Tere, õpetaja! Ma kirjutasin teile kiri oma lemmikloomast. Oma lapsipõlvenist tahaks saada mina koeri. Mina väga meeldin loomi, aga koer minu jaoks kõige ilusam ja tarkem loom. Ma tahan koeri, sest koer on hea sõber ja vaga truu. Ma ka tean, et koer tunneb, kui inimesed tunnevad end halvasti. Koeri valik on väga suur. Ja ma ei tea milline tõugu ma tahan. Ma tahan, et ema kingis mulle koeri sünnipäevaks. Ma mõtlen, et me võtame koeri oma naabrite käest. Nendel on labradorid ja nad pakkuvad neid meile. Mina tahan kaks koeri aga ema ütleb, et nad on palju maksuvad. Meie naabrid pakkuvad 100 euro igast koeri. Praegu mul ei ole mingi loomi. Ema lubati muule, et kahe nädala pärast ta kingib mulle koeri. Ma ole väga õnnelik. Mina ka taha küsida, kas teil on lemmikloom! Teie õpilane, Alina.

Tere, kallis õpetaja! Ma tahaks saade endale väike koer. Mul on juba pärast suur koer Labrador. Aga Mul on vaja veel väike koer. Minu suure koerale on väga igavalt kodus istuda terve päev sellepärast, et ma pean tööl käima iga päev ja mul ei ole tuttavad, kes võib mulle aidata koeraga jalutada. Ma tean suure koerad, aga sooviks ka hoolitseda väikega koeraga. Ma lugesin kodulehelt et mõned inimesed annavad kuttikast head kätte, ja tahaks võtta üks kuttikas endale. Ma loodan et järgmiseks kuuks mul on kodus kaks koerad, ja see teeb palju rõõmu. Tervitadeks! Kohtumiseni.

Ma tahan saada kass. Mul on praegu on uks kass kodus. Ta on väga ilus, hea iselomuga. Ta on 16 aastat vana. Varem mul oli kaks kassi. Üks isa, punane ja väga õrn. Teine on tema poeg, must värvi. Esimene kass oli 18,5 aastat vana millal ta elu lõpuks. Praegu minu kassile on igav ja ta on vaja seltkond. Ta on väga elukas ja tahab mängida, aga mul ei ole palju aega. Varem, kuidas nad olid kahekesi nad mängisid palju. Mul on kõik valmis teisele uuele kassile. Ma tahan uue kass saata minu sõbralt. Tal on ilus kass kassipogadega. Ta lubas minule uks võtta. Ma olin rahul.

Ta nimi on Irina, perekonnanimi ---. Me õppisime koos üheksa aastat Pähklimäe Gümnaasiumis. Koolis ta oli minu parem sõber. Me olime kõik ajal koos. Parast kooli ta sõitsid ära Tallinasse elama Aga ma jäin siin. Palju aega me ei nägime oma teist. Preagu ta on abikaasa. Tal on kaks last. Poisi nimi on Anton ja tüdruku nimi on Marina. Ta ei tööta, stub kodus oma lapsega Tal on väga hea mees ja hea perekonnd. Mul on väga rõõmus tema ees. Ma tuttvun sind Irinaga kui oh esimene võimalus. Irina on väga sõbralik.

Ta on Anton. Me õppisime koos kolm aastat viiendast kaheksani klassi. Ma loodan sa mäletad teda. Tal oli väga rõõmsad punansed juuksed. Ta oli ebanormaalne õpilane. Kogu aeg ta käis koolis ja naeratas tüdrukud. Nüüd Anton on viisakas inimene. Tal on kolm last, oma firma ja suurepärane naine. Ma kirjutasin juba, tal on äärimees. Ta tegeleb spordiga ja kuulab klassikalist muusikat. Ära unusta mind. Ma tunnen end hästi ja tegelen spordiga ka. Võib olla kohtume ja saab rääkima rohkem. Ootan sinu vastus. Seekord lõpetan Sinu Tatjana

