Meie oma kirjaniku Andrei Ivanovi  romaanis «Hanumani teekond Lollandile» (2009, e. k 2012) esitatakse  kokkusurutuna «suure» vandenõunarratiivi ilmselt kõige sagedamini  esinevad sisuüksused, kuid seda esitust saadab küüniline üleolekutunne  ja selge hinnangulisus: «Seal oli kirjas täielik sogajoga. | ^PPSSSSZSSSZZNZYYNZVAZAZSDDDASZJPSVASJASZZDVDASZ$
Nagu ütleb universaalesindaja A. H. Tammsaare, et kõige  vähem on selles süüdi noorsugu ise: pole ju nemad teinud neid olusid,  millesse nad sünnivad ja mis neid vormivad (vt «Meie noorsoo arengust»,  KT nr 17). | ^JVSYYSZJDDVPDSPZVDPVPSZPPVJPPVZYZPSSZZYYNZZ$
, siis on  ehk ka olemasolevatel sõjaväekasarmutel vaba ruumi küllaga, eriti  arvestades seda, et viimati tunnistati kasarmukõlbulikuks alla  neljakümne protsendi meestest (vt PM 9. VI  «Noorte meeste vilets tervis  sunnib kutsealuste tervisenõudeid leevendama»). | ^ZDVDDASASDZDVPZJDVAKNSSZYYNZNZASASVSSVZZZ$
Keskendun majandus-, sotsiaal- ja tervishoiu-,  pere-, keskkonna-, lõimumis- ja julgeolekupoliitikale, s. t kuuele  võtmevaldkonnale, mis on ükskõik millise erakonna ideoloogilise profiili  määratlemisel üliolulised. | ^VSZSJSZSZSZSJSZYYNSZPVDPSASSAZ$