Meedia roll teavitajana, harijana ja ka meelelahutajana
Meedia roll ühiskonnas on viimaste aastate jooksul suurenes.
Tänu nutiseadmetele ja sotsiaalvõrgustikele, mille abil sai meedia kiiresti oma sihtgrupini jõuda, on inimestel võimalus kiiresti, n-ö online režiimis, reageerida erinevatele asjadele, sh ka uudised.
Rääkides sotsiaalmeediast ja täpsemalt sotsiaalvõrgustikest, saab öelda, et sotsiaalvõrgustikud on tänapäeva üks populaarsematest meedia kanalitest, kus saab leida nii värsked uudised, põnevad mängud, anekdootid ja muu meelelahutus.
Samuti on sotsiaalmeedia ka mingil määral n-ö virtuaalne koolituskeskus.
Rääkides sellest, siis on tendents, et aina rohkem inimesi võtavad enda nõustajaks sotsiaalvõrgustikud, sh "Facebook", "youtube.com", "instagram" jms.
"Youtube.com" on näiteks sotsiaalmeediaplatvorm, mis tänapäeval üks populaarsematest ning mille abil kujunesid isegi erinevate kanalite ja blogerite populaarsuse indikaatorid, nt kanali jälgijate arv, n-n laikide arv jne.
Antud platvormil saab vaadata ja kuulata erinevat tüüpi ettekandeid ja uudised.
Terve platvorm on ehitatud selleks, et inimestel oleks mugav videoid vaadata ning soovi korral ka oma video üles laadida.
Videote teemadeks on kõik, mis võib inimest huvitada, nt saab leida nõuandeid toiduvalmistamise kohta, online koolitusi haritud õppejõududelt jne.
"Youtube.com" on üks tänapäeva populaarsematest sotsiaalmeedia kanalitest, kuid mitte ainus.
Sotsiaalmeedia kanaleid on palju.
Samuti on palju ka sotsiaalvõrgustike.
Rääkides aga traditsioonilistest meediakanalitest, siis saab öelda, et nende efektiivsus ja populaarsus langeb.
Seda näitavad paljud uuringud.
Raadio, TV, ajalehed ja teised on jäänud kasutamiseks meie vanamate generatsioonile.
Põhjuseid on selleks palju, nt ajasäästmine, rahasäästmine jne.
Meedia on tänapäeval väga populaarne.
Kõige rohkem on populaarne sotsiaalvõrgustikud, kus kasutajad saavad kiiresti kätte nii meelelahutust, teavitusi kui ka koolitust endale huvitaval teemal.
Eelmisel nädalal toimus Tallinnas meediafoorum "MEDEX" kuhu olid kutsutud oma alade spetsialistid Eestist ja Euroopa Liidu liikmesriikidest.
Foorumis arutati mõju, mis meedia avaldab selle tarbijatele ning meedia rolli informatsiooni edastamises ja meelelahutuses.
Oxfordi ülikooli professor John Smith pidas loengut sellest, kuidas meedia kujundab inimestes väärtushinnanguid ja selle moraalsetest tagajärjetest.
Tema sõnul inimene tarbib meediat umbes 50% oma ajast, kas tahtlikult või passiivselt.
Sellel informatsioonil, mis on inimese ajus terve see aeg, on väga suur tõenäosus sinna ka päriseks jääda, kujundades inimese maailmapildi.
Teise ettekandja sõnul kõige vulnerabiilsemad on just lapsed, kelle väärtushinnangud on veel formeerumise staadiumil.
See meediakeskkond, kus nad kasvavad, mõjutab neid kõige rohkem.
Näiteks, kodudes, kus vaadatakse pidevalt vägivaldseid filme ja lastakse lastel mängida vägivaldseid arvutimänge, on suurem tõenäosus, et lapsed kasvavad ülesse vägivaldseteks.
Foorumil arutati ka seda, kui oluline on tänapäeval televisioon, ajakirjandus ja internetiuudised selleks, et edastada elanikele informatsiooni.
Paljud ettekandjad tõid esile seda, et tänapäeva inimene on sõltuvuses informatsioonist.
Mõned on nõus terve päev vaadata telesaateid, et oma informatsioonijanu rahuldada, paljud jätavad televiisorit või raadiot öösel mängima, sest nad ei ole harjunud enam omaette olla.