Tema nimi on Paul ---. Ta on väga hea inimene. Koolis Ta oli minu parem sõber. Me õppisime koos kaksteist aastat, alates esimesest klassist. Paul on väga sõbralik inimene. Kooli ajal ta aitas mulle alati, kui mul olid probleemid. Kooli ajal ta oli väga suur poiss. Tema teine nimi oli "Karu Puh", sest tema kaal oli rohkem kui sada kilot ja ta oli väga paks. Praegu ta väga muutud. Nüüd Paul on väga ilus, elegaantne inimene ja ta ei ole nii suur ja paks, nagu ta oli koolis. Tal on oma ehitusfirma. Ta on edukas ja väga tundlik ärimees Eestis. Tema firma ehitab majad nii Eestis, kui ka Soomes, Rootsis ja Norras. See on kõik millest ma tahaksin Sulle kirjutada. Tõnu ---

Ma kirjutan selle jutt minu eesti keele õpetajale, et hiljuti ma käsisin kontserdil, mis oli Genova Keskuses, sest et seal olid huvitavad inimesed, kes naljasid ja rääkisid oma elust. Ma käisin kontserdil oma abikaasaga ja sellel kontsert meile väga meeldis, oli lõbus. Pärast kontserti me käisime kinnos ja edasi olime restoraanis. Seal oli elumuusika, maitsevad road. Mulle meeldis Kreeka salat koos kreveetiga ja piimakokteil. Järgmisena kontserdile ma tahan Teiega lähen, sest et me ei näe teineteist juba palju aega. Järgmine kontsert juba oktoobris, kolmandal oktoobril.

Tahan teile kirjutada kontserdist, kus ma hiljuti käisin. See oli muusika kontsert, kus laulsid erinevad lauljad kogu Eestist. Mul oli 2 piletit ja ma otsustasin üks pakkuda oma emale. Ta ammu ei käinud kuhugil. Ta oli väga õnnelik ja kohe hakkas riideid valida. Kontsert toimus Narvas, Kontserdi majas Rugudiv, 3. septembril.  Saalis oli palju inimesi ja ma nägin, et kõigidel inimestel oli hea tuju. Me laulsime koos lauljatega. Olukord oli väga rahulik. Lauljate riided olid ilusad, moodsad ja erinevad. Meile väga meeldis kontsert. Pärast kontserdi me otsustasime juua kohvi restoranis ja koju minna jalgsi. Me veedsime emaga toredasti aega, me palju naeratasime, räägisime kontserdist, elust.  Varsti meie linna tuleb opera ja ma arvan, et lähen siia kindlasti. Lugupeetud, Anna.

Õpetaja Liis. Me läksime perega kontserdile "Alisa" band. See toimus Sankt-Peterbuuri kontserdi hallis. Seal oli suur areena. Tuli väga palju inimesi. Me kohtusime kontserdil meie sõbrad. Me sõitsime Peterbuuri lastega koos. Alina oli "Alisa" kontserdil esimene kord. Temale meeldis see õht väga. Hallis oli liiga palju valgust. See mulle ei jäi rahul. Aga minu mehele seda meeldib väga. Minu mees läks viimane kord "Alisa" kontserdile pool aastat tagasi. Paar nädalat tagasi me otsustasime sõita koos. Minu noorem tütar Olga on kolmeaastane. Sellepärast ma otsustan jääta Olga vanaemal. Pärast kontserti me läksime kohvikusse. Ta asub lähedal halli. Ma jõi kohvi, minu mees jõi olut. Sellel kohvikus on väga maitsvait pirukaid. Alinale meeldib õunamahl ja roheline salat. Planerime jalle seale sõita neli kuud pärast.

Iga päev ma saan infot internetist, raadiost, telerist, ajalehtedest ja ajakirjadest ning ka teistelt inimestelt. Minu jaoks kõige huvitavam ajaleht on "Postimees", sealt ma saan minu jaoks huvi pakkuvat infot.  Veel ma loen "Põhjarannikut", kuid see ajaleht on kollane kirjandus ja enamasti info ei pruugi olla tõene selle pärast ma eelistan parem "Postimeest." Mind huvitavad igasugused uudised mis on seotud spordiga. See on minu meelest väga huvitav. Samuti leian ma infot internetist. Kõige rohkem internetist ma vajan koduste tööde tegemiseks. Kõige lemmikum otsingu võimalus minu õpetaja jaoks on raamatust info võtmine, aga mulle see ei meeldi, sest minu jaoks on see liiga kaua. Minu lemmikum ja lihtsam on internetist otsimine ja õige info saamine. Tänapäeval saab igast allikast sulle vajaliku infot.

