suurem katusorganisatsioon MTÜdele EMSL ju sai ka alguse sellest organisatsioonist, mida me alustasime siin Eestis juba 90.-te alguses ja see oli alguses eesti fondide keskus. Neid fonde polnud eriti palju, aga siis me võtsime kokku, et üheskoos edasi minna ja siis pärast kurna hakkasse nagu kasvama väga kiiresti ja siis sellest saigi Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liitmis Emmsli nime all on tuntav ja teatav ka täna ja mis on peamine organisatsioon, mis püüab seda teadmist viia inimesteni, et kodanikuühiskond on oluline, seda maad on vaja harida. Peame olema hästi oskuslikud, et oma tahtmisi, nõudmisi, ideid, ettepanekuid otsustajateni viia ja peame ise olema väga aktiivsed kaasosalised selles, et me ei saa oodata talatid meie käest küsitakse, siis seda tehakse hästi harva. Nii et ma usun, et see teadmine on tänu nendele paljudele organisatsioonidele, mida me oleme aidanud, ellu äratada või lausa esimesest sammust tekitanud, on aidanud väga palju sellisele mõtlemisele kaasa, et omaalgatus on tähtis ilma selleta, eriti selline väike maa nagu Eesti ei saa hakkama, et me ei saa jääda iialgi pealtvaatajaks kaugemalt, kui otsustajad teevad üksinda suletud uste taga poliitikaid, vaid me peame olema kaasa haaratud. Ja selles osas me oleme üheskoos teiste organisatsioonidega ka püüdnud väga palju tõesti tegelikke samme ette võtta. Et see nii oleks ja, ja see paremini toimiks. Praegu on näiteks meil ju olemas selline kaasamise nagu reeglistik ka avaliku sektori kui riigikogu tasemel ütleme kõik need teod või need regulatsioonid, neid ju on ka tekkinud kuskilt ja ma arvan, et me oleme selle jaoks väga palju kaasa aidanud, noh kasvõi alustame sellest, et juba aastaid-aastaid tagasi ühe väikse seltskonnaga käisime uurimas Londonis, kuidas Inglismaal toimub avalikkuse ja kodanikuühiskonna kaasamine poliitika tegemisse ja poliitiliste otsuste väljatöötamisse nende elluviimisesse. Nii et selliste väikeste sammude kaudu on õnnestunud ehk ka aidata kaasa sellele, et meil on ka praegu raamistik olemas, millest muidugi puudu jääb, on poliitiline tahe, et tõesti seda kaasakutsumise võimalust kasutataks täiega, see jääb formaalseks ja selle üle ei ole rahulolematud mitte ainult kodanikuühendused, vaid ka ettevõtjad, ettevõtjate ühendused. Nad on täpselt sama probleemi eest, et räägitakse läbi nagu üks ühega, aga mitte esindusorganisatsiooniga ja ei taheta kuulda sellist ütleme, professionaalidest süvaarvamust, vaid proovitakse nagu niimoodi ühekaupa inimestega suhteid luua. Mis on ka oluline. Aga tegelik, selline ühiskondlik kaasamine hakkab sealt, kus kogu aeg toimub, läbirääkimine ja tagasiside andmine. See ei ole ka midagi väga uut ja erakordset. Tuleb vaadata norra poole, Taani poole ka Soome poole ja näha, et need mehhanismid seal toimivad. Nii et me võiksime ka ühe suure Tiigrihüppe teha selles suunas et meie ühiskond muutuks horisontaalse maks ja et me rohkem omavahel läbi käiksime. Et selline poliitikute ja ühiskonna vahel ei oleks nii suurt lõhet, kui praeguse, on. Noh, üks suurimaid näiteid tuleb mulle meelde tänavu kevadest kui töövõimereformi asjus kõik puuetega inimeste liidud. Noh, tõesti, seal oli appi hüüje, see pikett ja meeleavaldus Toompea lossi ees, kust teerulliga üle sõideti, nende nõudmistest ja kaasamine tõesti jäi ainult informeerimise tasemele. Puuetega inimeste arvamusi ei ole vähemalt kevadel