Selline massiline meedia kasutamine aitab edastada inimestele olulist teave, kuid annab mõndadele võimaluse ka inimesi manipuleerida.
Suured uudisteportaalid võivad muuta uudistes mõned detailid ning tulemuseks võib muuta kogu sündmuse tervikpilt.
Domineeriv arvamus oli, et suurte uudisteportaalide jaoks on ainult oluline see, et neid oleks kõige rohkem inimesi, mitte edastatava teabe õigsus.
Meelelahutuseks kasutatakse tänapäeval meediat kõige rohkem.
Selleks on tänapäeval päris mitu võimalust ka: meelelahutussaated, arvutimängud, sotsiaalmeedia ja nii edasi.
Paljude foorumi osalejate arvates on see olukord hea, kui sellega mitte liialdada.
Meedia on vaidlemata väga oluline tänapäevase maailma jaoks, kuid sellega kaasnevad ka teatud probleemid ja ohud.
Tänapäeval tuleb kindlasti olla meediamaailmas ettevaatlik ja veenduda, ennem kui uskuda.
Kallid kolleegid!
Mõne aega tagasi osalesin linnastumisteemalisel seminaril.
Tahaksin jagada teiega saadud informatsiooni ja väljendada ka oma arvamust.
Üheks olulisemaks seminari teemaks oli "Teenused, kultuurielu ja töökohad linnades ja ääremaadel.
Selle teema põhjal räägiti plaanidest ja üldiselt probleemidest, mis tekkivad arengu protsessis.
Arvan, et töökohti ääremaadel ei piisa.
Seal inimesed elavad ja tihti sõidavad linna tööle.
Üldiselt probleem on selles, et ääremaadel ei ole ressursse, et luua rohkem töökohti.
Samuti on kultuurieluga ja teenustega.
Mulle tundub, et selleks, et need käsiteltud kolm aspekti arendada ja suurendada on vaja luua uued üksused, mis hakkavad sellega tegeleda.
Linndes ju on peaaegu kõik korras.
Kui me räägime kindlasti suurtest linnadest.
Väikeste linnade probleem on samuti selles, et ei piisa üksusi kes tegeleski arenguga ja ei piisa finatseerimist.
Teiseks teemaks oli "Riigi kõigi piirkondade ühtlase arengu tagamise võimalused".
Siin võib rääkida kohalike omavalitsuste reformi kohta.
Olen arvamusel, et ei saa kõike piirkondi ühtlasi arendada niikaua kui erinevatel piirkondadel ja nende KOVidel on erinevad ressursid ja võimalused.
Iga piirkond on erinev maa suuruse ja elanikkonna arvult.
Kõigi seminaril räägitu põhjal ma saan öelda ainult seda, et praegu ühtlase arenguks võimalusi pole.
Kindlasti neid võimalusi otsitakse ja tehakse kõike vajalikku selle jaoks aga sellest ei ole kahjuks piisav.
Kui tulla tagasi KOV reformi juurde, siis arvan, et see on hea võimalus, sest kui natuke ühtlustatud piirkondade valitsust, siis võib ühtlustada ka arengu tagamise võimalusi.
Kokkuvõtteks ütlen, et seminar oli üldiselt väga kasulik ja info rikkas.
Olen kindel, et sellistel seminaridel oleks vaja osa võtta.
Õnnetusjuhtumite põhjused ja ennetustegevuse viisid
Veebruarikuu alguses käisin ma Päästeameti poolt korraldatud teabepäeval.
Sellised kampaaniad on loodud just selleks, et inimesed oleksid teadlikud sellest, miks õnnetusjuhtumite arv Eesti on järjest tõusnud ja kuidas õnnetusi vältida.
Üha rohkem päästjad juhivad tähelepanu sellele, et liigne alkoholi tarbimine kahjustab tervist ning häirib teiste inimeste rahuloleku.
Tavaliselt joobeseisundis olevad inimesed hakkavad teostama seadusega keelatud asju või ohustavad nii enda kui ka kaasmaalaste elu.
Isegi väike alkoholi kogus muudab inimese käitumist ja inimene ei suuda end kontrollida.