Tänapäeval on olemas väga palju kohti, kust me võime infot leida. Meil on ajalehed, internet, telekas ning ajakirjad. Minule meeldib kõige rohkem ajalehtedest "Jõhvi Teataja", sest sealt ma saan palju teada. Ajakirju ma ei loe. Mulle pakuvad huvi teemad spordist, Ida-Virumaast ning mõnikord poliitikast. Arvan, et need tähtsamad kõikidest. Muidugi, ma otsin rohkem infot internetist, sest see on lihtsam. Otsin infot spordi kohta, kuna ise tegelen aeroobikaga. Mõnikord ma saan uudistest teada sõpradelt. Ma suhtlen nendega iga päev. Neil on kogu aeg mulle midagi pakkuda. Nad teavad, mis mulle meeldib ja mis mulle huvi pakub. Kui tulen vanaisa või vanaema juurde, siis nad räägivad mulle poliitikast. See on ka huvitav.

Mulle meeldib loen. Väga tihti ma loen erinevad ajalehed ja ajakirju. Eile ma ostsin ajaleht "Infopress". See on venekeeles ajaleht. Ajalehed ma loen uudised, kuidas elab näitlejad ja minu lemmik tema on kodusloomad. Aga minu tütar armastab loeb ajakirju "Täheke" Ta loeb eesti keeles ajakirju. Mõnikord ma loen ükskõik selle ajakirju. Ajakirju on väga huvitav. Seal kirjutab luuletusi, juutustusid. Harva ma ostsin infot internetis. Survata internetis ma on ka loen uudised. Minu lemmik portaal see on DeLFI. Mõnikord ma mängisin internetis. internetis on väga palju infot. Aga mulle tundub, et ajakirja on parem. Veel infot ma leian telerit ja raamatut. Telerit ma vaatan saateid. Aga raamatut ma loen Eesti lugu. See on väga hüvitav.

3-5 kartulid  2-3 porgandid  1 väike moorputk  1 sibul  küüslaugu  1 väike lillkapsas  5 dl keedud ubi  2 rkl oliiviõli  currytahna  köömneseemni     Koori ja tükelda sibuli ja küüslaugut ja praadi neid köömneseemnedega oliiviõlis katlas.
Lisa currytahna katlasse.
Koori ja tükelda kartulid, porgandid ja moorputk.
Lisa ned katlasse ja hauta umbes 10 minutit kaane all.
Tükelda lillkapsas ja lisa see katlasse, kui kartulid on pooliks küpsaks saanud.
Lisa tilk vett, kui on vajalik.
Kui lillkapsas ja juureviljad on küpsad, lisa keedud ubad.
Hauta veel hetk.
Serveeri basmatiriisi ja naanleibaga.

Oleme nüüd Kalevantiel.
Minge algul Kalevantied mööda itta, üle silla.
(Näete ees üht kirikut, aga see on ortodoksne kirik.) Pärast silda pöörake paremale ja olete Rautatienkadul.
Minge umbes 700 meetrit Rautatienkadu mööda.
Kuna näete kirikut vasakul, olete kohale jõudnud.
Teejuhatus ülikoolist Metsoni:  Oleme nüüd Kalevantiel.
Minge Kalevantied mööda itta, üle silla.
Jätkake edasi, mööduke ōigeusu kirikut, vuolteenkadu mööda.
Pärast kirikut pöörake paremale ja minge umbes 200 meetrit edasi ja pärast seda vasakule.
Minge üle Hämeensilla ja jätkake edasi Hämeenkadu mööda nii kaua et näete ees teist kirikut.
Siis pöörake paremale ja olete Metso kohal.
Kui mingi on ebaselge, küsige julgelt teiste inimeste käest rohkem.

Keskmine eesti mees on 179 cm pikk ja kaalub 83 kg, keskmine soome mees on 177 cm pikk ja kaalub 82 kg.
Keskmine eesti naine on 165 cm pikk ja kaalub 69 kg, keskmine soome naine on 163 cm pikk ja kaalub 65 kg.
Keskmine eestlane vaatab televiisorit 3 tundi 37 minutit ja kuulab raadiot 4 tundi päevas.
Keskmine soomlane vaatab televiisorit 2 tundi 57 minutit ja kuulab raadiot 3 tundi 10 minutit päevas.
Keskmine eestlane jääb pensionile 62,1-aastasena, keskmine soomlane 61,9-aastasena.
Eestlane on pensionil keskmiselt 12,94 aastat, soomlane keskmiselt aastat 19,45 aastat.
Keskmine pension on Eestis 4278 krooni (=273,41 eurot), Soomes 1344 eurot.
Keskmine eesti naine saab 1,63 last, keskmine soome naine 1,7.