kuulda võetud. Koiolood. Meie saatekülaline on täna Mall Hellam, keda kõige lähemad kolleegid nimetavad hellitavalt Eesti kodanikuühiskonna emaks. Aga me läheme tagasi nüüd mõttes teie elu oranži perioodi, ehk siis aastasse 2000 miili, kui te olite Kiievis iseseisvusväljaku. Olgu, seal oli oranž revolutsioon, inimesed elasid telkides, nad tahtsid oma ühiskonnakorra muutust avatud ühiskonda, läbipaistvaid otsuseid. Mis juhtus 10 aastaga. Miks ei õnnestunud demokraatiat eksportida Ukrainasse? Ma ei kasutaks sõna eksportida, see on sõna, mida ei peaks kasutatama üldse, kui me räägime demokraatlikest liikumistest vähe demokraatlikes maades, sest vaatamata kõigele, ka Ukrainas vaatamata sellele, et kindlasti on, on olnud seal ka aegade jooksul väga palju erinevaid töötajaid, kes on andnud oma nii manuaalsed kui finantsilise toetuse demokraatlikele protsessidele. Ei saa ühtegi revolutsiooni ega demokraatia mõte, et eksportida ja ümber istutada. Sellele saab kaasa aidata, kui on olemas eeldused. Ja Ukraina ühiskonnas olid kindlasti eeldused ja see, et mina sinna mõtlesin 2004 oli ka mitte mingi pikalt planeeritud asi, vaid selline ettepanek, mille me saime ühelt Taani organisatsioonilt. Et tulge meiega kaasa, Lähme vaatlema valimisi, kui oli võitlus Janukovitši Juštšenko vahel. Haadeesti fond, kas selle ettepanekuga väga hea meelega leidsime sellised inimesed Eestis, kes tahtsid minna vaatlema valimisi ja nii me läksimegi Ukrainasse, mina olin ka siis nendel päevadel Kiievis, kui see väga keeruline häälte lugemine toimus peaväljakul ja kui ekraanidel oli näha, et kuidas siis tasavägiselt need hääled jaotusi täis lõpuks Juštšenko võitis. Aga ütleme, Ukraina kohta võib kindlasti seda öelda, et ta ei olnud nagu valmis selleks kõigest ja kogu see oligarhide struktuur, mis oli tekkinud seal ka nende iseseisvumise ajal ja kogu see mõtteviis, mentaliteet Teet oligi väga-väga nõukogulik tol ajal ja polnud, ei tehtud ju suuri reformegi ja kõik, nagu oli staatus koos seisundis, et seal ei saanudki ausalt öeldes paremini minna, kuigi lootused olid suured. Ja see oli tõesti väga huvitav, et tolleaegses sätikul käies nagu seal, kes me olime, mõtlesime, et, et kuidas on võimalik, et Ukraina oli ju siiski väga selline noh, ütleme seal seisev vesi või olnud näha mingeid suuremaid, selliseid reformipüüdlusi, kõik oli selline kosmeetiline, et kuidas oranž inimeste hulk kokku tuli ja nad olid tõesti, kes vähemalt olid Maidanil tol ajal olid tõesti siirad, siiralt uskuja soovi täis, et, et Ukraina muutuks, aga ilmselt ei, neid oli siiski liiga vähe. Küsitledes inimestelt, et kus see läbimurre toimus, mis oli see hetk, et kui te tundsite, et, et need tuleb maid annile tulla veel 2004 ja paljud ütlesid seda, et see oli siis ajakirjanik Kongaatse mõrvamise järel, et siis sai nagu väga paljudel inimestel mõõt täis, et, et selline mafioosne ja korruptiivne ühiskond ei saa edasi minna, aga nagu ma ütlesin, neid inimesi oli siis ilmselt liiga vähe, et jälgida, rullida ja hoida pilk peal ka siis Juštšenko valitsusel, kes ise polnud ka teatavasti kõige tugevam juht, nagu me nüüd tagantjärele võime näha ja kellel olid oma aga sellised kahtlase väärtusega sidemed. Ukraina poliitikat analüüsida on teinekord väga keeruline, seal tuleb teada väga palju neid, neid erinevaid niitja seoseid, mida siis nii endisi kui uusi oligarhia omavahel seovad, mis nende