Kõige ohtlikum olukord juhtub siis kui joonud inimeste arv on suur.
Sellised grupid ei mõista, mida nad teevad ja võib juhtuda nii, et nad tahtmata teostavad kuritegu, kas kedagi taplevad või midagi lõhuvad.
Kindlasti joobesolevatele inimestele on keelatud rooli taga istuda, seega igas grupis peab olema vähemalt üks kaine autojuht.
Päästeameti töötajad soovitasid alati kontrollida juba joodud alkoholi arvu ja mitte juua rohkem kui organismile ettenähtud.
Alati peab olema ka kaine inimene, kes oskab hinnata olukorda ja viivitamatult parandada, kui olukord läheb kontrolli alt.
Ei tohi jääda alkohoolijoobes oleva inimest üksi, sest oksendamisel ta võib lämbuda.
Juhul kui mõni inimene jäänud õue üksi, siis sellest tuleb teavitada politsei
Veel üheks põhjuseks, miks õnnetusjuhtumid toimuvad on ohutusnõuete eiramine.
Tihti päästjad saabuvad kutsele, kus põleb maja või korter.
Põhjuseks on voodis suitsetamine või suitsuanduri puudus.
Suitsuandur võib tõesti päästa elu, sest signaal on kõva ja aitab inimesele kiiresti ärgata.
Päästeameti viimane kontroll näitas, et enamikute eesti
peredel suitsuandur eksisteerib kuid ei tööta korrektselt (kas puuduvad patareid või asub vales kohas).
Suitsuanduri koht on eluruumis, mitte köögis ning päästjad lisavad, et kodus peab olema ka tulekustuti, et kiiresti reageerida tulekahju korral.
Kokkuvõtteks saan kirjutada, et päästjad pöörasid oma tähelepanu kahele suurele probleemidele: ohutusnõuete rikkumisele ja liigse alkoholi tarvitamisele.
Ma arvan, et just selliseid probleeme peame me üheskoos lahendada ja inimestele meenutada, kuidas tuleb käituda erinevates olukordades:
Minuga olid nõus ka teabepäeva korraldajad.
Päästeameti korraldatud teabepäeval oli räägitud õnnetusjuhtumitest.
Vaatamata sellele, et teema on väga lai, Päästeameti esindaja esitatud seisukohad olid põhjendatud ning ei jäänud ilma statistiliste kinnitusteta.
Kõigepealt, ta rääkis õnnetusjuhtumite põhjustest.
Päästeameti päringute alusel peamiseks põhjuseks on ohutusnõuete eiramine.
40% eelmisel aastal toimunud tulekahjudest olid majades ja korterites, kus ei olnud suitsuandurit.
Minule see asjaolu tundus küll väga imeline, kuna andurid on odavad ja kättesaadavad ning oleks raske leida põhjendust sellele, miks neid oma koju ei panda.
Teiseks põhjuseks oli inimeste alkoholi kuritarvitamine.
Vaatamata kõigile riigi poolt võetud meetmetele on joobes juhtimine ikka aktuaalne probleem.
Joobes autojuhid põhjustavad rohkem kui kolm neljandikku kõikidest liiklusõnnetustest aastas ning minu arvates see tegu on vastutustundetu nii iseenda kui ka teiste inimeste suhtes, kellele see võib kahju tuua.
Teabepäeva teine osa oli pühendatud õnnetusjuhtumite ennetustegevusele.
Osa oli korraldatud seminari vormis ning enamiku osalejate arvates kõige parim viis õnnetuste ennetamiseks on ühiskonna informeerimine.
Ma olen sellega nõus, näiteks bussipeatuste reklaamide asendamine probleemi puudutava infoturbega oluliselt tõstaks inimeste teadvustatust - seda kinnitab ka päästeameti statistika
Ka mõnel määral inimeste raskest hooletustest tulenevate juhtumite sanktsioneerimine võiks omakorda tuua kasu.
Probleem aga, minu arvates, seisneb selles, et seda oleks väga raske reguleerida ilma inimeste õiguste riivamisena.
Riik saab määrata kõrgemaid trahve joobes juhtimise eest, aga üldjuhul kontrolli teostamine inimeste üle on väga problemaatiline.
Lõppkokkuvõttes, keegi ei saa sind aidata parem, kui sa aitad iseennst.