Minu esimene lastepõlvemälestus on ajalt, kui olin kahe- või kolmeaastane ja tõesti uje.
Minu hoidja Elise hoidis lapsi tema kodus.
Iga päev võtsin minu lemmikraamatut kaasa hoidja juurde.
Raamatu nimi oli "Elame maal" ja siin oli palju toredaid pilte loomadest ja talumajapidamise töist.
Peale minule hoidja juures oli umbes neli last.
Ühe lapse nimi oli Saara.
Saara oli minust aasta noorem, aga ta ei olnud üldsegi mitte uje!
Mõnikord Saara võttis minu lemmikraamatut minu käest ja aina ma hakkasin nutma.
Aga hoidja juures minul oli üks hea sõbra, poiss nimega Jouni.
Jouni oli minust aasta vanem.
Alati siis, kui Saara nuttis, jooksime elutuppa, ronisime diivanite peale, üks ühel ja teine teisel, piilusime teineteisi ja lõkerdasime.
See on kõik kui mälestan minu lapsepõlvest.
Aga minu ema on jutustanud, et alati siis, kui läksin hoidja koju, läksin kohe Jouniga diivanil teineteise vastas kõhili lamama ja teineteist vaatama.
Aga ma ei seda mälesta!

Minu esimene lapsepõlve mälestus on see, kui olin minu emaga Rauma linna suures kaupluses esimese korra.
See oli nii suur kauplus et see oli juba kaubamaja.
Olin kolmeaastane ja sain jalutada ema kõrval ega istuda ostukärus.
Ema vaatas riideid ja see tüütas mind.
, ja nii ma põgenin.
Ma rändasin ringi suures kaupluses, kuni tähele panin kõrge soolakurgipurkide püramiidi.
  Ronisin püramiidi peale ja jäin sinna istuma.
Seal istusin ja vaatasin kaupluse üle minu uuelt kõrgelt troonilt.
Varsti tuli müüja ja ütles: "Kuidas sina sinne sattusid?
Tule kiiresti alla!"
Ma tulin alla, ja müüja küsis: "Mis on sinu nimi?"
Ma vastasin: "Minu nimi on Lind."
Ma ei mäleta, miks valetasin et minu nimi on Lind, kuigi ma teasin et minu nimi on Elli-Mari.
Jalutasin müüjaga kaupluse infosse ja müüja kuulutas: "Väike Lind oodatab tema ema infos."
See on hea, et minu ema oskas tulla infosse, kuigi müüja kuulutas vale nime.
Hiljem minu ema valvas mind hoolega igal reisil kauplusse.

Minul on erisugused söömisharjumused argipäevati kuni nädalaloputi.
Argipäevati söön lõunasööki ülikooli restoraanis ja teen ise õhtusööki.
Nädalaloputi minu mees teeb õhtusööki ja me ei söö lõunasööki.
Argipäeviti söön hommikusöögiks jogurtit ja leipa ja kohvi piimaga.
Ulikooli restoraanis on head toidud ja need on mitmesugused.
Salatites on mõnikord nii erilised köögiviljad et ma ei tea mis need on.
Minu meelest on tore süüa seal.
Praegusel nädalal meie argiõhtusöök on vanaema kapsavorm.
See on väga kasulik roog.
Ma tein seda esmaspäeval suurest kapsast ja arvan et see lõppeb kolmapäeval.
Neljapäevaks ja reedeks on võib-olla kartuleid viinerikastega.
Nädalaloputi söön hommikul leipa ja kohvi koorega.
Sel ajal on leiva peal hinnalisemad vorstid.
Õhtusööki teeb minu mees.
Ta on parem kokk kui mina.
Ta ütleb, et ta on hästi õppinud süüa tegema tööreisidel Eestis.
Seal on toidude hinnad odavamad kui Soomes ja on hõlbusem uusi roogi katsetada.
Laupäeval sööme parimat rooga: tavaliselt praadi või lõhet.
Meie kassid söövad kassiderooga.
See maksab veerandi meie inimiste roogade hinnast nädalas.
Minu meelest see on kallis hind kassideroast aga kassidele meeldib see roog.
Minu söömisharjumustes on mõni probleem.
Ma ei joo piisavalt piima.
See tuleb sellest, et ma ei armasta piima maitset.
Ma üritan süüa palju jogurtit ja juua piimakakaod, aga ma arvan, et ma peaksin mõnikord ka piima jooma.
Teine probleem on, et ma armastan liiga palju `´sokolaadi.

