ol_1998-10-29_6.txt Saatan laimab jehoovatunnistajaid Agnes Kuusi artikkel haiglas surnud jehoovatunnistajate lapsest on suunatud inimestele, kes ei tea tõde. Selle artikli taga pole mitte halastus, vaid vihkamine mõne selle maailma inimese vastu. Mida teab Kuus jehoovatunnistajaist? Eelkõige vihkab ta meie loojat Jehoovat, tema poega Jeesus Kristust ja piiblit. Hitler, Stalin ega isegi Bre¯nev ei suutnud summutada tõde ega Jumalat, kuigi jehovatunnistajaid jälitati ja tapeti. Ammugi siis ei suuda seda Agnes Kuus. Selliseid laimajaid nagu Kuus ootab Jumala kohus Armagedonis ja häving. JURI BOJAROV faiss-sagedamad kood nimetus kogus R Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 9 T Muud teenindavad tegevused 5 Q Haridus 4 85 Haridus 4 J Kirjastamine, ringhääling ning sisu tootmine ja levitamine 3 P Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 3 88 Sotsiaalhoolekanne majutuseta 3 87 Hoolekandeasutuste tegevus 3 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 3 96 Teenindus 3 86 Tervishoid 3 faiss-alguskoodid 94919 Muude usuorganisatsioonide tegevus 1.4519545 85599 Muu mujal liigitamata õpe 1.5267514 58121 Ajalehtede kirjastamine 1.5402632 gpt-5-mini puhastatud koodid 58121 Ajalehtede kirjastamine simplemath - lemma koht kogus võtmesus juri 1 1 885146 agnes 2 2 767126 jehoovatunnistaja 3 3 227110 jehoova 4 1 86518 stalin 5 1 47945 kristus 6 1 33646 hitler 7 1 25124 laimaja 8 1 21793 simplemath - filtreeritud agnes 2 2 767126 jehoovatunnistaja 3 3 227110 ert_30310.txt Tervist, mina olen Urmas Vadi on lugemisaasta 2010. Keda sina viimati lugesid? Küla luges viimati Jon. Aare Pilve looming mõjub minusse aegapidi justkui riivamisi aga lõpuks selgub, et kõik pilveõrnad puudutused on ometi hakanud. Üsna sügaval juuri ajama. Viimati selgus mulle noh, mõnevõrra ootamatult, kui korraldasin selle aasta jaanuaris ajalehe sirp tarvis üht küsitlust. Tegu oli sellise subjektiivse Gallupi ka, kus palusin oma kaastöötajatel nimetada lõppenud kümnendi isiklikku lemmikraamatut mis siis antud ajavahemikul eesti keeles eelistatavalt esmatrükina on siis ilmunud. Palusin osaleda Kaare pilvel kelle minu meelest avar pilk ei võimaldanud lõpuks oma imikute nimistut 10-ni laasida. Kuid kõige muu huvitava kõrval jäi mulle sellest küsitlusest silma, et päris tihti mainiti Aare Pilve enda 2007. aastal kirjastuses tuum ilmunud luulekogunäoline. Alguses üllatas mind, kuid kohe pärast seda üllatas mind hoopis mõnda üllatus. Sest ka mulle tegelikult meeldis raamat väga. Gallupi ka tegelemise hetkel oli see tõsiasi lihtsalt asetunud mälus paljude teiste toredate raamatute kõrvale ja vahele ja ei karanud mälu riiulitest kohe silma. Ma muide mäletan väga selgelt, millal ja kuidas ma Aare Pilve juba tegelikult jah, žanriliselt elamusliku luulekogu esimest korda lugesin. See juhtus meie maamajas Viljandi lähedal Väikse kupli otsas ilusa puhta veega sügava järve ääres. May ehitas mulle tähe ja ümbruse vaatluseks torni ja näengi ennast istumas seal tornis augustikuise pärastlõuna sellises virdavas valguses rüüpama Smorssija lugemas näolisest üht luuletust, kus räägitakse vihmast Viljandis juuli lõpus. Aga on mitmeid põhjusi, miks mulle meeldib Aare Pilve loomelaad ja sealjuuresnäoline eriti noh, üks või siis äkki isegi peamine on puhtalt isiklik ja osalt ka kirjandusväline osalt kindlasti eriti inspireerivalt, nagu öeldakse, intertekstuaalne. Nimelt nad näolise kaanel üht Claude molee maali millele on kirjutatud hispaania keeles Aabrioshos. Ava oma silmad. See on viide ühele mu lemmikloole. Cameron Crowe lavastatud filmile Vanilla Sky, mis on isenesest võimeik hispaania lavastaja Alessandro mena barri filmist Aablerlas sovhoos. Vanilla Sky ripub sisse moneemaal peategelase Davide emsi kodus seinal ja eimis ütleb seal tüdrukule, keda ta armastab. Et tõesti see vanilla karva taevas on monee enda pintsliga maalitud. Vanilla karvapilved sümboliseerivad siis filmis selliseid ebareaalseid unistusi romantilisi kujutluspilte maapealsest täiusest mida siis tarbimise mentaliteet jõhkralt erinevate teenuste ja toodete pähemäärimise ära kasutab. Filmis pakutakse teenust nimega Jussid hõim ehk siis selge uni. Klient külmutatakse süvaunne, kus ta näeb oma elu saalis või siis elu ideaalina igavese täiuse õnnena pideva õnnelik kolevikuna. Muidugi kisuvad asjad sellises kunstlikus seisundis nihu ning Davidil tuleb lõpuks teha otsus. Tahab ta näha edasi oma ilusat und, see tähendab tarbida täiustatud teenust või elada siis päris õlu vaesena inetuna 150 aastat pärast oma armsama surma. David valib viimase und, ei soovi ta enam näha. Ja unenägudele viitab ka Aare Pilve raamatu pealkiri. Kuid tema liigub, osaleb teises suunas rääkides just päris elu paratamatust unenäolisust. Samas on viide vanilla skaalaga ülimalt täpne, sest pilv kirjeldab mäletamist väga detailselt kirjeldab väga detailset mäletamist. Ning sedasi kirjeldatud mäletamine on oma olemuselt vastassuunaline elu maha magamisele elamine ise võib-olla selge uni kui ta mitte mingi veatu toote mõttes mitte mingi kunstlik olevik vaid isiklik poeetiline pilguheit oma ajalisele eksistentsile. Inimene ei vaja selge unenägemiseks mingeid väljaspoolseid abivahendeid, piisab vaid sissevaatest enese mälusoppidesse või nagu ütleb pilv näolises ise, tsiteerin. Ta hakkas ennast meeles pidama. Ta hakkas elama nii et ta võiks ennast mäletada. Tsitaadi lõpp. Mulle meeldib, kuidas pilv poetiseerib sedakaudu argisust ajaliselt kauge argisus pisemgi igapäevane mingil põhjusel mällu talletunud detail muutub korraga poeetiliseks lihtsalt seetõttu et me seda meenutame. Ja nüüd võikski küsida, et kuidas see meenutamine siis õigupoolest käib. Näolisus on koht, kus räägitakse tooridest. Nimetatakse aaret ja põhilist inimlikku küsimust. Ehk siis küsimust olemise sele piiride järele on inimene tema elu kestvuse on selle kestvuse piirid lõpetatus, mis ümbritseb siis kestvuse liivaterapilv kirjutab nii, tsiteerin. Nende asjade ees on mingi loor, mingi pool läbipaistev kate, mida Aare aeg-ajalt oma silmade ees tajub, kuid millega ta siiski nõustumatult lepib. Selle kate taga on maailma lõpp, aga seal on ka lapsepõlve kevaded. Nüüd hilissuvel, kui kevad on juuli, kuumuse ja jaaniehade loori taga tunneb ta, kuidas lapsepõlv ise on loori taga. Ja see loor on õmmeldud silmade avanemisest endast. Ta ei näe enam und, ta silmad on pärani, aga silmade vallakukkumisega rullub kaloor valla tsitaadi lõpp. Siin lõigus on mitu tähenduslikku sõnastust tähendusliku mitte ainult näolise või, või kogu aaria pilveloomingu plaanis, vaid ka inimeksistentsi enda, sügavuste ja, ja kõrguste mõttes. Niisiis küpse vaimselt hilissuvise vaatleja ja tema lapsepõlve vahel on poolläbipaistev katteloor. Nii et loor küll ei kata, aga kindlasti hägustab, moonutab, muudab ähmasemaks. Ometi pole loor läbipaistmatu. Ja samas see loor on õmmeldud silmade avanemisest endast. Siis tähendab, et loor tekib kohe, kui tekib vaatleja muide, sarnane astrofüüsikast tuntud opsus printsiibiga mis suure lihtsustatusega öeldes rõhutab kosmoseruumi ja selles toimunud arenguid sellisena, et mingil hetkel sai lugematute asjaolude kokkulangemisel tekkida kosmoseruumi täpselt selline keemiline ja füüsiline ümbrus, mis võimaldas orgaanilise elu, mis omakorda võimaldas sellise org paanilise eluvormi nagu inimene, kes hakkas kosmoseruumi vaatlema. Baas nimega Linnutee, mis muide sisaldab 10 astmel 11 ehk üle miljardi tähe, millest ühe päikese lähedal asuval planeedil siis seisab. Inimene vaatab taevasse. Ning vaadeldes taevast langeb vaatleja Silmete nii ruumist kui ka ajast loor. Ta näeb, aga mitte piisavalt ja samas piisavalt vähe. See tähendab sama palju, kui ta näeb ammeid Natoga nende varjatust. Ta näeb, et ta nägemisel on piirid. Ta näeb, et ta näeb küll ohtralt sündmusi, aga ta näeb ka sündmuste horisonti mille taha teatavasti ei ole võimalik näha. Vaatlemisega kaasneb Loore Loora vaatleja paratamatu atribuut igasuguse vaatlusega. Looritatus ehk lihtsamalt öeldes paradoks, et nähakse, kuid mitte kõike mitte kaugeltki kõike nähakse kuid uduselt ja vastupidi, alles nägemissoov annab elule sügavuse. Muidugi pole tegu siin tavalise vaatamisega, vaid enda sisse vaatamisega. Sealt enda seest saab avastada oma ajalise oleku, oma piiratud kestvuse. Ning paradoksaalselt on oma lapsepõlve mälestuste Silmete tõstmine ühtaegu nii lähemale toob lähendav kui ka eemaldav. Nii et kasutades pool läbipaistva loorib võrkpilti toob mumeelest pilv hiilgavalt esile igasuguse mäletamise, vastuolulisuse mäletamine toob mäletatava esile. Ta tekitab seose, tõstab inimeses üksteise lähemale mineviku ja oleviku. Aga samas on palju raskem. Noh, kuigi mitte lõpuni võimatu. Sulandada minevikku, kestvamalt olevikku. Sest see juhtunu, mida mäletatakse, jääb igavesti minevikku kinni. Juhtunu tõsiasja saab tuua tagasi ainult mäletaja soov mäletada. Ning igasugune mäletamine on servadest ähmane. Iga mälupilt sisaldab hägusaid piirjooni ja moonutusi. Iga mälupildiga kaasneb teadmine miski oluline ja pildist välja õieti määratlebki, millegi väljajäämine, mälupildi olemuse. Nii et kõigepealt toob mäletamine kaasa teadmise oma ajalisusest ja selle kaudu ka ajalise piiratuse taju. Teiseks aga tähendabki mäletamine üht erilist vaatamist, pärani silmadega vaatamist. Just pärani silmadega vaatamist. Imestavad, igatsevad, unistavad pilguheitu ja pilguhoidu. Kuid teisalt on selle eesaia kulutav loor juskui hõõruks, aeg õrnalt aga üsna järele jätmatult vastu mälu silma vikerkesta olevik kulub minevikuks, jätab pilgu peale oma kulumisjäljed. See toob mulle meelde Walter Benjamini lause. Laps, kes seisab kardinate taga, muutub ise millekski lehvidaksia valgeks kummituseks. Sellest ka mäletamise näolisus. Ehk siis täpsemalt unenäolisus. Isegi. Ja, ja eriti kui mäletatakse argised asju, kui mäletatakse last, kes on peidus aiakardinate taga. Üks näide pilvelt, tsiteerin. Raadios ütleb keegi reipa paritoniga meele ja siis pisut rahulikumalt jahutaja. Seda kuulsin juba köögist õuehäälena see jahutaja hääl õigupoolest loobki esimese silla õue ja köögi jaheduse vahele. Ka mina mäletan seda häält meelejahutaja Dee Dee Dee Dee minu lapsepõlveraadiole köögis, ma istun pühapäeval oma toanurgas diivanil, on vist hiliskevad aguli kevad, sirelid eluda, akendada õitsevad asfaldil on kaks poriloiku, mis meenutavad mulle Hiiumaad ja Saaremaad. Ma mäletan isegi seda maikuu lõpu päikest. Rohututte hoovis krobelist kivimüüri, keldri, ühtaegu niisket jahedat rammusat rammestavat lõhna, tervet seda kauba juurdeveo tänava agulimaailma. Taarapunkt, juurviljakauplus, šašlõki restoran, meie oranž Žiguli null 11. Lisanduvad teised lapsepõlvehääled, Soome telekanalite tunnusmuusika, see ilus meloodia preemia lõpus, seal, kus näidati temperatuure linnades Leningrad alati eelviimane ja viimasena öises tuledesäras Moskva ja nii edasi ja nii edasi. Ning ametikaaslane nende elavate piltide, helide ja lõhnadega kõrvetava teadmine nende kaugusest sellest, et nendeni ei ulatu miski muu, kui vaid minu väetilt mäletab mõte, et Ta elavalt vilksatavad eluhetked tardunud kuhugi minevikku, nendesse ei saa enam tagasi minna. Ja ometi, kui pilv mainib seda meelejahutaja kõlli, olen ma seal. Ma olen aadressil kauba tänav 41. Olen tagasi, olen väike laps ja minu ümber laguneb vaikselt Tallinna agul. Kastanid õitsevad köögis kolistatakse nõudega, kuulen elutoast meie mustvalge teleka häält. Kuigi jah, meie must-valge telekaga seondub mul eelkõige oma esimese kanali jõulukalender ja sedakaudu hoopis talv. Ühesõnaga, see on seesama, mida pilv nimetab ootamatuks, päral olekuks, millest ma enda tagantjärgi eest leian. Aga siin on veel üks haga näolise Aare pilv, peonäolise aare, pilk pole ei kibestunud ega elus olemise piiratuse või ebaõigluse vastu, mässab vastupidi, mulle meeldib väga pilve leplikkus. Tsiteerin niisiis päikese käes kuumaks läinud raadio keset õue pühapäeva hommikul, juunis ja mida mina selle kõige peale selle kõige juures kohal olles teen? Ma ei tee mitte kui midagi, ma tulin õue vaatama, vaadasklema ega tea tegelikult mitte midagi sellest, mis toimub, sest toimuda ei ole midagi, kõik on juba pärale jõudnud ja kadumatut täiuslik hetk mida ei jäeta meelde, vaid, mis on meeles. Raadiomust kast imab endasse päikese pintsust ilmata sellest paremini mängima hakkaks või kaugemaid jaamu leiaks. Ta lihtsalt kuumeneb keset õue, keset mu laps olekut keset pühapäeva hommikut ei oodatud ei ootamatut päraleolekut. Millest ma enda tagantjärgi eest leian. Täielik täiuslik kingitus, mis ei ole mõeldud millegi eest. Olukord, mille absoluutselt ainus mõte on kunagi meelde tulla, meelde tuletada tõsiasi, et ma olen seal olnud selles hetkes, mille mõte on kinkida mulle paarkümmend aastat hiljem pole kümmetki tuhandet päeva puhas tunne. Ma olen seal olnud. Mida rohkemat võiks nõuda sellelt asjaolult, et ollakse olemas olnud tsitaadi lõpp. Ja ma hakkasin mõtlema, kas saabki olla täpsem ütlemisest. Ma olen seal olnud selles selles skii väljundis on ju koos kohal olemine ja selle kohalolemise täielik asumine täisminevikus, see tähendab kohalolu lõpetatus täiel määral. Ja ometi ja vastupidi ei tühista kohalolu, täisminevikku, lisus, kohalolu tõsiasja. Kas saab nii öeldes olla veelgi leplikum oma kestvuse ja piiratuse suhtes? Ma olen seal olnud siis öeldakse välja ja kuigi nii öeldes tuleb palun kohe ligemale ütleja juurde asetab ütlemise ajaline vorm asjad tegelikku valgusse. Tegeliku kaugus. Iga ma olen seal olnud, sisaldab paraku ka järgmisi pilveridu, tsiteerin. Pidevalt, püüdsin midagi tuletada meelde ja hetkel kui see nagu hakkas meelde tulema oli selle meeldetulemisel meelest ära minemise kuju. Tsitaadi lõpp. Mälu valgustab, kuid mitte ühtlaselt. Õieti valgustab mälu lisaks mälupildile ka tühjust ja pilkas pimedust mälupildi ümber ja ja kohal ning mälupildi piirjoonte vahel ja eelkõige mälupildiga mäletaja vahel. Mälupilt püsib oma liikumatus olevikus. See tähendab mäletaja jaoks kauges minevikus. See valgus näitab mitte ainult, et ma olen seal olnud vaid ka seal oleva kasvavat kaugust. Aga see pole halastamatu, see pole terav. Kirurgiline valgus. See valgus kuulub inimesele, kelle vaim asub augusti sumedas valguses. Kiireni hägustavas teravaid nurki sooja hammusse peitvas valguses. Arvan, et on raske rääkida ilusamalt inimese ajalisusest. Kui Aare pilv on seda näolises teinud on raske rääkida kaunimalt ajalise oleku vastuolulisest loomusest kusjuures vastuolusid kummutamata, neid kokku tuua. Ja see kogumine toob kokku tegelikult neid kõiki. Mina kujutab Aare pilv, tsiteerin igaühe oma omasus. Ainus, mida võin jagada selle maailmaga, meie ühine sahiseb võõrus, mis teeb üldse võimalikuks ütelda. See kõik on täiesti olemas, see polegi uni. Tsitaadi lõpp. Või äkki on hoopis nii, et kui see ongi uni, siis sedasi nähtuna väga selge uni ilmsi uni pärani silmi, uni läbi ajaloori. Vot selliseid mõtteid on tekitanud Aare Pilvenäoline. Tänases saates, keda sina viimati lugesid, rääkis, luges Jan Kaus. Aare pilvest, kuulasid ja toimetasid Külli tüli ja Urmas Vadi saade valmis koostöös lugemisaastast. faiss-sagedamad kood nimetus kogus J Kirjastamine, ringhääling ning sisu tootmine ja levitamine 9 S Kunst, sport ja vaba aeg 7 58 Kirjastamine 7 581 Raamatute, ajalehtede jm kirjastamine, v.a tarkvara kirjastamine 6 90 Kunstiloome ja esituskunstid 5 Q Haridus 3 85 Haridus 3 5811 Raamatute, ajalehtede jm kirjastamine, v.a tarkvara kirjastamine 3 faiss-alguskoodid 90111 Kirjandusloome 1.3700399 88991 Mujal liigitamata sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta 1.3858565 90112 Heliloome 1.3977065 gpt-5-mini puhastatud koodid 90111 Kirjandusloome 59209 Muude helisalvestiste (v.a muusika) tootmine ja turustamine simplemath - lemma koht kogus võtmesus urmas 1 2 51180 lisu 2 1 48621 david 3 2 46305 pilve 4 5 39210 virdav 5 1 34729 väiks 6 1 32414 cameron 7 1 32414 eluma 8 1 30388 simplemath - filtreeritud urmas 1 2 51180 david 3 2 46305 pilve 4 5 39210 kosmoseruum 12 3 21770 lugemisaasta 13 2 21139 näoline 15 6 20837 dee 18 4 18008 vanilla 25 5 7742 mäletaja 27 3 7046 ert_20751.txt Kontratenor ka Bo Chan ja Heiki Mätlik salvestasid Eesti Raadio fondi. Keila uusapostlik kirik, KUS kava romantilisest armastus muusika repertuaarist stuudios on Heiki Mätlik. Sa oled tuntud väga huvitavat ansambli partnerite leidjana. Nüüd on Hongkongist pärit kontratenor ka Bo Chan. Kuidas te leidsite teineteist? Tegelikult võiks öelda, et meid leiti ja ja selles mõttes John kontratenor tuli Eestisse elama juba aastaid tagasi ja tegelikult talle selle kutse tegi Veljo Tormis, kui ta John Ühendriikides oli, sealt jõudsid tema teed Eestisse ja praegusel hetkel võiksime lugeda teda meie oma kontratenor. Yks. Kuigi afišil on, on see päritolu Hongkongist veel alles ta integreerus väga ruttu eesti muusika ellu. Teda märkas näiteks Andres Uibo esmalt, kes on väga palju ka opositsiooniga koostööd ja nii sai tehtud Andres Uibo poolt ettepanek kaks aastat tagasi ka meile vanalinna päevade ajal mingit huvitavat kava teha. Aga õnneks selleks valikuks sai saksa romantiline liid, romantiline laulu muusika, mida konter tenorit tavapäraselt ei laula. See teebki selle väga huvitavaks, sest kondarendanud laulvat baroki või siis nüüdisaja. Ja sellist kava ei laula eriti mitte Hongkongi kontratenorid. No ilmselt tõesti ja miks me praegu oleme selle salvestuse üle ja selle koostöö üle Eesti raadioga väga rõõmsad, et seda, seda muusikat on terve CD ketta täis terve albumi jagu ja tegelikult Hetkel ongi käimas väga pingeline otsing, et leida laiemat dist ribo ratturid sellele muusikale hetkel on siis läbirääkimised käivad nii Hongkongis kui ka põhjamaal Soomes ja Rootsis mõne plaadifirmaga, et kes siis tahab sellise omapärase koosluse ansambli muusikat maailmale tutvustada. Sest olgem ausad, et tänapäeval ikkagi plaat antakse miljoneid ja miljoneid ja miljoneid välja ja see, mida viimasel ajal nüüd välja antakse, peab olema aina erilisem ja, ja uue kõla, aga sest eks ka kuulaja kõrvad on muutunud rafineeritumaks. Jah, see kooslus kõlab üsna huvitavalt ja tahaks nagu pilti juurde näha. Muidugi kontratenor kui hääl ei ole meie publikule sugugi võõras. Me kuuleme üsna tihti oma kontserdisaalis kontratenori häält, aga. No ma arvan, et Eesti on selles mõttes õnnelikus situatsioonis, kontratenorid on suhteline, harvaesinevat looduse ja muusikaliste eelduste kokkulangevus ja kui me võtame, et Eesti elanikkond siin natuke noh, ütleme 1,4 miljonit selle meie elanikkonna kohta meie kultuuripildis näha niivõrd palju kontratenoreid, Kambodža kõrvaldasin Risto Joost ja teised, et siis me oleme tegelikult Contralt noorite poolt õnnelikus situatsioonis. Sest et sellest hoolimata olid saalis naerupahvakas, kui te hakkasite esinema No ilmselt kutsub iga mees, kes tuleb lavale ja teeb soprani häält, esile sellise omapärase reaktsiooni, eriti neile, kes kontratenorit esimest korda kuulevad. Ja seda on isegi enne kontserti öelda, et sellel mehel on pere ja lapsed ja selle ma mäletan, üks prantsuse kontratenor, keda juhtusin elus esimest korda kuulma kuskil 80.