Me peame hoolitsema ja püüdma, et meie tegevus ei tooks kahju endale ega meid ümbritsevatele inimestele.
Selleks on vaja alati kontrollida oma tegevusi ja mõelda, mis tagajärgi need võivad tuua.
Maailmas üha rohkem räägitakse globaliseerumisest, mis tähendab rahvusvahelist, kõikehõlmavat ühinemist.
Globaliseerumise mõistesse kuulub tehnoloogia, immigreerumine, hariduse, kultuuri, tervishoiu küsimused ja palju muud.
See kõik pakub inimkonnale suurepäraseid võimalusi, kuid tuleb tõdeda, et globaliseerimisel on samuti negatiivseid tagajärgi.
Kõigepealt tuleb mainida migreerimist, kodumaalt lahkumist.
Miks kolitakse välismaale?
Vastus ei ole keeruline: noored otsivad võimalusi tööd leida ja haridust omandada.
Nemad ei näe perspektiivseid ega mainekaid lahendusi oma kodumaal, seega otsivad neid mujalt.
Sellise nähtuse tagajärjed paistavd üsna tõsised olevat: kodumaa kannatab spetsialistide nappusest ja elanikonna vananemisest.
Peale selle, see nähtus toob kaasa elanikonna vähenemist ja riigi "väljasuremist".
Migreerimisele käib alati kaasa tehnoloogiline areng.
Kui tegemist on globaliseerumisega, eriti suurt tähelepanu pööratakse tehnoloogia kiirele arengule.
Tehnoloogiad on nüüd igas elu valdkonnas: kodus, kontoris, kaupluses, koolis ja haiglas.
Tänu kaasaegsele tehnoloogiale, on muutunud ühiskonna üldine ettekujutus sellest, mis on suhtlemine.
Areng võimaldab näha, kuulda ja vestelda nendega, kes on kaugel.
Peale tavasuhtlemisse, seda kasutatakse, näiteks, isegi loengute ja tööintervjuude läbiviimiseks.
Tehnoloogiad on muutunud maailma kiiremaks ja kergemaks, kuid ka sellel on oma puudusi.
Digisuhtluse ja anonüümsuse tõttu kaob ära isiksus ja ohutus, turvalisus.
Ükski tehnoloogia kasutaja ei ole kaitstud selliste ohtude eest, rääkimata lastest.
Kõik esiletoodud aspektid vajavad erilist tähelepanu globaliseerumise pooldajatelt, sest ilma selleta võivad tuua rohkem kahju kui kasu.
Kokkuvõtteks, globaliseerimine toob esile üsna tõsiseid küsimusi ja probleeme, nagu kodumaalt lahkumine ja suhtlustehnoloogia ohud.
Esiletoodud võimalikud tagajärjed panevad mõtlema ja vajavad tegutsemist.
Võin oletada, et migreerimise nähtus võib olla võidetud tänu hariduselu ja riigi tööturu muutmisele ja laienemisele.
Mis aga puutub kaugsuhtlusesse, potensiaalseid ohte võib ennetada õigeaegse kontrolli abil.
Lugupeetud kolleegid!
Hiljuti mina osalesin linnastumisteemalisel seminaril.
Olulisemad teemad olid järgmised:
1. Teenused, kultuurielu ning töökohad linnades ja ääremaadel.
2. Riigi kõigi piirkondade ühtlase arengu tagamise võimalused.
Oli arutelu, et linnades ja ääremaadel on rohkem võimalusi teenuste, kultuurielu ja töökohtade valdkonnas.
Tundub, et point on selles, et mida suurem on linn, seda rohkem sellel on ressursi.
Suurenes linnades on rohkem raha linnavalitsuses, rohkem inimesi osalevad selle kultuurielus, rohkem pakutakse igasuguseid ideid ja on ka rohkem tööjõudu.
Väiksemates maades aga elavad põhiliselt eakad inimesed.
Probleem aga koosneb sellest, et see on nagu nõiaring.
Noorus on jõud.
Aga kõik see jõud on suurenes linnades just sellepärast, et väikestes kohtades on pigem eakad inimesed ja ei ole hea kvaliteedi teenuste puhul, ei ole eriti kultuurielu ega töökohta.