Minu päev algab enamasti hilja, sest tavatsen olla kaua üleval.
Hommikul joon kõhvi ja söön hommikust.
Siis lähen ülikooli, mis mul on iga päev loenguid.
Mõnikord jään ülikooli õppima, sest seal on parem tööd teha kui kodus.
Kodus on raske kontsentreeruda tööle.
Ülikoolis saab ka head ja odavat sööki.
Kui mul aega on, näen õhtul sõpru.
Tavatsen ka tegeleda sporti paar korda iga nädal - möödunud sügisel algasin mängida ultimatet.
Ma ei tavatse vaatada televiisorit, aga kunagi harva võib olla, et ma avan selle.
Öösel söön õhtuoodet, pesen hambad ja lähen magama.
Oletan, et enamik soomlasist ja eestlasist niimoodi teevad.

Sõitsime koguduse noortekooriga Venemaale kui olin seitsmeteist aastane.
Sihtpunktis oli Gatsina linn, umbes üks tund sõita Peterburist.
Oli sügisene reetal kui läksime bussiga läbi Kagu-Soome Lappeenrantasse, mis ületasime riigipiiri.
Olin närvilik.
Reis oli minu ensmäne reis Venemaale, aga see ei olnut ainuld põhjus närvilikusse.
Majutus oli organiseeritud kohaliku koguduse liikmete kodudesse.
Minu sõber Miila olis minuga samas majutuses.
Teasin, et meil arvatavasti ei olis ühist keelt meie pererahvasega.
Ma eud kujutleda, kuidas me suudaksime omavahel suhelda.
Aga kui me saabusime Gatsinasse ja kohasime pererahvad, märgasin et meie perenaine oli tore inimene.
Ta naerus ja viibas meid õigesse suunasse.
Rahulikumaks muutusin ja hakkasin uskuda et kõik korralduks.
Meie perenaine elas ühes oma tütrega.
Tema tütar oli viieteist aastane ja väga uje.
Ta andas meile laenaks oma tuba ja magas ise emaga samas tubas.
Nende korter oli väga väike ja halvas seisukorras olevas majas.
Laupäevahommikul läksime Gatsina linna keskusesse.
Kogunesime kooriga ja läksime kontserdisaali mis me antasime kontserti.
Pärast kontserdi läksime süüma restorani.
Õhtul kõndisime Gatsinas kuidas läksime magama pererahvaste kodudesse.
Pühäpäeval laulsime kirikus ja läksime sõitsima tagasi Soome.
Peatusime Peterburis.
Söime lõuna ja kõntisime linnas.
Ostasin punase salli kes on praegu minu lemmiksall.
Saabusime koju väsinutena aga õnnelikena.