-te algul algaski kontsert ja sellega tervist, et ma olen tenor kontratenor küll ja mul on kodus palju toredaid lapsi. Aga ma lihtsalt laulan kõrge häälega, nii et see on selline eriline liik ja kui kui lauljat mitte näha, siis teinekord petab väga ära, et lauldakse soprani, repertuaari, paari küpsise, teksti valik peab olema hoopis teine, siis loodusest ja muust. Kuid see kõik toimub siis teises testituurist teistes kõrgustes ja tihti on isegi raske vahet teha kas laulab metsa või kontratenor või sõpra, nii et selleks peab olema üsna vilunud kõrv. Aga rõõm on sellist repertuaari tutvustada, sest nagu ma ütlesin, kontserdi tenorid ei laula just eriti romantilist muusikat, seda juba tekstide pärast, sest üks kõrge meeshääl ei saa laulda, et ma armastan sind. See kava, mida te nüüd olete sisse mänginud, laulnud, kui palju sellest on need originaalkoosseis, häälele ja kitarrile ja, ja kes on need seadet teinud? Võiks öelda, et nii Carl Maria von Weber kasutas oma kompositsioonide laululoomingu tegemisel. Harry, see oli üks tema meelisinstrumente, tal on minu teada isegi 10 hobust, vokaalmuusikat, laule kitarriga kui ka Franz Schubert, kes ütles, et tema klaver on väga häälest ära seal katusekambris ja ta väga palju laule komponeerib kitarriga esimesed kauplused Viinis, mis trükiti, olevatki ilmunud mõlemad versioonid nii klaveri kui kitarriversioonid täiesti originaal ja ja ainult Felix mendel son partrulli koha peal, siis peab mainima, et need on siis kitarristi sulest läbi käinud ja klaveripartiid kirjutatud kitarrile, kuid romantilise muusika puhul, eriti saate puhul ei ole see suur patt ju, kui seda kaunist harmooniat natuke Sullimate keeltega mängida. Kuulame kõigepealt Heikki Metliku esituses Joseph Kaspar Mertsi armastuse laulu seejärel kapotšannija Heiki Metliku esituses kahte Carl Maria von Weberi laulu kallimale ja armastuse võlu. Edasi kuuleme kolme Franz Schuberti laulud tsüklist Ilus möldrineiu tänulaul ojale, möldri, lilled ja rändamine. Kava mitmekesistamiseks on siin originaal kitarrimuusikat. Jaa, sest tulle ja heliloojad nii Joseph Kaspar märts siis Ungari päritolu küll aga elas ja tegutses Viinis nendesamade meestega kõrvuti seal Schubert ja ja Veeber kui ka Fernando sur oli, oli tol ajal tuntud ooperihelilooja ja balletihelilooja muideks tema Tuhkatriinu etendati Pariisis näiteks 102 korda. Nii et vaatamata sellele, et ta on väga tuntud kitarri Hillu ja ei ole võõrad tema ooperid ja tema balletimuusikani pöördumine Mozarti poole, kelle poole kõik Euroopas pöördusid, nii kuulajad kui ka teised heliloojad on, on täiesti tavapärane dolla ja muusikas. Kõik olid inspireeritud võluflöödid, kui kaunilt sekulab üldse kõlab seda, aga saab juba siis kuulata plaadi pealt või praegusel hetkel veel Eesti Raadio fonoteegist, aga ma loodan, et varsti-varsti on ka see album väljas. Sellise omapärase koosluse kõla ja maitsega. Kuuleme Heiki Metliku esituses Matteo karkassi variatsioone aariale nii kaunilt kõlab Mozarti ooperist Võluflööt ja seejärel ka Fernando soori seades muusikat ooperist Võluflööt. Kuuleme Cabot Jonny jahikimetliku esituses veel kolme Felix mendel soni laulu, vana saksa laul, õhtu laulja hällilaul ning lõpuks Johannes Brahmsi hällilaulu. Saates uut meie fondis kuulsime 2007. aasta septembris Keila Uusapustlikus kirikus tehtud salvestist kontratenor ka Bo Jonny ja kitarrist Heiki Mätliku kavast armastuse laul. Salvestuse helirežissöör oli Tanel Klesmend, toimetaja Kersti Inno. faiss-sagedamad kood nimetus kogus J Kirjastamine, ringhääling ning sisu tootmine ja levitamine 11 S Kunst, sport ja vaba aeg 7 90 Kunstiloome ja esituskunstid 7 C Töötlev tööstus 6 59 Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine; helisalvestiste ja muusika kirjastamine 5 58 Kirjastamine 4 592 Helisalvestiste tootmine ja muusika kirjastamine 3 902 Esituskunstid 3 581 Raamatute, ajalehtede jm kirjastamine, v.a tarkvara kirjastamine 3 5920 Helisalvestiste tootmine ja muusika kirjastamine 3 9020 Esituskunstid 3 faiss-alguskoodid 59202 Muusika tootmine, turustamine ning muusika kirjastamine 1.3501408 90202 Muusikute lavaline tegevus 1.3519685 90112 Heliloome 1.3753138 gpt-5-mini puhastatud koodid 59202 Muusika tootmine, turustamine ning muusika kirjastamine 90202 Muusikute lavaline tegevus 59201 Helisalvestusteenus, k.a muusika salvestamine 58111 Muusika ja muude helisalvestiste kirjastamine, mis on seotud muusika ja muude helisalvestiste kirjastajate pakutavad 60101 Raadioringhääling ja audiosisu levitamine simplemath - lemma koht kogus võtmesus fernando 1 2 196223 hongkong 2 3 98111 franz 3 2 72675 mozart 4 2 72675 jonny 5 2 72675 uibo 6 2 67663 veeber 7 1 65408 joseph 8 2 44596 simplemath - filtreeritud fernando 1 2 196223 hongkong 2 3 98111 franz 3 2 72675 mozart 4 2 72675 jonny 5 2 72675 uibo 6 2 67663 joseph 8 2 44596 carl 10 2 36338 mätlik 11 3 34628 kontratenor 12 14 31504 felix 13 2 23930 chan 15 2 21099 bo 17 3 19492 võluflööt 19 3 12525 eol_307727.txt Arvustus. Paljas Pärt Filmilavastaja Dorian Supini järjekorras juba kolmandas Arvo Pärti portreteerivas filmis "Isegi kui ma kõik kaotan" (2015) demonstreeritakse nii Pärti ümbritsevat sakraalsust kui ka julgel, paiguti determineeritud ja resoluutsel moel Pärdi varjatud profaanset poolt. Vaheldumisi jagatakse vaatajale helilooja sügavtõsiseid loomingulisi väljakutseid ja humoorikat, sageli eneseiroonilist ellusuhtumist. Halastamatut järjekindlust ning pedantsust ümbritseb võluva lapsemeelsuse, inimliku elurõõmu ja loominguliste otsingute oreool. Üksjagu juhuslikud kadreeringud ja valdav argisus võimaldavad filmi ligitõmbavat kodusust ja intiimsust. Pärt lähendatakse vaatajale harjumuspäratul, kuid kõigiti värskel moel. Vaatajale vihjatakse: "Pärt? – Väga lihtne! Täpselt nagu sina!" Ehkki filmis esineb ka tähenduslikku ja ettenähtud tühjust, n-ö lunastaja ootust, on Pärdi kujutamine tema loomulikus mitmekülgsuses siiski keskne. Usutavasti pole kahtlustki – Supini filmiga Pärt humaniseeritakse. Loomulikult on viimane ka kõigiti tervitatav. Inimest ei defineeri ju niivõrd mingi ühiskondlik tegevus ega positsioon, kuivõrd (re)defineerib inimene selliseid tegevusi ja positsioone. Pärt on ümbritsevast keskkonnast sõltumatu, kuid omab sealjuures sellele märkimisväärset mõju. Ta on ebakaasaegne ja kahtlusteta aktuaalne ühekorraga, nagu kirjeldab heliloojat Supin. Humaniseerimisprotsessi järel tõugatakse Pärt uuesti kõrgustesse, distantseeritakse vaatajast juba harjumuspärasel moel. Kohati toorelt mõjunud ülesvõtted ei ole mitte lõhkunud surematu helilooja müüti, vaid vahetanud selle komplitseerituma müüdi vastu välja – "mitte mingit müüti Pärdist ei ole kunagi eksisteerinud". Pärt on hetkeks lahti riietatud, lähedaste poolt hoolikalt pestud ja võitud, et seejärel legitimeerida lõplikult kõik see, mida peetakse Pärdi juures "pühaks" ning puutumatuks. Hetkelise "madaldamise" tagajärjel on "pühaduse" varasem pahupidipööratavus, kaheldatavus või isegi naeruvääristatavus muudetud võimatuks. Tegu on n-ö "kultuurikangelase" positsiooniga, milles on nii fataalset ja traagilist põhjuslikkust kui ka nõtket koomilisust. "Isegi kui ma..." on film hüvastijätust, mis tehakse teatavalt väljajätteliselt positsioonilt – ei kehaliselt ega ka üdini vaimselt. Filmis võib tajuda heitlikku eesmärgipärasust ja ettepoolesuunatust formeerida dokumentaalsetest kaadritest komplekt homsele, pattu ja kahetsust veel mitte mõistvale vaatajale. Supini film on kokku monteeritud ambitsioonikal moel – et see vastaks ümberlükkamatule potentsiaalile ajas veelgi väärtustuda. faiss-sagedamad kood nimetus kogus S Kunst, sport ja vaba aeg 13 90 Kunstiloome ja esituskunstid 10 J Kirjastamine, ringhääling ning sisu tootmine ja levitamine 9 59 Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine; helisalvestiste ja muusika kirjastamine 6 591 Kinofilmide, videote ja telesaadetega seotud tegevusalad 5 901 Kunstiloome 4 Q Haridus 3 C Töötlev tööstus 3 85 Haridus 3 58 Kirjastamine 3 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus 3 903 Kunstiloome ja esituskunstide abitegevused 3 855 Muu õpe 3 902 Esituskunstid 3 8552 Muu õpe 3 9020 Esituskunstid 3 faiss-alguskoodid 59121 Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmisjärgsed tegevusalad 1.3143642 90399 Muud kunsti ja esituskunstide abitegevused, v.a lavatehnilised 1.3258226 59111 Kinofilmide ja videote tootmine 1.3576155 gpt-5-mini puhastatud koodid 90111 Kirjandusloome simplemath - lemma koht kogus võtmesus pärt 1 13 1005874 kultuurikangelane 2 1 163347 sügavtõsine 3 1 113086 dorian 4 1 91883 väärtustuma 5 1 89098 humaniseerima 6 1 84007 teatavalt 7 1 71713 väljajätteline 8 1 65339 simplemath - filtreeritud pärt 1 13 1005874 ol_2016-09-15_173.txt Rock´n´Rolf mereröövliroki vägedejuhataja, kes meeldib ka indiaanlastele Veel enam, seda peetakse koguni bändi tippaja vääriliseks meistriteoseks. Kas horisondil terendab nüüd lausa piraadimetalit mängiva Running Wildi täielik tagasitulek, vahest antakse järgmisel aastal koguni kontserte? Bändi juhtfiguur Rock´n`Rolf alias Rolf Kasparek andis Linnalehele telefoni teel aru. Rolf, alustuseks räägid ehk natuke lähemalt Running Wildi uhiuue albumi Rapid Foray väljaandmispidudest, mis toimuvad augustis-septembris Saksamaal kümnes eri paigas. Minul pole nendega otseselt mingit pistmist. Kuna ma ise kohal ei viibi, siis ei oska täpselt öelda, mis toimub. Need on plaadi reklaamimise üritused, mida korraldab Running Wildi praegune plaadifirma (SPV/Steamhammer autori märkus). Peod toimuvad rokiklubides, seal müüakse bändisärke ja saab kuulata Running Wildi uut plaati. Võib juhtuda, et mõned minu live-bändi liikmed siiski astuvad sealt läbi, kõige tõenäolisemalt Hamburgis. Running Wildi uus album näib pöörduvat tagasi vanade heade aegade juurde, muusikaliselt kisub sinna 80ndate lõpu ja 90ndate kanti. Seda on jõutud võrrelda juba selliste klassikutega nagu Black Hand Inn ja The Rivalry. Jah. Paljud on nii öelnud. Kui ma plaadile lugusid kirjutasin, siis mullegi meenutas lõpptulemus rohkem ajaloolist, sellist klassikalist heavy metali värki. Albumi kõige pikemaks ja kõige eristuvamaks looks kujunes indiaaniteemaline The Last Of The Mohicans. Kas pala on inspireeritud Ameerika kirjaniku James Fenimore Cooperi samanimelisest romaanist? Jah. Tahtsin juba väga kaua aega tagasi seda lugu teha, kuid aeg ei olnud veel küps ja loo algvariant polnud kuigi hea. Tegelikult meeldisid mulle kõik viis Nahksuka juttu, mitte ainult Viimane mohikaanlane. Viimasest tehti kusagil 1970 või 1971 ka film. Mäletan selgelt, et kui olin kümneaastane, siis tuli enne jõule telekast mitmeid ajaloolisi filme. Sealhulgas nii Viimane mohikaanlane kui ka Tom Sawyeri ja Huckleberry Finni seiklused. Plaadi Shadowmaker aegu tuli see teema tagasi ja nüüd siis mõningad aastad hiljem valmis lõplik versioon. Tegelikult on Running Wild varemgi vapratest punanahkadest laulu loonud, pealkirjastatud Little Bighorn... See oli päris ammu, kuid sellega seoses on mul rääkida üks vahva lugu. Nimelt, kui olime bändiga tuuril, tuli pärast ühte kontserti minu juurde pesuehtne indiaanlane ja ütles, et see lugu liigutas teda ja üldse indiaanlasi väga, see läks neile kõigile hinge. Sinu bändiga seoses on selgusetuks jäänud kontsertturneede pool. Isegi siis, kui te aktiivselt ja regulaarselt muusikaareenil tegutsesite, jäi mulje, et kontserdid toimusid põhiliselt ainult Saksamaal. Miks nii? Pole päris tõsi. 80ndate lõpus ja varastel 90ndatel tegime suuri Euroopa tuure, à la 40 showd jutti. Tahtsime rahvale mujalgi Euroopas täie raha eest kontserte pakkuda ning tassisime kõik oma pürotehnika kaasa, raiskasime lavashowde peale palju raha. Kuid see ei tasunud ennast kokkuvõttes ära, kõik teenitu kulutasime viimseni ära... Kõige selle tõttu oleme nüüd otsustanud esineda ainult festivalidel. Niisiis on Running Wildi austajatel järgmiselgi aastal loota, et mõni kontsert kusagil veel ikkagi tuleb? Praegu on väga kiire aeg seoses intervjuude ja plaadiga. Meie mullusuvine Wacken Open Airi show oli väga kallis, kasutasime tonne pürotehnikat! Mida ja kas me järgmisel aastal täpselt teeme, selle otsustame koos live-bändiga lähema kahe kuu jooksul. Meile on juba tulnud 25 rokifestivali pakkumist! Milline on aga olnud läbi aegade kõige veidram või eriskummalisem Running Wildi kontsert, esinemiskoht? (Naerab) Ükskord Hollandis, aastal 1988. Pidime seal kolm õhtut järjest klubis mängima. Esimese õhtu eest maksti kenasti kohe kõik ette, kuid meie esinemisele ei tehtud mingit reklaami. Unustati? Vaid kaks inimest tuli kohale, kuid me mängisime korralikult ära terve show! Oli tunne nagu mänginuks iseendale! Kust aga pärineb sinu lahe hüüdnimi, õigemini pikaajaline artistinimi Rock´n´Rolf? Ning miks mitte hoopis näiteks Rolf´n´Roll? Sellega oli väga lihtne. Olin siis noor, kui ühel päeval harjutasime bändiga keldris, bassist oli sõpradega üleval eluruumis. Räägiti üldiselt rock´n´rollist. Kui mina nende seltskonda tulin, siis läks kuidagi jutuks et näe, Rolf ja Rock kõlavad kenasti ja sarnaselt kokku. Kõik naersid. Ja nimi jäigi külge. Milline saab olema Running Wildi lähitulevik? Kohe kindlasti tuleb välja uus album. Mul on juba 35 laulu ideed. Live showsid peaks tulema kah! Uskumatu, et USA-st on palju tagasisidet tulnud. Mõnes sealses raadiojaamas mängitakse meie lugusid lausa 20 korda päevas. faiss-sagedamad kood nimetus kogus S Kunst, sport ja vaba aeg 8 C Töötlev tööstus 8 90 Kunstiloome ja esituskunstid 5 J Kirjastamine, ringhääling ning sisu tootmine ja levitamine 4 A Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 3 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused 3 902 Esituskunstid 3 9020 Esituskunstid 3 faiss-alguskoodid 90202 Muusikute lavaline tegevus 1.4295534 59202 Muusika tootmine, turustamine ning muusika kirjastamine 1.492786 18201 Salvestiste paljundus 1.494827 gpt-5-mini puhastatud koodid 90202 Muusikute lavaline tegevus 59202 Muusika tootmine, turustamine ning muusika kirjastamine 90112 Heliloome simplemath - lemma koht kogus võtmesus wilt 1 8 675833 80s 2 2 261117 rolf 3 3 126719 sawyer 4 1 119679 rivalry 5 1 79786 hamburg 6 1 71807 rapid 7 1 57446 teenitu 8 1 34194 simplemath - filtreeritud wilt 1 8 675833 80s 2 2 261117 rolf 3 3 126719 running 10 9 21723 live-bänd 13 2 12171 mohikaanlane 14 2 10921 ol_2002-08-27_15.txt Tahan ära. Diana suvi Järgmisel hommikul sõitis Andreas minema. Isa tuli talle ja Merlele järele. Merle paistis taas pilves olevat, viskas vaid mokaotsast midagi lubadustest lapsega koos suve veeta. Minu ema oleks küll lamenti löönud, kui mind oleks suveks kuhugi võõrasse kohta talutööd tegema saadetud. “Eks me kunagi näeme veel,” ütles Andreas ja pigistas mu kätt, enne kui autosse istus. Naeratasin nukralt. Olin meie lahkuminekut teisiti ette kujutanud, nagu filmis: pikad kuumad suudlused, pisarad silmanurgas, lubadused helistada ja kirjutada... Ei midagi sellist. Kui nende auto oli minema sõitnud, leidsin, et parem oligi, et see nii lihtsalt ja emotsioonivabalt käis. Polnud nii kurb. Panin suitsu ette ja istusin keset hoovi kiigelauale. Kõigutasin end vaikselt edasi-tagasi. Laura tuli ja kükitas mu kõrvale. Oli teine võrdlemisi loppis olekuga. “Aru ma ei saa, kuidas sa kiikuda suudad,” oigas ta. “Mul käib pea ringi isegi siis, kui ma täiesti vaikselt olen.” “No eks sa jõid ka rohkem,” arvasin ma. “Ma ei suuda suitsugi teha,” kurtis Laura. “Muide, kas sa tead, et Ergol olevatki tõsi taga? Et ma meeldingi talle?” “Kuulsin.” “Aga mis ma teen? Tema... jumal küll, ta on ju lihtsalt sõber, ma ei kujuta ette, et peaksin temaga käima hakkama!” “Sa ju ei peagi temaga käima hakkama,” ütlesin mina. “Aga siis ma jäängi ju üksi,” kaebles Laura. “Ma peaksin ikkagi vist rõõmus olema, et kellelegi meeldin.” “Kamoon, Laura, mis sul viga on? Sa oled ju alles viisteist, sa ei hakka ju ometi abielluma?” “Nojah, aga...” “Mis “aga”?” ei saanud ma temast aru. “Võta seda kui lihtsalt toredat asja, et sa Ergole meeldid, miks sa peaksid sellest kohe ma-ei-tea-mis probleemi tegema?” “Sul on jah lihtne öelda, endal suur armastus ja puha,” torises Laura. “Ma kardan, et see on nüüd läbi,” ütlesin, kuigi tegelikult ei tahtnud nii mõeldagi. “Andreas läks ju minema.” “Aga te siis ei leppinud kokku, et hakkate helistama ja teineteisel külas käima?” “Ei.” “Ah, see Andreas on nii imelik kuju, mina temast aru ei saa.” Kehitasin õlgu, kustutasin koni liiva sisse ja viskasin põõsasse. “Kuule, kas te...” alustas Laura. Nähtavasti küsimust sel teemal, mis kõiki millegipärast viimasel ajal huvitas. “Ei,” vastasin ma kähku. “Meil oli niisama ka hea olla.” “Mina oleks vist küll proovinud,” pihtis Laura. “Ma nii tahaks teada, kuidas see...” “Laura!” hüüatasin ma. “Mine saa kusagil kaineks! Mis jutt! Sa ise ka aru saad, kui haige see on?” “Miks haige? Mõned alustavad juba kolmeteistkümneselt ja midagi pole viga.” Jumala eest, see polnud see Laura, keda ma teadsin. Sellist Laurat ei tahtnud ma üldse kuulata. “Kuule,” vahetasin ma teemat. “Ma tahaks koju minna. Kas keegi viskaks mu ära, mis sa arvad?” “Sa oleksid võinud ju Andrease isa paluda, ikkagi äiakandidaat või nii,” itsitas Laura. Viskasin talle põlgliku pilgu ja läksin Priitu otsima. Järgneb faiss-sagedamad kood nimetus kogus Q Haridus 7 85 Haridus 7 H Veondus ja laondus 5 T Muud teenindavad tegevused 4 R Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 4 855 Muu õpe 4 96 