Keelesäuts. Mõni nädal tagasi, 30. septembril oli pühacheuronüümuse mälestuspäev. Viimaselt tuntakse piibli ladina keelde tõlkijana ning raamatukoguhoidjad tõlkijate kaitsepühak, kuna sestap on 30. september valitud ka rahvusvaheliseks tõlkijate päevaks. Sel puhul tasub ehk tagantjärele kõnelda, mis erinevus on kahel sarnase nimega ametimehel tõlkijal ja tõlgin. Tähele pannud, et neid kaht nimetust kiputakse segamini ajama kogunisti nende elukutsetega tihedasti kokku puudutavates ringkondades. Näiteks on kuulnud raamatukirjastajad rääkimast tõlgist seal, kus oleks asjakohane kasutada nimetust tõlkija. Üks mis kindel, mõlemad, nii tõlkuiga tõlkija tegelevad tõlkimisega. Aga kui tõlkija tõlgib kirjalikult, siis tõlk tõlgib suuliselt. Väliskirjanduse Eesti hindamisega tegelevad seega tõlkijad, luuletõlkijad, proosa, tõlkijad, armastus, kirjanduse, tõlkijad, sõjakirjanduse, tõlkijad. Seevastu Need, kes konverentside läbirääkimistel kohtus või turismireisil võõra keele kohe suusõnal meil arusaadavaks teevad, on tõlgid loonud hülgeid, vandetõlgid, kohtu tõlgid ja nii edasi. Ka paljudes muudes keeltes on 20 aluse elukutse nimetamiseks kaks eri sõna. Näiteks prantsuse keeles on tõlk, tähendab het ja tõlkijat haad üks töö või naise puhul Fadict feiss. Eriala keelas, on tõlkija ja tõlgi eristamine igal juhul möödapääsmatu. Argikeeles alati ehk mitte, kuid teadmine Neil kahel on ei jookse mööda külgi maha kellelegi.