sidemed poliitikaga. Nii et see on täiesti omaette teema, aga ühiskond vajab aega. Ja ma usun, et Ukraina sai ja võttis selle aja. Loodame väga, et nüüd on see kriitiline mass inimesi olemas kes ei luba suunal muutuda kuigi väga keeruline on seal ikkagi jätkuvalt. Siin on veel sellele, et Venemaa on oma sõjaväega kohal ja ründas selja tagant, lõi noa selga sel hetkel, kui ukraina hakkas jalule tõusma ja see on seal on tõesti väga keerulisi asjaolusid ja loodame, et, et Ukraina püsib ja suudab edasi Euroopa Liidu poole edasi liikuda. Euroopa mulle tundub, on siiski Ukrainaks nüüd juba ka rohkem valmis, kui seda kunagi enne olnud ja teda vastu võtma, aga Ukraina peab väga palju ise ka tegema. Kas teil on jäänud veel praegugi sidemeid ukrainlastega? Ja muidugi meil on väga head sidet, et Ukraina avatud ühiskonnafondiga, nii nagu me oleme kõik need avatud ühiskonna fondid väga selget sõltumatut ja meil ei ole mingisugust ühist nime ühtemoodi programm, homme me täpselt me otsustame just nii, nagu on vaja nendes maades ja ka nime osas. Niisiis Ukraina fondi nimi on taassünnifond ja me töötame väga tihedalt nendega koos ja praegu on meil isegi selline Laanet. Ja Ukraina poolt on huvi ka olemas, et me tutvustasime meie arvamusfestivali nägusid ja mudelite formaat, Mati ja nad käisid meil kohal siin ja juba kujutavad ette, kuidas nad erinevates Ukraina piirkondades hakkaksid oma arvamusfestivali teha, et tuua erinevaid inimesi kokku ja ja arutada Ukraina tuleviku üle, nii et õpetada inimesi 11, kuulame üksteise arvamusega, arvestama, kuulama ja mitte karjuma üksteise peal ja mitte suhtlema üksteisega anonüümselt netikommentaariumites. Teil on suurepärane suhtlusvõrgustik Mall Hellam. Te olete 20-l järjestikusel aastal toonud suurepäraseid mõtlejaid ja esinejaid ja arvamusliidreid avatud ühiskonna foorumile. Kuidas te need inimesed valite ja kuidas te suudate vaat veenda Tallinnasse esinema tulema? Kõige tähtsam on jälgida seda, mis toimub mujal maailmas ja kuna aga õnn olnud hästi palju käia erinevatel konverentsidel ja ümarlaudadel ja, ja lisaks sellele on võimalus olnud jälgida seda, mis toimub ümberringi, siis, siis nii ta on. Nii ta kuidagi kukkunud välja. Et et kui on probleem, siis sa hakkad ju kohe jälgima, kes võtab sõna, kes esineb praegu sa ei peagi isegi kuhugi konverentsidele kohale minema suurem osa kõrgetasemeliste kogunemistest jälgitav interneti kaudu, nii et sealt saab väga palju ideid? Ei, nii et see ei ole väga keeruline, muidugi raske on teinekord saada inimesi siia, kes on väga hõivatud ja kui veel ütleme 20 aastat tagasi oli see mõnevõrra kergem, sest Eesti oli huvitav kiiresti arene tundmatu, siis praegu on paraku selline tunne, et, et me ei ole nii huvitavad. Kahju öelda küll, jah, teatakse, et teil on jah, kiire majandusareng oli üksvahe. Ja teil on huvitav president, kes säutsub, teil on e-valimised ja midagi ollakse kuulnud, aga ütleme, heade nagu staaride kohaletoomiseks tihtipeale ka sellest ei piisa, siis mõnedel on siiski neid jätkuv sümpaatia Eesti osas. Mõned tahavad näha tõesti uut kohta ja paljude puhul tuleb hästi palju selgitustööd teha see ja sõna lõpuks kätte saada, sest noh, meil ei ole mingeid võimalusi, et inimestele mingisuguseid suuri honorari maksta, et see kõik toimub sellise vastastikuse läbikäimise ja sümpaatia alusel. Kui mälus Zorin, siis üks huvitavamaid esinejaid oli Jeremy