Teenindus 3 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad 3 8559 Muu õpe 3 faiss-alguskoodid 96999 Muu mujal liigitamata teenindus 1.3287401 88101 Eakate ja puuetega inimeste sotsiaalhoolekanne majutuseta 1.3664051 70201 Äri- ja muu juhtimisalane nõustamine 1.382946 gpt-5-mini puhastatud koodid simplemath - lemma koht kogus võtmesus andreas 1 5 206665 kolmeteistkümneselt 2 1 79486 te 3 1 73809 laura 4 10 73026 merle 5 2 30392 emotsioonivabalt 6 1 26160 diana 7 1 21528 kiigelaud 8 1 20261 simplemath - filtreeritud andreas 1 5 206665 laura 4 10 73026 merle 5 2 30392 ert_43789.txt Käes jälle on hommik, kõik ärkavad, olgu ta suur või väike. Sest sini taevas nii lõbusalt meile kõigile naeratab päike. Kogu maa mu ümber lööb kihama. Õhus vidistab linnukoor. Nüüd oma aastaist ei hooli ma, mis sellest, et sammeldub koor. Küll sina, linnuke, oskad ikka ilusasti vilistada. Kuulan sind ja meelde tuleb noorusaeg, mil igal aastal palju-palju linnukesi minu okstesse pesapunus. Nüüd oled vaid sina üksi mulle truuks jäänud. Taks, taks, kuidas üksinda? Kes siis mina sinu arvates olen, pead mind mõneks puugiks või prussakaks, viimati? Mis sa nüüd, kullarähn, pidasin silmas laululinde. Ja mis lind mina siis olen taks, taks. Sina oled lihtsalt rähn, taks taks huvitav, miks mina pean lihtsalt rähn olema? Ma ei tea, mis siin nii väga vilistada ongi. Iga päevaga kisub toidulaud aina viletsamaks ja viletsamaks. Taks, taks. Kui ma veel osa aega vilistamise peale raiskaksin, laseksid needki vähesed nokast jalga. Ta. Ju nii hea, et lihtsalt ei saa ilma vilistamata olla. Tahad oma rõõmu teistelegi jagada? Ja mille üle sa väike linnuke, nii väga rõõmustab? Eks ikka selle üle, et ma nii ilusasti vilistada oskan. Taks taks, eks igaüks ise tea, mille üle rõõmu tunda. Mina arvan, et kui kõht on täis, siis on ka meel hea ning seda on minust targematki ütelnud taks. Taks. Krooks krooks, mitte ei taipa, kuhu see tigu kaduda võis krooks. Tavaliselt on ta igal hommikul siit tiigi juurest mööda roomanud krooks ja mulle vähemasti tere hommikust ütelnud. Aga täna täna, mil mul talle paar tähtsat küsimust oleks, on ta nagu tinatuhka kadunud krooks krooks ei ole teda ei, siin koos ei tamme juures. Aasta on sina siin niisuguse nukrutsed. Krooks krooks, sõber, tigu on kusagile kadunud, krooks ei ole teda ei siin, ei tamme juures. Ega sina, linnuke teda juhuslikult kohanud pole? Kohanud teda küll ei ole. Tean vaid seda, et teile asuta teile sinna suure metsa poole, see. Juurde. Kraaks seente juurde kaks. No jaa, tahtis ta ju oma silmaga näha, milline see uhke valge krae ikkagi on, mis mürgiseeni söögiseentest. Krooks siis ei ole teda küll enne paari nädalat tagasi oodata, oi krooks krooks. Räägi, mis mure sul oli? Äkki saan mina sind aidata? Ei, ei? Ei. Ei, ei, ei, ei. Sina küll ei saa krooks roos. Või näiteks ta. Vana krooks ei, ei. Seda, mida mina talt küsida tahtsin, ei tea mitte keegi peale teo enda krooks koos. Mida siis küll teha? No mida siis küll teha? Täis käis, sina, ütled mulle, mida sa teo käest küsida tahad ning mina lendan te juurde ja küsin seda teo käest. Mina leian ta kindlasti mõne minutiga üle. Ja ja, ja, ja koos ja, ja siis krooks lendab siia tagasi krooks ja ütled mulle krooks, mida tigu vastas kroks roks. Vaat see on alles koos hea mõte, kroks rooks. Mitte ei mõista. Kuhu need seened kaduda võisid. Sellise tempoga edasi põrutades peaksin ma varsti juba teisele poole maakera jõudma. Jaa, aga. Seal käivad aga kõik pead alaspidi ning viimaks sunnitakse veel mindi taolises veidras asendis roomama. Ei? Ei? Ei ei. Lähen parem vana tamme juurde tagasi. Jõudsid sa kraadi asjus nüüd siis selgusele? Ei? Ei? Ei, ei, ei. Kui päris aus olla, siis seeni pole ma veel kohanud. Arvan, et suure kiirusega edasi rühkides põrutasin ma nendest mööda, ilma et ma neid märganud oleks ja, ja. Oh sind küll, see pole seenteni veel jõudnudki, rääkimata möödakihutamisest. Kuule, kuuseAnu, sa lubasid meile jutustada, kuidas sina ja mu taat sõpradeks saite. Me oleme juba mitu mitu päeva uudishimu käes, vaevel. Mis siis jutusta? Kunagi kunagi ise eile lubasid, et jutustab täna. Tukastada tukastada alles sai ju tõustud ja hommikvõimlemist tehtud. Eks siis olegi ju õige aeg jälle üks väike uinak. Kuule, kuule, paps. Paps, kas sa kuuled, kui sa kohe ei jutusta, siis? No kuule, nii väga tahaksime seda kuulata. Palun jutusta kuu, see on. No kui te just nii väga palute, eks ma siis jutusta See kõik juhtus väga, väga ammu. Siis, kui veel minu isa Siinsete metsade kõige vägevam kuusk oli ja mina teiesugune vallatu käbipoiss. Isa keelas mul üksinda kaugele metsa metsa minna, kuid kas siis mina tol korral tema õpetussõnad in. Ning ühel ilusal päeval, mil ma liblikat taga ajad, es väga, väga kaugele metsa olin jõudnud? Suur koheva sabaga orav haaras mind oma hammaste. Vahele. Sulgesin hirmu pärast silmad ning kui Jälle avasin. Leidsin end pikk. Ka rohu seest keset sügavat ja võõras. Kaks päeva ja kaks ööd ekslesin ma mööda tundmatuid teid ja radu ning ühel Hommikul jõudsin avarale agendikul. Mille keskel helkis päike? Kiirtes ime ilus tiik. Ning selle kaldal seisis noor ja uhke tamm. See oligi minu paps, eks ole. Ja, ja mis edasi sai paps? Viimast. Jõudu kokkuvõttes komberdasin tammeni ning seal lamasin ma niimoodi mitu-mitu päeva, enne kui suutsin nii palju jõudu koguda, et koduteed alust. Ning. Kogu selle aja varjas mind sõber tamm, külma tuule ja vihma. Ma eest ning jutustas mulle huvitavaid lugusid ja muinasjutte et aeg kiiremini edasi veereks. Kas sa kedagi peale tammi seal ei kohanud? No näiteks linde või konna? Ja-ja-ja. Linde oli seal tõesti rohkem. Ning siis oli seal veel see üks õige leiderelukas, noh see. Kes oma maja kogu aeg endaga kaasas kandis, no kuidas kuid? Kuid mis ta, mis ta nimi oli? Oi, see oli kindlasti tigu. Just just, just, just just nüüd tuleb ka mulle meelde, et tema nimi oli see noh. Tigu. Aga võib-olla oli see koguni meie teo kadunud, vanaisa. Ei? Ei. Ei. Ei. Ei. Ei. Ei. Ei. Seda siiski vist polnud. Ta võis olla teie selle Teo vanavanavanavana vana vana-vana-vanaisa. Oi. Oleksin äärepealt unustanud, miks ma üldse siia metsa sind otsima lendasin. Sa tundsid minust lihtsalt puudust ja, ja. No jah. Kui päris aus olla, siis oli hoopis on see, kes sinust suurt puudust tundis. Ah, ah, kun. Ega see polegi nii oluline ja, ja peaasi, et mind päriselt unustanud pole. Ei ole, ei ole. Aga konn oli sinu jaoks üks väga tähtis küsimus. Ja ja ta tahtis teada, miks sinu majale ühtegi akent pole. Ei, ma ei mõista, miks peaksid mu majal aknad olema. Eks ikka selleks, et saaks aknast välja vaadata. Ja. Seda nüüd küll, aga kui aknast saab juba kord välja vaadata, siis sab sealt ka sisse vaadata ja, ja, ja, ja kuidas saaksin ma siis majja peitu pugeda ning nägu teha, et mind üleüldse kodus pole? Või rahulikult päeva ajal magada, ilma et päike mind ärataks? Ja sa pole tahtnud kordagi aknast välja vaadata, et näha, mis õues toimub. Noh, sellisel juhul võin ma ju lihtsalt majast Oi, oi nüüd pean ma küll tagasi tammi juurde lendama. Konn ootab kindlasti juba kannatamatult vastust oma küsimusele. Küll on hea, et mina lind ei ole. Mis elu see selline on, lendab ja lendab sinna ning roomamiseks ei jää üleüldse aega. Kuulsid, minu paps oli juba siis suur ja uhke tamm, kui kuuseonu alles päris pisike käbi oli ja et mina olen tema poeg, siis peate kõik minu sõna kuulama. Sinu sõna mina olen ometi palju suurem kui sina. Suurus ei loe midagi, mina olen sinust jälle palju targem. Ei tea, mis suhtes sa minust targem oled? Pole sa targem ühtegi? Ja. Mis, mis see tarkus loeb, kui mina sinust poole tugevam olen? Kuue poole tugevam ja kui tahate Pea pea, pea, kas, kas noh, kas sa siis ei tea, et ühtegi õiget jõuproovi ei tehta ilma kohtunikuta, kohtunikuta? Jah, nojah, keegi peab ju jälgima, et sa sokki ei teeks ja selleks ongi kohtuniku vaja. Kui või mina ja. Ja küll ma sulle nüüd näitan. Noo ei ole. Ravim jõudu. Tõu telgib, et tema võib Mu ühe käega senini panna ei ole ja, ja tädi jälle, et tema on minust poole tugevam. Sina, sina võiksid kohtunikuks hakata. Ei, jah, ei, ei, ei, jätke juba ükskord järele ja leppige ilusasti. Kas te siis ei te, et kahekesi koos olete? Palju, palju tugevamad kui kumbki teist üksinda. No kõige suurem jõud peitub alati sõpruses. Sul on vist õigus, kastan. Ja kolmekesi oleme veelgi tugevamad. Tule käbi, lööme sõprusmärgiks käed ja tule, sinagi kastan ja nii, nii. Välja, et selgi korral oli kastan meist mõlemist targem. Krooks, või siis nii on lood nende akendega koos rooks ja mina mõtlesin, et tigu on oma majale aknad lihtsalt tegemata unustanud. Krooksoo. Aga aga, aga ega sa seda juhuslikult tema käest ei küsinud, miks ta majal korstnat ei ole, krooksoskrooks? Krooks jah, õige jah, krooks krooks. Aga eks see ole ikka nii, et mida rohkem sa teada saad, seda rohkem uusi küsimusi tekib krooks krooks ei jää muud üle, kui tuleb oodata, millal Tigu ise ükskord siia tagasi jõuab krooks, krooks kroo. Toks-toks näe, hakkabki päev jälle õhtusse veerema. Ei aita siin muu, kui tuleb tööpäev lõppenuks lugeda ja unenägudest uut jõudu koguma minna. Ja nüüd pea kulla rähn ega siis päev või ainult töö tegemisest ja puhkamisest koosneda, tõks tõks, ja millest siis veel? Ka ilu jaoks peab silma ja aega jätkuma. Vaata kui ilus on päikeseloojang oma rahus ja kordumatuses. Ja kuigi ma olen neid oma pika eluaja jooksul juba tuhandeid ja tuhandeid näinud on igas päikeseloojangus palju uut ja tabamatut. Peagi kustumas. On viimne valguskiir. Väike enda metsatahab. Nähtamatuks. Muutu kauges silmapir. Üks nüüd oma Sängi. Nooti tekst all väiksed taevad. Just ilmub kuldne. Ja siis aegamööda üle taeva. Head ööd, mu väikesed sõbrad. Ilusaid unenägusid. faiss-sagedamad kood nimetus kogus A Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 9 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad 7 F Ehitus 5 S Kunst, sport ja vaba aeg 5 43 Eriehitustööd 5 90 Kunstiloome ja esituskunstid 5 C Töötlev tööstus 3 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest vm punumismaterjalist toodete tootmine 3 902 Esituskunstid 3 9020 Esituskunstid 3 faiss-alguskoodid 01489 Muu loomakasvatus 1.3395371 81301 Maastiku hooldus ja korrashoid 1.3417106 02301 Loodussaaduste, v.a puidu varumine 1.3438029 gpt-5-mini puhastatud koodid 90111 Kirjandusloome simplemath - lemma koht kogus võtmesus teo 1 1 54808 toks-toks 2 1 54808 möödakihutamine 3 1 46376 tõks 4 1 27404 kroo 5 1 21532 tinatuhk 6 1 18269 linnukoor 7 1 15865 vana-vana-vanaisa 8 1 15865 simplemath - filtreeritud kroks 10 2 11269 krooks 11 6 8373 taks 17 12 2172 paps 20 5 1516 tukastama 21 2 1308 ert_43634.txt Täna avatakse Kikendi käkkis, Peeter Laurits näitas Mattise Martöörium ja galeriid Emmniko vaja Kasele koduleheküljelt võime lugeda, et postmodernse digitaalkunstiveterani näitus on kunstirahvale avatud kuni 29. aprillini. Mul on hea meel sellest nüüd kunstniku endaga rääkida. Tere, Peeter. Tere. Millal toimuste eelmine näitus, kui suur või tähtis selline näitus, mis nüüd siin avatakse. Teile on? No ta on ikka päris tähtis, eelmine näitus oli just umbes aasta tagasi Art depoo galeriis vembuvana kantselei. Aga siin Kikendi kõigis ma tegin kunagi oma esimese personaalnäituse ja see oli 80-ga kuuendal aastal, kui ma ei eksi, siis kas ta on siis 25 aastat tagasi või umbes niimoodi. Ja, ja näiteks on tähtis loomulikult iga näitus on tähtis, see näitus on nüüd jälle natukene teistmoodi, kui ma siiamaani töötanud olen, sellepärast et olen pildiliselt selles töös sukeldunud ajalukku ega sügavale 16.-sse sajandisse. Ja, ja visuaalselt ma olen püüdnud ka teda panna balansseerima siis noh, tänapäeva sellise keskaja vahele. Ja tulemuseks on selline küllaltki kummaline, nihestatud irreaalne ja unenäoline maailm. Näitus ammutab inspiratsiooni talupoeg matis ükski loost. Jah, see on hästi-hästi konkreetne lugu, mis leidis aset 1535. Elamus või vähemalt paljudel eestlastel on see tõenäoliselt tuttav Üldjoontes. Mõisast põgenenud talupoeg otsis varju Tallinna linnas. Kui talupoeg oli kuus nädalat siin ära olnud, siis linnaseaduste kohaselt ta sai nagu prantsuse teda sellele mõisnikule ära välja ei antud, aga ükski sellest juulil tuli talupojale järgi võttis ta kinni, piinas surnuks. Ja kuna rüütelkonna ja Tallinna raelinnavõimude vahel oli kõne igiammune konflikt kaubandusprivileegide teemal siis kasutati seda vahejuhtumit ära ja tehti nii-öelda näidis S ja mõisteti üks küll surma, mis oli täiesti tavatu, ennekuulmatu lugu, aadlik mõistetakse surma mingisuguse talupojatapmise eest, 16. sajandil. Sellist asja küll ei juhtunud iga päev. Ja see kohtuotsus viidigi täide. Ja vot sellel loolased kogu see näitus põhinebki ja ma olen üles ehitanud natukene sellises ütleme, koomiksi vormis koomiksivormilise. Mida te näete, seal näha võib siis kirjeldage, olge head. Näitan seal saabki näha nüüd 12-l pildil kogu seda kurba uskumatut lugu. Kostüümidraamat ma ei ole sellest teinud. Modellid on enamasti oma kaasaegsetes kodustes riietes lihtsalt lihtsalt igalühel on mingisugune väikene aksessuaar, mis paneb paika nagu tema kuuluvuse rolli selles selles pildireas. Ja siis nagu selle toimumise ruumi. Kuigi mul pildistatud stuudios õigemini loo teatrilaval museli stuudioks kohendatud. Aga ma olen fooniks veel keerinud Tallinna linnaarhiivis pildistatud selle kriminaalasja materjale siis 16. sajandi ürikud ja pannud nad sellest tegevusest moodi pool läbipaistvalt läbi kumama. Ja tulemuseks on selline, selline üsna unenäoline keskkond, mida kirjeldada on keerukas. Soovita kohale tulla ei saa vaadata. Aga igal juhul see lugu tõmbab paralleele ka meie aega. Nojah, loomulikult sellepärast, et et samamoodi nagu 16. sajandil on ju ka tänases Eestis palju kõneainet selle linnavalitsuse ja Toompea vahelistel konfliktidel ja ja noh, kui me tahaksime paralleeli tõmmata lausa siis, siis sama ennekuulmatu loo saaksime sellisel juhul, kui näiteks Tallinna linnavõim korraldaks hukkamise. Noh, ma ei tea, näiteks Solarise liftis ja hukatakse näiteks keegi riigikogu saadikutest Ma lugesin galerii koduleheküljelt, kes seda näitust korraldab, et näituse avamisel toimub ka Jaak Kilmi ja Kiur Aarma filmi, mis kannab näitusega sama nime. Mattise Martüürium viimase stseeni filmimine. Kuidas te seda kommenteerite? No kogu see näitus, see tekkiski tegelikult sünkroonselt selle selle filmiga, sest Kilmi, Aarma film nüüd omakorda tegeleb selle läitlusel modellide lugudega milles tekib siis selline omakorda paralleele link sealt minevikust, tänapäeva. Need modellide lood, sellest elamus on samuti tulnud Tallinna linna kuskilt maalt või siis käivad kuskile Soome tööle või sõnaga selline migreerumis teemad migratsiooniteemadel selles selles filmis ka üleval ja tekib päris huvitavaid ja kummalisi paralleele ja selle näituse tegemise idee tekkiski põhimõtteliselt noh, nagu kõigepealt selle selle filmi baasil see idee all Kilmi ja Aarma oma ja nemad kutsusid mind seda oma ideed realiseerima. Kas sa oled kunstnike filmis? Jah noh, niivõrd-kuivõrd filmiti ka seda, seda võte protsessi. Teatris. No milline on galerii roll, milleks siis antud juhul on tõmmikuma Kasela sellise näituse korraldamises? No näitus on alati rohkemat kui lihtsalt piltide valmimine ja seinatõstmine. Galerii roll kunstnikul on umbes sama, nagu nagu kontsertorganisatsiooni roll muusikule. Sõnaga tellikovaja Kasela on. Ta on siis nüüd see instants, kes seda näitust proov ja tutvustab, ja kuna nad on keskendunud põhiliselt eesti kunsti ekspordile, siis siis ka sellel näitusel on ette näha päris päris palju. Välisekspositsioon. Mulle tundubki, et see on sarnane protsess nagu süvamuusikas, et selline organiseeritud Eesti kunsti või süvamuusika müük välismaale, et see on päris viimaste aastate nähtus. Jah, ja noh, ma ei tea, kuidas muusikas, aga, aga kunstis on see kõik veel alles üpris lapsekingades, sest üks asi on see, et kultuurieksport ta nõuab tohutult raha, seal odav lõbu ja siiamaani seda raha ei ole enamasti leitud. Ja teine asi nõuab ka isiklikke kontakte. Ja, ja ta nõuab kogemust, kogemust ja asjaajamise oskust. Ja need on kõik asjad, millest on siiamaani Eestis lappinud ja mis on nüüd alles alles viimastel aastatel hakanud intensiivsemalt toimuma, kuivatavad uuesti tasandil on minu meelest klassikalises muusikas süvamuusikas, on see protsess ikka tublisti kauem juba kestnud. Aitäh, Peeter Laurits ja tere tulemast kõikidele näitusele Mattise Martöörium, Kikendi Kökis ja see näitus on avatud 29. aprillini. faiss-sagedamad kood nimetus kogus S Kunst, sport ja vaba aeg 15 90 Kunstiloome ja esituskunstid 11 N Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 5 901 Kunstiloome 4 903 Kunstiloome ja esituskunstide abitegevused 4 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 3 902 Esituskunstid 3 9020 Esituskunstid 3 faiss-alguskoodid 90121 Visuaalkunstiloome 1.2672422 90399 Muud kunsti ja esituskunstide abitegevused, v.a lavatehnilised 1.2811978 90209 Muude esinejate lavaline tegevus 1.2816747 gpt-5-mini puhastatud koodid 90121 Visuaalkunstiloome 90399 Muud kunsti ja esituskunstide abitegevused, v.a lavatehnilised 91211 Muuseumide ja kogudega seotud tegevus simplemath - lemma koht kogus võtmesus aarma 1 3 195114 kaubandusprivileeg 2 1 100513 musel 3 1 92137 välisekspositsioon 4 1 46069 toimus 5 1 42525 loolane 6 1 35666 kontsertorganisatsioon 7 1 22564 migratsiooniteema 8 1 13650 simplemath - filtreeritud aarma 1 3 195114 süvamuusika 10 3 11020 peeter 13 3 8170 laurits 15 2 7156 ol_2008-07-31_15.txt "Võib-olla meie olemegi noore põlvkonna ärapanijad?" "Peamine põhjus, miks me hakkasime paroodiaid tegema, oli igavus," tunnistab paroodiameeskonna Kassahitt ellukutsuja Martin Raamat. Kassahiti 22 naljavideot on YouTube’is vähem kui aastaga vaadatud üle kahe miljoni korra, kommentaare on 2000 kandis. "Algul tegime selliseid videoid, kus osalesime ise, hiljem hakkasin tegema ka pealeloetavaid videoid," räägib Kassahiti looja, Läänemaalt Panga külast pärit Martin Raamat (20). 