Paulus ja Sylvanuse Timoteos Thessaloniki laste kogudusele, jumala Sisas ja issandas Jeesuses Kristuses. Armu teile ja rahu. Me täname alati jumalat teie kõikide eest, mainides teid oma palvetes alatasa meelde tuletades teie teokat usku ja vaeva nägevat armastust ja vastupidavat lootust meie issanda Jeesuse Kristuse peale jumala ja meie isa palge ees. Me teame jumalale, armsad vennad, et teie olete valitud. Sest meie evangeelium ei ole teie juurde tulnud paljasõnana, vaid ka väes ja pühas vaimus ning täieliku veendumusega. Kui te rohkest ahistamisest hoolimata olite sõna vastu võtnud püha vaimu rõõmuga. Nii et te olete saanud balevuseks kõigile, kes usuvad Makedoonias ja ah aias sest teie juurest ei ole issanda sõna kajanud üksnes Makedoonias ja Haias vaid kõigisse paikadesse lähtunud teated teie usust jumalasse. Nii et meil pole vaja enam midagi rääkida. Nad ju ise teatavad, kuidas te meid vastu võtsite ning kuidas te olete ebajumalaid pöördunud jumala poole teenima ilusat ja tõelist jumalat. Ning ootama taevast tema poega, kelle ta on üles äratanud surnuist Jeesust, kes meid kisub välja tulevasest vihast. Teie vennad, teate ju ise, kuidas te meid vastu võtsite ja et see ei ole läinud tühja. Kuigi me just enne olime kannatanud ja mõnitatud Philipi linnas, nagu te teate, söandasime siiski oma jumalas rääkida teile julgesti jumala evangeeliumi. See oli suur võitlus meie manitsemisele, põhjeni eksitusel, egole neil mingit siivututega kavalat tagamõtet. Vastupidi, me räägime nõnda, nagu jumal meid on arvanud kõlbavaks, et usaldada meie käte evangeeliumi. Me ei räägi, et meeldida inimestele, vaid Jumalale, kes meie südame läbi katsub. Nagu teie teate, ei ole me ju kunagi tulnud lipitsemis, kõnedega ega ahnuse tagamõttega jumala tunnistajaks. Me ei otsi kiitust inimeste käest ega teilt ega mult. Ehkki me küll võiksime olla tähtsad Kristuse apostlid täna vaid Molime malbelt teie keskel. Nii nagu toitja ema hellitab oma lapsi, nõnda oleksime meiegi hellusest teie vastu andnud hea meelega teile peale jumala evangeeliumi ka oma hinge. Te olite saanud meile nii armsaks. Te ju mäletate, vennad, meie rühmamist rassimist, töötades ööd ja päevad, et mitte saada koormaks kellelegi teist, jutlustasime teile jumala evangeeliumi. Teie ja jumal ise on tunnistajaks, kui vabalt ja õiglaselt ja laitmatult. Me oleme käitunud teiega, kes te usute. Nagu teate sedagi, kuidas me igaühte teie seast otsekui isa oma lapsi julgustasime ja lohutasime ja keelitasime. Et elaksite selle jumala vääriliselt, kes teid kutsub oma kuningriik kirkusse. Just seepärast me tänamegi alatasa jumalat, et kui te meie käest saite kuulda jumala sõna siis ta ei võtnud seda vastu inimeste sõnana vaid sellena, mida see tõepoolest on. Jumala sõnana, kes toimib ka teis, kes te usute. Issand, Jeesus Kristus. Me täname sind, et me tohime kuulda sinu sõna ja kutset. Õpeta neid nõnda evangeeliumi vastu võtma. Et oleks jumala vägi, mis toimib ka meis, kes me usume. Anna igaühele meist teokat, usku ja vaeva nägevat armastust ning vastupidavat lootus sinu peale jumala ja meie isa palge ees. Aamen.