riskinud. Ja kui ma õigesti mäletan, siis teil õnnestus tuua Venemaa inimõiguste keskuse memoriaali-ga seoses Ljudmilla Aleksei ema kas on keegi, keda te juba väga pikalt olete püüdnud Eestisse esinema saada, aga, aga veel on alles plaanis. Kindlasti on selliseid inimesi Venemaalt, kes on praegu represseeritud vene kraatia, keda me sooviksime Eestisse kutsuda. Nii et me ei ole nagu eitavat vastust kelleltki veel saanud, loodame, et ka need, kellele me neid tulevikus ettepanekud teeme, seda eitavat vastust nende poolt ei tule. Aga oleme kutsunud praegu kaasaegseid mõtlejaid kirjutajaid, kellel lihtsalt võib-olla pole aega olnud ja keda me tulevik, kus äkki siiski näeme nagu Maicel, Vaiss või ämm äpi, Baum ja teised. Väga aktiivselt kirjutavad analüütikud. Avatud Eesti fond on tulnud välja, et terve suure hulga algatustega oma tegevusaja jooksul on siis koosmeele preemia ja inimestele, kes on teinud kõige rohkem, et mõistmine erinevate ühiskonnagruppide vahel oleks parem või siis avatud Eesti raamat, mis aastal 2009 jõudis 100. raamatu, nii kui kaugel praegu ergan. Ma nüüd ei ole väga selgelt järge pidanud, sest me andsime avatud Eesti raamatu tegemise üle Kultuurkapitalile avatud Eesti raamatu tramm või projekt on selles mõttes täiesti ideaalilähedane. Ehk nii võikski iga selline algatus, mida me teeme, nii võikski ta edasi areneda, sest avatud Eesti raamatu idee sai alguse 92. aastal, kui me nägime Leedu fond avatud ühiskonna, Leedu fond hakkas andma välja leedu keeles tähtsaid filosoofilisi tekste. Need tekstid saaksid kõikidele kättesaadavaks ja, ja leedu keeles. Ja siis sealt tuli see mõte, et me peaksime Eestis ka midagi taolist tegema. Ja sai alguse avatud Eesti raamat, Märt Väljataga lahke abiga siis me hakkasimegi korraldama, kõigepealt nimekirju koostama ja siis tõlkijaid otsima ja kirja stama ja avatud Eesti raamat oli meie tiiva all kuni 70. numbrini siis selline võimalus. Noh, see mõte oli juba ammu, et oleks hea, kui keegi jätkaks seda, sest noh, meie nagu põhimõte ongi see, et me alustame, teeme esimesed sammud, paneme asjad käima ja kui asi on väärt või kellelgi tahet, siis programmid liiguvad edasi, arenevad ise edasi, kas siis eratoel või, või riigi toel. Ja siin juhtiski see tore asi, et kultuurkapital oli huvitatud ja võttis kogu selle projekti üle koos finantseerimisega, nii et see oli, see oli tõesti suurepärane samm ja nagu me teame, vahepeal tuli selle sarja väljaandmise toetuseks ka üks suur eraannetust, on küll anonüümne, aga see annetus on nii suur, et, et see tõlke ja väljaandmise tegevus saab jätkuda. Nüüd on jah, üle üle 100 raamatu kindlasti ilmunud, aga ma ei tea täpselt, mitmes neid neid hiljuti ilmus. Ja see on tõesti suurepärane ja ma arvan, et hinnad. Ta noh, raske on üle hinnata selle sarja tähtsust, aga minu meelest ütles Märt Väljataga väga ilusti, et seal nagu sametrevolutsioon Eesti kultuuris ja nii ta tõesti oligi ja ta jätkub. Ja nüüd juba iseseisvalt Suurepärane suurepärane asi, kui ma hakkasin uurima, et mis on kõige hilisem algatus, millega Mall Hellam te olete välja tulnud, siis kas see jääb aprilli 2015 ja see kannab pealkirja ettevõtja haka eesti Soroshiks? Mis see on ja missuguse vastukaja see üleskutse leidis? See on selline väike soov tutvustada seda, mida me teinud oleme ja seda nagu mõtteviisiga meie ettevõtjatele Eestis siin ja meil on olnud kokkusaamisi erineva