2005. aastal alguse saanud paroodiasarja aitavad vedada Martini sõbrad Martin Peek ja Aleksander Vatter – kas siis videoid filmides või nendes mängides. Kassahiti varasemasse loominguperioodi jääb palju saate "Eesti otsib superstaari" 2007. aasta hooaja osavõtjate ja žürii järeleaimamisi. Nüüd toodavad noormehed muu hulgas ka õppefilme – kuidas olla rate.ee-s popp ja nii edasi. Paari- kuni kümneminutilise sketši tegemiseks kulub paar tundi: tuleb tuhin peale, mõeldakse kiiresti süžee välja, filmitakse ja pannakse kohe kokku. Üks sketš on jõudnud koguni teleekraanile Paroodiateemade valimine käib noortel meestel lihtsalt: mis naljakas tundub, sellest video tehakse. Mõni kuu tagasi vormiti eestikeelseks Timbaland feat. One Republicu lugu "Apologize". Paroodia kandis pealkirja "Sa haised". "Kuulasin seda laulu ja ümisesin omaette ning siis hakkas ta kuidagi ka eesti keeles kummitama. Tegin sõnad valmis ja laulsingi sisse," meenutab Martin Raamat, kes oma videotes näitlemise kõrval ka väikest viisi laulab. Ehkki "Sa haised" korjas TouTube’is vägagi vastakaid kommentaare, on Kassahiti kritiseerijad Martini sõnade kohaselt enamasti positiivselt meelestatud. "Päris algul tuli videote populaarsus muidugi üllatusena, aga hiljem oli see pigem oodatud. Üllatanud on hoopis see, et meie videod on olnud üleval näiteks "Reporteri" koduleheküljel ja meie tehtud lugu "Sõidueksam" on näidatud Kanal 2 saates "Rooli võim"." Kassahiti mehed on – oma sõnade kohaselt – alati üritanud videoid filmida siis, kui teisi inimesi lähedal ei ole. Et ei tekiks piinlikke momente. "Kunagi, kui filmisime hääletajavideot, oli stseen, kus jooksin bokserites küla vahel ja kaks bokserites meest olid järel. Võib ainult mõelda, mida pealtnägijad arvasid," meenub Martin Raamatule. Kas suured poisid peavad bokserites ringi silkama? Väikesi pahandusi on muidugi ette tulnud. Martin Raamat: "Kahes videos on näha, kuidas me kohaliku lasteaia ja kooli juures bokserites ringi jooksime ja kiigel filmisime. Kohaliku kooli õpilased rääkisid, et õpetajad olid väga pahased olnud ja rääkisid midagi politseisse andmisest – et sai rikutud kooli mainet ja nii suured poisid et tohiks sedasi ikka teha." Vaata kõiki videosid siit! faiss-sagedamad kood nimetus kogus J Kirjastamine, ringhääling ning sisu tootmine ja levitamine 13 59 Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine; helisalvestiste ja muusika kirjastamine 8 S Kunst, sport ja vaba aeg 7 90 Kunstiloome ja esituskunstid 6 C Töötlev tööstus 5 591 Kinofilmide, videote ja telesaadetega seotud tegevusalad 5 58 Kirjastamine 3 902 Esituskunstid 3 592 Helisalvestiste tootmine ja muusika kirjastamine 3 9020 Esituskunstid 3 5920 Helisalvestiste tootmine ja muusika kirjastamine 3 faiss-alguskoodid 90201 Näitlejate ja tantsijate lavaline tegevus 1.2882779 59112 Telesaadete tootmine 1.3059555 90209 Muude esinejate lavaline tegevus 1.3111987 gpt-5-mini puhastatud koodid 90201 Näitlejate ja tantsijate lavaline tegevus 59111 Kinofilmide ja videote tootmine 90202 Muusikute lavaline tegevus 59121 Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmisjärgsed tegevusalad 90111 Kirjandusloome 90112 Heliloome simplemath - lemma koht kogus võtmesus pealeloetav 1 1 147478 apologize 2 1 52436 aleksander 3 1 27760 martin 4 8 24484 järeleaimamine 5 1 24326 loominguperiood 6 1 22689 peek 7 1 20168 naljavideo 8 1 19997 simplemath - filtreeritud martin 4 8 24484 kassahitt 9 6 13853 bokser 10 4 6267 ert_35748.txt Tajuda elu relvana iseenese vastu on ränk. Üks võimalus selle seisu muutmiseks on hakata ise relvategijaks kuid meisterdada relvi tarbekunstniku meele ja oskusega ning pühendada neile näitus või teha relvituks tegevalt ilusaid raamatuid ja pühendada hoopis neile näitus. Või kirjutada Kalju kruusa kombel tühja või vanduda õudusele alla ning korraldada Läänemerel hirmus veretöö. Metsast läbi. Meie. Aru. Draamateatri suurel laval toimub üks suur hirmus veretöö ja Priit Pedajas on üpris suur süüdlane kogu selle veretöö toimepanemises. Tere, Priit Pedajas. See materjal on ilmselt kõige suurem küsimärk nii publikule kui. Inimestele teatris, kes ei ole võib-olla siin proovisaalis teiega koos olnud ja teie trupiga kuivõrd näitlejad on ju meile kõik tuttavad ja teie autori ja lavastajana olete samuti tuntud, siis Villem tuun on küll mõistatus. Kuidas te Willem Tuunini jõudsite? Kuskil. Rohkem 15 aastat tagasi oli mul tuuniga kirjavahetus. Aga siis me läksime temaga õieti. Ma pahandasin ta väga põhjalikult välja ja ega ma rohkem ei oskagi tast midagi rääkida, sest et tegelikult noh, niimoodi näost näkku me näinud ei ole. Välja arvatud ehk siis, kui te peeglist olete möödunud. Et. Kirjavahetus on, ega siin muud ei ole, kui selles kirjavahetus, niisugune vana ma. Mis sa tea, mastad, ta on kivilaeva peal olnud kaks suve vait. Kas poiss nüüd räägib ise? Kivilaeva peal on kaks suve. Seda laulsin juba, jah, mina ka teeme. Mis asja? Ütles, et tema on olnud kiibi laeva peal ja kaks suve kah. No mina arvan, et, Oluline moment on nagu see, et see lugu iseenesest see, mis juhtus päriselt See ei ole seal, ei ole midagi müstilist või salapärast, sest see on väga kurb ja väga traagiline lugu. Ta juba tõ, vaata. Ei jõua või keeruta, ma söö siis tühjaks. Kõik see, millest ütleme lavastuses või ütleme nüüd etenduses räägitakse, millega need mehed tegelevad, see on nende igapäevane elu ja. Publik ei vaata, ei pruugi esimesel hetkel kohe taibata, et see on nende jaoks loomulik. Selles ei ole, kuidas öelda näitamise kohustust või sellist asja. See oli ka lavastaja üks esimesi märkusi, et kui mingi asi noh, et neile on see nagu tavaline see keskkond ja sealt edasi, siis sünnib nagu kõik iseenesest. Kas seda materjali lavale tuues annab see teile endale ka mingisuguse uuema vaatepunkti või või mingisuguse uuema adumise näiteks kurjusest kui sellisest? Et iseenesest noh, võtta nüüd ette üks Üks poiss, keda siis noh, nagu kotitakse. Noh, mis on siis, teater kestab mingi paar tundi, paar tundi, see oli kuigi noh, nagu noh, see ammendub väga kiiresti või ta ei paku väga erilist nagu huvi. Aga hoopis huvitavam on see või, või, või sinna, sinna lisandus meil paratamatult see Muude meeste lood ja muude meeste lood just läbi selle põrgu raske meremehe nagu elu, see oli see, mis, mis nagu ka veel lisaks. Ei jõurõõm andnud siis tulnu halb ilm idatuuluga. Kui langeb kuus tundi juti, siis kõva vihm ning tuul ka veel tagantjärgi. Mis asi see sul langeb? Parameeter? Kurat, sa oled ka lätlane. Pealtnäha nagu sümpaatsed inimesed äkki ikkagi koos hakkavad, nagu valivad endale mingi ohvri. Ma arvan, et see ohvri käitumine lihtsalt Ei ole neile ootuspärane. Ei muutu alandlikuks või ta ei reageerigi nii nagu võib-olla eeldakse. Ja siis lõppeks see vägivald tema kallal ta minu meelest pisut selline lapsemeelne, kohati. Tugevalt oma õigust taga ja ja ta ei muutu alandlikuks. Mis ärritab seda nagu ründajat? No see grant oli vaene nagu kiriku rott. Kala oli püüdnud tema kaalus maad ega kedagi ning algusest peale oli kõrva pandud kopka kaupa. Teised olid läinud Liisi ning Tansingi ning toon soola siis, kui sul ei ole ning Gotlandi Sealt tõid neid käiu. On noore mehe lugu, kellel on omad unistused sest et nad esimesel pilgul tunduvad seda ja väga lihtsad ja maised ja on armastust ja soovi elus edasi jõuda. Jõuda välja sellest. Maailma näha maailma tunda maailma, see on selles lavastuses see terviklikult alati. Lähed lähed? Lähte. Ja. Õhtuks on riigis. Õhtuks on reas. Igal juhul laval on põrgu lahti ja seda põrgut on kõigil võimalik vaadata. Sel hetkel võite pilguga vaadata Kalju Kruusa uut luulekogu, mis on tühi. See on tühi nagu kõlakast ja seal resoneerivad nii Kalju kruusakeeled kui ka teiste autorite keeled. Ma olen sündinud luuletajaks, ma olen kirjutanud luuletajaks. Ma olen armastanud luuletajaks, ma olen söönud luuletajaks. Ma olen saanud luuletajaks, ma olen uinunud luuletajaks. Ma olen maganud luuletajaks. Ma olen ärganud luuletajaks. Ma olen jäänud luuletajaks. Juhtunud luuletajaks ma olen jälestanud luuletajaks, ma olen kustutanud luuletajaks. Ma olen elanud luuletajaks, Ma suren luuletajaks, olen enesetapu luuletaja. Mis on luuletaja, kes on luuletaja, mida luuletaja teeb? Luuletaja pelgalt kirjutab pelgalt seda, et ta on luuletaja pelgamata, kirjutab järjekindlalt ja sihitult Ta on minu meelest üks selline luuletaja, kes, Kelle jaoks võõrkeeled on, on üldse väga oluline, kõige rohkem muidugi Jaapanit, sest sellest keelest ta on tõlkinud rohkem kui võib-olla teistest keeltest, aga, aga ka Hiina. Ja kui selle Tühja kogumikku vaadata siis, tõepoolest seal on vaheldumisi. Nii tema enda kirjutatud luuletused kui ka luuletõlked. Kuna ma tegelikult kirjutan ise ja tõlgin ja, ja loen teiste tekste nagu vaheldumisi ja nad hakkavad mingil hetkel põimuma, et mu enda tekstides on See teiste luuletajate Need kajad ja peegeldused niikuinii sees. Teised luuletajad. Ütlevadki neid samu asju, mida ma põhimõtteliselt Võinuksin olla ise öelnud, kirjutanud. Ma mõtlesin seda, et, et nii palju kui ma Kalju loomingut olen jälginud, et tema on minu meelest kogu aeg oli liikunud sellise lihtsuse ja siiruse poole. Aga see lihtsus ei ole, ei ole väga lihtne saavutada. Lumine põli. On aasta algus jaanuar ja tali on täies väes ja õnnepalul küllap juba kevad käes. Lumi on põlvini, puha valge puha ja puha ja puha, vähemalt Tallinnas vähemalt nõmmel. Lumi on vööni puha süleni puha rinnuni, puha õluni. Lumi on kõrini. Nii et ulguda tahaks ja puha. Aga enam ei saa. Juba ta võlu all üleni. Käändub võlg võlu võlgu. Ma arvan, et ma põhiliselt nagu Tahan. Nagu luuletada nagu noh, kogemuste pinnalt lihtsalt, et mida ma nagu noh, tunnen teada, saan, mõistan, taipan ei mõista, ei taipa. Imestan, et no Kalju Kruusa luuletuste kohta on sageli öeldud, et see on nagu keeleluule või midagi sellist, et et aga see, see ei ole ainult keel nagu mul mitte kunagi olnud tegelikult, et. Nojah, ja siis, et milline see, milliseks see luule kujuneb parajasti, see sõltub. Täiesti nagu ettearvamatutest asjaoludest, sest ma ei tea, kuhu mu elu viib, et mul on endal ka selles mõttes huvitav, et, et ma nagu. Ma nagu ei sea endale mingisuguseid niisuguseid eeleesmärke või, või noh nii-öelda eelarvamusi või, või, või mingisuguseid ootusi, et ma täiesti nagu ja vaatan, mis tuleb nagu et ma olen nagu selles mõttes nagu ise oma luuletuste lugeja Metafüüsika varjatud kujul On Kalju luules kindlasti olemas. Ma ei tea, kas ta ise sellega nõus on, aga igal juhul seal ridade vahel tuleb välja või kasvõi mõne kujundi puhul, et kui hakkad selle peale mõtlema. Ja, ja siis tekib selline Noh, kummaline tunne Võib-olla natuke deja vu stiilis tunne, et ma olen seda ka kogenud. Ja, ja siis see võib, see kujund võib sind viia kuhugi jälle mingile teisele tasandile kus sa edasi võid juba rännata kuhu iganes. See büroo on asustatud noorte loovate inimeste poolt, nad küll tegelevad internetiäriga, kuid see ei tähenda, et nende keskkond peaks olema selline hall ja tuim ja nagu võib-olla on ettekujutus inimestel, Margit tahtis, et neil oleks selline võrdsete inimeste avatud kontor. Tänu sellele on need ruumid siis suhteliselt avarad siin ja kohati vajadusel siis selliste liigendatud klaasseintega eraldatud boksid. Vähegi väärtuslikke detaile me isegi säilitasime, kuid see, mis ei sobinud meie uue kontseptsiooniga, selle me viskasime siit halastamatult välja ja tegime siis endale sobivad pinnad sinna, et idee oligi teha selline akromaatiline taust ja siis kogu see dominant oleks siin ruumis graafiline joonistuste maailm. Et sisearhitektid tänapäeval ja arhitektid tihti kasutavad kleebiseid ja selliseid muid tehnikaid, aga meie siis tõesti reaalselt kart Männiliga ise istusime siin kohapeal, vildikad käes ja muusika saatel muudkui joonistasime ööd läbi ja kokku on selline unenäoline virvendus tekkinud, et seda inspiratsiooni ja neid elemente ja detaile on nii filmidest. Juhuslikelt piltidelt loodusest, raamatutest isegi internetis pämmid, mõned on kuskil tualetiuste peale ümber joonistatud, mööbel oli ka asi, mille, mille puhul me kaardiga mõtlesime võimalikult sellist huvitavat ja hullu lahendust teha, ehk siis kujundasime ise need lauaplaadid, lauajalad, sellist lahendust väga kuskil mujal vist nähtud ei ole. Suuremas nõupidamiste saalis on siis ka käsitsi joonistatud Euroopa kaart seintele, kus on need vallutatud linnad peale märgitud. Võibki öelda, et see keskkond, mida me siin Karl Männiliga sellise inspireerivana planeerisime, on ka täpselt sellisena teostunud, sest need inimesed, kes siin töötavad, nad on kelmikate lahendustena jätkanud, seda interjööri disainisin. Ja noh, meie omalt poolt loodame, et samamoodi oma töös on nad inspiratsiooni saanud. Kunstihoones pole veel kunagi nii palju relvi olnud kui mitte eestlased, teavad vähemalt egiptlased praegu öelda, et see on tõhus tarbekunst. Eks me kõik koge võitleme millegi eest. Kuigi tarbekunstnikud on mulle ette heitnud sellist militaarset mõtteviisi, aga noh, kui lähtuda lumepallist, siis võib ju ka seda relvaks pidada, aga ta sulab üsna ruttu ja võib küll viga teha, aga noh. Ei ole vist relv. Ragulkas noh, natukene vägivalda, natukene vastandumist, natukene jõulist käitumist enese teadvustamist ja, ja teistele enda teadvustamist Tarbekunst on siiski pisut nagu tasalülitatud ala ja tahaks ki olla see lumepall siis või, või rakulka, millega natuke ärritada ja endale tähelepanu tõmmata. Üks mu lemmiktöid on see 21. sajandi etnograafia, mis on siin seinal. Urmas Puhk on Ingrid Alliku koostatud misjoni, tegelikult on täiesti autentsed laste poiste tehtud relvad võib-olla, kuna mul on endal ka üks metsik poeg kodus, siis see on üks põhjus, miks see töö siia tuli. Selles võib näha, jällegi ütleme, lootus tarbekunsti järjepidevusele. Siin on tulnud palju noori autoreid, siin on autorid teinud, teinud installatsioone, mis on küll jah materjalikesksed, aga lamekunstnikul on see nuhtlus veel, et ta on harjunud materjalis suhtuma väga lugupidavalt ja, ja ta ei rahuldu enne, kui see materjal on siis kõikide oma kaunite külgedega välja toodud, nii et seal on nagu kaks küsimust alati lahendada, nii et, et sellel, sellel näitusel on siin toredaid koostöid materjali ja mõtte vahel. Näiteks Pille Kaleviste üks töö, kus on keeled pandud nakki keeled kui ka mõnes mõttes relvad selles suhtes, et keel on päris võimas relv. Katariin rikkeni märklauad, mis mööda minnes plingivad valgust. Märklaud on üldse üks levinud teema, siin tarbekunstis on vähe selliseid töid, mis on teravad ja sotsiaalsed, et see ongi nagu võõras tarbekunstile, et ehk siin näitusel on neid töid rohkem. Enda jaoks ootamatult avastasin mind eluaeg kiusanud nööp nõelad kui, kui, kui materjali, mida saab kasutada ja neid ära rakendada, nii et on moodustatud päris vahvaid pindu nendest, nii et see on nagu niisugune huvitav leid minu enda jaoks. Ja üsnagi dekoratiivne. Kui Maarja Undusk, kes on selle näituse kuraator, tuli mind kutsuma Nii-öelda kampa, et ma osaleksin selles töös siis. Mul tekkis küsimus, et miks selline teema või miks selline kontseptsioon? Et relvastumine ja, ja Ragulka ja nii edasi ja siis Maarja põhjendas seda, et see tarbekunst on selline hästi selline pehme ja turvaline. Ja ta tahaks vaadata, et millised need teravad nurgad on. Mis selles võiksid ka olla siis minu lähenemine nagu tekkis sellest, et ma hakkasin mõtlema ise, et kelle või mille vastu nad siis relvastuvad siis äkki sealt justkui tabas mind ära tundmine, et noh, kuna tarbekunst ju on tema igapäevane nii-öelda areen Tema võitlustander on see igapäevane olme, kus need esemed, objektid, teosed, mis iganes kunstnike poolt tehtud asjad siis peavad vastu pidama ja, ja lahinguid võitma. Siis äkitselt ma mõtlesin, et võib-olla oleks väga värskendav Tuua see olme noh, tavaliselt on siin, et galerii on selline puhastatud pind, kus, Kus kunstiteos saab täiesti Neutraalse tausta ja, ja saab nii-öelda tühjuses ja, ja valguses särada, et ma mõtlesin, et äkki sealt on huvitav panna need Need tööd küll mitte väga lopsakasse olmelisse konteksti, aga siiski tugevad vihjed on olemas, et siin on nagu reaalne mööbel ja mingisugused nurgakesed diivanitega ja kapikesed ja lauad ja toolid, et et kas äkki annaks sellele näitusele mingisuguse sellise nagu uue mingi väikese tasandi juurde, mida nad võib-olla nii-öelda neutraalsetel abstraktsete postamentidel ei oleks, ei oleks saanud. Ja ma ei tea, minu minu silmis see praegu oli väga huvitav katse ja ma ise olen nagu rahul sellega. Kui keegi arvab, et see on üleskutse istuda köögilaua taha vaimutoitu sööma, siis võib seda ka nii võtta. On raamatuid, mille kohalolu on ruumis tuntav. Üks ruum on nüüd mõnda aega selliseid raamatuid täis. 2010. aasta kaunimad raamatud. Rahvusraamatukogus. Siin vaadatakse erinevaid aspekte, vaadatakse. Raamatu Outi maketti, vaadatakse tüpograafiat, vaadatakse raamatu köidet. Raamatumaterjale ja nii edasi. Nii et sellel konkursil hinnatakse raamatut kui tervikut. Aga kui nüüd vaadata, mida siin näha on, siis Eesti raamat on ju korralik. Et kõik need raamatud, mis siin on esitatud, on ju vastavad kõik nendele sellistele nii-öelda kvaliteetse raamatu kriteeriumitele. Ka. Väga erineva. Ma ütlen kunstiliste võimalustega raamatut, üks on luulekogu mida muide, see aasta oli väga palju ja teine on näiteks teaduskirjandus, kus peavad olema kõik väga täpselt ja selgelt viited, et erineva tasandiga kõik. Loetav ja. Ja selgesti arusaadav. Üks huvitav mõte mida ma selle kaunimate näitusega ja valikuga seoses alati olen mõelnud ja kõrvutanud, on siinsamas rahvusraamatukogus kuuendal korrusel olev Kirjastuste Liidu liikmed menukite näitus. Kui menukites on 150 nimetust sellel aastal ja siin kaunimates 25 siis sellel aastal on see ühisosa täpselt üks nimetus, aga ka see, see arv üks on siiski üsna üsna kõnekas, kui me räägime sellest kirjastaja riskist. Et, et need on siiski erinevad asjad. Ilusad raamatud, kaunid raamatud, mis saavad 25 hulka ja need, mis, Mis müüvad hästi? Tegelikult ega meil see üldine pilt nüüd nii hirmus ka ei ole. See on ikkagi märkimisväärselt paremaks läinud, pigem on, on vead sellised ülekujundamised kui kujundamata jätmised. Saates on Siin puudu üks selline raamat, mis võib-olla ei vasta küll traditsioonilisele kaunile raamatule, aga mis vastab, võib olla sellise huvitava raamatu kriteeriumile ja mida mujal maailmas raamatupoodides on, on näha päris sageli. See on selline piltidega täiskasvanute raamat ehk siis kas koomiks, graafiline