Aprilis kolm aastat tagasi sõitsin Pariisi, Prantsusmaale.
Günmaasiumis õppisin prantsuse keelt, ja me koolil on kombeks, et teises klassis prantsuse ja saksa keele õppijad sõitsivad Prantsusmaale ja Saksamaale.
Nii meie rÿhm ka, kuus tüdrukut ja õpetaja, läks tutvuma prantsuse kultuuri.
Esimese päeva oli teisipäev.
Õhtul me jalutasime mööa tänavaid, vaatasime ilusaid maju ja mötlesime, et kuhu neist me koliksime tulevikus.
Me kõik tahtsime suure ja uhke rõdu.
Me otsisime ka kooli, kus me külastasime nelipäeval.
Me hotell oli väike, aga puhas ja hubane.
Järgmisel päeval hakkasime tutvuda linna vaatamisväärtustega, ja esimene oli Louvre, maailmakuulus kunstimuuseum.
See on vana palee ja väga suur.
Antiigi skulptuurid olid uhked, aga Mona Lisa oli pettumus: väike ja tõmmu pilt, mida tohtis vaatada ainult viie meetri kaugelt.
Siis oli korras Eiffel-torn, Prantsusmaa ehk kõige kuulusam ehitis.
Pariis on määratu linn, agasest ei saa aru enne kui selle näeb kõrgelt.
Kahjuks siis oli udune ja vihmane ilm, mistõttu linn näis rõhutult välja.
Päev ei olnud kõige parem pildistada maastikke.
Nelipäeval me käisime tutvumas sealse kooliga.
Kool oli päris suur, sest seal õppisid nii põhikooli kui gümnaasiumi õpilased.
Ma ja oma sõber Taru pääsesime jälgima inklise keele õppetundi.
Me olime seal kolm või neli tunti ja sõime teiste õpilistega koolisööklas.
Söök mulle ei meelninud palju.
Reedel meie turistreis jätkus: sõitsime metrooga  ümber Pariisi ja nägime Notre Dame kirikut, triumfikaart ja Punast Veskit, prantsuse keelel Moulin Rouge.
Käisime ka kohvikus, kus filmiti prantsuse filmi Amélie.
Ühes raamatupootis küsisin, kui neil oleksid olnud Tove Janssoni Muumi-raamatuid, aga neil ei neid olnud.
Ostisin siis pildisarjaraamatu, mis oli alantatud hinnaga.
Veel ma ei ole seda lukenud.
Sacré Cœur on ilus kirik, mis asub mäe otsas.
Seal me käisime ka.
Sees kirikus ei saanud pildistada, sest seal oli jumalateenastus.
Kiriku ees oli suured trepp, ja neil istusid palju inimesi.
Ilm oli väga päikeseline ja üks mees mängis kitarri ja laulis.
Laupäeval me läksime tegema sisseoste suuresse kaubunduskeskusse, mis ei asunud kesklinnas.
Mõnele meist see oli peaaegu taevas, sest ma arvan, et Soomes ei ole sama kolossaalset kaubunduskeskust kui see.
Pühapäeval sõitsime vaadama Versaillesi paleed.
Reis sinna kestis metrooga poole tundi.
Sest oli kevad, paleede aed oli pruun ja hall.
Ainult kuused, mis oli lõigatud koonusekujulisteks, olid rohelised.
Aed oli ka määratu suur ja kuigi me jalutasime seal mõne tunni, me nägime ainult väikese tüki.
Esmaspäeva õhtupoolikul läksime poole lennuväli.
Tagasi Soomes me olime öösel.

