[Tekst] Piimatöösturid: Hiina tariifide mõju Eestile oleks pigem kaudne Päev pärast seda, kui Euroopa Komisjon avalikustas lõplikud tollitariifid Hiina elektrisõidukitele, teatas Hiina, et asub uurima Euroopa Liidu toetusi piimatoodetele. "Naljaga pooleks – kui te küsiks mu Hiina kolleegi käest, siis ta vastaks teile, et need asjad pole absoluutselt seotud. Samas on tõsi, et niipea kui Euroopa Liit hakkas arutama võimalikke tariife Hiina elektriautodele, siis oli kohe selle juures ähvardus võimalikest vastumeetmetest," lausus välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika juht Jüri Seilenthal. Tariifide kehtestamiseks peaks Hiina maailmakaubandusorganisatsiooni reeglite järgi tõestama, et Europa Liidus jagatakse piimatööstusele ebaausat toetust. Euroopa Liit ütleb, et see nii ei ole. Kui Hiina peaks suutma tariife siiski põhjendada, võib tekkida sarnane olukord nagu 10 aastat tagasi, kui piimatööstus kaotas Venemaa turu. "Peale seda 22 kuud piimasektor oli selges kriisi. Piimahinnad olid sektori jaoks väljakannatamatud ja farmerid läksid pankrotti, mis pikemas plaanis toob kaasa majanduslanguse riigis," ütles E-piima juhatuse esimees Jaanus Murakas. Seekord oleks mõju pigem kaudne, on piimatöösturid nõus, sest Eesti ekspordib piimatooteid Hiina vähe. "Euroopas hinnad kukuvad ja see mõjutab ka Eesti piimaturgu, aga pigem ma näen, et kui efekt on, siis see on lühiajaline," lausus Valio Eesti tegevdirektor Maido Solovjov. "Euroopa Liidus eksport Hiina oleneb gruppidest: võib-olla lõssipulbrit kuskil 10 protsenti, võid 10, vadakupulbrit võib-olla 20 protsenti. Pigem, kui see piirang tuleb, on see lokaalne. Kindlasti on ettevõtteid, kes on oma äri üles ehitanud Hiina turule. See võib neid mõjutada," ütles Nordic Milk juhatuse esimees Ülo Kivine. Ehk teised piimatöösturid Hiina turu kaotusest nii suurt mure ei näe kui Murakas. Euroopa ettevõtted suudaks aasta või poolega leida uued turud. "Kui Euroopa enam ei ekspordi Hiina suunas, siis Hiina peab importima need tooted kuskilt mujalt," ütles Solovjov. Hiina on sarnased uurimised varem alustanud Prantsuse konjaki ja Euroopa sealiha suhtes, kuid tõenäoliselt ei õnnestu neil nii survestada Euroopa Liitu elektriautode tariifidest loobuma. "Olles lugenud 118 lehekülge põhjendusi, kuidas Euroopa Komisjon on tuvastanud, kuidas Hiina on subsideerinud – sellist praktikat ei peaks lubama, sest see tähendab olulist lööki Euroopa autotööstusele. Eestis autosid kahtlemata ei toodeta, aga autotööstuse allhanget on Eestis küll ja küll. Meil ei maksa luua illusiooni, et neil oleks kuskil oma tooteid müüa kui Euroopa Liidus autotööstus oluliselt kokku tõmbab või üldse ära kaob," lausus Seilenthal. Oktoobris otsustavad liikmesriigid, kas elektriautodele seatud tariifid jäävad paika viieks aastaks. Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Hiina 2. elektriautod 3. tariifid 4. piimatooted 5. Venemaa 6. majanduslangus 7. piimasektor [Tekst] Aasta viimastel kuudel saab hinnatõus ilmselt veidi hoogu juurde Eesti inflatsioon on aeglustumas ja kuises võrdluses on hinnad viimastel kuudel püsinud paigal. Septembris oli hinnatase 4,2 protsenti kõrgem kui aasta tagasi, samas alates juunist ei ole hinnad enam kerkinud. Septembri 4,2-protsendilisest hinnatõusust koguni poole andsid toidukaubad. Näiteks puuvili oli 17 protsenti kallim, lihatooted 13 protsenti ning jahutooted ja tangained 12 prosenti kallimad. Kümme protsenti kallinesid ka riided ja jalatsid. On ka asju, mis on odavamaks muutunud, näiteks bensiin neli protsenti ja diislikütus kümme protsenti. Kodukulud on vähenenud seitse protsenti. Eesti Panga ökonomisti Lauri Matsulevitši hinnangul võivad käibemaksu tõusuks valmistuvad kaupmehed püsikaupade hindu tõsta juba novembris ja detsembris. "Kindlasti on suur tõenäosus, et mingite suuremate kaupade, püsikaupade ostu võivad tarbijad ajas ettepoole tuua juba sellesse aastasse. Samas, selle tõttu on ka kaupmehed motiveeritud hinda varem tõstma. Ehk mingi osa sellest hinnakasvust kindlasti nihkub käesoleva aasta lõppu, novembrisse ja detsembrisse," rääkis Matsulevitš. Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Hinnatõus 2. Inflatsioon 3. Toidukaubad 4. Bensiin 5. Diislikütus 6. Kodukulud 7. Käibemaksu tõus [Tekst] Lepik: Euroopa solidaarsuse eest tuleb teatud hinda maksta Riigikogu ratifitseeris täna ESMi asutamislepingu ning Lepik leiab, et see pole liiga kõrge hind solidaarsuse eest, vahendas "Aktuaalne kaamera"."Tõsi, me oleme küll vaesemate riikide hulgas ja toetame tugevamaid, kuid ma usun, et tänane ESMi maht, see solidaarsuse hind on midagi sellist, mis mulle isiklikult vähemalt on aktsepteeritav," sõnas ta.Lepiku hinnangul on ESMi puhul hoopis kaks uut teemat, mida Eestis arutama peaks hakkama. "Kas ESMi suurendada ehk see maht, mis tegelikult täna on, ei ole minu meelest nii Itaalia kui Hispaania päästmiseks piisav. Siin minu vastus oleks pigem ei. Teine hästi oluline teema on tegelikult selles, kas ESM saab panganduslitsentsi. Ehk tegelikult see raha, mis me täna ESMi paneme, kas selle abil võiks justkui raha juurde laenata, mis oluliselt tõstaks meie antud raha riski ja minu arust ka siin on vastus ei," nentis analüütik.Lepik lisas, et paari aasta pärast on võimalik, et mõnes riigis sellised küsimused ka rahvahääletusele lähevad. See aga oleneb suuresti sellest, kas ESMi hakatakse tulevikus muutma. Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. ESM 2. solidaarsus 3. hind 4. Itaalia 5. Hispaania 6. panganduslitsents 7. riski [Tekst] Iirimaa ostab Eestilt 37,5 miljoni euro eest statistilist taastuvenergiat Statistikakaubandus lubab ühel riigil, kes toodab üle enda eesmärkide taastuvenergiat, müüa paberil roheenergia koguse riigile, kes oma eesmärke ei täida. Iirimaa jääb oma taastuveneria eesmärkidest kolme-nelja protsendi kaugusele, riigi kogu energiatootmisest peaks taastuvenergia tootmine moodustama 16 protsenti, kuid tootmine jääb sellele alla, kirjutab The Irish Times. Tehing on optsiooniga veel 500 kuni 1000 gigavatt-tunnile statistilisele roheenergiale. Eestilt ostab riik 37,5 miljoni euro väärtuses statistilist energiat ja Taanilt 12,5 miljoni euro väärtuses. Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Iirimaa 2. Eesti 3. Taani 4. Taastuvenergia 5. Statistiline 6. Energia 7. Optsioon [Tekst] Kohalikud pelgavad Hiiumaale kerkiva meretuulikupargi mõju keskkonnale Planeering määras alad Hiiumaad ümbritsevas meres, kuhu tuulikuid rajada võiks. Kui praegu on maailma suurim tegutsev meretuulikute park Suurbritannia rannikust 20 kilomeetri kaugusele jääv 630 MW võimsusega ja 175 tuulikuga London Array, siis Nelja Energia poolt Hiiumaale plaanitavas Loode-Eesti meretuulepargis oleks 100-160 tuulikut ja selle võimsus oleks 700-1100 megawatti ning see asuks 12 kilomeetri kaugusel rannikust."Hiiumaa kaotaks oma väiksuse võlu. Ta muutuks tööstuspiirkonnaks, siin ei oleks seda rahu ja ilu, mida me oleme võinud nautida," ütles MTÜ Hiiu Tuul esindaja Inge Talts "Aktuaalsele kaamerale". Kuigi tuulikute täpne suurus pole veel teada, kardab osa hiidlasi, et sinna võivad tulla ligi 150-meetrise rootori läbimõõduga tuulikud. Tuulepargi arendaja sõnul on 12-kilomeetrine kaugus enam kui piisav, sest mitmed maismaal asuvad tuulepargid on elamutele kordades lähemal."Et tuulepark, mis asub niisugusest tavalisest tuulepargist 20 korda kaugemal, on liiga lähedal, siis mis ma oskan selle kohta öelda? Selliseid hüpoteese võib püstitada, aga sellel mitte mingisugust tõepõhja ju taga ei ole," kinnitas tuulikupargi arendaja 4Energia juhatuse esimees Martin Kruus. Konkreetseid tõendeid selle kohta, et nii suur tuulepark mõjub inimeste tervisele negatiivselt ka nii kaugelt, ei ole. MTÜ Hiiu Tuul on aga pigem skeptiline ning ei soovi, et Hiiumaast saaks selles küsimuses katsejänes."Me muretseme sellepärast, et meie keskkond saab kahustatud, meie loodus saab kahjustatud, et rikutakse pöördumatult ära maailmas ainulaadne piirkond," selgitas Talts. Tuulepargi projekteerimise käigus tuleb planeeringu kohaselt teha täiendavad uuringud, mis peaksid andma juba vastused küsimustele, kuidas võivad konkreetset tüüpi tuulikud mõjuda kaladele, lindudele ja ka merel tehtavale radariseirele. "Mina võin praegu kindla veendumusega öelda, et selle planeeringuga on kaitstud nii keskkonnahuvid, Eesti riigikaitse huvid kui ka kõikide hiidlaste huvid," ütles Hiiu maavanem Riho Rahuoja. MTÜ Hiiu Tuul seda seisukohta ei jaga ja selle esindaja kinnitas, et on valmis planeeringu kohtus vaidlustama. Arendaja sõnul oleks projekti maksumus umbes kaks miljardit eurot. Võimalikud investorid ja toodetud elektrienergia kliendid loodetakse leida rahvusvaheliselt turult.   Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Hiiumaa 2. Tuulikud 3. Keskkond 4. Keskkonnahuvid 5. Eesti riigikaitse 6. Hiidlased 7. Investorid [Tekst] Saksamaal tappis robot inimese 22-aastane mees suri hiljem haiglas. Vahejuhtumi juures oli ka teine tööline, kuid tema vigastada ei saanud, vahendas BBC. Tööline oli osa meeskonnast, mis tehase ruumides parajasti uut robotit tootmisliinile paigaldas. Volkswageni esindaja Heiko Hillwig märkis, et pigem oli õnnetuse põhjuseks inimlik eksitus, mitte robot. "Robot on programmeeritud täitma tootmisprotsessi käigus erinevaid ülesandeid. Tavaliselt tegutseb see tehases mingil piiratud alal, tõstab autoosi ja paigaldab neid," selgitas ta. Täpsematest asjaoludest tehase esindaja ei rääkinud ning rõhutas, et hetkel on juhtumi analüüsimine alles pooleli. Saksamaa prokuratuur on juhtumi osas samuti uurimise algatanud. Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Saksamaal 2. robot 3. inimene 4. suri 5. haiglas 6. teine tööline 7. vigastada ei saanud [Tekst] Euroopa Liidu raha voolab põhjast lõunasse Euroopa Komisjon avaldas sügise algul selle kohta võrdluskõlblikke andmeid, mille kohaselt sai EL-i kuulumisest rahaliselt kõige rohkem kasu Ungari, mille netotulud EL-i eelarvest oli 4,67% riigi SKT-st, vahendas Helsingin Sanomat.Kui võrrelda EL-ile makstavat ja ühenduselt saadavat raha, on saajate poolel 16 riiki.Netosaajate hulgas on kõige rohkem uusi liikmesriike, mille majandus on alles arengujärgus. Need on Balti riigid, Poola, Bulgaaria, Slovakkia ja Rumeenia, kuid saavad rohkem kui annavad ka Portugal ja Hispaania.EL-i netomaksjad on põhiliselt Põhja-Euroopa maad. Siiski maksab suhteliselt kõige suurema osa oma majanduse suurusega võrreldes EL-i asutajaliige Itaalia, mille netomaks oli möödunud aastal 0,38% SKT-st.Netomaksjad on ka Belgia, Holland, Saksamaa, Taani, Rootsi, Suurbritannia, Prantsusmaa, Austria, Soome ja Luksemburg.  