kaliibriga ettevõtjatega ja üleüldiselt on olnud see nagu mõte ja vastuvõtt suhteliselt, et soe. Et tõesti me võiksime mõelda ka nii, et George Soros on teinud tohutult palju ära Eestis ja just sellise nagu sõltumatu too algatuse ja omaalgatuse toetamiseks ja nii väga erinevates sfäärides. Noh, kui me vaatame 90 tõesti alates geriaatrias gerontoloogiast kuni lasteaedade sellist mõtteviisi. Et kui sul läheb hästi, siis ma annan midagi tagasi ka ühiskonnal oleks rohkem, ütleme sellist mõtteviisi võiks rohkem olla küll, aga me oleme mõelnud, et miks ka mitte meie fondi puhul, et see on meil on väga kena, et meil Saraphi toetus kindlasti veel mõnda aega ka, aga oleks väga moraalne ja väga oluline näidata ka me ei ole enam lapsekingades siin, et me ei käi käsi pikalt ees küsimas kas siis Euroopast või kuskilt mujalt välismaalt, et meil ka endal tekib selliseid valgustatud ette. Need, kes tahavad, noh, mitte ainult ühekordselt mingeid üritusi või ainult spordis või mingit ühekordset asja või kokkusaamist toetada, vaikis, mõtleksid nagu pika vinnaga, et tõesti toetada selliseid tegevusi, kus sa ei saagi homne mõõta, kas see oli hea või halb. Loodetavasti hea, aga kus ei olegi võimalik mõõta ehk kuidas me mõõdame avatud Eesti raamatu raamatusarja efekti või kasu mõju ühiskonna ja seda on võimatu teha nagu ka paljude haridusprojektide puhul ja koolituste puhul ja ja seal, kus lihtsalt inimesed muutuvad julgemaks, et oma sõna sekka öelda ja välja öelda. Kui selliseid valguse saateid, ettevõtjaid tekib, siis oleks Eestile väga hea ja siis me saaksime olla veel sõltumatumat selles mõttes, et, et me ei peaks kogu aeg käima küsimas riigi käest. Muidugi riigil on ka oma kohustused loomulikult oma kodanike ees ja neid kohustusi ei tohi ka vähendada lõpmatult. Kuid oleks hea, kui meie tulevikku vaatavat ja avatud meelega ette tead. Võtaksid ka šnitti Soroshilt. Avatud ühiskonna foorumil ma rääkisin mitme inimesega, kes tunnevad Mall Hellam teid mitte väga kaua aega ja palusin teid iseloomustada ja üks iseloomuomadus, mis mitme inimese suust ma kuulsin, oli see, et te olete väga suutlik, et kõik, mis te ette võtate, te viite selle läbi ja kui kõrvalt vaadata, siis tundub, et see kõik läheb nagu valutult ette saata Te hakkama sellega, mis eesmärgid te olete endale püstitanud. Kas teil on meil elu surnud ka mingeid tagasilööke või, või mingi niisugune õppetund, millest, millest te saate võtta kogemust võib eeskuju, kui te olete sattunud mingisse raskemasse olukorda tuleb ju iga inimese elus. Loomulikult väga. Läbikukkumisi igasuguseid olukordi on elus, aga mul on selline tunne, et kui midagi ette võtta, siis tuleb olla hingega asja küljes. Kui seda ei ole, siis, siis ei ole ka tulemused head. Et see ongi nagu see väga lihtne tõde. Ja nüüd ma tunnen, et kui midagi teha, siis ebaõnnestuda. Ja see on kõige õudsem tunne maailmas, et nagu noh ei taha, et sul häbi oleks tehtu pärast või et kui sa ei ole pannud, et kõike, mis sul on, sellesse, mida sa teed, siis ei ole ka tulemused head, nii et nii et see ongi see lihtne asi, mida elu on õpetanud, et ei tohi nagu midagi poole vinnaga teha ja tuleb väärtustada neid inimesi, kes mõtlevad samamoodi ja olla hästi-hästi toetav neile, kes sinuga, sest neid inimesi teatavatel hetkedel ei olegi nii palju ja hoida hoida neid, kes teevad sinuga ühte asja. Teid kirjeldatakse kui inimest, kes teeb tõesti