Minu arvates, riigi kõigi piirkondade ühtlase arengu tagamise võimalused on järgmised:
Peaks rohkem toetada noori ja lapsi igas riigi piirkonnas.
Näiteks, võiks ka väikse linna kultuurimajas teha tasuta üritused, milles oleksid huvitatud noored ja lapsed.
See võiks olla linna sünnipäev, Uus aasta või Jõulu kontsert.
Eriti seda võiks teha kuskil maal.
Mida rohkem noori on huvitatud kultuurielust, seda rohkem nendest jäävad elama väikses linnas või maal.
Kontserti läbiviijale võiks maksta kas või minimaalset palga.
Rohkem noori võiks kutsuda töötama kultuurimajasse, poodidesse, kooli ja lasteaia.
Kui on lastekasvatajad ja õpetajad on kohal, siis ei lapsed pea käima suures linnas koolis või lasteaias.
Siis maal ja üldse igas piirkonnas on rohkem noori ja siis on rohkem arengu võimaluseid.
Lugupeetud kolleegid, Eelmisel nädalal ma osalesin linnastumisteemalisel seminaril.
Teemad, mida me arutlesime, olid "Teenused, kultuurielu ning töökohad linnades ja ääremaadel" ja "Riigi kõigi piirkondade ühtlase arengu tagamise võimalused".
Seminar oli väga põnev ja ma tahaksin selle kohta oma arvamust teiega jagada.
Kahjuks Eestis on praegu niisugune situatsioon, et peaaegu kõik toimub ainult pealinnas.
Tallinnas on suurim teenuste valik, kõige "värvilisem" kultuurielu ning muidugi kõige rohkem töökohtu.
Probleem on selles, et teistest linnadest kolivad inimesed Tallinnasse ja teised linnad muutuvad tühjaks.
Nad ei saa nii arendada.
Aga teistes linnades on arendamiseks palju resurssi ja võimalusi ja hiljem terve riik saaks sealt ka sama palju tulusid saada.
Mina ise olen pärit Narvast.
Mul on kurb näha, et ettevõtjad ja isegi noored, kes on seal sündinud, ei ole huvitatud linna elu parandamises.
Noored ei taha sinna jätta, sest nad ei tunne, et saaksid end selles linnas hästi väljendada.
Ma mõtlen, et esimeseks sammuks lahendamise suunas saab olla erinevate ettevõtluste filiaalide avastamine.
Tore, et Narvas on Tartu Ülikooli kolledž, ja, et Tartusse üks ministeerium kolis.
Me saame rohkem teha!
Ääremaadel inimesed ei ela nagu linnades muidugi, aga seal saab ka uusi meelelahutuskeskusi rajada, uusi huvikooli ehitada.
Me oleme kõik ühe riigi elanikud ja peame üksteise eest hoolitsema.
Need ei ole kulud, need on investeeringud!
Ääremaadel peab ka hästi transport arenenud olema, et inimestel oleks alati võimalus linnadesse minna.
Mida te ise mõtlete selliste teemade kohta?
Kas olete minuga nõus?
Jään teie vastust ootama.
Parimate soovidega, Kadri ---
Vaatamata selle, et viimaste aastate jooksul on Eestis tehtud palju ümberkorraldusi siseriiklike asutuste töö korraldamisel tagamaks elanikonna turvalisust ja ohutust, ei vaibu ikka jutud selle kohta, et õnnetusjuhtumite arv ei vähene ja tuleb kiiremas korras midagi ette võtta.
Just sellele teemale oli pühendatud Päästeameti korraldatud teabepäev, kuhu olid kutsutud haridusasutuste, autokoolide ja korteriühistute esindajad, kelle üheks ülesandeks on erinevate õnnetusjuhtumite ennetamine.
Teabepäeva esimesel poolel Päästeameti esindajad püüdsid ära tuua kuulajatele, et õnnetusjuhtumites on suuremas jaos süüdi inimesed ise.
eirates lihtsaid ohutusnõudeid.
Õnnetusjuhtumid varjeeruvad sõltuvuses näiteks aastaajast.
Sügisel, alates 1. septembrist kasvab liiklusõnnetuste arv, kus ohvriks langevad just koolilapsed, kes ei pea kinni elementaarsetest reeglites sõiduteed ületades.