novell või midagi sarnast. Nii et seda seda raamatuliiki Eestis noh, praktiliselt ei eksisteeri või siis noh, eksisteerib väga sellisel tagasihoidlikul moel Ma. Ja mida sa siis Sai ka hinnatud oli just selle kujundaja osavust sest teadupärast raamatu kujundamise ja ja küljendamise hinnad, hind on kuskil mingisuguse Kuue protsendi hulgas kogu raamatu kogumaksumusest. Ja teinekord tuleb väga kinnistes või või kitsastes piirides liikuda. Loomulikult on kahju, et need, need raamatud, mis kaunimate hulka on pääsenud, ei, ei ole pääsenud sinna menukite loetellu, aga see ei tähenda, et kirjastaja nüüd võtaks täiesti teist teist suunda ja, ja loobuks nendest. Sellistest raamatutest mida mida sellele konkursile esitada, eks me üritame ju ka lugejat harida selles mõttes, et muu harib kui mitte kirjastaja, andes välja hästi eripalgelisi, erinevate kunstnike töödega erineva kujundaja käekirjaga raamatuid. Priit Pedajas, ma tahaksin lõpetuseks küsida teilt, kas. Noh, hommikul üles ärgates ja minnes draamateatri poole, mis asi see on, mis teid? Endiselt käivitab. Mis asi see on, mida te endiselt endas kui. Loojas otsite? Minu jaoks lavastajana on üks kõige huvitavam aeg tegelikult mitte üldse algus. Vaid vaid see aeg, kus näitlejatel on juba mängida, saavad, kus neil on tekst juba peas, see tähendab, et kuskil poole peal või rohkem kui poole peal. Ja, ja siis hakkab minu jaoks niisugune tõeliselt põletav nagu loominguline töö, kui kõik. Veel ka innustavad sellest asjast. Et noh, siis on see, kui ei saa millelegi muule mõelda kui ainult ainult sellele ja ja kõik, isegi isegi muu elu jääb kuidagi soiku, võlad kasvanud üle pea ja ja külmkapp on tühi ja. Lapsel on koolitükid kontrollimata ja, ja mis iganes. Aga kas te staažika lavastajana veel midagi kardate ka? No lihtsalt loomu poolest olen küllalt enesekriitiline, et, et ma tean suhteliselt Kuidas nüüd öelda suhteliselt kiiresti, saavutan adekvaatsuse, ütleme nõnda, kui sa oled kaerani selle asja sees, siis ei saa ju ju kohe aru, aga, aga ma küllalt kiiresti taipan. Pigem see. Noh, kuidas nüüd öelda, niisugune. Niisugune masendus kui välja ei tule ja siis see noh, see. See ikkagi noh Aga ükskõik, mis asi see on, tähendab, olgu see siis, kas see on siis siis lavastus, mis on aia taha läinud või mis on õnnestunud. Täna me siin istume, esietendus on ära olnud. Ma juba viskan ta minema ja tegelen järgmiste asjadega. Aitäh teile. Ja. Mina ei tea, kas Jaan Umbi ta ees lunastus või on tema lunastus, ainult selles, et ta saab oma lugu seal laval nüüd rääkida. See ei ole, ei minu otsustada, ega vist ka Priit Pedaja se otsustada ega ka teie otsustada, aga fakt on see, et hirmus veretöö saab korda. Aetud seal laval ja Meie saame seda kõike pealt vaadata. Head vaatamist. faiss-sagedamad kood nimetus kogus S Kunst, sport ja vaba aeg 10 90 Kunstiloome ja esituskunstid 10 C Töötlev tööstus 7 901 Kunstiloome 4 N Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 3 902 Esituskunstid 3 903 Kunstiloome ja esituskunstide abitegevused 3 9020 Esituskunstid 3 faiss-alguskoodid 90201 Näitlejate ja tantsijate lavaline tegevus 1.218075 90209 Muude esinejate lavaline tegevus 1.2213457 88991 Mujal liigitamata sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta 1.2722068 gpt-5-mini puhastatud koodid 90201 Näitlejate ja tantsijate lavaline tegevus 90399 Muud kunsti ja esituskunstide abitegevused, v.a lavatehnilised 18131 Trükieelne tegevus 90121 Visuaalkunstiloome 74121 Graafiline disain ja visuaalne kommunikatsioon 90111 Kirjandusloome 7430 Kirjalik ja suuline tõlge 59112 Telesaadete tootmine 7413 Disainerite tegevus simplemath - lemma koht kogus võtmesus ülekujundamine 1 1 27889 olm 2 2 22311 relvategija 3 1 17614 urmas 4 1 17614 pille 5 1 17614 rikk 6 1 17614 ingrid 7 1 14551 willem 8 1 12872 simplemath - filtreeritud olm 2 2 22311 kivilaev 11 2 7694 tarbekunstnik 22 2 2138 priit 27 4 1802 ert_26268.txt Tere, ma olen Allar Jõks, te kuulate uunikumi. Juristiharidusega Juurtelt Tartu mees Allar Jõks töötas aastatel 2001 kuni 2008 Eesti vabariigi õiguskantslerina. Lisaks poliitikamaastikul surfamisele on Jõks sageli hoidnud õhus sotsiaalseid teemasid, näiteks kas lapse füüsiline karistamine tuleks seadusega keelustada. Täna advokaadibüroo palgal olev Jõks tunneb end kodus ka muusikaga seotud teemadel. Ja nüüd sõnajärg talle lähebki. Ma olen keskmisest muusikakuulajast natuke nõudlikum selles mõttes, et ma korra nädalas kaks käin plaadipoest läbi, vaatame, millised uued plaadid, millest on võib-olla mõned haruldused kusagilt ilmunud ja vähemal või rohkemal määral ka olulisemate muusikauudistega ajakirjade kaudu üritan ka nagu kursis olla ja muusikat mul meeldib kuulata tööd tehes. Ma arvan, et võib-olla vanema venna ja õe eeskujul. Ma kuulasin nende plaadikogu, noh, ütleme, et see oli siis 70.-te aastate alguses ja maatideks olid siis dialoogi pärast meloodia plaadid olid sellised õhukesed nagu kile peal plaadid ja sellised müülikad. Ja siis, kui ma kuulsin, ma arvan, et see oli pildite paar, laul oli ja siis said pilt mu esimeseks lemmikuks 70.-te keskel ja siis ma mäletan seda aega, koli kiker Raadios, oli selline saade nagu soovikontsert. Teisipäeva õhtul kell 10 ja reedel olid need saated, on mul siiamaani meeles, siis ma panin oma lintmaki Jausa, mis lindistas kiirusega üheksa, panin käima, siis sain sealt Barbildite lugu. Näiteks üks lugu, meelesuudaling oli nagu väga kihvt lugu ja siis ma sain nii palju innustust, et mingil hetkel ma kujutasin ette, et ma võiksin muusikat, hakati tegema nagu sellist nagu biitlite sarnast muusikat, aga õnneks mõistus tuli kiiresti koju. Ma sain aru, et selles vallas ma nagu väga edukas ei suudaks olla kõige lemmikum välja mõtlemine, paganama keeruline seal on umbes selline, et, et kui sa peaks nagu oma elu kõige ilusama hetke sõnastama ja meelde tuletama ja seda siis nagu teistega jagama. Ma nüüd hakkan mõtlema, milline lugu mind tugevalt mõjutaksid, puudutaks hingekeeli. Ma arvan, et selleks on üks jonnima, jah, lugu, ma võin eksida, minu astun ta plaadilt, imetlesin laulu nimi on armastus, lav ei ole mina tulnud lihtsamat kui isegi banaalsemat armastuslugu. Sellises siiruses ja liikluses on vastupandamatu ja miks mul nagu see lugu meelde tuleb, seotud ühe 80. aasta, ma võin eksida, aga see oli võib-olla üheksas detsember. Kullamaa keskkoolis käisin üheksandas klassis. Läksin emakeele tundi ja õpetaja alustas emakeele tundi sellega, et täna öösel või oli see, et eile eile öösel tapeti John Lennon ja kui ma hakkan mõtlema, et mis mind nagu kooliajal mina mäletan sellist, mis nagu rabanud, mida ma mäletan, siis ma seda hetke mäletan, ma mäletan seda, seda ilma, mis väljas oli, seda tunnet, mis mind valdas, selle tõtanud, aga millegipärast tekkinud selline tugev seos. Ballaad Love ilmus esmakordselt 1970. aastal albumil John Lennon plastic onu bänd, see oli kultusansambli biitlus. Laulja esimene sooloplaat, Väljaanne Rolling Stone nimetas läbi aegade parimate albumite tabelis 22.-le kohale. Imetlesin, millest Allar Jõks rääkis, ilmus aasta hiljem ajalukku selle singli 1982. aasta välja laseb, mille kujunduses kasutatud foto sai tehtud samal päeval, kui Lennon tapeti kaheksandal detsembril 1980. aastal. faiss-sagedamad kood nimetus kogus S Kunst, sport ja vaba aeg 6 90 Kunstiloome ja esituskunstid 6 Q Haridus 5 85 Haridus 5 J Kirjastamine, ringhääling ning sisu tootmine ja levitamine 4 N Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 3 59 Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine; helisalvestiste ja muusika kirjastamine 3 902 Esituskunstid 3 901 Kunstiloome 3 855 Muu õpe 3 592 Helisalvestiste tootmine ja muusika kirjastamine 3 9020 Esituskunstid 3 5920 Helisalvestiste tootmine ja muusika kirjastamine 3 faiss-alguskoodid 90202 Muusikute lavaline tegevus 1.4204118 90112 Heliloome 1.4286466 88991 Mujal liigitamata sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta 1.4485409 gpt-5-mini puhastatud koodid 59209 Muude helisalvestiste (v.a muusika) tootmine ja turustamine simplemath - lemma koht kogus võtmesus jõks 1 5 779835 lennon 2 3 295516 allar 3 3 66057 love 4 1 58488 kultusansambel 5 1 36698 maat 6 1 34029 muusikakuulaja 7 1 22281 banaalsem 8 1 21763 simplemath - filtreeritud jõks 1 5 779835 lennon 2 3 295516 allar 3 3 66057 john 9 2 10255 ol_2010-07-04_29.txt Sten Pentus võitis Ungaris teise sõidu! Pentus, kes oli kvalifikatsiooni kiireim, suutis esirea eelist hästi kasutada. Stardis pääses ta juhtima ning üsna kindlalt hoidis rivaale seljataga. Lõpus vahe isegi suurenes ning ta edestas hispaanlast Albert Costat 6,586 sekundiga. Kolmandaks tuli venelane Mihhail Aljošin. Kokkuvõttes juhib endiselt Aljošin, kel on 97 punkti. Järgnevad austraallane Daniel Ricciardo 86 ja Pentus 69 punktiga. Eurospordi kommentaator kiitis Pentust, kes tema arvates tegi väga kindla sõidu. faiss-sagedamad kood nimetus kogus G Hulgi- ja jaekaubandus 10 46 Hulgikaubandus 7 S Kunst, sport ja vaba aeg 5 T Muud teenindavad tegevused 4 L Finants- ja kindlustustegevus 4 C Töötlev tööstus 4 95 Arvutite, tarbeesemete ja kodutarvete ning mootorsõidukite ja mootorrataste parandus ja hooldus 3 47 Jaekaubandus 3 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused 3 64 Finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja pensionifondid 3 468 Muu spetsialiseeritud hulgimüük 3 931 Sporditegevus 3 467 Mootorsõidukite, mootorrataste ning nende osade ja lisaseadmete hulgimüük 3 4681 Muu spetsialiseeritud hulgimüük 3 faiss-alguskoodid 46812 Mootorikütuse hulgimüük 1.4802061 95321 Mootorrataste remont ja hooldus 1.5197484 47811 Mootorsõidukite jaemüük 1.5205234 gpt-5-mini puhastatud koodid 93199 Mujal liigitamata sporditegevus simplemath - lemma koht kogus võtmesus pentus 1 3 1969138 selja 2 1 1312758 mihhail 3 1 625123 daniel 4 1 179830 albert 5 1 172731 costa 6 1 142691 sten 7 1 94443 eurosport 8 1 23568 simplemath - filtreeritud pentus 1 3 1969138 ol_2006-04-08_98.txt Kalakotletid II Kogus: ühele Koostisosad 400 g külmutatud valge kala (nt hõbeheik) 4 dl piim 3 lehte Loorber Sool Must pipar Petersellilehed 1 tk Muna 1 tk saiaviil ilma koorikuta 50 g riivjuust 2 tk suur keedetud kartul riivsai paneerimiseks õli praadimiseks KASTE 2 tk suur kooritud tomat 45 g mandlilaastud 2 viilu ciabatta sai ilma koorikuta 1 küüs Küüslauk 1 tl Cayenne'i pipar Sool 2 sl (riivitud) Parmesani 0.6 dl oliivõli ValmistamineKeeda ülessulanud kala piimas koos loorberilehtedega pehmeks. Nõruta ära, eemalda loorberilehed ja pane kala köögikombaini. Lisa keedetud kartulid, juust, muna, saiaviil, petersell, sool ja pipar ning purusta kõik ühtlaseks seguks. Vahepeal valmista kaste: koori ja tükelda tomatid ning aseta koos mandlilaastude, Cayenne´i pipra, soola, juustu, küüslauguküüne ja saiaga köögikombaini. Lase kõik ühtlaseks pudruks ning hakka tasapisi oliivõli lisama, kuni segu on kreemjas. Nüüd vormi kotletisegust volüümikad pätsid, veereta riivsaias ja prae õlis kuldseks. Serveeri kalakotlette koos "kummalise tomatikastmega". Ja mis veel parem, prae kõrvale ka muna. Retsept on mõeldud kolmele inimesele. faiss-sagedamad kood nimetus kogus C Töötlev tööstus 20 10 Toiduainete tootmine 18 A Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 6 03 Kalapüük ja vesiviljelus 5 108 Muude toiduainete tootmine 5 G Hulgi- ja jaekaubandus 3 101 Liha töötlemine ja säilitamine ning lihatoodete tootmine 3 105 Piimatoodete ja toidujää tootmine 3 faiss-alguskoodid 10201 Kala, koorikloomade ja molluskite töötlemine ja säilitamine 1.2378166 03111 Merekalapüük 1.2511172 10851 Valmistoitude tootmine 1.2880514 gpt-5-mini puhastatud koodid 10891 Mujal liigitamata toiduainete tootmine simplemath - lemma koht kogus võtmesus pudru 1 1 112977 hõbeheik 2 1 89664 ülessulanud 3 1 56488 paneerimine 4 1 28244 petersellileht 5 1 24348 cayenne 6 1 15912 saiaviil 7 2 11400 loorberileht 8 2 9283 simplemath - filtreeritud saiaviil 7 2 11400 loorberileht 8 2 9283 ol_2016-11-24_204.txt AMETLIK! Abu Dhabi GP jääb Jenson Buttonile viimaseks 36aastane britt oli juba varem öelnud, et võtab 2017. aasta vabaks ning sõita ei kavatse, kuid tal oli võimalus naasta kuninglikku sarja ülejärgmisel hooajal. Täna aga kinnitas Button, et Abu Dhabi GP jääb tema karjääri viimaseks ega istu ka 2018. aastal vormeli rooli.  "Ma tulin sellele nädalavahetusel vastu teadmisega, et see on mu viimane võidusõit," sõnas Button neljapäeval. "Ma arvan, et nii on parim. Praegusel momendil ma küll ei taha enam F1-s tulevikus võistelda."  Button debüteeris vormel 1 sarjas 2000. aastal 20-aastaselt. 2009. aastal tuli ta maailmameistriks. Abu Dhabi GP on tema karjääri 305. start, temast rohkem on sõitnud ainult Rubens Barrichello (322) ja Michael Schumacher (306).  Button sõitis Williamsi, Benettoni, Renault', BARi, Honda, Brawni ja McLareni tiimides ning võitis kokku 15 GP-d. "Teekond on olnud pikk," rääkis Button. "F1 jõuad paljude unistustega ning loodad, et lahkud spordist mälestustega, millest mõned on imelised, teised elumuutvad, mõned head ja mõned halvad.  Lahkun F1-st meistrina, mis on väga rõõmus. Olen õnnelik oma saavutuste üle ja mu elu kindlasti algab nüüd."  Button jääb siiski Mclareni võistkonda testisõitjaks ning võistleb juhul, kui Fernando Alonso või belglane Stoffel Vandoorne mingil põhjusel ei saa.  faiss-sagedamad kood nimetus kogus S Kunst, sport ja vaba aeg 5 C Töötlev tööstus 5 N Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 5 L Finants- ja kindlustustegevus 4 G Hulgi- ja jaekaubandus 4 47 Jaekaubandus 4 T Muud teenindavad tegevused 3 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused 3 30 Muude transpordivahendite tootmine 3 95 Arvutite, tarbeesemete ja kodutarvete ning mootorsõidukite ja mootorrataste parandus ja hooldus 3 66 Finantsteenuste ja kindlustustegevuse abitegevusalad 3 931 Sporditegevus 3 661 Finantsteenuste abitegevusalad, v.a kindlustus ja pensionifondid 3 478 Mootorsõidukite, mootorrataste ning nende osade ja lisaseadmete jaemüük 3 faiss-alguskoodid 93199 Mujal liigitamata sporditegevus 1.5018734 65301 Pensionifondid 1.5248294 47301 Mootorikütuse jaemüük 1.531188 gpt-5-mini puhastatud koodid 93199 Mujal liigitamata sporditegevus simplemath - lemma koht kogus võtmesus fernando 1 1 456891 brawn 2 1 415356 üle-järgmine 3 1 304594 mclaren 4 2 222874 abu 5 3 145816 alonso 6 1 130540 schumacher 7 1 120235 michael 8 1 59337 simplemath - filtreeritud mclaren 4 2 222874 abu 5 3 145816 gp 10 4 37297 ol_2003-04-08_53.txt Kirjutan, et saada jõudu edasi loota... Sellest east, kus unistatakse printsist valgel hobusel, olen mina juba ammu väljas. Mul on oma armas kodu, leitud teist korda prints, tore ja armas üliõpilase seisuses tütar ja minu ema, kelle vanaduspäevi üheskoos kergemaks püüame teha. Leida enda isiklik kodu oli ka üks minu täitunud unistusi. Me ei pidanud seda ostma: kui teed kellelegi head, kannab heategu vahel meie unistuste vilju. Kodu on üsna uus, aastat kümme tagasi ehitatud. Aga teadagi, missugused olid siis materjalid. Tuhmunud tapeedid ja pruunid põrandad – see on nii väsitav ja hall. Õhtul uinudes kujutan endale täpselt ette, missugune võiks välja näha mu väike magamistuba... Remont jäi pooleli, sest meie peres tarvitavad kolm inimest enda ravimiseks rohtu, mis võtab miinimumpalgast üle poole. Olen saanud aru, et kui ravimitest loobuda, pole mõtet ka väga palju unistada. Riina (44), Tartumaa Naeratusest Olen sündinud kurikuulsal stagnaajastul, ja siis, nagu teate, said lapsed tihti sünnitusmajast kaasa sellise haiguse nagu stafülokokk. Ka mind tabas see haigus, aga kummalisel moel. Olin 20aastane, kui avastati, et see tõbi pesitseb minu alalõualuus. Lahendus: hambaarst tõmbas välja kuus tervet hammast. Siiamaani olen kandnud proteesi, nii et isegi abikaasa ei tea asjast midagi. Olen seda teiste eest hästi varjanud. Aga nüüd on vaja uut proteesi, vana ei kõlba enam. Kuid see on kallis. Ja siit koorubki minu unistus. Diana (22), Viljandi Katusest pea kohal Minu pere on kuueliikmeline, neli last. Viimati sündinud on üheksakuused kaksikud. Pere ainuke toitja on abikaasa. Elame kuidagi peost suhu, sest eluasemelaen tuleb maksta ja lapsed suureks kasvatada. Ise olen töötu 2001. aastast saadik. Meie kodu vajab hädasti uut katust, kuid raha selleks pole absoluutselt. Äkki saate sellele hädavajalikule ja möödapääsmatule kulutusele kaasa aidata? Kas või juba nende väikeste imetoredate beebide nimel... Tiina (26), Kuressaare Kodust Minu eluga oli kõik korras kuni 1. detsembrini 1997, kui põles ära minu kodu. Siis muutus mu elu täiesti tühjaks ja mõttetuks, minust sai kodutu hulgus, kelle ainus vara olid riided, mis seljas. Esialgu andis mulle peavarju sõbranna, kes elas Pärnus. Olin meeleheitel, kirjutasin isegi selleaegsele presidendile, kes aga keeldus mind vastu võtmast, põhjendades keeldumist ajapuudusega. Ega ma temalt teab mis abi ei osanudki tahta, aga lootsin, et kuulab ära mu suure mure ja võtab teadmiseks, mis Eesti riigis toimub. Nüüd elan Kuressaares, kuhu poeg pärast südamega haiglas viibimist mulle üürikorteri leidis. Mul ei ole vist vaja teile selgitada, mis seal elamine tähendab: väljaminekud ületavad sissetuleku, peale selle pean tarvitama ka väga kalleid rohtusid. Poeg küll aitab, kuid ka temal pole kerge. Siit siis minu suur unistus: muretseda endale ükskõik kui tillukegi elamine, mis oleks minu oma, et ma ei peaks peale maksma selle eest, et ikka veel elan, mis sest, et vahel tundub: enam ei suuda. Ira (61), Kuressaare Paremast elust pensionäridele Vabandage minu käekirja, kirjutan teile vasaku käega, sest hiljaaegu oli mul insult. Olen juba natuke paranenud ja nüüd hakkab neid unistusi ka tulema. Ma sooviksin südamest, et tuleks parem Eesti valitsus, kes arvestaks ka invaliidide ja pensionäridega: kui raske on selle väikse rahaga toime tulla! Esimeseks asjaks on maksta üür ja siis pean arvestama, kui palju saan rohtude alla panna. Olen 58aastane ja unistan: vast läheb elu paremaks! Tahan saada tervemaks ja et mu postkast ei oleks nii tühi. Loodan, et võib-olla on mulle veel antud tunda inimväärset elu. Palju päikest teile! Aino (58), Põlva Jalgrattast pojale Oleme täiesti tavaline perekond – isa, ema ja kaks poega. Koos oleme püüdnud võtta ette kõiksuguseid tegemisi nii