kõike, mida ette võtab, teeb pühendumisega, et peaaegu, et võiks öelda, et kirega, et ei tee nii-öelda poole vinnaga või, või jõudu säästes sageli elus kõik asjad ei sõltu alati inimesest endast. Et ma tahaksin minna ajas umbes kaheksa aastat tagasi, ma loodan, see on nii pikk aeg, et see idee, selle meenutamine ideedele enam haiget. See on see pronksiööde ajajärk kui ka teie perekonnale kuuluv söögikoht, kapten Tenkeš, mis on ungari köögiga ja väga populaarne langes täpselt samasuguse vandaalitsemise ohvriks nagu nendele Rüütel kogu Tallinna südalinn. Mis tundega kusjuures me ju teame, et, et te olite aastaid teinud venekeelse noorsoo hulgas küsitlusi ja uurimusi ja, ja te olite väga palju jõudu ja aega pühendanud lõimumisprotsessile, et mis tundega te nendel hommikutel vaatasite Tallinna südalinna? See tunne ei olnud muidugi meeldiv üldsegi ja ütleme nii, ma isegi praegu mõeldes tagasi nendele päevadele selle noh, ütleme sel hetkel oli see tõesti selline selline tunne, et seal, Pärnu maanteel, kus hästi palju oli just vere noori koos, et seal nagu Eestit hetkeks ei olnudki. Ja pärast sai kõik korda, aga muidugi ütleme selle pronksiööga nagu omamoodi seis, sest tegelikult seal oli siiski palju näha sellist nagu ette korraldatud tegevust ja võib-olla väljastpoolt, nii et siin ma isegi nii palju ei süüdistaks siin ütleme meie vene noori otseselt. Et nad seda võtsid kätte ja korraldasid, siin oli näha ikkagi selline tugev ida poolt tulnud okestreerimine stsenaariumid, läbimõeldud tegutsemine ja finantseerimine, nii et siin siin on see täiesti ühemõtteliselt arusaadav ja et see toimus ilmselt see pidi siis toimuma ka restorani osas, jah, see restoran on, mul oli abikaasa oma, nüüd enam ei ole, aga sel hetkel oli muidugi kurb, kui aken oli katki ja, ja siis teine aken ka veel ja, ja siis oli papitükid pandi ette ja siis teisel õhtul me läksime seal veel paari inimesega nagu istuma, et, et noh, et nagu valvata seda kohta, et kui seal on ikka aken katkisest aknast sisse ronida, asju kaasa võtta. Selles mõttes oli kole aeg jah, aga samas ka silmi avav ka sellised stsenaariumid on võimalikud. Ja kui me nüüd vaatame, mis toimub Ida-Ukrainas, siis siis kogusid, kas see ei tundu üldse nii ootamatu ja nii eraldiseisev paljudest asjadest, mida Putini Venemaa on organiseerinud oma naabermaades ja kaugemalgi? Et selles mõttes me peame olema lihtsalt ise väga tähelepanelikud ja püüdma tõesti teha kõik selleks, et meie oma vene inimesed, et tunneksid ennast siin ka eestlastena rohkem ja et nad saaksid selle kohut propaganda mõju alt välja ükskord mis eriti praegu toimub, aga Nomsem vaikselt toimunud juba pikemat aega. Kuidas kõikide naabrusmaade poole suunatud Venemaa massikommunikatsioonikanalid edastavad peamiselt ühte sõnumit ja halvustavad naabermaid ja ülistavad siis Kremli diktatuuri, noh et siit tulevadki ju need suured toetusprotsendid valimistel, kui Eestis elavad Venemaa kodanikud on vaat et kõige suuremad Putini toetajad. Käisin selle nädala esmaspäeval Toompeal all põllumeeste meeleavaldusel ja siis mu tähelepanu juhiti, et, et vaata, näed, seal seisab Natšnoida sorry, annab venekeelsele telekanalile intervjuud, nii et ega see see propaganda iseenesest ei ole Eestist ju ju mitte kuskile kadunud, nii nagu te ütlesite. Aga need pronksiööd ei sundinud teid midagi ümber mõtlema. Sest te jätkasite samamoodi avatud Eesti fondi