Sama rõhutati ka analüüsides liiklusolukord teedel kevadel ja suvel, kui suur õnnetusjuhtumite arv on tingitud alkoholijoobes roolis olevatest autojuhtidest, kes kipuvad ületama kiirust ja uhkustama oma sõiduoskustega.
Selle tagajärjed on aga väga traagilised.
Mainiti ka tulekahjudele väljakutsete suurendamise arvu, mille põhjuseks on suitsuandurite puudumine, vaatamata sellele, et tehakse suurt ennetustööd selles valdkonnas alates sotsiaalreklaamist lõpetades korteriomaniku isikliku nõustamisega.
Nagu oli näha väljatoodud andmetest ja statistikast, Päästeamet loodab koostööle erinevate organisatsioonidega, mis aitaksid kaasa õnnetuste vältimisel.
Koolides korraldatud liiklusturvalisuse tunnid ja üritused, kuhu on kutsutud külalisõpetajana Päästeameti esindajad, aitavad kujundada õigeid käitumismalle ja -hoiakuid; autokoolid võiksid teha oma panuse algaja-autojuhtide õpetamisel ning sihikindel seletustöö erinevatel tasanditel katlemata toob oma tulemusi.
Selle päeva motoks võib välja kuulutada "Inimeste elu on tema endi kätes"
Eile Tartu Ülikoolis toimus juba teine globaliseerumiskonverents.
Konverentsis osalesid rohkem kui sada inimest, nende hulgast olid ka külalised välismaalt.
Kahe päeva jooksul seal arutleti väga erinevaid teemasid.
Esimese päeva peateema oli "kodumaalt lahkumise põhjused ja võimalikud tagajärjed"
Konverentsi konservatiine osa väidab, et peamise lahkumise põhjused on vaba liikumise võimalus Euroopa Liidus ja ebavõrdne konkurents.
Tagajärjed võivad olla väga dramaatilised, kuni terve riikide kadumiseni.
Globaliseerumise pooldajad arvasid teistmoodi.
Peamise põhjusena nimetasid nad uued võimalused ja kogemus, mis kodumaal omandada ei saa.
Kodumaalt lahkumine ei tähenda ainult väljarändamist, vaid sisserändamist ka ning seetõttu lahkumine rikastab nii inimest, kui ka riiki.
Kõik see tähendab, et tagajärjed on üsna positiivsed.
Teise päeva peateema oli "Tehnoloogia kiire areng kui kaugsuhtluse võimaldaja".
Enamik osalejatest oli nõus sellega, et tehnoloogiline areng on üldiselt positiivne nähtus ja suurepärane võimalus suhelda erinevate inimestega kogu maailmast.
Mida kiirem areneb tehnoloogia, seda rohkem võimalusi meil on suheldama ja infot vahetada.
Mõned külalised olid veendunud, et kuna tehnoloogia areneb nii kiiresti, see tõttu suhted ja suhtlemine muutuvad, ning see muutus ei ole igati positiivne.
On olemas andmed, et 80% meie suhtlemist koosneb mitteverbaalsest infost.
See tähendab, et kasutades erinevaid tehnoloogilisi võimalusi suhtlemiseks me ei saa kogu info kätte saada.
Seepärast tehnoloogia ei ole ainult positiivne nähtus.
Üldiselt, võin öelda et niisugune konverents on väga kasulik.
Kõikidel oli võimalus oma arvamuse väljendamiseks, kompromissi leidmiseks.
Kõige tähtsam seal oli vist see, et keegi ei kartnud oma arvamust väljendada ja kõik arvamused olid teretulnud.
Eelmisel laupäeval Tallinnas toimus globaliseerumiskonverents, kus ma osalesin külastajana.
Seal esitlesid erinevad teadlased Tallinna ja Tartu ülikoolidest, aga mulle jäid mõned ettekanded meelde, sest nendes räägiti kodumaalt ning tehnoloogiast.
Peamiselt tahan jutustada kodumaalt lahkumise põhjustest ja võimalikusest tagajärjedest.
Paljud teadlased rääkisid eelkõige uue kultuuriga tutvumisest, sest kui inimene sõidab välismaal, teda ootavad uued inimesed, uus keel, tundmatud kombed ja traditsioonid.