ratastel kui ka ilma. Ratastel pean silmas, et ema rullib, isa ja väiksem poeg sõidavad ratastega, suur poiss sõidaks ka, aga... Poisil on olnud kaks ratast. Ühe varastasid kratid lasteaias ja teise võtsid tänavalt – tugevamal tugevama õigus. Hakkab kätte jõudma uus rattasõidu hooaeg ja on kurb vaadata poissi, kes püüab olla vapper ja arusaaja, et alati ei ole võimalik osta seda, mida nii väga tahaks. Kaarli (9) ema Kadri, Tallinn Ihkan näha fjorde Ei tulnud ise selle pealegi, et unistus kirja panna. Minu unistused on juba aastaid ühesugused: et jõuaks oma kahele beibeeas tütrele ometi talvesaapad osta ja kummalegi veel teise paari neid moodsaid alt laienevaid stretšteksaseid. Ise olen endale soovinud (loe: unistanud) reisi Norrasse. Olen telekast näinud fjorde. Ma armusin neisse! Ei mina pahanda, kui minu unistust ei loeta miskiks. See ju ongi unistus! Mare (44), Valgamaa Lennukursustele Minu unistus on lennata taevas kui lind. Saaksin oma maakohas lennata kõrgel ja vaadata nende ilusate metsade, põldude ja karjamaade piire, kus ma igal suvel oma vanaemal abiks olen olnud. Ma tean, et tänapäeval on see võimalik. Nimelt on olemas üks lennumasin, mida nimetatakse motoparaplaaniks. See lennumasin saakski mu unistuse täita. Aldo (24), Tallinn Anda noortele julgust esineda Minu unistus on aktiveerida Ida-Virumaa noori, et nad suudaksid ja tahaksid midagi ise korda saata, mitte vaid virelda ja viriseda. Tahaks süstida noortesse julgust enda eest ise seista ning anda neile oskusi elus edukalt hakkama saada. Noortele on vaja koolitust, õpetust, kuidas oma tegusid ja soove efektiivselt põhjendada. Selleks on parim väitlus- ja esinemiskoolitus: korralik, pikk ja põhjalik ülevaade avalikust esinemisest, argumenteeritud väitlemisest koos vastava treeninguga. Seetõttu on minu soov ja unistus, et SL Õhtuleht toetaks taolise koolituse läbiviimist noortele. Marju (17), Jõhvi Kreeklaste kodumaale Olin vist kuue- või seitsmeaastane, kui mu suur unistus oli saada lauljaks. Käisin karjamaal, ronisin kivi otsa ja laulsin kõva häälega. Oma teada isegi võõrkeeles. Lehmakari oli publik. Vaatasid kõik, silmad pungis, mõtlesid vist, et plika on hulluks läinud. Teine suur unistus oli saada endale klaver. Kuid muidugi jäi seegi ainult unistuseks, sest selleks polnud raha. Siis tuli aasta 1949, 25. märts, kui purunesid kõik unistused. Kõik, mis oli ilus ja hea, jäi maha. Tuli pikk teekond «suurele kodumaale». Kaheksa pikka aastat täis lootusi ja unistusi kaugest kodumaast. Täis unistusi ja rasket tööd. Ja siis 1957 taas vabad ja jällegi kodumaa pinnal, kuid paljad kui porgandid. Ei katust pea kohal ega aset, kuhu heita puhkama. Taas tuli alata nullist. Ruttu tööle, et saaks elamiseks raha. Palk oli muidugi parajalt väike, elatud kuidagi sai, kuid unistused tuli maha matta. Nüüd olen pensionär vabas Eestis. Praegu on kõik teed valla, sõida kuhu süda soovib, oleks ainult raha. Minu unistus oleks reisida Kreekasse, Prantsusmaale või Hispaaniasse. Siis võiksin rahus surra, olen ka midagi elus näinud. Virve (72), Tallinn Baierimaale Olen juba eakas. Sellegipoolest on hing noor ja unistusi veel ka. Olen lugenud Baierimaa kohta palju huvitavat, tahaksin väga oma silmaga kõike näha. Unistusi on teisigi – tervis, lapselaste tulevik. Rõõm elust pole siiski kadunud, elame veel. Maie (65), Saue Pensionärid, võtke end kätte! Ka mina oleksin soovinud viimase 5–6 aasta jooksul käia teatris, kinos, kohvikus, näitustel, välismatkadel, suurtel spordivõistlustel, omada suvilat jne. Kas pensionipäev on ainuke suurpäev pensionäri elus jooksval kuul? Kas mul jäävadki nägemata kino Coca Cola Plaza, Saku Suurhall, uuenenud Tallinna lennujaam ja reisisadama ehitised, uued spordi- ja kultuuriasutused? Tore oli lugeda parteijuht Juhan Partsi intervjuud – «Unistan ajast, kui Eesti pensionär saab mööda Euroopat reisida. See aeg pole kaugel.» Kuid sinnamaani on vaja igapäevast kuidagimoodi-elu elada! Miks ei võiks täisjõuga pensionärid selleks kaasa aidata, et kiirenemisprotsess kulgeks kiiremini ja kõigile valutult? Toivo (66), Tallinn Aeda enda ja teiste rõõmuks Noorena elasin suviti vanaema juures maal. Tol ajal oli maad täpselt nii palju, kui maja ümber õu ulatus. Unistasin siis, et meie maja ümbrus oleks külas kõige ilusam. Nägime vaeva – istutasime lilli ja ilupõõsaid, rajasime vana sepikoja varemete sisse ja ümber suure kiviktaimla, planeerisime iluaia ja tarbeaia eraldi. Nüüd elan üksi üürikorteris. Aga unistus on ikka jäänud – luua aed, mis oleks endale rõõmuks ja teistele ideede andjaks. Krista (47), Viljandimaa Pojale tervist tagasi Mul on kolm poega, keda kasvatan üksinda. Ka ema elab meiega, tema samuti ei tööta. Teenin raha ainukesena. Palk pole kuigi hea. Elame lastega peost suhu. Ma ei eita, aga tõesti on raske. Raske on juba sellepärast, et minu kõige noorem poeg põeb erilist sorti leukeemiat, ma elan seda väga raskelt üle. Minu unistus ongi see, et mu kallis pojake saaks terveks. Airi (33), Viljandi Uut tolmuimejat Minu unistus oleks saada endale tolmuimeja. Vana Tšaika oli mind usinalt 27 aastat teeninud, aga kolm aastat tagasi ütles üles. Uue ostmiseks ei ole võimalust olnud. Aeg-ajalt aitab naaber hädast välja ning laenab oma tolmuimejat. Oleksin väga õnnelik, kui minu unistus täituks. Elvi (69), Tallinn Reisile Tahaksin minna reisile. Vene ajal käisin NSV Liidus, Kaukaasias, Karpaatides, Krimmis, Siberis. Nüüd olen tahtnud ühe reisigi teha väljapoole. Olen pensionär ja oma 1550 kroonist ei ole õnnestunud kuidagi kokku hoida. Mul on 9 lapselast – neile kulub ja ilma ajaleheta ei oska ka elada. Marje (61), Harjumaa Naeratust Suur mure ja unistus on saada uued hambaproteesid. Käisin arstiga rääkimas ja selgus, et tasuta enam ei saa keegi. Haigekassa maksab 2000 krooni, aga 2200 peab haige ise maksma. Unistus on, et päkapikud toovad mulle akna peale ühel päikesepaistelisel kevadhommikul just selle summa. Küsija suu peale ei lööda, nii saadan oma lapseliku unistuse teele. Ilse (77), Tallinn Et pojad mäletaksid, kus on kodu Olen kahe poisi isa. Nagu pere lagunemise puhul tavaline, jäävad lapsed ema juurde. Jäin ilma võimalusest olla pidevalt ja vahetult oma laste kasvamise juures, kasvada ise koos nendega, lugeda neile igal õhtul unelugusid ja kohendada tekki nende uinuval kehal, teha neile unepai, äratada neid hommikul kerge puudutusega ja rääkida hommikulauas neile päevahakatuseks heatujujuttu. Siit ka minu unistused. Poisid kasvavad. Olen üle saanud oma kurbadest, lastega seonduvatest unenägudest. Unejutudki ei ole neile enam eakohased. Me suhtleme täitsa vabalt, ja sagedasti on nad minu juures. Elan kahetoalises kommunaalkorteris ja saan keskmist riigiteenistuja palka. Kuigi võtan lastega ühtteist ühist ette, ei võimalda elusituatsioon teha seda, mida pean poiste inimeseks kujunemisel paljude muude tarkuste ja kogemuste kõrval oluliseks. Olin lapsepõlves tihedalt seotud maaelu ja loodusega. Minu lapsepõlvekodu haldjad puhkavad kodukandi kiriku surnuaial ja mu isale kuuluv maakodu on minust kaugel. Sinna elama asumine lahutaks mind mulle ja osalt lastele leiba andvast tööst ja lastest endist. Mu pojad pole elus kordagi ahjupuid lõhkunud, rääkimata muudest tegemistest, mis annavad inimesele kodulooja ja hoidja tunde. Nad on praegu veel kujunemiseas ja üha sagedamini olen hakanud unistama kodust, kus poisid saaksid kaasa lüüa oma näo järgi kodu loomises, sellele hinge sissepuhumises. Nad õpivad usinalt. Neil on võõrkeeled suus ja selles avatud maailmas ei või iial ette teada, kuhu elutuuled neid kunagi kannavad, Makedooniasse või Guatemalasse. Kui see peaks nii juhtuma, siis ma loodan ja unistan, et nende vaimus ja meeltes püsiks teadmine ka Eestis asuvast kodust. Kodust, mis neid ikka ootab ja nii rõõmus kui ka mures vastu võtab. Urmas (39), Pärnu Väikest telerit Olen raske puudega südamehaige 70aastane naisterahvas. Mullu aprillis tehti mulle südameklapi operatsioon. Minu unistuseks on, et peaksin ikka veel mõne aasta vastu, ehkki elan raskustes. Pension on 1365 krooni + 420 krooni puude eest, seda ei taha kuidagi jätkuda. Ühissõidukiga saan harva sõita – tervis ei luba. Pean kasutama 2–3 korda kuus taksot, et arstil käia. Elan pliidiküttega korteris, puid vaja muretseda, elekter-üür maksta. Minu unistus on teha oma toas kerget remonti ning muretseda kuidagi väike uus televiisor. Praegune on nii vana, et kaua vaadata ei saa, silmad hakkavad valutama. Suurt ma väljas ei käi, ei teatrites ega kinodes, sest ei saa nii kaua istuda. Rihti-Veelone (70), Tallinn Põlveoperatsiooni Pärast avariid on mul põlv kange ega liigu õieti. Minu unistus on saada oma põlv operatsiooni läbi korda ja näidata, et ka 50aastased võivad ilma teha. Muidu pole arstide jaoks sul häda midagi, aga firmajuhtidele oled sa sant. Rein (50), Pärnu Tuba pööningule Olen 46aastane naisterahvas, sünnitanud kolm last. Kümme aastat oleme pakkunud kodu lastekodupoisile. Meil on linnast 10 kilomeetri kaugusel talu, mida tasapisi proovime remontida ja hoida ilusa koduna lastele ja lastelastele. Kuna lapsed on suureks kasvanud ja pere koos nendega suurenenud, siis hakkab meie elamine väikeseks jääma. Unistus on ehitada pööningule üks ilus suur tuba, kus lapsed saaksid elada, kui koju tulevad. Pere on meil alati koos jaanipäeval ja jõulude ajal. Suvel puhkuste ajal on lapselapsed maal ja muidugi ka kasupoeg, kes unistab, et kui tema pere loob, siis tuleb ka oma lastega ikka suveks koju. See teeb südame nii soojaks, et oled suutnud ühele lapsele pakkuda kodu ja turvatunnet, mida ta hindab. Vaike (46), Viljandimaa Elu ilma valudeta Minu suurim unistus on hommikul tõusta voodist ja saada kahel jalal valutult kõndida. Olin enne liikuv inimene ja ka praegu tahaks käia, aga valu ei lase toast välja minna: põlveliiges on kulunud ja vajab operatsiooni, aga raha (40 000 krooni) mul selle jaoks ei ole. Olen küll 54 aastat riigitööd teinud, aga praegune valitsus seda ei hinda. Linda (81), Tartu Emale maja Minu suur unistus on täita oma kalli ema unistus – ta on juba kaua tahtnud vaikses maakohas maja. Monika (17), Järvamaa Uusi riideid ja pleierit Olen 13aastane ja oleks vaja 1500 krooni. Asi on selles, et uusi riideid oleks vaja. Vanad on nii ära kulunud. Kui te seda soovi ei saa täita, on mul teine soov: CD-pleier Philips AZT 9500 koos digitaalse raadioga. Loodan, et täidate ühe neist. Kui täidate esimese, siis annan teile oma ema pangakonto numbri. Mul endal ei ole. Teise täitmine on, kuidas on. Mari (13), Saaremaa Lastele kodu, endale ühte ööd Olen 25aastane kolme väikese lapse ema, olen kodune. Lastega kodus olles unistan tihtipeale, mis kõik oleks, kui oleks päris oma maja, oma köök, oma suur elutuba, igal lapsel oma nurgake, saun... mmm, milline võimas tunne! Kuid selleks, et midagi sellist üldse ette võtta, on vaja korralikult asjad läbi mõelda ja arutada ja – mis põhiline – enne suuri tegusid peaks saama end põhjalikult välja puhata! Just, välja puhata, magada! Uskuge või mitte, aga just see on minu suurim unistus. Ma pole iial olnud suur magaja, kuid just nüüd tunnen, et vajan seda rohkem kui midagi muud. Piisaks täiesti ühest ainsast ööst. Ma ei tea, kui palju võiks maksta minu unistus oma kodust, kuid tean päris kindlalt, vaadates oma lapsi, et see ei ole odav unistus. Nemad väärivad seda, et me oma unistused ka ellu viiksime. Tiiu (25), Narva-Jõesuu Remontida tuba meie sündimata lapsele Umbes aasta tagasi ostsin elukaaslasega kahepeale väikese maja väikesesse külla. Kuna selles piirkonnas on raske tööd leida, olen mina töötu ja elukaaslane teeb juhutööd. Seega ei ole me maja remontida saanud. Kuna juulis on oodata peenikest peret, tahaksime väga enne lapse sündi tema tulevases toas remonti teha. Annika (20), Viljandimaa Pojale oma kodu Ei julge eriti liiga paljust unistada. Möödas on need ajad, kui silmapiir tundus kaunim metsade taga ja rohi rohelisem naabri aia taga. Oleksin õnnelik, kui saaksin abi oma täiskasvanud pojale omaette kodu leidmiseks, sest elame kõik – mina, täiskasvanud tütar ja poeg – pead-jalad koos kahetoalises läbikäidavas Mustamäe vanas korteris. Silvi (55), Tallinn Kodu ja kiiktooli Olen kahe lapsega noor ema. Kodune ja praegu ka töökohata. Elamispind on ääretult väike ning sedagi peab jagama ämma-äiaga, kes ei ole kuigi sõbralikud. Olen unistanud eluaeg õnnelikust perekonnast. Et oleks oma kodu, kuhu oleks alati hea minna. Kus on leegitsev õnn ja armastus, kus ei ole kellegi jaoks miski liiga raske, kus su käsi oleks alati kellelegi toeks. Päris oma kodu mul pole, sooviks seda aga ometi. Kuna ilmselt keegi ei saaks mulle seda lihtsalt anda, siis oleksin õnnelik ka kiiktooliga. See meenutaks mulle oma lapsepõlve, kui memm mind sülle võttis ja kiikudes unelaulu laulis. Airi (27), Raplamaa Austraaliat avastama Palju lugenud lapsena avastasin Austraalia ja koos venna ja õega otsisime ta kaardilt üles ning uurisime ka, kuidas sinna minna. Pärast sõda tundus Venemaa väga hirmuäratavana. Üle Venemaa järelikult ei saanud, üle Poola samuti mitte, hirmutasin ka teised ära, sest olin äsja lugenud Majdaneki laagrist – sinna suundagi ei julgenud minna. Nii jäi reis ära ja on ära jäänudki, aga suur unistus tundmatust mandrist on jäänud. Küllike (66), Rakvere Afropatse Juba lapsepõlvest alates olen unistanud olla mustanahaline. Teate küll, selline tõmmu, suurte tumedate silmadega ja pikkade afroameerika patsidega. Tean, et neid viimaseid pannakse enda juuste külge. Maksab 3500 krooni. Sooviksin neid patse endale ka, aga kahjuks ei saa sellist raha välja käia, kuna olen üliõpilane ja mul on kaks väikest last. Rille (24), Tallinn Marjamaale Minu unistus oleks oma maja, õuna- ja marjaaed ning oma muru, kus lastega koos olla (mul on viis last). Ivi faiss-sagedamad kood nimetus kogus R Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 7 T Muud teenindavad tegevused 4 L Finants- ja kindlustustegevus 3 96 Teenindus 3 86 Tervishoid 3 64 Finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja pensionifondid 3 969 Muu teenindus 3 faiss-alguskoodid 88991 Mujal liigitamata sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta 1.1382933 96999 Muu mujal liigitamata teenindus 1.1564922 88101 Eakate ja puuetega inimeste sotsiaalhoolekanne majutuseta 1.1904947 gpt-5-mini puhastatud koodid 88991 Mujal liigitamata sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta 88101 Eakate ja puuetega inimeste sotsiaalhoolekanne majutuseta 85699 Muud mujal liigitamata haridust abistavad tegevused 86992 Muud mujal liigitamata tervishoiualad 47559 Muude mujal liigitamata kodutarvete jaemüük 86101 Haiglaravi 81301 Maastiku hooldus ja korrashoid 41001 Elamute ja mitteeluhoonete ehitus 68201 Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus 85599 Muu mujal liigitamata õpe simplemath - lemma koht kogus võtmesus baierimaa 1 2 71122 rille 2 1 35561 aeda 3 1 32328 beeb 4 1 29634 karpaat 5 1 29634 cd-pleier 6 1 27355 azt 7 1 27355 täitunud 8 1 25401 simplemath - filtreeritud baierimaa 1 2 71122 kuressaare 24 3 11723 ol_2008-08-21_190.txt Kaika Laine imeline tervenemine 9. juuni õhtul kell pool kaheksa peatus Antsla lähedal Kaika külas rohelise maja ees kiirabi. Kohas, kus pikki aastaid oli seisnud oma ihuhädadele abi otsijate autode järjekord. Kiirabi viis sõna otseses mõttes hinge vaakuva ravitsejanna Kaika Laine Võru haiglasse. Diagnoos: südamepuudulikkuse tagajärjel tekkinud kopsutursed. "Ühed tuttavad viisid Laine autoga vaatama Rohti suguvõsa matmispaiku," jutustab Laine majapidajanna ja hooldaja Sirje. "Autos oli isegi mul, nooremal inimesel külm - konditsioneer töötas maksimumi peal. Pärast seda külmetamist Lainel paha hakkaski. Alguses mõtlesime, et niisama külmetus, siis aga ei saanud ta enam üldse hingata ning pidime lõpuks kiirabi kutsuma." Vahemärkusena olgu öeldud, et pealtnäha lihtsa maatohtri Kaika Laine veres on mitmeid kuulsaid geene - nii on talle veresugulane kirjanik Betti Alver ning just tema vanaisa oli kuulus arstiteadlane, kes käis Pariisis konverentsidel. Laine kadunud mehe sugulane oli jälle kirjanik Richard Roht. Toru kurgus, ravi ikka! "Mul olid kopsud röga ja mäda täis," räägib Laine. "Hingata ei olnud võimalik ja siis nad panid mulle toru kurku." Ehk Laine kõrisse torgati auk ja sinna pandi voolik, mille kaudu kopsudesse õhku pumbati. Laine ise polnud võimeline hingama. Võru haiglas siiski olukorda kontrolli alla ei saadud. Vähe sellest, kuuldes, et kuulus Kaika Laine abitult Võru haiglas lamab, püüdis haiglasse tema jutule pääseda terve hulk inimesi. Nii tuli üks naine, kaasas kott soolaga, ja nõudis, et teda Laine juurde lastaks. Nimelt oli Laine kunagi soolale sõnad peale lugenud ja selle soola vesi oli naist aidanud tema mingis ihuhädas. Nüüd soovis naine, et Laine - mis sest et ise surmasuus - talle uue ravijõuga soola teeks. "Ei ole võimalik, et ta ise on haige, kuidas ta saab ise haige olla, kui ta kõiki hädasid ravida oskab," olid jutulesoovijad nõudlikud. Mõtlemata, et hetkest, kui Laine ametlikult kuulutas, et ta enam abivajajaid vastu ei võta, läks kogu tema jõud tõesti vaid üheks otstarbeks - tema enda elushoidmiseks. Iga teistele antud elujõupiisake tuli otseselt tema enda elupäevade arvelt. See aga ei takistanud inimesi püüdmast kas või vale abil voolikutega voodisse aheldatud Laine juurde pääseda. Näiteks ütles üks inimene, et on sugulane ja tuleb Lainet vaatama, ise aga püüdis mingit oma haigust kurta. Ta oli isegi pisut solvunud, et kuulus ravitseja tõepoolest haige ja abituna voodis lamas ega tema, valega tänavalt sisse tunginud võõra heaks oma viimaseid eluraasukesi andma ei soostunud. Arstiteaduse ime "Me kevadel vahepeal lausa lülitasime kodus telefoni välja," räägib Sirje. "Inimesed helistasid ega tutvustanudki ennast, vaid lihtsalt ülesid: Laine, mul on halb olla, ma tulen nüüd sinu juurde." Sirje ja tema elukaaslane olid ainsad, kes vana ravitseja tegelikku olukorda mõistes asusid Laine elu eest võitlema. Nad ajasid korda paberid Laine edasisaatmiseks Tartu haiglasse, kus Laine kohe intensiivravisse paigutati. "Ma olin nigu kosmunaut," muheleb Laine. "Näppude otsas ja jalgade küljes ja igal pool olid juhtmed ja voolikud, olin neid juhtmeid pidi mingite suurte masinate küljes kinni." Kuna kurku lõigatud ava ei lasknud Lainel rääkida, sai ta oma