kaudu kogu seda Eestis lõimumistegevust, kõiki projekte samasuguse innu ja hooga, nii nagu see oli enne käinud. See ei muutnud teie ja, ja tuli palju asju juurde veel näiteks selline ramm nagu Venemaa hääled mille kaudu me siis kutsume Vene demokraatia Eestisse avalikele üritustele ja siis teeme intervjuusid, räägime nendega teinekord ime isegi vene koolidesse neid rääkima või, või kui saama nagu venekeelse avalikkusega, nii et see on see täiendav kanal, tegelik, mida me siis just tekitasime juurde ja siis selle programmi kaudu on meil käinud tõesti väga suurepärased vene inimesed siin alustades. Nüüd miljalikseerivad Vladimir Bukowski keskel elab eksju survet Tanjas kadunud Valleerija, no vot vorskaja jaajaa, Victor sendi roovitš, Leonid pars joonov, Lev Ponomarjov ja paljud-paljud teised Garri Kasparov ja nii edasi, edasi, nii palju suurepäraseid vene inimesi on siin käinud Venemaalt, kes siis räägivad ka meie venekeelsele elanikkonnale, mis tegelikult toimub info nende suust on ju usutavam, võib-olla teinekord isegi kui meie suust. Ma arvan, et see tekitas ühe toreda ja väga hea programmi meile veel juurde, mille kaudu me oleme saanud tõesti tugevdada neid vene demokraatia kontakte Eestiga. Ja nüüd me paar aastat teeme Venemaa hääli korraldamega Käsmus. Ja see on seetõttu, et kunagi vene ajal oli Käsmu väga populaarne Peterburi intellektuaalide puhkamise koht ja seal tõesti, kui vaadata neid nimesidki, seal kunagi käisid, siis see on, see on väga muljetavaldav ja nad nimetajaid Käsmu poolsaart nagu vabaduse poolsaareks ja ja mõnedel aastatel see käimine on vähenenud tunduvalt muidugi ja iseenesestmõistetavalt. Aga noh, Käsmu on nagu omamoodi sümboolne koht ka, kus siis praegused vene demokraadid, kes on väga keerulises olukorras, no täiesti eluohtlikus seisundis teinekord saavad tulla Käsmu mändide alla rääkima ja puhkama. Kell ütleb, et ma saan esitada viimase küsimuse, mis on avatud Eesti Fondi lähiaja plaanides. Läie plaanid puudutavad peamiselt seda, mida me praegu teeme. Mis on siis pakkuda erinevaid arutelu platvorme olulist nendel teemadel. Ja neid platvorme on päris mitu avatud ühiskonna foorumit. Venemaa häälte foorum arvamusfestival juba kolmandat viis aastat ja siis erinevad sellised nagu kiirreageeringu arutama Teil on ka nagu eelmine aasta oli neil mõned olid Ukraina teemadel, kus me nägime, et nii hea inimene tuleb Eestisse või on tal võimalik tulla, tegime ukrainateemalisi diskussioone. Ukraina filminädalat, toetasime nii et selles mõttes meil on selline hea ja bürokraatia vaba kiirreageerimisüksus. Et kui mingi hea mõte tuleb ja pakub meie eesmärkidega ja meie võimalustega ja meie juba olemasolevate tegevustega me saame väga kiiresti õla alla panna. Aga kindlasti jätkuvad need erinevad suured kogunemised. Üritused, kus inimesed räägivad silmast silma, sest seda on Eestis vähe. Kui võrrelda sellega, kui palju on anonüümsed vihast neti kommenteerimist. Ilmselt me peame kuidagi seda kurjust ja tigedust kompenseerima sellega, et inimesed saaksid omavahel rohkem silmast silma rääkida, võib-olla ise seal kurjust vähemaks ka netis. Täna oli meil külas Mall Hellam, kahju, et me jõudnud rääkida eesti teemadest näiteks harta 12 ja jääkeldri ja rahvakogu ja, ja kõik muud asjad, mis meil siin siseriiklikult praegu päevakorral on, aga loodetavasti kohtume eetri vahendusel. Mall Hellam teiega jälle aitäh kutsumast.