Käisin eelmisel kevadel, ülestõusmispühal Maltas.
Mul ja minu sõbral oli mõlematel ülestõusmispüha ajal puhkust ja sõber esitas minul, et sõitaksime välismaal.
Kui mul kordki piisavalt raha ka oli, hakkasime plaanida reisi.
Tahtsime sõbraga reisida sellisele kohale ja maale, kus mitte kumbki varem ei olnud käinud ega sellest teadnud väga palju.
Tahtsime siis tundma õppida uue maa ja kohtada uusi asju ning erisuguse kultuuri.
Otsime sobivat reisi internetist ja arutasime, milline see peaks olla.
Me ei tahtnud sõita väga kaugele ja reisi hind ei võinud olla liiga kõrget.
Leisime reisi Maltasse, mis tundus healt.
Maltast teasin ainult, et selle pealinn on Valletta.
Enne reisi saime ka teada, et seal räägitakse malta keelt, aga kõik maltalased oskavad ka inglise keelt.
Peale selle Maltasse ei kesta kaua lenda, nelja või viis tunti.
Enne reisi võtime selget Malta vaatamisväärsustest ja sellest, mida Maltas teha võida.
Me ei tehnud väga täpset plaani, aga otsustasime, et pürime midagi teha iga päev.
Mitte kumbki ei tahtnud ainult rannas maada ja päikest võtta.
Ma ei armasta väga kuuma ilma, sest sellises ilmas mul on paha olla.
Oli hea, et sõitsime Maltasse juba Aprilis, sest seal võib-olla väga kuum suvel.
Malta kliima olevat ilus, seal harva vihma satavat.
Olime Maltas ühe nadala ja sel ajal ei sadanud üldse.
Sõitsime Maltasse neljapäeval.
Lendasime Maltasse Helsinkist ja olime kohal õhtupoolikul.
Meie reis oli valmisreis ja reisijuht oli lennuväljal reisijatel vastas bussiga.
Sõitsime bussiga hotelli, mis asus Malta loodeosas.
Regiooni nimi oli Qawra.
Malta on väga väike maa ja iga poolel on lühikesed distantsid.
Igale kohale sõitakse lühis ajas, pooles tunnis.
Esimesel päeval me ei mitte spetsiaalset tehnud.
Kui olime oma ruumi asetunud, käisime ümbrusega tutvumas.
Pärast jalutamise söime õhtusöögi.
Meil oli toitlustusega majutus, saime kõigi söögid hotellis süüa.
Õhtusöögil sai veel juua, mis tahtis.
Jõime iga õhtu veini.
Ainult vett pidi poest ostada, sest kraanist seda ei võinud juua.
Ja võtime iga hommik kaks pudelit vett kaasa, kui me hotellilt minema läksime.
Mõnikord sõime lõunat restoranis, kui sil ajal hotellis ei olnud.
Teine päev oli reede ja suur reede.
Sest et see oli püha, ei voinud palju teha, sest mitmed poed ja vaatamisväärsused olid kinni.
Otsustasime, et läheme jalutama ja vaatama, milliselt lähikond näeb välja.
Olime eelmisel päeval jo näinud, et Malta maastik on peamiselt kuiva, mis kasvab stepitaimi.
Kui jalutasime, märgasime ka, et kõik ehitised on samasugused, kollakad.
Hiljem meile öeldakse, et need on ehitatud lubjakivest, mis on Malta kõige tähtsam loodusvara.
Meile Malta maastik ei väga meeldinud, aga meri oli väga ilus.
Siin oli mitu sinise värvi erinevaid toone ja isegi rohelist!
Reisil kõige enemasti võtime pilte merest ja tollal reedel imetlesime seda esimest kort.
Jalutasime mitu kilometrit mere randa mööda ja vaatasime ehitisi, inimesi, merd, poodite aknaid, maastikke ja kõige võimalikku.
Näime näiteks huvitavaid väikeseid mitmevärviliseid paate, mis on traditsioonilised malta kalameeste paatid, aga ma ei enam mäleta, mis neie nimi on.
Jalutasime tagasi hotelli eri teed ja sest meil veel kaarti ei olnud, peaaegu eksisime, aga leisime ikkagi hotelli.
Laupäeval sõitsime bussiga Malta pealinna, Vallettasse.
Need malta bussid oli ka väga huvitavad, vanad ja kellapunased.
Need olid ka ikka tuubil täis.
Vallettas jalutasime ringi ja vaatasime linna elu.
Muidugi linnas oli palju turiste, sest oli nädalalõpp.
Sest et Malta peamine tegevusala on turism, seal ikka on palju turiste.
Maltal on väga huvitav ja pikk ajalugu.
Sellepärast seal on mitu ajaloolist vaatamisväärsust.
Aga mind ja oma sõpra ajalugu mitte nii huvitab, sellepärast me sellistes kohtades ei käinud ega selliseid vaatamisväärsusi vaadanud.
Vallettas püüdisime ühes muuseumis käia, aga nädalalõpputi see pandi varem kinni.
Tahtsime ka teatris tutvumas käia, aga sel päeval seal oli vaatus ja me ei pääsnud sisse.
Nii käisime sisseoste tegemas poodidesse ja turul.
Valletta on tore ja ilus linn ega liiga suur.