Võib olla on see peamine põhjus, et kodumaalt lahkuda.
Inimesed tahavad alusta uut elu uues riigis.
Kuid sellega on seotud mõned probleemid nagu kallid elamistingimused, madal palk, keelebarjäär ning arusaamatud traditsioonid.
Tagajärjena inimene võiks jääda koduta või sõida tagasi kodumaale.
Teine põhjus oli see, et noored tahavad proovida õppida välismaal.
Nad mõtlevad, et kui haridus on tasuta, siis nad vabalt saavad ülikooli sisse astuda ja elu lõpuni elada teises riigis.
Kuid ei mõtle, et nagu ma juba rääkisin, elutingimused, toit, üür, meelelahutused on kallid, töötada ja samal ajal õppida on raske ja noored lihtsalt ei saaks üksinda seal elada.
Samuti tekkib igatsus kodumaa järele, sest pere ja sõbrad on kaugel.
Teine oluline teema oli pühendatud tehnoloogia arengule kui kaugsuhtluse võimaldaja.
Muidugi meie pidevalt arenevas maailmas on raske elada ilma tehnoloogiata.
See teema oli ka tihedalt seotud eelmise teemaga kodumaalt lahkumisest, sest nagu toimub kiire tehnoloogia areng, inimesed võivad elada erinevates maailma otsas ning suhelda omavahel kasutades erinevaid programme.
Konverentsil teadalased rääksid peamistes suhtlusprogrammidest, nende võimalustest ja kuidas neid õigesti kasutada.
Seoses sellega on kergem reisida ja jääda sugulastega, saata nendele fotosid, helistada nendele Interneti abiga ning lihtsalt suhelda.
Kokkuvõtes mina sooviksin kõikedele külastada mingisuguseid konverentse, sest sealt igaüks saab leida uut enda jaoks.
Tehnikaga seotud teemad on praegu üsna aktuaalsed ja meie elu sõltub tehnoloogia arengust.
Seetõttu ärge unustage sõita teisele globaliseerumiskonverentsile, mis toimub järgmisel laupäeval.
Meedia mõju tänapäeva inimestele
21. sajand on meedia sajand.
Tänapäeval rohkus inimestest saavad informatsiooni välismaailmast meedia kaudu.
Leian, et paljud leiavad huvi minu poolt kuuldud ettekannete kokkuvõttes, mida sain meediafoorumil osalemisel.
Üheks olulisematest teemadest oli "Meedia võimalused väärtushinnangute kujundamisel".
Ettekannete kuulates sain aru, et meedia kujundab laste ja noorukite väärtushinnanguid isegi rohkem kui nende vanemad.
See on seotud sellega, et tänapäeva maailmas tehnoloogiad on kõige suurem osa inimeste elus.
Lapsed tulevad koolist koju ja kohe istuvad arvuti taga, nad vaatavad videosid, loevad artikkleid ja suhtlevad inimestega teistest riikidest.
Kõik need tegevused kujundavad nende väärtushinnanguid.
Ettekandjate arvamused sellest, kas see on positiivne mõju või negatiivne erinesid.
"Meedia roll teavitajana, harijana ja ka meelelahutajana" oli teiseks olulisemaks teemaks.
Paljud ettekandjad olid nõus sellega, et meedia on kõige suurem ja mõjukam meelelahutaja ning see on meedia positiivseks küljeks.
Osalejate arvamused erinesid arutades selle rolli teavitajana ja harijana.
Rohkus ettekannetest väidaksid, et meedia valetab uudiste teavitamisel selleks, et olla populaarsem ja saada rohkem raha kui teised.
Paljud olid nõus sellega, et meedia lihtsustab informatsiooni saamist ehk õppimist, kuid selle info usaldusväärsus väheneb väga kiiresti.
Meedial on väga suur mõju tänapäevases maailmas, kuid see mõju on nii negatiivne kui ka positiivne.
Meediafoorumil kuuldud ettekannete põhiliseks ideeks oli see, et meedial ja reaalsel elul peab olema tasakaal.
Nagu kirjutas Valdur Mikita oma raamatus "Lindvistika ehk metsa see lingvistika": "Igal eestlasel ühes käes on skype ja teises seenenuga".