soome netomaksu osa oli 2011. aastal 0,34% SKT-st. Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Euroopa Liit 2. Ungari 3. Poola 4. Bulgaaria 5. Slovakkia 6. Rumeenia 7. Itaalia [Tekst] Mõne poe kinnipanekust ei pruugi pääseda ka suured ketid Anderson märkis "Vikerhommikus", et kindlasti praeguste ketipoodide koosseisu mõned kauplused langevad kahjumlikuks ja ta usub, et mõne poe sulgemist võime näha. Ta tõi näiteks, et väiksed maapoed juba on tohutu surve all ning mõned neist on juba ka kinni läinud. "Kindlasti võib mõningane korrastumine poodide arvus vähenemise suunas aset leida. Aga keeruline on ennustada, kui palju kellelgi rammu ja vastupidamist on, et see aeg üle elada. Olemasolevad ketid tõenäoliselt uusi toidupoode enam väga ei ava," lisas Anderson. Selver on juba septembrist ühe kokkuhoiumeetmena toimetanud selliselt, et osa poode on avatud tund aega hiljem ja suletakse tunni võrra varem. "Oleme liikunud režiimi, kus üle Eesti on tosin kauplust, mis on veel avatud ka pärast kella 22," märkis ta. Samas tõi ta välja, et kui need kauplused, mis on avatud ka kell 22-23, annavad kolm protsenti käibest, siis suurem mõtlemiskoht on, kas sulgeda kauplused kell 21, kuna sellest tunnist tuleb praegu siiski 5-6 protsenti käibest. "Eestlased on väga õhtuinimesed," ütles Anderson. Rimi Eesti tegevjuht Vaido Padumäe ütles esmaspäeval Delfi Ärilehele, et suurte energiakulude tõttu liigutakse osa kaupluste lahtiolekuaegade lühendamise poole. Padumäe peab lühendatud lahtiolekuaegu üheks kokkuhoiuvõimaluseks. "Võtame arvesse kaupluste asukohti, aga ka müüke. Kaalumisel on eelkõige varahommikused ja hilisõhtused avamisajad. Oleme selles osas hetkel nõu pidamas keskustega, kus Rimi kauplused toimetavad," ütles ta ning lisas, et konkreetsetest poodidest saab rääkida siis, kui kokkulepped on sõlmitud. Kristjan Anderson Autor/allikas: Kirke Ert/ERR Probleem on poekettide jaoks ka see, et kaupluse varasemast sulgemisest säästavad nad mõned põlevad lambid ja mõned teenindajate töötunnid, aga suurem osa kulutekitajaid töötab jätkuvalt edasi. Külmikuid välja lülitada ei saa, kuigi Selveri äriarendusjuhi Andersoni hinnangul sügistalvisel hooajal ei peaks töötama näiteks joogikülmikud. Samuti on Selver hakanud kuumalette varem sulgema, aga see ei mõjuta kuigi palju kogukulu. Ühtlasi tuleb selliste otsuste puhul jälgida klientide käitumist. Suure sammuna kokkuhoiu poole nimetas Selver üleminekut LED-valgustusele, kaupluse tagaruumides võetakse järjest rohkem kasutusele ka liikumisandureid valgustuse reguleerimisel ning samuti on ettevõte piiranud üldvalgustust. "Puhtalt Selveri grupi opereeritavad poehooned on tund pärast sulgemist pimedad," tõi ta näite, lisades samas, et need on väikesed efektid, millega annab mõned protsendipunktid kulu vähendada, aga suurtes mastaapides midagi väga parandada ei anna. Ostjate käitumise muutusest rääkides tõi Anderson välja, et praegu on kõigi aegade suurim kampaaniatoodete käive inimeste ostukorvis. Kalamüük langes vahepeal hinnatõusu tõttu kuni 40 protsenti ja pani kauplejad mõtlema kalaleti mõttekuse üle, aga nüüd paistab juba tunneli lõpus valgus. Kui olulist kallinemist juurde ei tule, siis naastakse lähikuudel suurema kalatarbimise juurde, usub Selveri äriarvestuse juht. Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Kaupluste sulgemine 2. Kokkuhoid 3. Kampaaniatooted 4. Käive 5. Kallinemine 6. Klientide käitumine 7. Kokkuhoiu võimalused [Tekst] Eestlased asutavad Soomes üha enam oma ettevõtteid Eestist et minda Soome ainult ehitajaks või koristajaks, vaid paljud on loonud oma ettevõtte ja pakuvad tööd ka teistele. Kai Vare Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Eestlased 2. Soome 3. Ettevõte 4. Töö 5. Ehitaja 6. Koristaja 7. Tööpakkuja [Tekst] Justiitsministeerium tegi ettepaneku seada piirang laenuandjate sissenõudmiskuludele Justiitsministeerium tegi ettepaneku kehtestada sissenõudmiskulu piirmääraks kuni 500-eurose võla puhul 20 eurot, 501-1000-eurose võla puhul 30 eurot ja üle 1001-eurose võla puhul 40 eurot, kirjutab Eesti Päevaleht. Meeldetuletuskirja suurim võimalik tasu oleks 20 eurot, seda üle 1000-eurose võla puhul, korduvate meeldetuletuste eest ei tohiks nõuda rohkem kui kolm eurot. Tarbijakaitseamet märkis, et vähemalt ühe võlgnevuse meelde tuletava teavituse peaks võlausaldaja saatma tarbijale tasuta ja kirju ei peaks saatma tihedamini kui kümne päeva tagant. Samuti teeb ministeerium ettepaneku, et sissenõudmiskuludes ei oli varem kokku leppida. Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Justiitsministeerium 2. Laenuandjad 3. Sissenõudmiskulud 4. Piirmäär 5. Meeldetuletuskirjad 6. Tarbijakaitseamet 7. Tihedamini [Tekst] Ansip: maamaksu saab kompenseerida tulumaksu protsendi kaudu Ansip ütles riigikogu liikmete küsimustele vastates, et tema isiklik seisukoht on selline, et kohalikele omavalitsustele saamata jäänud tulu tuleks kompenseerida ja suurendada kohalikele omavalitsustele ette nähtud üksikisiku tulumaksu osa, vahendasid ERRi raadiouudised. "Kui praegu läheb üksikisiku tuludest kohalikele omavalitsustele 11,4 protsenti, siis tulevikus võiks see olla 11,720, kui võtta arvesse praegune sisemajanduse koguprodukti maht," rääkis valitsusjuht.Ta märkis, et see protsent võib muutuda, kuna SKT maht muutub. "Aga eesmärk on kogu saamata jäänud tulu ehk siis 16,6 miljonit eurot summa summarum kohalikele omavalitsustele kompenseerida."Riigikogu rahanduskomisjon arutas eile oma istungil Reformierakonna fraktsiooni ja Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud koduomanike maamaksust vabastamise seaduse eelnõu ning tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ja viia see kolmandale lugemisele.Omapoolse vastukäigu tegi täna Tallinna linn, kes tuli välja eelnõuga, mis vabastab pealinlase kodualuse maa maamaksust alates järgmisest aastast kuni 1500 ruutmeetri ulatuses, samal ajal kallineb aga maamaksu määr.Eelnõu kohaselt vabastatakse kodualune maa maamaksust vaid siis, kui omanik selleks avalduse esitab. Kokku puudutab see kuni 180 000 Tallinna koduomanikku. Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Ansip 2. kohalike omavalitsuste 3. tulumaksu 4. kompenseerida 5. tulu 6. tulumaksu 7. protsendi [Tekst] Taanis toodeti 39 protsenti tarbitud elektrist tuuleenergia abil Tuuleenergia osakaal on Taanis 10 aasta jooksul kasvanud rohkem kui kaks korda, vahendas YLE Taani rahvusringhäälingut. Eelmise aasta elektritoodangu kasv on otseselt seotud uute tuulikute kasutuselevõtuga, tuuleolud samal ajal ei paranenud. Jaanuaris oli tuuleenergia osakaal elektritarbimisest lausa 61,7 protsenti, kõige madalam tuuleenergia osakaal oli aga juulis - 23 protsenti. Taani valitsusel on kava, mille kohaselt oleks aastal 2020 pool tarbitud elektrienergiast toodetud tuuletehnoloogiate abil. Selleks, et tuuletehnoloogiad saaksid Taanis veel rohkem kasu tuua, peaks ekspertide arvates aga kasutama tuult ka senisest rohkem toasooja tootmiseks. Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Taanis 2. tuuleenergia 3. osakaal 4. elektritarbimisest 5. kasvanud 6. uute 7. tuulikute 8. kasutuselevõtuga 9. tuuleolud 10. ei 11. paranenud 12. jaanuaris 13. 61,7 14. protsenti 15. kõige 16. madalam 17. juulis 18. Taani 19. valitsusel 20. kava 21. aastal 2020 22. pool 23. tarbitud 24. elektrienergiast 25. toodetud 26. tuuletehnoloogiate 27. abil 28. ekspertide 29. arvates 30. peaks 31. kasutama 32. tuult 33. senisest 34. rohkem 35. toas [Tekst] Palm: Hispaania seisu halvenemine mõjutab Eestit kaudselt Euroala jätkuv ebakindlus on sundinud kõiki majandusanalüütikuid oma prognoose üle vaatama. Nordea prognoosi kohaselt suudab Eesti sel aastal säilitada kaheprotsendist majanduskasvu, vahendas "Aktuaalne kaamera"."Meie peamiste kaubanduspartnerite prognoos on jäänud suhteliselt heaks. See aasta näeme, et kaheprotsendiline majanduskasv on täiesti reaalne ja kui eurokriis ei peaks süvenema, siis on ka siin mõningaid märke võimalusel seda isegi mõnevõrra tõsta," sõnas Palm.Hispaania olukorra halvenemine mõjutaks tema sõnul Eestit kaudselt."Sellepärast, et Hispaaniaga meil otse sellist kaubavahetust ei ole, see mõjutab läbi selle, kui lükatakse edasi suuremad investeeringud," selgitas peaökonomist.Eesti Pank aga tõstis selle aasta prognoosi varasemalt 1,9 protsendilt 2,6 protsendile. Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik märkis, et aasta alguses on Eesti majanduse kasvutempo olnud oodatust kõrgem."Ettevaates oleme jäänud suhetliselt samale seisukohale, et kuigi majanduskasv on kiiresti aeglustunud ja käesoleval aastal jääb 2,6% tasemele, järgmistel aastel ta hakkab mõnevõrra kiirenema ja jõuab pikas perspektiivis kuskil 4% kanti," prognoosis Kaasik.Keskpanga põhistsenaarium tugineb eeldusele, et euroala valitsused astuvad piisavaid samme selleks, et võlakriis ei hoogustuks. Euroopa majandus on tänavuseks seiskunud ja ka järgmisel aastal pole kasvu näha. "Ebakindlust on palju ja vabalt võib ka minna hullemini väliskeskkonnas, siis loomulikult Eesti ei pääse," nentis Kaasik. Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Eesti majanduskasv 2. Hispaania seisukord 3. Euroala ebakindlus 4. Nordea prognoos 5. Eesti Panga prognoos 6. Euroala valitsuste tegevus 7. Vabalt võib minna hullemini [Tekst] Palo järve rand on olnud armastatud suvituskoht Lõuna-Eestis. Suvituskoha lähedal on alustatud aga metsatöödega, mistõttu on tekkinud küsimus missugusena, saab see puhkeala tulevikus välja nägema. Riigimetsa majandamise keskuse Põlvamaa metsaülem Tiit Timberg Need metsad on arvatud siis sellise kõrgendatud avaliku huvi objektiks Nendele metsadele, RMK koostab pikaajaliselt metsamajandamiskavad 10-ks aastaks ja küsimusele, et miks on vaja raiuda, see mets on, on vanaks saanud, on küpseks saanud kohati isegi üleküpseks. Ja need metsad on vaja uuendada, et see mänd siin ikkagi edasi kestaks ja need on aegjärgsed raied. Need ei ole lageraied, mets raiutakse hõredamaks, maapind valmistatakse kevadel ette ja sinna tekib metsa looduslik uuendus. Vana postitee ääres tegutsevad ettevõtjad soovivad, et piirkonna looduslik miljöö ei muutuks. Postide MTÜ juhatuse liige Ott Rätsep. Meie soov oli jah, tõesti, et see kõik säilitataks püsimetsana, võib öelda, et kahe kolmandiku ulatuses RMK meie ettepaneku lükkas tagasi, nii et ühe kolmandiku osas siiski nad nendele nendele eraldistele tõid teatud majandamises muutuse, nende puhul on lootust, et need säilitatakse. Palo järve ääres elav Urmas Roht nendib, et puhkealasid tuleb majandada ettevaatlikult. Ka raie on metsaelus täiesti normaalne tegevus. Küsimus on selles, et et kuna tegemist on, on suhteliselt, et väga külastatava puhkealaga, et, et siis siin tuleks rakendada võib-olla natukese teistsuguseid meetmeid ja need ettepanekud on, on, on ka RMK-le tehtud ja ma pean siinkohal ütlema, et RMK on tegelikult väga paljusid neist arvestanud, et selles mõttes on asi nagu hästi. RMK Põlvamaa metsaülem Timberg, nii et järgmiseks kevadeks, kui inimesed siia tulevad, on pilt selline, et mingit raiejälgi selle puhkala peal ei näe. Korralik tee viib, on parandatud neid tingimusi, mis on vajalik matkaautodele ja Palo järve. Kui armastatud puhkekoht on, on taas kogu oma hiilguses inimeste ees. Raadiouudistele Põlvamaalt Leevi Lillemäe. Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Palo järve rand 2. RMK 3. Metsamajandamiskavad 4. Mänd 5. Uuendamine 6. Postitee 7. MTÜ [Tekst] Soomlased jätsid mullu Eestisse 501 miljonit eurot Kokku tarbisid soomlased mullu Eestis kaupu ja teenuseid 501 miljoni euro ulatuses, vahendab Yle. Soome kaupmeeste liidu küsitlusele vastates nentisid pooled, et Eestisse tõi neid soodsam hinnatase, veel kolm aastat tagasi oli selliselt vastanuid kolmandik. "Hindade tähtsus reisipõhjusena on Eestisse reisijate seas viimase kolme aasta jooksul kasvanud dramaatiliselt. Lisaks märgitakse, et hindade tähendus kasvab veelgi," sõnas liidu peaökonomist Jaana Kurjenoja. Hinnatundlikumad - ja teadlikumad ostavad Eestist enim alkoholi, toitu ja ravimeid, samas viimaste ostmine on aastaga oluliselt vähenenud. Vähenenud on ka jalatsite hankimine Eestist. Alkoralli kõrvale kerkib magusaralliSamas on suurenenud Eestist magusa ostmine, mille edasise kasvu taga nähakse Soome hiljutist otsust tõsta nn magusamaksu. 58 vastanutest sõnas, et ostab Eestist magusat. 80 protsenti ostab Eestist alkoholi, 48 riideid, 42 toitu, 36 tubakat, 23 kosmeetikatooteid ja 18 protsenti lasteriideid. Restorani- ja kohvikuteenuseid kasutab 88 protsenti, hotelle 69 protsenti ja erinevaid spaa-teenuseid 27 protsenti Eestisse reisinud soomlastest. Iga viies käib apteegis, juuksuris või mõnel kultuuriüritusel. Liit nendib samas, et kuigi Eestisse reisimine on oma tipu praeguseks saavutanud, võivad seda siiski mõjutada Soome maksuotsused, eriti selles osas, mis puudutavad alkoholi, tubakat ja magusat. Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Soomlased 2. Eestisse 3. Kaupmeeste liit 4. Reisipõhjusena 5. Hindade tähtsus 6. Hindade tähendus 7. Alkoralli [Tekst] Politseikool sai Paikuse autodroomi ehitusloa, kuid ehituseks veel raha pole Sisekaitseakadeemia esitas Pärnu linnavalitsusele ehitusloa taotluse augustis 2018. Aga kuna kohalikud elanikud hakkasid autodroomi laiendamise vastu aktiivselt võitlema, võrdlesid sealt tulevat müra Audru ringraja omaga ja neile ei meeldinud puude mahavõtmise mõte, tegi planeerimisosakond sisekaitseakadeemiale ettepaneku viia läbi täiendavad mürauuringud ja koostada dendroloogiline uuring, vahendas "Aktuaalne kaamera". Tänavu augustis esitas sisekaitseakadeemia uue projekti. "Igasugused projektid, mis mõjutavad elukeskkonda, võivadki võtta oodatust ja planeeritust rohkem aega. Täna me oleme saanud kvaliteetse projektlahenduse, mis sobib siia keskkonda ja me oleme selle üle õnnelikud," rääkis politsei- ja piirivalvekolledži direktor Kalvi Almosen. "Ehituse algust ei oska ennustada, kuna praegusel hetkel oleme just jõudnud projektiga lõpustaadumisse. Millal ehituseks läheb, kuidas ehitamine saab toimuma, selles osas käivad veel arutelud, et just nimelt siia on seda kõige mõistlikum teha," lisas ta. Ehitusloani jõudmine võttis aega kaks ja pool aastat ja selleks kulus 100 000 eurot. Nii tundub üllatav, et kuigi koolile on Paikusele rajatav autodroom kõige odavam ja käepärasem lahendus õppetöö läbiviimisel, kaalutakse selle asukohana ka Laitse ralliparki ja Väike-Maarja päästekooli. "Meie pigem mõtleme ikka niipidi, et meil on olemas väga kompleksne koht, kus õpetada politseiametnikke, kõiki erinevaid kompetentse, mida on politseinikel vaja, sealhulgas ohutu autosõit, tulirelva kasutamine, seaduste tundmine. See on põhiline eesmärk just nimelt siin, Paikusel seda kompeksi arendada, laiendada," ütles Almosen. Lähiajal ehitamist siiski alustada ei saa, sest eelarves pole selleks raha. Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Politseikool 2. Paikuse autodroom 3. Ehitusluba 4. Võitlus 5. Müra 6. Puude mahavõtmine 7. Dendroloogiline uuring [Tekst] Tallinnas luuakse pool Eesti sisemajanduse koguproduktist Harju maakonna lisandväärtuse osatähtsus Eesti SKP-s on järk-järgult suurenenud, näiteks kümme aastat tagasi, 1996. aastal moodustas Harju maakonna osatähtsus Eesti SKP-s 53%. 2006. aastal järgnesid Harju maakonnale pika vahega Tartu maakond ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 9,8% ja 7,2%. Kolm kõige väiksema osatähtsusega maakonda olid juba mitmendat aastat järjest Hiiu, Põlva ja Jõgeva (osatähtsus SKP-s vastavalt 0,5%, 1,1% ja 1,2%). Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Tallinn 2. Harju maakond 3. Eesti SKP 4. Ida-Viru maakond 5. Tartu maakond 6. Hiiu maakond 7. Põlva maakond 8. Jõgeva maakond 9. Lääne-Viru maakond 10. Saare maakond [Tekst] Eesti Post soovib laiendada finantsteenuste valikut Eesti Posti juhatuse liige Aavo Kärmas kinnitas pressiteates, et finantsteenustel on oluline koht ettevõtte teenuste valikus. "Eesti Posti postkontorite võrgustik on üle kolme korra suurem kui kõikide pankade pangakontorite võrgustik Eestis kokku. See annab hea võimaluse pakkuda pangateenuseid ka pangakontorite sulgemisel.""Viimaste aastate jooksul on pangad sulgenud väikelinnades kümneid kontoreid. Samas on igas Eesti vallas olemas postkontor, kus saab osutada finantsteenuseid, mis on pankade jaoks arvestatav võimalus jõuda maainimesteni," ütles Kärmas. Tema sõnul on ettevõte valmis läbi rääkima nii kohalike kui ka rahvusvaheliste partneritega, kellele võiks huvi pakkuda finantsteenuste osutamine Eesti Posti jaevõrgu kaudu. "Veel sel aastal vaatame üle meie jaevõrgu strateegia ja püüame leida parima finantsteenuste pakkumise lahenduse postkontorites."Täna saab postipangas sooritada maksekorraldusi, teha sularaha sissemakseid, võtta kontolt välja sularaha, kontrollida kontojääki ning saada infot tehingute kohta. Sõlmida saab ka SEB pangalepinguid: avada arveldus- või juuniorkontot, tellida ja kätte saada deebetkaarte, sõlmida arvelduspakettide, internetipanga-, otse- ja püsikorralduslepinguid. Igapäevaseid arveldustehinguid saavad teha kõikide pankade kliendid, SEB Panga klientidele kehtib panga hinnakiri, teiste pankade klientidele lisandub vastava panga ristkasutustasu.Postipanga teenus on kättesaadav 315 postkontoris üle Eesti. Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Eesti Post 2. Finantsteenused 3. Postkontorid 4. Pangakontorid 5. Pangateenused 6. Pangakontorite sulgemine 7. Postkontorite võrgustik [Tekst] USA keelas investoritel Venemaa võlakirjade ostmise USA rahandusministeeriumi teatel ei tohi Vene võlakirju osta enam ka teistelt turgudelt, mis laiendab senist poliitikat, mille järgi olid keelatud ainult uute Vene võlakirjade ostud. Varem ostetud võlakirjade müümise kohustust ei teki, samuti võivad investorid endiselt võlakirju müüa, seni kuni ostja ei ole ameeriklane. Rahandusministeeriumi teatel on uued juhised kooskõlas USA eesmärgiga takistada Venemaa ligipääsu rahalistele vahenditele, mida vajatakse Ukraina vastu sõdimiseks. Vene ettevõtete võlakirjade ost oli juba mõningal määral piiratud, tulenevalt pankadele kehtestatud sanktsioonidest. Siiski on osa investoreid ostnud soodsalt üles Vene firmade võlgu, lootuses nende pealt teenida, kui sõda lõppeb. USA on püüdnud Ukrainasse sissetungi algusest saadik piirata Venemaa juurdepääsu välisturgudele. Eelmisel kuul keelas rahandusministeerium Venemaal kasutada USA finantsasutusi dollarites väljastatud riigivõlakirjade tagasimaksete tasumiseks. See pole esimene kord, kui USA keelab oma investoritel osta riigi võlakirju teistelt turgudelt. Varem on samasugune piirang kehtestatud Venezuela võlakirjadele. Samas Venemaaga seotud piirangud on laiemad, sest puudutavad ka ettevõtteid. Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. USA 2. Venemaa 3. võlakirjad 4. investorid 5. sõda 6. piirangud 7. Venezuela [Tekst] Eelarve puudujääk kujuneb prognoositust umbes poole väiksemaks Rahandusministeerium prognoosis esmalt tänavuseks eelarve puudujäägiks 6,7 protsenti SKP-st. Suvine prognoos korrigeeris oodatava puudujäägi 3,3 protsendi peale. "Viimased kindlad andmed valitsussektori eelarvepuudujäägi kohta pärinevad oktoobri lõpust, mil defitsiit moodustas aastasest SKP-st 1,5 protsenti. Oktoobri hea eelarvepositsiooni põhjuseks on teisest pensionisambast lahkunute makstud tulumaks," ütles rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos. Küll aga ei usu ministeerium, et defitsiit aasta kokkuvõttes nii väikeseks osutub. "Aasta lõpp on tavaliselt toonud arvestatava positsiooni halvenemise, eelkõige seetõttu, et mitmed investeeringud jõuavad kuludesse. Kui prognoosida viimaste aastate põhjal kahe viimase kuu näitaja arengut, võib oodata defitsiiti vahemikus 2,6-3,4 protsenti. Seega on tõenäosus, et näitaja tuleb suveprognoosist parem, aga täielikku kindlust ei ole," lisas Klaos. Investeeringud, mis tulemust mõjutavad, on näiteks riigimaanteede ja õppehoonete ehitamine ning kaitseinvesteeringud. Valitsussektori positsiooni mõjutavad ka kohalike omavalitsuste investeeringud, kuhu on eraldatud kriisimeetmetena täiendavaid vahendeid investeeringuteks nii sel kui eelmisel aastal. Realiseerunud mahud aasta lõpus tõenäoliselt kasvavad. "Tavapärane dünaamika investeeringute tegemisel on, et aasta alguses alustatakse hankeid, millest paljud realiseeruvad aasta lõpuks," ütles Klaos Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Rahandusministeerium 2. Eelarvepuudujääk 3. SKP 4. Prognoos 5. Defitsiit 6. Investeeringud 7. Kaitseinvesteeringud [Tekst] Keskerakonna juhatuse liikme, riigi haldusminister Jaak Aabi sõnul on koalitsioonis üheks suureks küsimuseks laiapindse riigikaitsekulud, mille otsus tuleks teha juba enne lisaeelarve vastuvõtmist. Teine asi on siis lisaeelarve kokkupanemine, selles lepime nüüd kokku. Järgmine nädal, see protsess algab esmaspäeval vaatamata paljus on ju koosneb niikuinii olemas, et ega me ei vaidlusta seda, mis kaitseministeeriumi lauale käinud, seda paketti. Eks see tõsisem vaidlus on endiselt keskmaa õhutõrjeosas, aga me üritame leida seda kukulatud kiiresti. Millistele teemadele aga lisaeelarve läbirääkimised keskenduvad? Laiapindse riigikaitsekulud, siis energiavarustus, julgeolek, energiajulgeolek, siis need kerksuse küsimused erinevates valdkondades, mis puudutavad tegelikult ütleme siis julgeolekukriisi veelgi paremat ettevalmistamist, mis tuleks täita, aga see on ka lisaeelarve või siis ka järgmiste aastate eelarve, nii et need numbrid täpsustavad, et ütleme siis nii, et järgmine nädal hakkame täpsemate teemade numbritega tööle, et leiab teemad, on teada. Millal võiks see eelarve nüüd valmis saada ja ka vastu võtta? Lisaeelarve seal nädalate küsimus, seda ei oska praegu keegi öelda, et rahandusminister tõenäoliselt esmaspäevaks teeb rahandusministeeriumiga tööd ja üritab siis ära koorida selle, millele on siis kiiresti vastuseid vaja ja kui kiiresti me jõuame neil avastada. Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Keskerakond 2. Jaak Aab 3. Riigi haldusminister 4. Koalitsioon 5. Laiapindne riigikaitsekulud 6. Lisaeelarve 7. Energiavarustus [Tekst] Audit kritiseerib maanteeameti autotehingut Auditist selgus, et Põhja regionaalne maanteeamet sõlmis 2006. aastal nelja sõiduauto rendi lepingud. Lepingud lõpetati 2009. aastal enne tähtaja lõppemist ning sõidukid osteti välja. Lepingute ennetähtaegse lõpetamise tõttu tuli välja maksta nii lepingu lõpuni tasuda jäänud rent (sh intressid) kui ka sõidukite lepingujärgne jääkväärtus. Selle tulemusel kujunes kujunes sõidukite lõplik maksumus viiendiku võrra kallimaks nende tegelikust alghinnast. Väljaostu hind oli 495 000 krooni.Riigikontrolli arvates pole maanteeamet, rentides esmalt sõidukeid ja ostes need hiljem enne rendilepingu tähtaja lõppemist välja, käitunud säästlikult.Lisaks tuvastas maanteeameti siseaudiitor, et Ida ja Lääne regionaalne maanteeamet ei korraldanud sõiduautode soetamiseks avatud hankemenetlust. Sõiduautode maksumus kokku käibemaksuta oli mõlemas asutuses ca 1,1 miljonit krooni. Seadus näeb ette, et riigihanke hankemenetluse korraldamise kohustuse maksumuse piirmäär on asjade hankelepingu korral 625 864 krooni. Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Audit 2. Maanteeamet 3. Sõidukid 4. Rendilepingud 5. Väljaost 6. Säästlikkus 7. Hankemenetlus [Tekst] Eesti ettevõte Filter ehitab Leedu suurimat biojaama Lepingu maht on 30,3 miljonit eurot, kirjutas Äripäev.Uus rajatav jaam valmib 2015. aasta kevadel. Filter teostab projekti koostöös Leedu ettevõttega Kauno Energo Remontas.Ehitatav soojusjaam on Elektrenai linna lähistel asuva Leedu Elektrijaama juurdeehitus. Leedu Elektrijaam on pärast Ignalina tuumajaama sulgemist suurim Leedu elektrijaam koguvõimsusega 1955 megavatti. Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Eesti ettevõte 2. Leedu suurim biojaam 3. 30,3 miljonit eurot 4. 2015. aasta kevadel 5. Leedu Elektrijaama juurdeehitus 6. Elektrenai linna lähistel 7. Leedu Elektrijaama [Tekst] Uuenenud Tallinna bussijaam avab homme pidulikult uksed OÜ Tallinna Bussijaam juhatuse liige Andres Osula ütles pressiteates, et bussijaama läbib aastas 3,5 miljonit reisijat, mis teeb sellest kindlasti ühe pealinna olulisema avaliku objekti. "Sel nädalal lõpetasime viimased siseviimistlustööd bussijaama kohvikuosas ja kolmapäevast on reisijate kasutuses ka Eestis uudsed iseteeninduslikud piletiautomaadid," lisas Osula.Bussijaama hoones on istekohti ligi 100 inimesele ning ühes kohvikuga 150-le. Ootesaalis paikneb kolm piletimüügikassat, 4 iseteeninduslikku piletiautomaati, infolett kahe teenindajaga, pangaautomaadid, kohvik, lillepood ja R-kiosk. Kella 05 hommikul kuni kella 01 öösel avatud ootesaalis on võimalik kasutada tasuta traadita internetiühendust. Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Tallinna Bussijaam 2. Uuenenud 3. Avab homme 4. Pidulikult 5. Uksed 6. Reisijad 7. Avalik objekt [Tekst] Tivoli elamurajooni ehitustööd algavad sügisel Ettevõtted sõlmisid lepingu Kadriorus endise lõbustuspargi krundile kerkiva elamurajooni projekteerimis-ehitustööde teostamiseks.Kokku projekteeritakse ning ehitatakse kuus viiekorruselist korterelamut, milles on 146 korterit. Korterelamute suletud brutopind moodustab kokku ligikaudu 15 000 ruutmeetrit, teatasid ettevõtted. Tööde lepinguline maksumus on ligikaudu 13 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Projekteerimistööd algavad 2012. aasta suvel ning ehitustegevus sama aasta sügisel. Kokku on projekteerimis- ja ehitustööde kestuseks 22 kuud. Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Tivoli elamurajooni ehitustööd algavad sügisel 2. Korterelamud 3. Korterite arv 4. Korterelamute suletud brutopind 5. Kokku 13 miljonit eurot 6. Käibemaks 7. Projekteerimistööd algavad 2012. aasta suvel 8. Ehitustööde kestus 22 kuud [Tekst] Eesti Gaas ostab LNG-punkerlaeva 2020. aastal valmiv laev hakkab teenindama Soome lahel seilavaid keskkonnasõbralikke laevu. Punkerlaeva teeninduspiirkonnaks kujuneb Läänemere põhja- ja idapoolsem osa, eelkõige Soome laht. Eesti Gaasi nõukogu esimees Ain Hanschmidt ütles, et mobiilse terminaliga saab ettevõte ära katta Läänemere tähtsamad piirkonnad. Selliseid laevu on praegu liikvel ainult viis-kuus, kuid Eesti Gaasi omast saab kõige moodsam. Laev on võimeline punkerdama nii avamerel kui sadamates tankereid, kauba-, teenindus-, reisi- ja teenistuslaevasid, selle mahutid võimaldavad tarnida klientidele ühekorraga kuni 6000 kuupmeetrit veeldatud maagaasi. Eesti Gaas loodab, et aastas transpordib laev kuni 100 000 tonni veeldatud maagaasi. Tallinki Megastar, mida Eesti Gaas varustab, peaks mahust andma viiendiku. Eesti Gaasi tulevane punkerlaev. Autor: Eesti Gaas Ligi saja meetri pikkuse punkerlaeva ehitab Hollandi firma Damen. Laev valmib järgides äärmiselt kõrgeid ohutusnõuded, paljud juhtimissüsteemid dubleeritakse. Punkerlaev hakkab vastama jääklassile 1A ning teenindama kliente aastaringselt. Eesti Gaasi juhatuse esimees Ants Noot ütles, et ettevõte omab piirkonnas praegu suurimat LNG tarne ja teenindamise kogemust. "Oleme viimastel aastatel välja arendanud eraldi LNG tegevusvaldkonna, teinud üle tuhande LNG truck-to-ship punkerdamise ning maismaalt edasi merele minek on järgmine loogiline samm," lausus Noot. Eesti Gaasi enamusosalus kuulub investeerimisfirmale Infortar, mis omakorda kuulub Ain Hanschmidtile, Enn Pandile ja Kalev Järvelillele. LNG laeva ehitust finantseerib Infortar ning kaasrahastab Euroopa Liit kuni 20 protsendi ulatuses. Eesti Gaas on sõlminud Infortariga pikaajalise lepingu laeva opereerimiseks ning Tallinkiga tehniliseks toeks ja mehitamiseks. Vaata ka pressibriifingut: Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Eesti Gaas 2. LNG 3. punkerlaev 4. Soome laht 5. keskkonnasõbralikud laevad 6. punkerdamine 7. jääklass [Tekst] Euroopa tööstus kannatab odava Vene gaasi lõppemise tõttu Mitmed Euroopa tööstusettevõtted on aastakümneid toetunud odavale Vene maagaasile, mis tuli Nõukogude Liidust kogu Külma sõja perioodi. Gaas liikus probleemideta läände, kuigi ka tollal oli lääneriikide ja Moskva vahel pingeid.   Alates veebruarist, mil Vene väed Putini käsul Ukrainale kallale tungisid, on Venemaa kasutanud enda energiakandjate eksporti lääneriikidesse energiarelvana. Gaasitarned Nord Stream gaasitoru kaudu Saksamaale katkesid sel kuul. Erinevalt Ameerika Ühendriikidest toetuvad Euroopa riikide majandused keskmiselt enam terasetootmisele, keemiatööstusele ja autotööstusele. Analüütikute sõnul võivad mõned energiat palju kasutavad ettevõtted metallitootmise sektorist sulgeda energiakriisi tõttu tõusnud elektrihinna tõttu püsivalt uksed.   Juhul kui energiakandjate hind püsib pikemat aega kõrgena, siis võib see kaasa tuua Euroopas tööstuse taandumise laine. Mitmed Euroopa riigid on jõudnud kokkuleppele USA ja Katariga, et tarnida Euroopasse nende riikide veeldatud maagaasi, kuid see pole sama odav kui oli Vene gaas. Siiani aitas odav Vene gaas Euroopa tööstusettevõtetel konkureerida USA-ga, kel on siseriiklikult palju maavarasid. Kõrged tööjõukulud, tugev töötajate õiguste kaitse ning keskkonnakaitse on Euroopa tööstussektori pannud kehvemasse konkurentsiolukorda võrrelduna USA-ga. Kõrgete energiahindade tõttu peab muuhulgas lõpetama alumiiniumi tootmise Slovakkias asuv Slovalco, mis tarbis pea 10 protsenti kogu riigi elektritarbest. 2023. aasta elektriarve oleks ettevõttele hinnanguliselt olnud 2,5 miljardit eurot. Alumiiniumi tootmise lõpetamise tõttu koondab ettevõte 300 kuni 450 töötajat. Samuti on väetise tootmist 65 protsenti vähendanud Norra ettevõte Yara International ASA, mis kasutab väetise tootmiseks maagaasi. Ettevõtte Madalmaade tehase insenerid on seal asuvat kohalikku väetisetehast ümber ehitamas, et kasutada USA-st, Trinidadist ja mujalt imporditud suurema veesisaldusega ammoniaaki. Saksa terasetootja ArcelorMittal SA sulgeb Bremenis raua sulatamiseks mõeldud kõrgahju ning veel ühe käsnraua tootmise rajatise Hamburgis. ArcelorMittal on Saksamaal vähendanud enda gaasitarbimist juba 40 protsenti võrrelduna mahuga, mida plaaniti aasta alguses tarbida. Ettevõte on asunud ostma terase tootmiseks vajalikku käsnraudu USA-st selle asemel, et seda ise toota. Saksa ettevõtte WV Metalle tegevjuhi Franziska Erdle sõnul vajab Saksa tööstussektor kohest abi, muidu Saksamaa deindustrialiseerub. Euroopa tööstussektori toodangu vähenemine mõjutab tarneahelaid ka teistes sektorites. Võimalikke tarneraskusi kardavad nii auto- kui ka lennundusvaldkonna ettevõtted. Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Vene gaas 2. Odav 3. Nõukogude Liit 4. Külma sõda 5. Saksamaa 6. USA 7. Katar [Tekst] Kultuurkapital hakkab sporti toetama ka jõudsalt laekuvast hasartmängumaksust Seaduse järgi saab kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapital oma eelarve alkoholi- ja tubakaaktsiisi laekumisest. Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa selgitas, et kui nende aktsiiside laekumine ei ole eriliselt kasvanud, siis hasartmängumaksu laekumine on pidevalt kasvanud. "Nüüd, kui me saime kätte rahandusministeeriumi eelarve prognoosid kuni aastani 2028, siis jätkuvalt alkoholi- ja tubakaaktsiisi [laekumine] ei kasva või see kasvab väga vähe. Alates 2026. aastast, kui tuleb uus hasartmängumaksu määrade tõus, tuleb jällegi hasartmängule päris palju lisa," kirjeldas Allikmaa olukorda. "See siis viiski järeldusele, et kui teiste seitsme sihtkapitali vahendid kasvavad päris jõudsalt, siis spordi sihtkapitali eelarve alates 2022. aastast kuni 2028 praktiliselt mitte. Ja selle tõttu me pidasime vajalikuks 0,5 protsenti tubaka- ja alkoholiaktsiisist, mis läheb spordile, kaotame selle jäiga seose ära ja võrdsustame rahastamise alused kõigi ülejäänud seitsme sihtkapitaliga." Kümne aasta jooksul on hasartmängumaksu laekumine praktiliselt kahekordistunud. Statistikaameti andmete järgi laekus aastal 2013 hasartmängumaksust üle 21 miljoni euro. Eelmisel aastal oli see summa üle 48 miljoni. Eesti hasartmängude korraldajate liidu direktor Tõnis Rüütel selgitas, et kasv tuleb hoopis välismaalt. "Lõviosas see maks laekub tegelikult nendelt operaatoritelt, kelle tegevusväli on üle kogu maailma, aga seoses meie mõistliku maksupoliitikaga on nad registreeritud Eestis. Möödunud aasta kaughasartmängude laekumine oli 17,2 miljonit eurot, mis oli praktiliselt kahekordistunud eelmise aastaga võrreldes. Nüüd juba üheksa kuu laekumine on 15,3 miljonit. Prognoosin seda, et see kuskile 19 kuni 20 miljonini aasta baasil laekumine võib tulla. Omakorda kogu hasartmängumaksu laekumine - prognoosin ka umbes kümnemiljonilist tõusu," selgitas Rüütel. Valitsus otsustas eelmisel aastal hasartmängumaksu määra tõsta. Rüütlile teeb selline trend muret. "Suures rahahädas tõsteti ka seda hasartmängumaksu viielt protsendilt eelmisest jaanuarist kuuele protsendile ja 2026. aasta jaanuarist veel seitsmele protsendile. See juba annab tegelikult tagasilööke, et ei ole enam sellist järjekorda meie maksu- ja tolliameti ukse taga, et taotleda siia tegevus- ja korralduslubasid." Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Kultuurkapital 2. Spordi sihtkapital 3. Hasartmängumaks 4. Alkoholiaktsiis 5. Tubakaaktsiis 6. Eelarve 7. Prognoos [Tekst] Eesti Raudtee 8-liikmeline nõukogu alustab tööd teisipäeval Majandusminister Edgar Savisaar ütles Eesti Raadio uudistele, et Eesti Raudtee kaheksaliikmelisse nõukogusse nimetas Rahvaliit  riigikogu liikme Tiit Tammsaare ja ettevõtja Heino Priimägi, Reformierakond riigikogu liikmed Rain Rosimannuse ja Tatjana Muravjova ning Keskerakond Tallinna linnapea Jüri Ratase ja riigikogu liige Tiit Kuusmiku. Nii Rosimannus kui ka Ratas kuulusid ka varem Eesti Raudtee nõukogu liikmete hulka. Lisaks kuuele koalitsioonierakonna liikmele kuuluvad Eesti Raudtee nõukogusse majandusministri sõnul veel rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja asetäitja Marek Uusküla, kes oli ka seni Eesti Raudtee nõukogu liige ning majandusministeeriumi õigusosakonna juhtaja Eva Vanamb.Majandusminister ütles, et Eesti Raudtee juhatus saab olema neljaliikmeline ja tema kinnitusel jätkavad senised juhatuse liikmed, kes pole avaldanud soovi ettevõttest lahkuda. Juhatuse esimees valitakse seniste juhatuse liikmete hulgast ja ta saab volitused üheks aastaks. Praegu konkurssi juhatuse esimehe kohale välja ei kuulutata. Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Eesti Raudtee 2. nõukogu 3. töö 4. liige 5. riigikogu 6. majandusminister 7. Edgar Savisaar [Tekst] Korterimüügi statistika annab tegelikkusest optimistlikuma pildi Majanduses on ärevad ajad ning languses on ka korteriturg. Samal ajal peegeldab statistika hetkel veel sootuks teistsugust pilti. Näiteks müüs Merko tänavu Tallinnas Vesilennuki arenduses, otse Noblessneri kvartali kõrval viie maja jagu kortereid, mille ruutmeetrihind ületab 5000 eurot. Praegu on arenduse kodulehe andmetel müügis veel viimane korter, kus 83 ruutmeetrile paigutatud kolmetoaline elupind maksab 450 000 eurot. Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman rääkis ERR-ile, et uusarenduste puhul tehakse ostukokkulepped harilikult tükk aega enne müügitehingut. Seega vormistatakse praegu tehinguid, mille kokkulepped on tehtud isegi kuni aasta tagasi ning sellel on mõju ka statistikale. Uute korterite tehingute osakaal kogumahus on suurem ja see hoiab hinda näiliselt paigal, ehkki tegelikult on järelturukorterite hind juba mitu kuud langenud. "Laias laastus on järelturul olnud langus kümme protsenti, aga teatud varagruppide puhul tegelikult juba 20 protsenti suvisest tipust. Kui trendijoonis muutub, siis statistika jõuab sellele hiljem järele just selle eelmainitud uusarenduste nihke pärast," nentis ta. Sooman lisas, et kuna proportsioon hakkab kalduma uusarenduste kasuks, võime paaril järgmisel kuul vabalt näha ka statistilist anomaaliat, kus Tallinna korteriomandi keskmine ruutmeetrihind võib isegi tõusta, sest uusarenduste osakaal suureneb ja need on tavaliselt kallimad. "Mida väiksemaks läheb odava kauba osakaal, seda kõrgemaks läheb keskmine hind," selgitas Sooman. Uusarenduste müügitempo aeglustumine hakkab kajastuma alles järgmise aasta statistikas ja mitte esimestel kuudel, vaid aasta keskpaigas, kui viimase rabamise hetkel ehk selle aasta esimeses pooles tehtud uute korterite tehingukokkulepped on vormistatud. "Kõik käib viitega ja siis võib toimuda järsk prantsatus," sõnas Pindi Kinnisvara esindaja. "Tegelikult on turg juba ammu omas mahlas toiminud, aga siis tuleb statistika järele." Soomani sõnul oli tehinguaktiivsus Eesti linnades novembris võrreldes eelmise aasta novembriga 35 protsenti langenud ning kui varem moodustasid uusarendused veidi üle 10 protsendi tehingutest, siis nüüd juba 30 protsenti. See omakorda tähendab, et järelturu maht on üle Eesti langenud 35 protsendist rohkemgi. Soomani sõnul on küsimus selles, kas see on alles algus. "Hinnad on juba kuni 20 protsenti alla tulnud. Talvised küttekulud ei ole veel tulemagi hakanud. Inflatsioon paneb sama lauluga edasi, kodulaenumaksed suurenevad, euribor oli täna juba üle 2,6 ja läheneb jõudsalt kolmele," loetles ta. "Vaatasin ka ajalugu, kuidas eelmisel korral jahtumine toimus. Ega kolm protsenti pole müstiline lagi ja kui raha hind on kallimaks läinud, inimesed maksavad kallimaid kommunaale, toidukorv on kallinenud ja palgad järele ei tule, siis inimeste ostuvõime on nii palju langenud, et kodu vahetamine lihtsalt lükataksegi edasi," lisas Sooman. Inimesed lükkavad korterivahetust edasi Arco Vara Kinnisvarabüroo tegevjuht Elari Tamm ütles, et praegu oleks 5000-eurose ruutmeetrihinnaga korteritele ostjaid leida kindlasti raskem, sest uusarenduste huvilisi on palju, aga puudub kindlustunne neid osta. "Mida tänased ostjad teevad – nad pigem lükkavad ostu edasi," oli ta ametivennaga sama meelt. Tamm tõi välja, et sageli tuleb inimestel uue kodu ostmiseks vana elamispind maha müüa, aga kui see asub vanemas hoones ja näiteks "mägedel", siis need kinnisvarahinnad on praegu uusarendustest rohkem pihta saanud ning selle hinnaga, mida on oodatud, tegelikkuses müüa ei saa. "Ühel hetkel peab müüja otsustama, kas tahab istuda oma kalli hinna otsas või hakkab alla tulema," lisas ta. Mis aga kinnisvaraturul edasi saab, on Tamme sõnul raske prognoosida: kuni majandus toimib, ei kao huvi kinnisvara müüa ja osta. Tema hinnangul oleme põhjale lähedal või põhjas ning selle baasi pealt tuleb hakata kosuma. Samas ei olnud ta sedavõrd optimistlik, et seda kosumist lähitulevikult oodata. "Kui kaua põhi kestab, ei tea," lausus ta. "Kui sõda läbi saab, on üks asi ja kui tarneahelate mured lahendatakse. Kinnisvaraturg on ju üldine osa majandusest, mitte eraldiseisev üksus." Vanemaid kortereid võib laviinina müügile tulla Sooman prognoosis, et palju uusarendusi pole enam juurde tulemas ja kuna pakkumine on väike, pole müügiga suurt probleemi. Kehvem on aga olukord järelturul: kui majanduse olukord peaks halvenema, võib neid kortereid laviinina müüki tulla. Peamine on tema sõnul tööhõive – kuni inimestel on tööd, ei juhtu midagi hullu ja maandumine on pehme. "Kui tööturul hakkab käsi üle jääma ja inimese hakatakse massiliselt koondama, siis jõuame kiiresti samasse olukorda, kus olime 2009. aastal. See on see, mida kõik praegu pingsalt jälgivad, et mis saab tööturul," lausus Sooman. Ehkki 5000-eurose ruutmeetrihinnaga kinnisvara ostavad reeglina jõukad inimesed, keda turu ajutised tõusud ja langused ei huvita, on Soomani sõnul lõviosa kinnisvara ostjaskonnast siiski noored pered, kes soetavad korteri laenuga. Nemad on praeguses olukorras kallima kinnisvara ostmisel mängust väljas. "Pangad vaatavad inimeste maksevõimet hoopis uue pilguga, omafinantseeringust ei pruugi enam piisata, sest vana vara väärtus on langenud," sõnas Sooman. "Kui enne suutsid laenu teenindada mingi valemi järgi, siis täna sama suurt laenu enam ei suuda, sest euribor ja jooksvad kulutused on kasvanud." Nii Tamm kui ka Sooman olid seda meelt, et arendajate jaoks on praegune aeg hea planeerimiseks, projekteerimiseks ja uutele trendidele mõtlemiseks. Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Majandus 2. Korterimüük 3. Uusarendused 4. Järelturg 5. Tarneahelad 6. Tööturul 7. Kinnisvaraturg [Tekst] Gaasimüüjad kaaluvad veebruarist hinna langetamist Detsembris maksab Eesti Gaasi ja Alexela kodutarbijatele gaasi kuupmeeter 75 senti, novembri lõpus teatasid ettevõtted gaasi hinna languse taustal jaanuari algusest ka kodutarbijatele hinna langetamisest 60 sendile. Viimase hinnalangetuse ajal maksis gaasi megavatt-tund börsil veidi üle 40 euro, praeguseks kaubeldakse Hollandi gaasibörsi TTF tulevikutehingutega hinnatasemel veidi üle 30 euro. Alexela kommunikatsioonijuht Maria Tiidus sõnas, et kui praegune hinnatase püsima jääb, alaneb suure tõenäosusega ka veebruarikuu gaasi hind. "Jaanuarikuu hind enam ei muutu, sest gaasimüüja peab võimalike hinnariskide maandamiseks fikseerima hinna vähemalt 30 päeva enne uue kuu algust," ütles Tiidus, lisades, et hinnaga seotud riskideks valmis olevad kliendid võivad sõlmida börsihinnaga paketi lepingu, kus kajastuvad koheselt ka gaasi hinna kõikumised. Eesti Gaasi kommunikatsioonijuht Kersti Tumm ütles, et ettevõte jälgib turuhinna muutusi ning kui see püsib tänasel tasemel, saab hinda veebruariks langetada. Konkreetsed otsused selle osas teeb ettevõte kuu lõpus. "Turuhinda mõjutab praegu eelkõige ilm. Euroopas on ajaloolisest keskmisest olnud veidike soojem ning ka jõulude ajal oodatakse väga sooja ilma - see vähendab nõudlust. Teine põhjus on jätkuvalt mahutid - need on endiselt viimase viie aasta kõrgeimatel tasemetel," sõnas Tumm. Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Gaasimüüjad 2. Hind 3. Kodutarbijad 4. Börs 5. Holland 6. TTF 7. Tulevikutehingud [Tekst] Riigi kärpeplaan raskendab taastuvenergiaprojektide rahastamist Taastuvenergia tootjate kinnitusel pole nad vastu toetusemäärade ülevaatamisele uute investeeringute jaoks, kuid seniste toetusmääradega arvestades rajatud jaamade toetuste kärpimine riivab rängalt õiguskindluse põhimõtet, vahendas "Aktuaalne kaamera". Riigi kavatsus seniseid lubadusi tagantjärele ümber vaadata on juba muutnud uute investeeringute tegemise keerulisemaks. "Ka kuulujuttudel on tagajärjed. Poolteist aastat käinud võitlus taastuvenergia toetuste ümber on tekitanud olukorra, kus Eesti projkete ei tehta. Fortumil on hulga taastuvenergia projekte käsil Lätis, Leeedus, Poolas, Soomes, Rootsis, aga täna on Eesti projektid kõrvale tõstetud," nentis Fortum Eesti juhataja Margo Külaots. Toetuste tagantjärele vähendamise eest on Eestit hoiatanud ka Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, kes osaleb Eesti energeetikas taastuvenergiainvesteeringuteks loodud investeerimisfondi Freenergy ühe aktsionärina. Panga hinnangul on kahju Eesti investeerimiskeskkonna mainele juba tehtud, ja seda mitte toetuste vähendamise, vaid just tagantjärele vähendamise kavaga. "EBRD asi pole öelda, milline peaks olema toetuse määr. See on iga euroliidu valitsuse enda otsus ja selge on, et need määrad ka muutuvad," ütles EBRD energeetikavaldkkonna vanempankur Grzegorz Sielinski.Ta lisas, et toetuste muutmist on nähtud ka riikides nagu Saksamaa või Hispaania ja see on igati loomulik. Oluline on, et säärased muutmised ei kahjustaks juba tehtud investeeringuid, kus raha on kulutatud arvestades toona kehtinud toetuste süsteemi.Majandusministeerium on kinnitanud, et peab praeguseid toetusi ülemäära heldeks ning maksumaksja peaks toetuse kinni maksma vaid ulatuses, mis vajalik 25% taastuvenergeetika osakaalu saavutamiseks Eesti energiatarbimises. Täna ministeeriumi energeetikaametnikud "Aktuaalsele kaamerale" kommentaare anda ei saanud. Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Taastuvenergia 2. Toetused 3. Investeeringud 4. Kärpeplaan 5. Õiguskindlus 6. Investeerimiskeskkond 7. EBRD [Tekst] Eesti esindajad on Cannes'is sõlminud olulisi lepinguid See hõlbustab riikidevahelist filmide kaastootmist ning Balti filmide nähtavamaks muutmist nii Baltikumis kui ka kogu maailmas, vahendas "Aktuaalne kaamera". Samasugused koostöölepingud on juba Skandinaavias ja Balkanimaades. Ka Läti ja Leedu tähistavad 2018. aastal Eesti Vabariigi sajandat juubelit filmikavadega ning vastastikuse koostöö lepingu alusel hakatakse filme kaastootma ja levitama. Balti riikidel on Põhjamaade eeskujul plaanis luua ka ühine filmi- ja teletööstust toetav kaastootmisfond. Heaks näiteks Balti riikide ühisest filmiprojektist on Baltimaade minevikku käsitlev "Seneca päev", mis tänavu kinodesse jõuab. Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Eesti 2. Cannes 3. Leping 4. Film 5. Balti 6. Riik 7. Filmikava [Tekst] Maailmas on tänavu oodata rekordilist nisu- ja riisisaaki Eelmise aastaga võrreldes peaks kogusaak tulema 1,5 protsenti suurem, ehkki ka eelmine aasta oli väga saagikas. Suur saak kasvatab laovarusid ja lööb hinda alla. FAO hinnangul peaks kogu toiduimpordi väärtus alanema 11 protsenti dollarivääringus, see hõlmab põhiliselt teravilja- ja loomakasvatussaadusi. Hea nisusaagi saavad India, USA ja Venemaa. Riisisaak suureneb nii Aasias kui ka Aafrikas. Chicago börsil on nisu ja maisi tähtajatehingute hinnad tänavu langenud üle 16 protsendi. Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Nisu- ja riisisaak 2. Kogusaak 3. Laovarud 4. Hindade langus 5. India, USA, Venemaa 6. Aasia, Aafrika 7. Chicago börs [Tekst] Paljudes veekeskustes tõi sügis kaasa kallima piletihinna Kui elektri hind suvel rekordeid lööma hakkas, avaldasid paljud veekeskused muret hüppeliselt kasvanud kulude pärast, sest kui kontorid saavad sisetemperatuuri langetada, siis jahe ujula ja külm basseinivesi jätaksid veekeskused ilmselt kiiresti külastajateta. Nüüdseks kajastub kulude kasv ka hindades: paljud veekeskused on sügisel piletihindu tõstnud ja hinnakasv jääb keskmiselt kümne protsendi juurde. Laulasmaa spaa tõstis piletihindu alates 17. oktoobrist ning veidi lühendati ka avamisaegu. Spaa tegevjuht Anne Mallene ütles ERR-ile, et varem nad tänavu hindu tõstnud ei ole ning praeguse sammu põhjuseks on üldine hinnatõus, ennekõike aga energiahinna kallinemine. Perepileti hind jäi Laulasmaal samaks, üksikpiletite hind kasvas aga kümne protsendi võrra. "Kõige rohkem mõjutab loomulikult elekter, sest augusti elektriarve oli 4,5 korda suurem kui eelmisel aastal, kuidagi väga suur miinus tuli sellest veekeskuses," tõdes Mallene. Veekeskuse avamisaega pühapäevast neljapäevani lühendati tunni võrra, sest neil päevadel käib põhiosa kliente ujumas kohe pärast tööpäeva ning kella 21-22 vahel oli külastajaid nagunii vähe. Spa Tours OÜ-le kuuluvad Tallinna Viimsi Spa, Atlantis Aquapark ja Ring Spa ning Grand Rose Spa hotell Kuressaares ja Meresuu spaahotell Narva-Jõesuus. Ettevõtte juhatuse liige Kalle Kuusik ütles, et neil on piletihind tõusnud keskmiselt viis kuni kümme protsenti, kuid perepiletite maksumust ei ole muutnud ka nemad. "Oleme proovinud hoida perepiletite hindu võimalikult madalal, et ka paljulapselistel oleks võimalust tulla. Paljulapseliste perekaardiga saab veel eraldi soodustust nii Õismäe kui Viimsi spaas ning Meresuu ja Grand Rose spaas," lisas ta. Viimsi spaas on hommikul kella 12-ni kaks sauna varasemast vähem avatud, kuid muid muudatusi pole energiasäästu nimel tehtud. Rakvere Aqva Spa tõstis samuti tänavu sügisel hindu. Keskuse juhi Roman Kusma sõnul jäi hinnatõus alla 10 protsendi. Vee- ega õhutemperatuuri või avamisaegu nad muutnud ei ole. "Hinnatõusu põhjuseks on ikka inflatsioon – energiahinnad, palgatõusud, kõik on tõusuteel," lausus ta. "Veekeskuse hinnatõus on vägagi energia kallinemisest tingitud, aga kui energia hind on tõusnud kordades, siis piletite hinda ei saa kordades tõsta. Pead jälgima, et inimesed ikkagi oleksid võimelised teenust tarbima." Pärnus asuvate Estonia spaahotellide müügi- ja turundusosakonna juhi Kairi Jõekääru sõnul võtsid nad Medical hotelli spaakeskuses alates 1. oktoobrist kasutusele üldse uue hinnastamissüsteemi. Hind ei tõusnud kõigil kellaaegadel, aga muutus hinnastamise loogika. Näiteks ei ole enam eraldi hinda hommikusaunade ja ujumise jaoks, vaid hind on nädala sees 16 ja nädalavahetusel 24 eurot sõltumata kellaajast. Ettevõte alles jälgib, kuidas kliendid selle vastu võtavad, sest muudatus on värske. Samasse ketti kuuluva Estonia Resort hotelli spaakeskuses tõsteti Jõekääru sõnul veidi hindu juba suve teisel poolel. Külastajaid kõrgem hind tagasi ei kohuta Külastajate arvu kohta märkis Spa Tours OÜ esindaja, et nende spaades on see viimasel kahel kuul isegi kasvanud. Kalle Kuusik oletas, et pigem ei hakka inimesed üksi kodus sauna tegema, vaid soodsam on minna spaasse. "Loodan, et rohkem hinnad ei tõuse," ütles ta tulevikust rääkides. "Räägitakse pigem hindade pidurdumisest ja loodetavasti see nii ka on, samamoodi on ka elektri hinnaga," sõnas ta. Ka Laulasmaal ei ole hinnatõus seni spaakülastajate arvu mõjutanud. Mallene sõnul saavad inimesed aru, et see on paratamatu. "Loodame, et läheb kergemaks. Praegu on raske meil kõigil – peredel, töökohtadel. Veekeskus on hästi energiamahukas, osa keskuseid on ka temperatuuri muutnud, nii basseinivees kui ka üldist, aga meie pole seda teinud ja meil on ikka tavabasseinis 28 ja lastebasseinis 32 kraadi, sellepärast meil pisikeste lastega käiakse," lisas Mallene. Rakvere Aqva Spa juht märkis, et kuna äsja oli koolivaheaeg, ei saa selle järgi muutust hinnata, kuna vaheaegadel on inimesi alati palju, aga lähikuud näitavad hinnatõusu mõju selgemalt ja tõehetk saabub ilmselt uue aasta alguses. Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Sügis 2. Hinnatõus 3. Elektrihind 4. Avamisaeg 5. Piletihind 6. Külm 7. Temperatuur [Tekst] Liive: meie energiajulgeolek ei ole tagatud "Energiajulgeoleku puhul on tähtis aru saada, millest me räägime. Energiajulgeolek ei võrdu ainult elektrijulgeolekuga. Kogu energia tarbimisest Eestis moodustab elekter vaid 20%," selgitas Liive intervjuus "Terevisioonile"."Kolmandik sellest energiakasutusest moodustab vedelkütused. Selle me tänasel päeval praktiliselt impordime. Ka gaasi osa on päris suur, mis soojuse tootmiseks läheb. Nii et enamus energiast, mis Eestis tarbitakse, ikkagi impordime," märkis ta."See on ka põhjus, miks me nii palju panustame põlevkivienergeetika ja põlevkivist ka vedelkütuste tootmisele." Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Energiajulgeolek 2. Elektrijulgeolek 3. Vedelkütused 4. Gaas 5. Põlevkivienergeetika 6. Põlevkivist vedelkütuste tootmine 7. Impordime [Tekst] Streigi tõttu oodatakse massilist Lufthansa lendude tühistamist Bloombergi andmetel algab streik Eesti aja järgi kell 15.00. Lufthansa sõnul puudutab pardameeskondade streik umbes 37 500 reisijat ning 10 protsenti kõikidest nende lendudest. 6. novembrist kuni 12. novembrini toimuv streik ei mõjuta ettevõtte teatel Lufthansa CityLine'i, Germanwingsi, Eurowings, Air Dolomiti, Austrian Airlinesi, SWISS-i ja Brussels Airlines'i lende. Need toimuvad vastavalt lennuplaanile. CWT soovitab reisijatel enne lendu kontrollida lennuplaani ja oma lennu staatust. Infot tühistatud lendude kohta leiab Lufthansa kodulehelt. Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Streik 2. Lufthansa 3. Reisijad 4. Lendude tühistamine 5. Pardameeskond 6. Lufthansa CityLine 7. Lennuplaan [Tekst] Elroni rongid ei suuda tipptundidel 2+2 reeglit tagada Kui palju inimesi korraga rongis sõidab, sõltub Elroni juhatuse esimehe Merike Saksa sõnul paljudest asjaoludest: nädalapäevast, kellaajast ja suunast, kuhu nad sõidavad. Eriolukorra ajal on aga ka täituvuse prognoosimine ja selle järgi veeremite komplekteerimine keeruliseks muutunud. "Kui me vanasti – või no veel mõni kuu tagasi – suutsime suhteliselt täpselt ennustada, millised rongid meil on väga täis, siis see praegune olukord on ka meile tegelikult natuke ennustamatu. Inimesed ei käitu vanade mustrite järgi, mistõttu me kohati peame reageerima, mitte me ei saa olla proaktiivsed," ütles Saks ERR-ile. Ta kinnitas, et olukorda jälgitakse siiski pidevalt. Sellele vaatamata ei saa 2+2 reegli järgimist rongides tagada. "Meile meeldiks loomulikult, kui nad oleksid seal vähemalt üle ühe istme ehk siis üle 50 protsendi täituvuse me rongidesse kindlasti ei tahaks. Küll aga ei saa me tagada rongides seda 2+2 reeglit, sest see tähendaks meie puhul, et meil üle 30 inimese rongis vaat et ei saakski olla ja me sõidaksime ikkagi väga tühjade rongidega," tõdes Saks. "Aga meile teadaolevalt see 2+2 reegel otseselt ühistranspordile ka ei kehti."  Saksa sõnul sõidavad inimesed praegu rongiga peamiselt tööle ja koju, mistõttu kipuvad just õhtused ja hommikused rongid rohkem täis olema. "Seda on meil ka päris keeruline lahendada, kuna meil päris suuri ronge nii palju ei ole, et me saaksime kõik hommikused ja õhtused väljumised teha alla 50-protsendilise täituvusega, nii et eks me ikka seda nurinat saame, et kohati on rongides rohkem inimesi," tunnistas Saks. Rohkem ruumi kärudele ja ratastele Saks ütleb, et tipptunnipiirangud jäävad jalgratastele ka edaspidi kehtima, küll aga tehakse pingiridade arvelt iseäranis Tallinna lähirongides ruumi lapsevankri, ratastooli ja jalgrattaga reisijatele. "Sellel aastal me katsume jalgratastega sõitjatele rohkem vastu tulla. Me võtame välja mõningaid istmeid, et paremini mahutada ära lapsevankriga, ratastooliga ja ratastega reisijad. Aga seda, et ma saaks lubada, et kõikidel tipptundidel ka rattaga rongi saab, seda paraku selle veeremipargiga ei ole võimalik," ütles Saks. Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Elron 2. Rongid 3. Tipptund 4. Reegel 5. Inimesed 6. Rongisõit 7. Täituvus [Tekst] WSJ: Trumpi meeskond soovib pankade järelevalvet kärpida Trumpi nõunikud ning äsja loodud ja miljardär Elon Muski juhtimise alla antud valitsustõhususe osakonna (DOGE) ametnikud uurisid ajalehe andmetel võimalust kaotada Föderaalne hoiuste kindlustamise korporatsioon (FDIC), vahendas WSJ. FDIC on USA kongressi loodud sõltumatu agentuur, mille eesmärk on säilitada stabiilsus ja avalikkuse usaldus riigi finantssüsteemi vastu, tagades selleks hoiuste säilimine, kontrollides finantsasutusi nende usaldusväärsuse ja tarbijakaitse seisukohast, tagades suurte ja keerukate finantsasutuste kriisilahendusvõime ning hallates pankrotis olevate pankade likvideerimist. . Trumpi nõunikud on küsinud FDIC-i töötajatelt ja valuutakontrolöri büroolt, kas hoiuste kindlustust (OCC) saaks üle tuua rahandusministeeriumisse, teatas WJS, lisades, et iga ettepanek FDIC või mis tahes agentuuri likvideerimiseks nõuab kongressi nõusolekut. Kui ka varasemad presidendid on neid asutusi ümber korraldanud, pole Washington kunagi sulgenud suurt valitsustasandi agentuuri ja harva sulgenud teisi agentuure, nagu FDIC, märkis WSJ. Väljaanne tõdes, et pankade juhid on optimistlikud selle suhtes, et Trump leevendab paljusid eeskirju, mis käsitlevad kapitalireserve ja tarbijakaitset, samuti valdkonna konsolideerumise kontrolli. Kuid FDIC hoiusekindlustust peetakse peaaegu pühaks. Iga samm, mis ähvardaks õõnestada isegi ettekujutust hoiuste kindlustatusest, võib kiiresti pankadest laiali kanduda ja kriisiolukorras klientide hirme süvendada, rõhutas WSJ. Pärast mitme panga ebaõnnestumist eelmisel aastal tekkis klientide seas paanika, kas nende hoiused on väiksemates pankades turvalised. Paljud põgenesid suurimatesse pankadesse, mida peetakse nii tähtsateks, et valitsus ei lase neil kunagi hävida. Sellest ajast peale on pangad nõudnud laiemat hoiuste kindlustuskaitset, et tagada ka väiksemate pankade konkurentsivõime. Trumpi üleminekumeeskond, FDIC, OCC ja rahandusministeerium ei vastanud kohe kommentaaritaotlusele. Trump nimetas kaks ettevõtjat - Elon Muski ja endise vabariiklaste presidendikandidaadi Vivek Ramaswamy juhtima DOGE töörühma, mis hakkab kavandama põhjalikku ümberkorraldust USA valitsuses, mille viimase eelarveaasta kulud olid 6,8 triljonit dollarit. Trumpi sõnul hakkab DOGE tegutsema väljaspool ametlikku valitsust. Pangaregulaatorisse tööle kandideerijaid on intervjueerinud tulevane rahandusminister Scott Bessenti ja DOGE meeskond, öeldakse WSJ aruandes. Miljardär Musk, kellele Trump andis eelmisel kuul ülesandeks valitsuskulusid kärpida, seades ta DOGE kaasjuhiks, kutsus hiljuti üles likvideerima tarbijate finantskaitsebürood. Trumpi nõunikud ja potentsiaalsed kandidaadid valitsusse on arutanud ka plaane ühendada või muul viisil ümber korraldada peamised föderaalpankade regulaatorid: FDIC, OCC ja Föderaalreserv (keskpank - toim.), lisas WSJ raport. Üleminekumeeskonna koostatud teise plaani kohaselt ei ühendatakse FDIC, OCC ja osa Föderaalreservist, vaid ainult üks neist jätkaks pankade järelevalvet, teatas ajaleht viitega ühele asjaga kursis olevale inimesele ja lisas, et teistesse asutustese jääksid ainult töötajad, mis ei täida regulatiivseid ülesandeid. Valitsusest sõltumatus tarbijate finantskaitse büroos (CFPB) võidakse aga senised regulatiivsed ja järelevalveliste ülesannetega töökohad asendada tarbijaharidusega seotud töökohtadega, edastas WSJ. Väljaanne lisas, et iga plaani puhul on tõenäoline töökohtade märkimisväärne kärpimine. Lehe andmeil peaks Trump ka taaskehtestama korralduse, mis muutis mõnede föderaaltöötajate vallandamise lihtsamaks ja mida tuntakse nime all Schedule F. Lisaks kaalutakse ka poliitikate karmistamist, mis võiks sundida riigitöötajaid hõlpsamalt ametist lahkuma. Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. FDIC 2. OCC 3. Föderaalreserv 4. Schedule F 5. Tarbijaharidus 6. Vallandamine 7. Regulatiivne [Tekst] Välisturistide arv novembris kasvas, kuid Vene turiste jäi viiendiku võrra vähemaks Eeskätt tuli kasv Soome ja Läti turistide arvelt, vahendas "Aktuaalne kaamera". Samuti saabus rohkem külalisi Leedust, Saksamaalt ja Suurbritanniast. Kogu aasta jooksul on suurenenud Aasia turistide arv. Detsembris ja eriti jaanuaris annab Vene turistide vähenemine end ilmselt rohkem tunda, arvavad asjatundjad. Majutusettevõtetes peatus 2014. aasta novembris 216 000 turisti, mis on 3% rohkem kui 2013. aasta novembris, teatas statistikaamet täna. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv. Novembris peatus majutusettevõtetes 134 000 välisturisti, mis oli 2% rohkem kui 2013. aasta samal kuul. 48% majutusettevõtetes peatunud välisturistidest saabus Soomest, 17% Venemaalt ning 7% Lätist. Võrreldes 2013. aasta novembriga on Soome ja Läti turistide arv kasvanud vastavalt 3% ja 16%. Samuti saabus rohkem turiste Leedust, Saksamaalt ja Suurbritanniast. Kogu aasta jooksul on suurenenud Aasia riikidest saabunud turistide arv. Venemaa turiste peatus majutusettevõtetes aga viiendiku võrra vähem kui 2013. aasta novembris. 73% majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus Tallinnas. Soome turistidest 78% ja Venemaa turistidest 64% eelistas Tallinna majutusettevõtete teenuseid. Populaarsuselt järgmine sihtkoht Soomest saabunud turistide hulgas oli Pärnu ja Tartu maakond, kus peatus vastavalt 7% ja 3% majutusteenuseid kasutanud Soome turistidest. Venemaalt saabunud turistide hulgas aga Ida-Viru ja Tartu maakond (vastavalt 15% ja 7% majutusteenuseid kasutanud Vene turistidest). Majutusettevõtete teenuseid kasutas 82 000 siseturisti, mis oli 2013. aasta novembriga võrreldes 5% rohkem. Harju maakonnas peatus 31%, Pärnu maakonnas 17% ja Tartu maakonnas 12% siseturistidest. 55% siseturistidest oli puhkuse- ja 30% tööreisil. Novembris pakkus külastajatele teenust 912 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 19 000 tuba ja 43 000 voodikohta, millest oli täidetud vastavalt 41% ja 31%. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 34 eurot ning oli 2013. aasta novembriga võrreldes kahe euro võrra kallim. Lääne-Viru maakonna ja Tallinna majutusettevõttes maksis ööpäev riigi keskmisest rohkem. Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Välisturistide arv 2. Vene turistide vähenemine 3. Soome ja Läti turistide arv 4. Aasia riikidest saabunud turistide arv 5. Venemaa turistide vähenemine 6. Tallinna majutusettevõtete teenuseid kasutanud turistide arv 7. Siseturistide arv [Tekst] Lobjakas: hädaliste väljaheitmine tähendaks ühenduse lõppu Ta avaldas ETV saates "Foorum" veendumust, et euro on targa poliitikaga ekslpluateeritav. "Eurotsoon pole ainult majanduslik küsimus. Eurotsoon loodi poliitilise integratsiooni lootuses. Lõunaosariikide väljalükkamine tähendaks, et ELi mõte kaob," ütles Lobjakas.Saatekülaline rõhutas, et praegu eurotsoonis tekkinud olukorra taustal on meie valitsus kohustatud selgitama oma tegutsemist teiste abistamisel. "Arvestades, kui kaugel on valimised, siis vlaimnised tuleks selgitama mis on kaalul ja kui suured on võimalused."Majandusekspert Andrus Arrak oli viimasel ajal räägitud Euroopa Ühendriikide idee suhtes skeptiline. "Hea on peres olla, kui probleeme pole, aga kui need tekivad, siis minnakse laiali." Praegune olukord eurotsoonis meenudab tema sõnul klassiruumi, kus tagapinkides istuvad kõurikud, kellel kodutöö tegemata, kuid eespingis olijatel pole midagi parata ning õpetaja aur läheb ääremaade utsitamisele. Arraku arvates võiks Eesti Kreekale ja Portugalile kulutatavaid summasid suunata parem siinse arengu hüvanguks. "Selle asemel et toetab kreeklaste minevikku, tuleks toetada eestlaste tulevikku. Asi on põhimõttes."Tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepik märkis, et eurotsoonis peab olema solidaarsus, aga kuskil peab olema abistamisel piir - näiteks piir SKP-st. "Kui pakett on 440 miljonit, siis reaalne vajadus võib ulatuda tegelikult triljonitesse," oli ta skeptiline.Ka Lepik leidis, et riikidel tuleb kohanduda halvemate oludega. Neil, kes ei suuda kohanduda, tuleks euroalast väljuda ja alustada uut elu. Samas möönis ta, et see tekitab näiteks kultuurilisi probleeme. Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Lobjakas 2. Eurotsoon 3. Poliitiline integratsioon 4. Lõunaosariikide väljalükkamine 5. ELi mõte 6. Valimised 7. Klassiruum [Tekst] Riigisekretär lasi kliimaseaduse eelnõu auklikuks Euroopa Liidu kliimaseadus on seadnud eesmärgiks kliimaneutraalsuse saavutamise aastaks 2050 ja vahe-eesmärkidena kasvuhoonegaaside vähendamise 55 protsendi võrra aastaks 2030 võrreldes 1990. aastaga. Tulenevalt Euroopa Liidu kliimaseadusest seatakse aastaks 2040 vahe-eesmärk, mis on veelgi ambitsioonikam – Euroopa Komisjon on selleks pakkunud kuni 90 protsenti kasvuhoonegaaside vähendamist võrreldes 1990. aastaga, selgitas riigisekretär Peterkop. Riiklikul tasandil on Eesti kohustus vähendada aastaks 2030 heidet jagatud jõupingutuste määruse sektorites 4,7 miljoni tonni CO2 ekvivalendini ehk –24 protsenti võrreldes 2005. aasta tasemega, kuid kliimakindla majanduse seaduse eelnõuga seatud eesmärkide põhjal oleks heide aga 4,9 miljonit tonni CO2 ekvivalenti ehk –20 protsenti võrreldes 2005. aasta tasemega. Peterkop täheldas, et kui Eesti kokkulepitud eesmärki ei saavuta, tuleb riigil puuduolevad ühikud osta heitkogustega kauplemise süsteemist. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoris on Eestil kohustus aastaks 2030 vähendada kasvuhoonegaaside heidet või suurendada sidumist 434 kilotonni CO2 ekvivalenti võrreldes 2016.–2018. aasta keskmisega. Riigisekretär märkis, et kliimaseadusega seatava LULUCF-i sektori eesmärgi saavutamine on kaheldav, sest raiemahtu ei kavandata vähendada ja pakutud põhiline lisameede on puidu suurem väärindamine mahuga kolm miljonit tihumeetrit aastas. "LULUCF-i sektori 2030. aasta eesmärgi saavutamata jäämine seab samuti ohtu plaani kompenseerida jagatud jõupingutuste määruse sektorites tekkivat ühikute puudujääki. Kui Eesti nimetatud Euroopa Liidu kliimaeesmärke aastaks 2030 ei saavuta, tekib sellest kulu riigieelarvele," kirjutas Peterkop. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tasandil on Eesti liitunud Pariisi kokkuleppega, mis seab eesmärgiks hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõusu tuntavalt allpool kahte kraadi võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega ning püüda piirata temperatuuri tõusu 1,5 kraadini võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega. Riigisekretär juhtis tähelepanu, et ajavahemikul veebruarist 2023 kuni jaanuarini 2024 ületas üleilmne keskmine temperatuur tööstusrevolutsioonieelset taset juba 1,5 kraadi võrra ning et keskkonnaagentuuri andmetel on Eestis keskmine õhutemperatuur viimase saja aasta jooksul tõusnud maailma keskmisest isegi kiiremini ehk umbes 1,5–2 kraadi. "Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu järgi on lühemas perspektiivis, kuni aastani 2030, eesmärkide suhtes tehtud mööndusi – eelnõu seletuskirja kohaselt ei ületa kasvuhoonegaaside heitkogused 2030. aastaks 2022. aasta taset, mis tähendab, et Eesti on vähendanud heitkoguseid vähemalt 59 protsenti võrreldes 1990. aastaga. Samamoodi on heitkoguste tase märkimisväärselt suurem juba kokku lepitud tasemest 2035. aastal, 71 protsenti võrreldes 1990. aastaga. Lisaks puuduvad seaduses täielikult valdkondlikud 2050. aasta eesmärgid, mis seab seaduse tõsiseltvõetavuse kahtluse alla," sõnas Peterkop. Samuti märkis riigisekretär, et Pariisi kokkuleppe ja Euroopa Liidu kliimapoliitika aluseks on teaduslikud andmed, mis näitavad, et kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise tempo peab olema kiire, et vältida katastroofilisi tagajärgi, kuid eelnõus puudub piisav teaduslik põhjendus, miks seatud eesmärgid on võrreldes Euroopa Liidu üldise tempoga sedavõrd tagasihoidlikud. Riigikantselei leidis, et eelnõu ei ole kooskõlas ÜRO ja Euroopa Liidu tasandil kokku lepitud eesmärkidega ka valdkondlike ja vahe-eesmärkide tasandil ning et see tuleb viia nendega kooskõlla. Eelnõu keskendub peamiselt tulevikutehnoloogiatele, jättes kõrvale praegused ja juba kättesaadavad lahendused, mis on Euroopa Liidu kliimapoliitika põhielementideks, märkis Peterkop. "Kuigi innovatsioon mängib olulist rolli kliimaneutraalsuse saavutamisel, on kriitilise tähtsusega, et kiirete tulemuste saavutamiseks tuleb keskenduda ka juba olemasolevatele tehnoloogiatele ja meetmetele, mida saab kohe rakendada. Innovatsioon vajab küll tugevat raamistikku, kuid kogu kliimapoliitika ei saa sõltuda üksnes tehnoloogia arengust, mis võib osutuda aeglasemaks või kulukamaks kui algselt prognoositud. Euroopa Liidu kliimapoliitika rõhutab vajadust maksimaalselt rakendada juba olemasolevaid tehnoloogiaid ja meetmeid, et saavutada kiireid ja kulutõhusaid tulemusi," kirjutas riigisekretär. Riigisekretär juhtis tähelepanu, et kliimaseadus ei arvesta biomassi kasutamise vähendamist soojuse tootmisel, mis on ilmselge suund Euroopa Liidu tasandil. "Euroopa Liidu tasandil loetakse kestlikku biomassi küll taastuvenergiaks, kuid puidu põletamisele on pidevalt seatud täiendavaid piiranguid. 2023. aastal vastuvõetud taastuvenergia direktiivi muudatusega seati siht puidu kaskaadkasutamiseks (riiklikele toetusmeetmetele kvalifitseerumisel) ning kehtestati rangemad nõuded maa-aladele, kust tohib biomassi varuda, ning koostootmisjaamadele, mis kasutavad biomassi kütusena. Pikemas plaanis nähakse Euroopa Liidu tasandil küttesektori CO2 vähendamise meetmeteks pigem elektrifitseerimist, heitsoojuse, päikese- ja geotermaalenergia kasutamist," sõnas Peterkop. Samuti rõhutas riigisekretär, et seaduseelnõus ei ole selgelt kindlaks määratud, kellelt ja millisel viisil on võimalik nõuda seatud eesmärkide saavutamist. Lisaks jääb eelnõus määramata, millised on riigi kohustused ja millised tagajärjed kaasnevad juhul, kui seatud eesmärke ei saavutata – need puudujäägid tuleks eelnõu seadusena toimimise huvides kõrvaldada, ütles Peterkop. Riigikantselei märkis ka, et eelnõu toob kaasa märkimisväärse bürokraatia ja halduskoormuse kasvu, sealhulgas strateegilise planeerimise vaatest, rõhutades, et see on vastuolus kehtiva valitsuse prioriteetidega ega arvesta riigieelarve kärbete vajadustega. Veel palus riigikantselei kliimaministeeriumil läbi vaadata kogu eelnõu tekst ja sellega seotud seletuskiri tulenevalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirjast. Sellega seoses tegi kantselei eelnõus paragrahvide kaupa mitmeid konkreetseid muudatusettepanekuid. Riigisekretär märkis, et riigikantselei kooskõlastab eelnõu märkustega arvestamise korral. Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Kliimaseadus 2. Kliimakindla majanduse seadus 3. Pariisi kokkulepe 4. Euroopa Liidu kliimapoliitika 5. Taastuvenergia direktiivi muudatus 6. Biomassi kasutamine 7. Heitsoojuse, päikese- ja geotermaalenergia kasutamine [Tekst] Nõmme ja Lasnamäe prügimajanduses kehtima hakanud vabaturg on toonud segaduse Nõmme elanike hinnangul on aga Jäätmekeskus asunud elanikke survestama, et need suurema valiku asemel endise vedajaga uue lepingu sõlmiks, vahendas "Aktuaalne kaamera". Tallinna Jäätmekeskus saatis Nõmme elanikele teateid jäätmeveolepingu lõppemisest, kus on öeldud, et esmaspäevase riigikohtu otsusega tunnistati kehtetuks Tallinna Jäätmekeskuse ja jäätmevedaja vahel sõlmitud lepingud Nõmme ja Lasnamäe Pae-Ülemiste veopiirkondades. Teenuse jätkumiseks on vajalik leida partner vabaturul tegutsevate vedajate seast. Samas öeldakse, et nende kaudu veoteenust osutanud Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus on nõus prügiveoga jätkama. Jäätmevaldjate liidu juhatuse liikme Tiit Kruusalu on talle jäänud mulje, et kunstlikult tahetakse vabaturule üleminekut takistada. "Klassikaline JOKK, vabaturg. Et võite sõlmida uue lepingu, aga ainult meiega, sest teised ei ole veel täna valmis." Kruusalu sõnul on riigikohtu otsuses sõna selgelt öeldud, et vabaturu olukord rakendub pärast otsus kahe kuu jooksul ja lepingute sõlmimisega ei peaks olema kiire. Tallinna Jäätmekeskuse hinnangul jõustus aga vabaturg päevapealt. "Meie saatsime kõikidele enda senistele kilenidele, kelle kontakt meil on olemas, teavituse sellest olukorrast lihtsalt. Mõningane eelis on tõesti seni seda teenust osutanud ettevõttel, kuna tema sõitis seal nende piirkondes graafiku alusel ringi. Tal on need graafikud olemas, tema oskab klientidega natuke paremini ühendust võtta," ütles Mark. Vabaturg saavutati kahes piirkonnas teise jäätmekäitleja Ragn-Sellsi kaebuse tõttu, kes saavutas riigikohtus lõplikult võidu. Kohtuotsus tunnistas tühiseks jäätmeveo hankelepingud Baltic Waste Managemendiga, mida on seostatud endise abilinnapea Arvo Sarapuuga. Kuna vedaja äpardus veoteenuse osutamisel, anti jäätmevedu neis piirkondades allhanke korras edasi linnale kuuluvale Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusele. Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Nõmme 2. Lasnamäe 3. prügimajandus 4. vabaturg 5. segadus 6. Jäätmekeskus 7. survestamine [Tekst] Ma arvan, Eesti tarbija võidab sama, mida Eesti energia, et me saime juurde ühe võimaluse võimalusele osaleda tähendab tuumajaama ehitusel Leedus, juhul kui osutub majanduselt mõistlikuks ja Eesti tarbija võidab sedasama, tähendab et kui sa majandust mõistlik, siis annab meile parema elektrihinna, noh Eestis, miks just leedumit Soome Soomest, Soomest praegult on viies reaktori ehitamisel kõikvõimsust on ära müüdud kohe algusest peale ja meil täna ei ole Soomes reaalselt võimalus. Soome mõtleb kuuendast traktorist, kui see peaks hakkama realiseeruma, siis kindlasti me oleme huvitatud ka aru saama meie võimalusi seal osalemiseks. Leedul on selgelt praegult pakkuda konkreetne projekt ja südamel siis koos oma Läti ja Leedu kolleegidega tuurime asumegi. Lisaks luuakse töögrupid, mis hakkavad arutama, millist tehnoloogiat kasutada. Ka arutatakse keskkonnakaitselisi aspekte, kuidas jaama ehitust finantseerida. Küsisin Sandor Liivet, kas Eesti energias on üldse olemas spetsialiste, kes tuumaküsimustes suudavad kaasa rääkida. Mis puutub tuumatehnoloogiat, siis ka Eestis on olemas spetsialistid ja me oleme nendega kontakti asunud. Kuid kindlasti plaanime kasutada ka tuumaenergeetika osas nagu väliseksperte, et nende teadmisi ära kasutada. Mis aga võiks saada jaama ehitamisel kõige suuremaks takistuseks? No igas riigis selleks, et tuumajaam rajada ja parlamendi otsust, et selleks, et Leetu ehitada tuumajaam on vaja kindlasti Leedu parlamendi otsus. Ennem kui Leedu parlament hakkab seda küsimust arutama, ongi vaja teha uuringud, tasuvusarvutused olema, selgelt on olemas investorid, kes tahavad seda projekti investeerida just nende uuringutega me praegult ka alustame. Nimeta teksti kohta seitse märksõna tähtsuse järjekorras. 1. Eesti tarbija 2. Eesti energia 3. Leedu 4. Soome 5. Läti 6. Leedu parlament 7. investorid