Seal pole palju autosid ja tänavad on väga kitsad ja mägised.
Linnas on ka mitu treppi.
Sest meil Vallettas nii palju aega ei läinud, sõitsime bussiga naaberlinna, Sliemasse, mis on Malta sisseostu ja ööelu keskus.
Sellest läks ka väike ristlus, mis seilas randa mööda ümber Valletta ja tema naaberlinnate, mis ranna äärdes asuvad.
Võisime vaadata maastikke laeva pealt ja samal ajal võtta päikest.
Aga kõik maastikud ei olnud ilusad, oli ka palju ehitusplatse.
Pühapäeval sõitsime bussiga loesse, linna, kust parvlaevad lähevad naabersaarel.
Malta riik koostub kaheksast saarest, aga ainult kolm on asustamatud.
Need on Malta, Gozo ja Comino saared.
Comino saarel ei saab minna turistid ega teised sellised, kes seal ei ela.
Aga Gozo saar on lahti kõigil.
Kui pääsime randa, ostsime turistiagentuurist ringsõidu.
Sõitsime mikrobussiga ümber saard.
Meil oli väga tore ja lõbus juht.
Ta rääkis meile palju nii Gozost kui Maltast, nende inimesist, kultuurist, ühiskonna struktuurist ja maast ülepea.
Rääkis ka väga huvitavaid ja lõbusaid jutte tema varemilt ringsõitudelt.
Käisime Malta kõige kuulsamail vaatamisväärsusil, mis on Azure Window - asuur aken, Fungus Rock - seenkivi, Calypso Cave - Calypso koobas ja Ta’Pinu Sanctuary - Ta’Pinu basiilika.
Võtime mitu ilusat piltit.
Minu meelest pühapäev oli meie reisi kõige parem päev.
Gozo oli ka ilusam saar kui Malta saar.
Gozol oli rohkem rohelist ja vähem ehititisi.
Ka inimised tundsid toremalt, nad rääkisivad rohkem ja olid rõõmsamad.
Esmaspäeval läksime jälle Sliemasse ja läksime laevaga ringreisil, mis pidis ümber Comino ja Malta saarte seilada.
Pääsime Comino saare kõige kuulsamale vaatamisväärsusele, mis on Blue Lagoon - sinine laguun.
See oli küll väga ilus koht.
Vesi oli laguunis helesinist ja see oli nii selget ,et nägi põhja.
See näitas paradiisilt ja selliselt, mida nägeb ainult filmis.
Me ei käinud ujumas, sest ilm ei olnud nii soe, aga jalad kastsime küll.
Sõime lõunat laeval.
Aga kui pidi edasi minema oli tuul nii kõva, et laev ei võinud seilada seda teed mööda, mida oleks pidanud.
Seilasime Gozo saare lõunaranna mööda ja siis tagasi sama teed.
Meid vihastas see, et me ei pääsnud Malta saare lõunapoolt nägema, sest seal me ei olnud sugugi käinud.
Aga tuul oli küll nii tugev, et laev liiga kõva kiikus.
Oli parem, et kuiva jalaga tagasi rannal pääsime.
Teisipäeval otsustasime minema Kesk- ja Lõuna-Maltasse, sest seal me ei olnud veel käinud.
Sõitsime jälle bussiga ja peatusime esmalt Mosta linnas.
Seal on väga suur toomkirik, kus on mitu ilusat altarit ja altaripiltit, ning suure plaate põrandal.
Ma ei teada seda, kas need on võimalikult hauakivid või mälestustahvled.
Mostast jätkasime Mdina linna, mis on Malta kõige vanem linn.
Seal on väga kitsad tänavad ja linnas ei saa autoga sõita.
Seal oli väga rahulikult, kuigi oli palju turiste.
Mdina asub kõrge mäe peal ja sealt nägeb kaugele ning Malta teisi linnu.
Mdinas oli mitu toredat poodi ja ostsime sealt vähemalt ehteid.
Linnas oli ka restorane, mis näevad hubase ja meeldiv välja.
Pärast seda kui läksime Mdina linnast, käisime veel Malta saare kõige kõrgemal kohal, Dingli Cliff - Dingli rannakaljul.
Aga see ei meile meeldinud, sest see oli ainult üks mägi ega tundnud nii imeliselt.
Kolmapäeva kasutamise ainult sellesse, et ostsime kõike, mis tahaksime koju või inimesile tuua.
Läksime Sliemasse sisseoste tegema, aga seepärast leisime midagi veel ka oma linna poodidest.
Minu ei tarvinud palju ostada, ainult minu öetütrel midagi ja vanematel tahtsin ka midagi leida.
Õhtul pakkisime reisikotte, sest neljapäeva hommikul vara läksime tagasi Soome.
Kuigi Malta mulle väga ei meeldinud, oli reis sellest hoolimata hea.
Oli tore veedata aega sõbraga ja ühes uusi asju näha ja kogeda.
Selle sõbraga ma ei olnud varem reisinud ega nii pikka aega ühes elanud.
Meil oli väga huvitav ühes ja tulime toime, kuigi oleme erinevad.
Mitte kordki me ei riielnud ja minu meelest nüüd oleme paremad sõbrad kui enne reisi.
Ja Maltas kõik ei olnud halba.
Meri ja kaljud olid väga ilusad.
Lisaks inimesed olid sõbralikud.
Reisist jäi head mälestused.
Aga ma ei usu, et ma uuesti Maltasse sõitan.