vajadustest märku anda vaid silmade ja žestidega. "Mu elukaaslane trükkis välja tähestiku, et Laine saaks meile tähtedele näidates öelda, mida ta soovib või vajab, aga tal käed nii värisesid, et ta sai sõrmega suule osutades näidata vaid seda, et soovib juua," kirjeldab truu Sirje. "Ma ei saanud midagi neile häädele arstikestele öelda, kes mul iga päev varbaid üle lugemas käisid, ma siis lihtsalt naeratin neile," räägib ka Laine, keda tema eluterve huumor ei jätnud ka surmasuus maha. "Üts tubli arstike - ta oli noor naine, aga juuksed endal juba hallid - tuli ja ütles mulle, et ma lähen arstiteaduse ajalukku, sest sellise hädaga on viiekümnesedki teise ilma läinud. Ma siis ütlesin talle, et kui ma nii kuulus olen, siis andke mulle aukiri või kas või lõigake kartulist üks medal." Laine naerab oma kodus voodiserval istudes endiselt temalikku naeru. Endal jalad peenikesed nagu kõrred, kurgul endise toruaugu kohal punane laik ja kuskil külje peal kulunud kitli all "see raviv massin" ehk südame või kopsude raviks tarvilik aparaat. Nüüd on Laine juba teist nädalat kodus. Haiglates kulus tema elule taastamiseks ühtekokku kaks päeva vähem kui kaks kuud. Tartust, kus vanale naisele tõenäosusega sada ühe vastu eluvaim sisse puhuti, saadeti ta tagasi Võrru, kus Lainel tuli uuesti kõndima õppida. "Nad talutivad mind kui latsekest," jutustab Laine, kes nüüd juba püüab oma maja juures põõsast ise oma näpuga marja noppima minna. "Aga kui voodis lamasin, ei saanud oma jõul isegi pead tõstetud, kuu aega olin ainult ühes asendis, nigu titel vahetati mul mähkmeid ja kaks nädalat käis kõik lausa torude kaudu - toit sisse ja ülejääk välja." Külakostiks koera haukumist Laine poleks seda kõike üle elanud, kui ta kõrval poleks olnud visa hingega Sirjet - üle päeva sõitsid Sirje ja ta kaaslane Tartu vahet, tõid koduigatsuses vanale naisele isegi mobiiltelefoniga lindistatud lemmikkutsu haukumist kuulda. "Karu muide istus igal õhtul kell pool kaheksa ukse ette ja jäi ootama, vaatas ainult ühte punkti," jutustab Sirje. "Kust koer kella teadis, aru ma ei saa, Laine viidi ju pool kaheksa ära. Aga igal õhtul istus pool kaheksa ja ootas." Nüüd magab valge karvanäss Karu perenaise voodis ja on talle seltsiks. Kui Laine haiglast toodi ja Sirje elukaaslane veel haigusest nõrga Laine kätel üle hoovi maja kandis, pidi kaks kuud oodanud Karu õnnest segaseks minema - hüppas ja kiljus jällenägemisrõõmust. "Uksed hoiame me päeval ka lukus," räägib Sirje. Sest ikka on inimesi, kes ei saa aru - Laine vajab rahu. "Ühel päeval tulime lõuna paiku elukaaslasega korraks tuppa, et viskame pikali, siis teeme tööd edasi," jutustab Sirje. "Järsku seisis keset meie tuba inimene - ta lihtsalt tuli majja sisse, ei koputanud, ei helistanud ette, lihtsalt tuli läbi maja meie tuppa ja nõudis Lainet." Kuus tabletti ja maarohutee Nüüüd on Laine kodusel ravil. Tema ise pole arstiabi kunagi halvustanud ega arvanud, et on meedikutest targem või parem. "Haiglas, kui mul toru kurgus oli, pidin alla neelama korraga 12 tabletti," meenutab maarohtudega tuhandeid ravinud naine. "See õde, kes mulle need tõi, ültes, et ma saan aru, et sul on neid toruga põrgulikult valus neelata, kuid sa lihtsalt pead seda tegema, ja siis ma neelasin. Praegu pean iga päev võtma kuus tabletti - südame ja kopsu jaoks." Loomulikult teeb Laine endale ka oma kuulsaid raviteesid. Nii näiteks puhastab ta tabletiraviga topeltkoormust saavaid neerusid kortsleheteega, joob sooja vett meega ja tugevdab end pohlalehekeedusega. Ise ta enam taimi korjata loomulikult ei jaksa, neid toob talle üks tuttav, keda Laine kunagi aidanud - eks head teod tule ikka tagasi. Kurnav haigus on muutnud ravitseja luukõhnaks. "Ma naersi ise ka neile häädele arstikestele, et kumb ma nüüd ole, kas nahk, mis hoid luud kinni, või nahaga kaetud luukere." Surmasuust pääsenu naerab ikka ja jälle ning naljatleb, Sirje sõnul võlus ta sellega kõiki ka haiglas. Ta õnnistab kõiki tema elu taastada aidanuid, olgu siis Võru või Tartu haiglas. Head mõtet teele saates jõuab see sinuni tagasi. faiss-sagedamad kood nimetus kogus R Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 17 86 Tervishoid 14 869 Muud tervishoiualad 10 T Muud teenindavad tegevused 3 96 Teenindus 3 862 Arstiabi ja hambaravi 3 faiss-alguskoodid 86961 Traditsiooniline, täiendav ja alternatiivmeditsiin 1.2313015 86101 Haiglaravi 1.2778366 86211 Üldarstiabi 1.291091 gpt-5-mini puhastatud koodid 86961 Traditsiooniline, täiendav ja alternatiivmeditsiin simplemath - lemma koht kogus võtmesus eluraasuke 1 1 81049 kortslehetee 2 1 67540 tekkinud 3 1 42657 luukõhn 4 1 35239 alver 5 1 33770 jutulesoovija 6 1 32419 sirje 7 10 32035 maarohutee 8 1 31173 simplemath - filtreeritud sirje 7 10 32035 ihuhäda 19 2 5514 surmasuu 21 3 5097 ol_2020-01-01_9.txt Õnne-õnne! Erik Karu palus oma kallima naiseks "Maailmas ei ole teist sellist tunnet, nagu sinu armastus ja ma ütleksin aina uuesti "jah". Minu elu kõige ilusam päev," kirjutab Birgit Facebookis jagatud videoklipi ja fotode juures, mis abieluettepanekust ja tähistamisest tehtud.  2016. aastal andis Erik Kroonikale intervjuu, kus ütles, et loodab 7 aasta pärast saavutada majandusliku sõltumatuse. Igal heal asjal on aga ka pahupool naised on püüdnud teda kõrge staatuse tõttu ära kasutada. "Eks ole jah loodetud sellele rohkemal või vähemal määral ning suguvõsas on mind ka hoiatatud," tunnistas Erik. "Peab arvestama ja valvas olema ja proovima aru saada, kas tüdruk on siiras või mitte," rääkis mees.  Erikut ja Birgitit hakati seostama mullu sügisel, kui nad koos Hispaanias puhkasid. Erik on varasemalt paar olnud eksmiss Laura Kõrgemäega, kellega ta oli samuti kihlatud.  faiss-sagedamad kood nimetus kogus N Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 10 S Kunst, sport ja vaba aeg 4 F Ehitus 4 73 Reklaamindus, turu-uuringud ja suhtekorraldus 4 90 Kunstiloome ja esituskunstid 4 B Mäetööstus 3 70 Peakontorite tegevus ning juhtimisalane nõustamine 3 902 Esituskunstid 3 9020 Esituskunstid 3 faiss-alguskoodid 74201 Fotograafia 1.5301185 73301 Suhtekorraldus ja teabevahetus 1.543061 96999 Muu mujal liigitamata teenindus 1.5572138 gpt-5-mini puhastatud koodid 90111 Kirjandusloome simplemath - lemma koht kogus võtmesus erik 1 4 84879 birgit 2 1 80789 eksmiss 3 1 31188 kõrgemägi 4 1 24034 laura 5 1 23694 kihlatud 6 1 5421 pahupool 7 1 4621 abieluettepanek 8 1 3793 simplemath - filtreeritud erik 1 4 84879 ol_2017-03-16_146.txt Sommeljee: "Õnneks ei ole eestlane kokteilide osas liiga konservatiivne." Kuidas jõudsite sommeljee ametini ning kui pikalt olete sellel ala tegev olnud?Kelneri üheks töö osaks on olnud alati ka veini ja muude jookide serveerimine ja tundmine. Kunagi Karl Friedrichi restoranis töötades pakuti mulle võimalust minna ennast täiendama Sommeljeede Liidu kursustele, kuna tollal veel sommeljeede erakooli ei olnud. Sellel ajal kestis kursus üks aasta, täna on võimalik juba kolm aastat seda ametit studeerida. Sommeljeena olen töötanud juba viimased 10 aastat. (Aron Rahu pärast enda etteastet.) Millal tuli äratundmine, et see on amet, millega tahaks enda elu siduda?Ilmselt peale sommeljee kursuseid ja esimesi veinireise, sealt see pisik külge jäi.  Millised on eestlase eelistused jookide osas?Eestlased on uutele jookidele üsna avatud. Õnneks ei ole eestlane liiga konservatiivne ning see teeb töö väga meeldivaks ja põnevaks. Üsna sageli küsitakse uusi ja põnevaid jooke ning tänu meie töökatele maaletoojatele on meil, mida pakkuda. Popid on käsitööjoogid eri valdkondadest, nii limonaad, gin, õlu, siider jne. Veinimaailm muutub kogu aeg, iga päev tuleb turule tuhandeid uusi veine ja võetakse kasutusele uusi piirkondi. Itaalia on endiselt põnev ja vahuveinitrend ei paista vaibuvat. Milline on töö põnevaim osa, kas suhtlemine või uute jookide avastamine?Ikka mõlemat. Kui leiad põneva joogi, siis soovid seda teistega jagada, mis sa üksi ikka maailma avastad! Teeling Irish Premuim Coffee Challenge Barista vs Baarmen toimub 16 märtsil, algusega kell 15:00 Restoranis Trühvel. Võistlus eesmärgiks on välja selgitada parim preemium Iiri kohvi valmistaja, žüriis on ühtlasi ka Ott Kiivikas! Uus huvitav kogemus olla züriis, kus lauataga toimetavad baarmenid ja baristad! Teemaks Iiri kohv. @ktomingas #trühvel #zürii A post shared by Ott Kiivikas (@ottkiivikas) on Mar 16, 2017 at 6:38am PDT faiss-sagedamad kood nimetus kogus C Töötlev tööstus 11 I Majutus ja toitlustus 7 56 Toidu ja joogi serveerimine 7 11 Joogitootmine 6 110 Joogitootmine 6 G Hulgi- ja jaekaubandus 5 N Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 5 10 Toiduainete tootmine 3 46 Hulgikaubandus 3 108 Muude toiduainete tootmine 3 463 Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete hulgimüük 3 561 Restoranid ja liikuvad toitlustuskohad 3 faiss-alguskoodid 56301 Jookide serveerimine 1.172819 10831 Tee ja kohvi töötlemine 1.2158675 11041 Muude destilleerimata kääritatud jookide tootmine 1.2371953 gpt-5-mini puhastatud koodid 56301 Jookide serveerimine 56111 Restoranide ja kohvikute tegevus simplemath - lemma koht kogus võtmesus kiivika 1 2 135869 aron 2 1 83220 irish 3 1 64015 züriis 4 1 52838 veinireis 5 1 39628 friedrich 6 1 29989 käsitööjook 7 1 25804 studeerima 8 1 12952 simplemath - filtreeritud kiivika 1 2 135869 sommeljee 10 5 8368 ol_2004-08-30_49.txt Ka medalita mehed reipad Üheksandaks taandunud kolmekordne kuld Jan Železny (38): «Ateenasse ei tulnud ma kulla järele, vaid võistlemisest rõõmu tundma. Kaotasin pettumust tooval viisil: õlavalu rikkus visketehnika. Kuid ma pole eriti löödud ja mõtlen isegi karjääri jätkamisele.» Ühe favoriidina viimaseks jäänud ameeriklane Breaux Greer, kes finaali eel suure suuga silma paistis, möödus nüüd ajakirjanikest mühatusega: «Täna pole jututuju. Jah, jalg valutas natuke.» Greer olevat olümpiaeelses laagris mõistnud, et tema haiget põlve võib jätkuda vaid esimeseks viskeks – see ei õnnestunud, põlv läinud viltu. faiss-sagedamad kood nimetus kogus S Kunst, sport ja vaba aeg 9 C Töötlev tööstus 8 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused 7 931 Sporditegevus 7 G Hulgi- ja jaekaubandus 4 47 Jaekaubandus 4 R Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 3 24 Metallitootmine 3 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed 3 477 Muude kaupade, v.a mootorsõidukite ja mootorrataste, jaemüük 3 9319 Sporditegevus 3 faiss-alguskoodid 24531 Kergmetallide valu 1.5106051 93199 Mujal liigitamata sporditegevus 1.5151136 93121 Muude kui kultuuriürituste korraldamisega seotud audiovisuaalsete seadmete ja eriefektide tehniline planeerimine, 1.5305572 gpt-5-mini puhastatud koodid simplemath - lemma koht kogus võtmesus mühatus 1 1 148606 jan 2 1 30829 jäänud 3 1 26492 reibas 4 1 7308 kolmekordne 5 1 2385 viltu 6 1 1662 favoriit 7 1 1547 üheksas 8 1 1327 simplemath - filtreeritud eol_1608552220.txt "Siili poomine" tuletab elu julmuse kõrval meelde ka ilu ja jaburust "Siili poomine" jutustab lavastajate sõnul loo sellest, kuidas ei tohiks karta hirmsaid sõnu ning kõneleb vaimses sõjas ellujäämise vahenditest. "Eks see lavastus ongi kokku pandud meie arutelude taustal, sellest kuidas see, milline on praegune vaimne foon või ka meedia sõnaline foon. Üleüldse kogu sõnade foon, mis meid praegu ümbritseb ja on päris hirmutav. Sellest me oleme omavahel palju rääkinud," rääkis üks autor-lavastaja Elise Metsanurk. "Mulle tundubki kõige olulisem selles vaimses sõjas ellu jäämine, et kui palju sa võtad seda kurja vastu, mida öeldakse sinu pihta või sellest, mis räägitakse sinu ümber. Kui palju sa lased sellel iseennast suretada vaimses mõttes," lisas teine autor-lavastaja Andreas Aadel. Tegelastena näeb laval loomi, kes muuhulgas ka laulavad. Enda sõnul ainsat ajudega inimest mängiv Martin Kork kehastab koomikut, kes teeb nalju, mis tihti ületavad hea maitse piiri. "Mul ema-isa tulevad vaatama ja natuke piinlik on neile seda asja teha. Aga teisest küljest jälle vajalik. Et ta ei ole härrasmeeste seltskonnas maitsekas, aga selles mõttes maitsekas, et neid asju võib-olla on vaja välja öelda," selgitas näitleja Martin Kork. Kork ütles, et kuigi tema tegelaskuju on koomik, mängib ta pool ajast ka iseennast. "Kõige tähtsam vist on see, et me võime küll püüda end kategoriseerida vähemustesse, aga kui me selle loogikaga lõpuni läheme, siis näeme, et igaüks on osa vähemusest, kus on ainult üks, nemad ise. Ja kuna see loogika lõpuni viimine jõuab sinna, et me kõik oleme üksikisikud, siis ei olegi mõtet keskenduda sellele, et mis vähemusse sa kuulud," selgitas ta. "Meil kõigil on eelseatud tingimus, et oleme kõik looduse vastu ja mingis osas vähemused. Jätame nüüd selle kõrvale ja püüame siis kuidagi kasulikud olla, vaatamata sellele, et jah, ma olen mingis vähemuses. Püüame sellest kõik üle olla ja mitte kasutada oma vähemusse kuuluvust karguna või läbi selle üritada kuidagi kerjata. Sest absoluutselt kõigil, keda sa näed, on ka omadus mille poolest nad kuuluvad mingisugusesse vähemusse." "Me mängime enamust, kellel on jõud tõsta vähemus pjedestaalile. Samamoodi on meil ka jõud see vähemus sealt ära rebida. Sellist jõudu kehastame," selgitas Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide tudeng Oskar Krönström. Siin ongi koos väga tõsised teemad, mis praegusel ajal võtavad täiesti teistsuguse allteksti," selgitas Metsanurk. "Aga ka võti, läbi mille sellele lähenetakse, on huumor ja huumor aitab." Aadel lisas, et tahavad lavastusega ka pakkuda ajutist kerguse kogemust. Mitte et peaks ära peitma ennast, vaid just et mitte ennast ära peita, vaid saada vabastav impulss. Et naerda natuke kogu selle õhkkonna taustal. Mitte selle üle, aga selle taustal." faiss-sagedamad kood nimetus kogus S Kunst, sport ja vaba aeg 12 90 Kunstiloome ja esituskunstid 10 A Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 6 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad 6 N Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 5 901 Kunstiloome 4 902 Esituskunstid 3 903 Kunstiloome ja esituskunstide abitegevused 3 014 Loomakasvatus 3 9020 Esituskunstid 3 faiss-alguskoodid 90201 Näitlejate ja tantsijate lavaline tegevus 1.2220111 90209 Muude esinejate lavaline tegevus 1.2517407 90112 Heliloome 1.311544 gpt-5-mini puhastatud koodid 90201 Näitlejate ja tantsijate lavaline tegevus 90399 Muud kunsti ja esituskunstide abitegevused, v.a lavatehnilised 90111 Kirjandusloome simplemath - lemma koht kogus võtmesus eelseatud 1 1 49375 andreas 2 1 42463 autor-lavastaja 3 2 38957 metsanurk 4 2 15330 oskar 5 1 10616 martin 6 2 5507 poomine 7 2 4423 aadel 8 2 2522 simplemath - filtreeritud autor-lavastaja 3 2 38957 metsanurk 4 2 15330 martin 6 2 5507 poomine 7 2 4423 aadel 8 2 2522 foon 12 3 1210 vähemus 13 9 1065 maitsekas 14 2 1012 ol_2015-09-30_10.txt Ilmari suur armastus Õllekoja idee oli Ilmaril olnud juba mitu aasta tagasi. Nüüd tulevadki Sauelt Briti suunitlusega ale-tüüpi õlled, esialgu oli valikus kuus toodet, kuid tulevikus võiks aastas toota 20 eri nimetust. Põhjus, miks Ilmar õllega kodus katsetama hakkas ja sealt edasi selle tootmisele mõtles, peitub poeõlle maitses või õigemini maitsetuses. Et märjuke saab olla põnev, tõestab iseäranis Õllenaudi Simko Eil, milles on kasutatud Ameerikast ostetud uut humalasorti, mis annab joogile tsitruseliste ja troopiliste puuviljade iseloomu ning kohalikust toorainest Eesti Rukki Eil, mis lõhnab kui värske leib. Kõik väike pruulikoja tooted on n-ö elavad õlled kuidas neid hoida-säilitada, on pudelil kirjas, nagu ka soovitused, mis tüüpi roa juurde vastav märjuke sobib. Õlles hautatud kana Kadaka-greibimekine soolalõhe Suitsune kõrvitsajuustusupp Seakõrvasült Astelpajusuflee faiss-sagedamad kood nimetus kogus C Töötlev tööstus 23 10 Toiduainete tootmine 14 11 Joogitootmine 7 110 Joogitootmine 7 108 Muude toiduainete tootmine 4 G Hulgi- ja jaekaubandus 3 105 Piimatoodete ja toidujää tootmine 3 103 Puu- ja köögivilja töötlemine ja säilitamine 3 faiss-alguskoodid 11051 Õlletootmine 1.1239362 11041 Muude destilleerimata kääritatud jookide tootmine 1.2074115 11031 Siidri ja muude marjadest ja puuviljadest kääritatud jookide tootmine 1.2629426 gpt-5-mini puhastatud koodid 11051 Õlletootmine simplemath - lemma koht kogus võtmesus ruga 1 1 408798 humalasort 2 1 298737 rukk 3 1 287672 ilmar 4 3 284164 ale-tüüp 5 1 141221 eil 6 2 119495 õllekoda 7 1 80074 soolalõhe 8 1 44132 simplemath - filtreeritud ilmar 4 3 284164 eil 6 2 119495 ol_2022-01-24_16.txt FOTOLUGU | TEIE MÄLETATE, AGA MINUL ON! Kuumad 1970ndad retrokodus ja nipid, kuidas luua ajastutruu sisustus Korteris kogu stiilipuhtust ja mängulisust silmitsedes ei usukski, et sama korter on Jaana Lotsmani (33) käe all olnud ka teistsuguse ilmega. Seitse aastat tagasi, kui naine oli käinud vaatamas mitmeid kinnisvarapakkumisi ning astus lõpuks Tallinnas Kristiine linnaosas asuva korteri esikusse, oli asi otsustatud: Mul polnud vaja edasi minnagi, kui tundsin, et olen kodus! Boonusena oli korter korralik ja võimaldas kohe sisse kolida. Esimese hooga kujundas Jaana oma uue kodu halli ja valgega väga modernseks. Aasta hiljem tundis ta, et hall talle siiski ei meeldi, ning värvis kõik skandinaaviapäraselt valgeks. Seejärel viis elu ta hoopis kolmeks aastaks Austraaliasse ja Ameerikasse karjääri tegema ning tagasi tulles ootas ees uus elumuutus. Mõtlen alati, kui öeldakse, et naised kipuvad muutuste tuules ümber kujundama oma juukseid, siis minul peegelduvad pöördejärgud interjööris, naerab Jaana, mõistes isegi, et on lühikese aja jooksul teinud kodus kardinaalseid muutusi. Kinematograafiline sein: Roheliste tugitoolide kohal ripuvad Jaana lemmikfilmide ja -sarja plakatid, mille ta leidis Vietnamist Ameerika muuseumi filmiosakonnast. (Martin Ahven) Õige äratundmine filmide kaudu Mu ajastute armastus sai alguse lapsepõlvest ja filmidest. Mulle meeldisid väga Audrey Hepburniga linateosed, nt Puhkus Roomas või Hommikueine Tiffany juures. Sealt hakkas mulle külge ka 1950.60ndate stiil. Mu garderoob oli toona täis suurte alusseelikutega kleite. Sealt liikusin dekaade mööda edasi ja nüüd olen 1970ndates leidnud oma päris niši, selgitab naine, kuidas monokroomsus on vahetunud erinevate mustrite ja toonide vastu ka tema elamises. Esimene ajastuline julge valik, mis Jaana kodus silma hakkab, on mustrilised tapeedid. Sobivaid geomeetrilisi kujundeid õigetes toonides pole üldse kerge leida, kui sa just ei taha maksta rulli eest 150 eurot, teab Jaana. Sellist hinda on aga mõeldamatu välja käia, eriti kui võtta arvesse, kui tihti ma kipun kõike muutma, muigab ta isegi öeldu peale. Vana mööbliga kaasnev vastutus Erinevaid tapeete jagub Jaana kodus esikust magamistuppa, mustreid täiendamas beežid ja roosad seinad, roheline pehme mööbel ning puidutooni muu toakraam. Peaaegu kogu mööbel, mis korterisse tee leidnud, on Jaana juures vähemalt teisel ringil, kui mitte neljandal või seitsmendal. Näiteks elutoa diivani ja tugitoolid ostsin ühe vanatädi käest, kellel olid need kasutuses olnud juba üle kuuekümne aasta. Uskumatu, mis kvaliteediga kunagi ikka asju tehti! Miks üldse peaks midagi uut ostma, mis vaid viis aastat vastu peab? mõtiskleb Jaana eri ajastutel toodetud mööbli vastupidavuse üle. Sellistel hetkedel mõtleb ta, kuidas keegi on neid asju üldse müüa raatsinud. Jaana tunneb, et teatud mõttes kaasneb vana mööbliga ka vastutus ei ole nii, et kui tugitoolid enam koju ära ei mahu, et siis müüd need maha. Ajastutruid asju, mis on komplektis, tuleks säilitada ikkagi komplektina. Mitte lihtsalt galeriisein, vaid meistriteoste väljanäitus: Kuigi diivanitagusele seinale on saanud üles palju asju, mis reisidelt kaasa tulnud, muu hulgas Ameerikale omased vahtralehed, mis meie omadest erinevad, siis nende sekka mahub ka paariaastase Jaana šedööver ning tema ema täpitehnikas kangale tehtud pilt Audrey Hepburnist. Taime on Jaana pannud seinale ronima mööda knopkasid, mis läbipaistvana ei torka silma. (Martin Ahven) Peegelseinast pereseinani Koguna või mitte, aga hulganisti õiget tunnet andvaid detaile jagub Jaana elamisse küllaga. Palju asju, eriti magamistoas, on pärit ka naise vanavanematelt. Voodi taustal ongi mul n-ö peresein lähedaste asjadega: kingsepast vanaisa valmistatud kingaliistude, vanaema foto ja Eesti vahtralehtedega, mis saadeti mulle Austraalias elades, kuivatasin need ära ja panin klaasi taha, loetleb ta mõningaid. Galeriiseina keskel tõuseb esile ka poolkaarekujuline peegel, mis mõjub oma vormilt kui aken seda ümbritsevate mälestuste suunas. Tegelikult oli mul plaan täita erinevate peeglitega terve sein. Kogusin neid hunniku taaskasutuspoodidest kokku. Kui kutsusin ema, et vaadata temaga nende paigutust, lõikas ta nagu noaga mu plaani läbi, sest peegelsein olla feng shui mõistes väga halva energiaga, ütleb Jaana nüüdki veidi ehmunult õlgu väristades. Nii on ta mõned kogutud peeglid elamises siia-sinna üksikult paigutanud. Voodi alt kohvrist välja tõmmatud leiud Üldsegi on ema mänginud Jaana kodu juures olulist rolli. Nimelt leidis aastaid tagasi just tema tütrele sobiva korterikuulutuse, kuid nüüd võtab ta aeg-ajalt voodi alt kohvrist nagu muuseas välja järjest ägedamaid ajastutruid asju: sobiv nagi, köögirätikud, nostalgiliselt mõjuvad magamistoa pitskardinad. Iga kord mõtlen, kus ta küll neid asju hoidnud on need on nii kihvtid, et lähevad kohe kaubaks! on naine õnnelik ema säilitatu üle. Lisaks on Jaana emal hea silm ja nina kui tütar otsib vana mööblit peamiselt ühismeediast, siis ema suudab leida väärt asju Kuldsest Börsist ja Soovist. Just nii said nad kumbki oma elamisse ühe tugitooli kümne euro eest. Need olid küll kohutavas seisus vedrud väljas , aga restaureerisime ära. Kui ma pärast vaatasin, et korda tehtuna maksavad sellised ligi kakssada eurot, tundsin küll, et oli väärt saak! ütleb uhkelt naine, kellele meeldib mööbli restaureerimisega ise pusida. Iga kord muidugi luban, et ei iial enam, aga tavaliselt peab see paika järgmise korrani, naerab Jaana laginal. Seejuures on ta aga perfektsionist magamistoas oleva tugitooli kattekangast otsis meeletult kaua, et leida täpselt seda õiget. Ja just täiuslikult koduga haakuvaks võib tugitooli sametist kangast pidada tõesti. Praktilised matid mustad segistid: Jaana eelmised segistid olid tavalisest kroomist ja pidevalt veepritsmeid ning katlakivi jälgi täis. Matil pinnal piisab vaid käega tõmbamisest, et need ära kaoksid. (Martin Ahven) Stiililt erinev vannituba Kaks aastat tagasi võttis Jaana vastu otsuse, et nii palju kui võimalik, püüab ta vältida asjade uuena ostmist. Mõistuse piires muidugi. Ka äsja lõppenud vannitoa remondi puhul lootis ta leida seina- ja põrandaplaadid järelturult. Variante isegi leidus, sest pisikese vannitoa peale väga palju vaja poleks läinud, aga juhtus nii, et planeeritud remont algas ootamatult varem, paaripäevase etteteatamisega, toob naine näite, kuidas vahel käitub ta endale üllatuseks täitsa teistmoodi. Sobiva suurusega valamukappi otsides, nädalaid mõõtes ja tooteid lapates sain aru, et kuna selle sügavus peab olema niivõrd väike, pean panema tagasi endise kapi. Katsin beeži laminaatpinna valge peitslakiga ja panin uue nupu. Vannituba vaadates näeb, et oma stiililt on see veidi teistsugune kui ülejäänud korter. See on aga strateegiline otsus, et kui ühel päeval on soov kodu maha müüa, oleks tegu ruumiga, mis vastab rohkemate inimeste maitsele. Nii on seinas olevad nn metrooplaadid ja põrandat kattev art déco ajastust pärit muster ajatud. Ülejäänud koduga klapitamiseks on Jaana must-valgesse vannituppa oskuslikult toonud elamises leiduvaid värve roosade, roheliste ja punutud detailidega. Kardinad enne kööki: Jaanal ei olnud köök veel valmis, kui ta leidis sobivad aknakatted Humanast. Kuna elutoaski on palju rohelist, siis teadis ta, et need sobivad kokku. (Martin Ahven) Kiire köögiuuendus Vannitoaremondiga samal ajal läbis väikese uuenduskuuri ka köök. Kui ülejäänud kodu hakkas karva vahetama, ei tundunud valgete kapiustega kööginurk enam Jaanale sobivat. Nii kattis ta kerge vaevaga paneelid mööblile mõeldud kleepkilega. Kõige raskem oli vältida mullide teket ja pärast saada uksed tagasi hingedele need olid kaetuna tihkemad. Kui ühte ust tähelepanelikumalt uurida, on aru saada, et selle taga on süvendatud klaas ja sealt kate vastu ei puutu, analüüsib perenaine uuendusprotsessi keerdkäike. Samas on tulemus korrektne ja mõjub köögi eelmise ilmega võrreldes vägagi kontrastsena. Puidutooni mööbel seob nüüd seda nurga taga jätkuvate elutoa kappide-riiulitega. Kassi eest peidetud taimedžungel Köögis ja elutoas näeb selgelt ka Jaana taimearmastust. Kui külalised tulevad, laulavad nad ikka Welcome to the Jungle (tere tulemast džunglisse toim), muigab naine. Suur taimearmee tekkis tema elamisse välismaalt tagasi kolides. Saabusin keset talve ja tundsin, et tahan rohelust ja hapnikku, taimede loodavat kodusoojust. Alguses ostsin paar taime ja nii ta on kasvanud. Mida rohkem, seda uhkem, ütleb Jaana vimkaga. Rohke rohelus pakub talle ka üksjagu nuputamist, kuhu see kõik mahutada. Lemmik kõikide leidude hulgast: Oma kodu üheks paremaks leiuks peab Jaana rohelist diivani ja tugitoolide komplekti. Sel on küll omad head ja vead, kuid märkimisväärne on, et mööblitükid on kasutuses siiski juba seitsmendat aastakümmet! (Martin Ahven) Elutoas on naine nutika lahendusena leidnud kaheksakümnendatest pärit Eestis valmistatud taimeriiuli. Mujal võib potte näha aga heljumas lae all. Selleks on ta kinnitanud lakke konksud ja nende külge keti, et saaks võimalikult väheste aukude tegemisega võimalikult palju taimi õhku rippuma tõsta. Lillekiikede kasutamisel on väga konkreetne põhjus vastupidisel juhul lööks Jaana kass taimedele hambad sisse. Kuigi naise kodu kipub talvisel ajal pigem pimedapoolne olema, ei näi see mõjutavat taimede kasvu. Ehk aitavad sellele kaasa lakke uputatud lambid, mis igasse elutoa-, esiku- ja köögiossa valgust heidavad. See valguslahendus pole tegelikult Jaana lemmik, aga ta ei hakanud korralikku asja ka välja vahetama. Kuna korter on väike ja värviline, asju on palju, siis on isegi hea, et elutoas suuremat laelampi pole, mõtiskleb ta. Nii leiab Kristiines asuva kodu ainsa rippuva valgusti magamistoast. Kinematograafiline sein: Roheliste tugitoolide kohal ripuvad Jaana lemmikfilmide ja -sarja plakatid, mille ta leidis Vietnamist Ameerika muuseumi filmiosakonnast. (Martin Ahven) Vintaažriiete fännide unelm Tõeliseks pilgupüüdjaks on elutoas aga garderoobiukse ja tugitooli vahel olev kuuekümnendatest pärit põrandalamp. Kollase rombidega tapeedi taustal tõuseb see hästi esile ja valge kuppel aitab suunata tähelepanu veel ühele elutoast suubuvale uksele garderoobile. Varem oli sellesse sisse ehitatud ruutudest koosnev riiulisüsteem. Riputuspuu pind oli minimaalne, kõik riided olid volditud ja ma ei leidnud midagi üles. Eelmisel talvel reisilt tulles olin üksinda karantiinis ja mõtlesin, mille paremaga ikka aega sisustada kui ehitada uus garderoobisüsteem! Ettevõtliku naisena alustas ta ükshaaval riiulite väljavõtmisega, kui korraga hakkas kõige pealmine plaat vajuma, nii et selle peatamiseks toetas ta lõpuks seda seljaga. Mitu minutit mõtlesin, kuidas ma siit pääsen. Lõpuks võtsin end kokku ja lihtsalt jooksin välja ning see kõik langes nagu kaardimaja, jutustab Jaana elavalt. Uue sisu loomiseks kasutas ta ära vanast alles jäänud materjale ja lõi endale meelepärasema, sissekõnnitava garderoobi. Seal tunneks iga vintaažriiete fänn end kui unenäos! Ajastutruu ängistav Tänapäeval tahetakse sageli luua puhtaid pindu, pannes paljud asjad n-ö müra vähendamiseks peitu uste taha, et miski poleks nähtaval. Jaana kodu mõjub aga vastupidisena iga detail, mis kuskilt piilub, kasvõi lahti ununenud garderoobiukse vahelt, on osa kodukujundusest. Kui muidu tavatsevad kodud olla ühes taktis ja kapid eraldiseisvad elemendid, siis Jaana garderoobi astudes sisened nagu lisatuppa, mis kannab koduhõngu edasi. Vahel mõjub ajastutruu ängistavalt, aga siin kodus seda ei taju. Tunda on soojust ja värskust. Ehk peitub erinevus selles, et kui lähed elamisse, kus on valitsenud sama stiil aastakümneid, siis mõjuvad asjad oma aja jäänukitena. Tänases ajas 1970. stiili järele aimates oled saanud valida parimaid leide. Jaanal on see õnnestunud laitmatult. Nipid, kuidas luua ajastutruu kodu Et kodu peegeldaks mõne dekaadi või spetsiifilise disaini armastust ja oleks stiilipuhas, peaks sisustus olema sobitatud kokku originaalist ning modernsest. Kui kõik on vana, võib see mõjuda ängistavalt. Samas kui kõik on uus, jääb väga järeletehtud mulje, arvab Jaana. Millest alustada? Mõistlik on alustada tasa ja targu teha lihtsamad asjad enne ja siis tasapisi edasi liikuda. Kokkuvõttes: ole julge, sest ega ilma katsetamiseta teagi, mis sulle meeldib! Osta üksikuid detaile. Kõigepealt mõtle välja värvikombinatsioon, seejärel hakka ükshaaval selle järgi soetama mööblit ja dekoratsioone.Võta ette seinad. Kui tunne on hea ja kodu üldine pilt liigub õiges suunas, asu seinte kallale, olgu selleks siis tapeet, värv või galeriisein.Mõistlik on planeerida. Kui näed midagi vapustavalt ägedat ja ajastulist müügis, mõtle kohe enne ostmist, kuhu see kodus paigutada. Iga äge asi ei sobi su koju.Testi enne ostu. Kappi ostes proovi järele, kuidas käivad uksed ja sahtlid. Diivanit ostes istu sellel, nagu istuksid kodus. Leidsin Balti jaama antiigialalt ühe kollase diivani. Rentisin bussi, et see ära vedada, tassime siia korterisse, panin paika ning alles siis peale istudes sain aru, et see on kõige ebamugavam diivan! Oleksin pidanud poes proovima, kas silmailuks olev ese on ka mugav ja praktiline, räägib Jaana oma kogemusest.Astu mugavustsoonist välja. See üks julge samm nn üle piiri võib teinekord olla just see, mis kodus i-le täpi paneb. Minul osutus selleks roosa seinavärv, tunnistab perenaine. Kolm asja, mis loovad hoobilt 1970ndate olustiku Tapeet on lihtne lisand, mis aitab õige mustriga kohe ajastutruu interjööri loomisele kaasa.Mõned autentsed mööblitükid: tiigipuust kapp või diivanilaud, nahast toolid, mitmedimensiooniline laelamp. Kõrvutades tõesti kuuskümmend aastat vana mööblit ja järele tehtut, on nende materjal ja kvaliteet väga erinevad uus asi ei vasta ajastu vaimule.Praegu liigub vintaažmööblit palju. Kõige parem on osta kas heas seisus või juba restaureeritud mööblitükke. Mõnda vana puidust mööblieset on üsna raske ise korda teha ja kui sa seda kunsti ei oska, võid tahtmatult selle ära rikkuda.Mustrid ja värvid. Abstraktsed mustrid patjades ja soojad värvid sisustuses loovad hubasust ning samas ka tasakaalustavad uusi asju toas. Jaana nipp: Kuidas teiselt ringilt ostetud riietel lõhnast vabaneda? Kõiki teiselt ringilt pärit riideid ja tekstiile ei õnnestu pesumasinas pesta ning keemilisse puhastusse viimine võib olla kallivõitu. Samas alati ei pruugi ka pesus halvast lõhnast lahti saada. Sellisel juhul on abiks kassiliiv pane asjad kassiliivakotti päevaks-paariks ja voilà! faiss-sagedamad kood nimetus kogus G Hulgi- ja jaekaubandus 10 47 Jaekaubandus 9 N Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 7 475 Muude kodutarvete jaemüük 6 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 4 741 Disainerite tegevus 4 T Muud teenindavad tegevused 3 C Töötlev tööstus 3 F Ehitus 3 43 Eriehitustööd 3 faiss-alguskoodid 47551 Mööbli ja valgustite jaemüük 1.1852305 47559 Muude mujal liigitamata kodutarvete jaemüük 1.2111354 74111 Tööstustoote- ja moedisain 1.2176852 gpt-5-mini puhastatud koodid 74131 Sisekujundus 95241 Mööbli ja sisustusesemete parandus ning hooldus 43331 Põranda- ja seinakatete paigaldus 43329 Muude ehituspuusepatoodete paigaldus simplemath - lemma koht kogus võtmesus jaana 1 35 118453 audrey 2 2 65270 täpitehnika 3 1 41536 kank 4 1 41536 lillekiik 5 1 41536 sissekõnnitav 6 1 41536 koduhõng 7 1 41536 1950-60ndate 8 1 38074 simplemath - filtreeritud jaana 1 35 118453 audrey 2 2 65270 garderoobiuks 16 2 21251 vietnam 18 2 16922 filmiosakond 20 2 14738 ängistavalt 24 2 13845 elam 28 4 11009 ol_2013-01-07_5.txt Taylor Swift usub romantikasse Detaile Taylori armuelu kohta leiab tema lugudest, mis hitiedetabelites viimasel ajal üsna kõrgeid kohti püüavad. Nende lüürika on osalt mõjutatud ka muinasjuttudest loetud armastusest, millele Swift verinoorena väga palju aega pühendas. "See võib murda su südame, kui avastad, et kuulus muinasjututegelane ei vasta reaalsusele. Lugesin noorena palju muinasjutte ja minu fantaasia on seetõttu väga elav. Eks sellel ole oma mõju ka minu praegusele elule," ütles Swift. "Koolis olin ma erak. Mul ei olnud kellegi poole pöörduda ja seetõttu neelasin kõik endasse," lisas ta. Tayloril on olnud suhe Jake Gyllenhaali ja John Mayeriga. Tänu mineviku õppetundidele proovib ta oma praegusesse armuelusse veidi tasakaalukamalt suhtuda. "Tuleb uskuda muinasjuttudesse, et end tunnetekeerises mitte kaotada ning suletuks ja küüniliseks muutuda. See võib vabalt juhtuda, kui kaotad usu suhte algul tekkivate tugevate tunnete olemasolusse." faiss-sagedamad kood nimetus kogus S Kunst, sport ja vaba aeg 7 J Kirjastamine, ringhääling ning sisu tootmine ja levitamine 6 I Majutus ja toitlustus 6 90 Kunstiloome ja esituskunstid 6 Q Haridus 4 85 Haridus 4 58 Kirjastamine 4 581 Raamatute, ajalehtede jm kirjastamine, v.a tarkvara kirjastamine 4 56 Toidu ja joogi serveerimine 3 55 Majutus 3 902 Esituskunstid 3 855 Muu õpe 3 551 Hotellid ja muu sarnane majutus 3 9020 Esituskunstid 3 5510 Hotellid ja muu sarnane majutus 3 faiss-alguskoodid 90111 Kirjandusloome 1.4632266 90201 Näitlejate ja tantsijate lavaline tegevus 1.4708006 90202 Muusikute lavaline tegevus 1.4752524 gpt-5-mini puhastatud koodid 90111 Kirjandusloome simplemath - lemma koht kogus võtmesus tunnetekeeris 1 1 478961 detai 2 1 319307 swift 3 3 271843 mayer 4 1 186263 taylor 5 3 182876 jake 6 1 115611 tasakaalukamalt 7 1 85967 loetud 8 1 35858 simplemath - filtreeritud swift 3 3 271843 taylor 5 3 182876 ol_2008-09-11_140.txt Pirital toimub öine jalgpalliturniir Kolmapäeval, 17. septembril toimub Pirita Spordikeskuses esmakordselt ööjalgpalliturniir, mille eesmärgiks on jalgpalli ja tervislike eluviiside populariseerimine, teatab Pirita Linnaosa Valitsus. Ööjalgpalliturniir pakub osavõtjatele võistlusmomenti ning pealtvaatajatele sportliku meelelahutust. Mängude vaheajal toimuvad sportlikud mõõduvõtmised ka pealtvaatajatele. Korraldajad loodavad, et esimese turniiriga pannakse alus ilusale traditsioonile ning järgmisel aastal on võistlema tulemas ka võistkonnad Pirita sõpruslinnast Kauniainenist. Avalöök Pirita Spordikeskuse kunstmuruväljakul tehakse kell 18:30. faiss-sagedamad kood nimetus kogus S Kunst, sport ja vaba aeg 14 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused 10 931 Sporditegevus 9 9312 Sporditegevus 4 T Muud teenindavad tegevused 3 90 Kunstiloome ja esituskunstid 3 9319 Sporditegevus 3 93121 Muude kui kultuuriürituste korraldamisega seotud audiovisuaalsete seadmete ja eriefektide tehniline planeerimine, 3 faiss-alguskoodid 93111 Spordiehitiste käitus 1.3408003 93199 Mujal liigitamata sporditegevus 1.3517936 93191 Spordi alaliitude, spordiliitude ja spordiühenduste tegevus 1.3664479 gpt-5-mini puhastatud koodid 93111 Spordiehitiste käitus 93199 Mujal liigitamata sporditegevus simplemath - lemma koht kogus võtmesus ööjalgpalliturniir 1 2 1391132 pirita 2 5 33570 sõpruslinn 3 1 13161 mõõduvõtmine 4 1 12118 võistlusmoment 5 1 11819 jalgpalliturniir 6 1 9908 kunstmuruväljak 7 1 7842 avalöök 8 1 4442 simplemath - filtreeritud ööjalgpalliturniir 1 2 1391132 pirita 2 5 33570 ert_38512.txt Ehitamine on üks loovamaid tegevusalasid ning pakub eneseteostust tuhandetele inimestele. Ehituste järgi saame hinnata, kuivõrd aktiivne on ühiskond. Eestis ehitatakse aina enam. Viie aastaga on ehitusmahud kasvanud koguni kolmandiku võrra. Uusi maju ja terveid linnaosi kerkib nagu seeni pärast vihma. Priit on üks nendest meestest, kes on endale valinud ehitaja ameti. Koolis käis ta Pärnu kutseõppe keskuses ja lõpetas selle ehitustislerina. Sai lihtsalt peale põhikooli valitud niisugune amet. Ja tundus niisugune korralik töö. Kindlasti nagu tasub ka ja. Oli väike huvi ka selle vastu ja. Nii ta läks Kui palju oled sa juba töötanud? No ütleme, üks üle kahe aasta natuke. Ja, ja kui sa nüüd mõtled selle peale, et millised olid su lootused ja mõtted siis, kui sa läksid õppima ja nüüd, kui sa juba seda tegelikku tööd teed, et kas ta on endiselt su jaoks huvitav või mis on selles töös huvitav Ei no huvitavat on kogu aeg, sest tuleb igasugu uusi materjale ja asju juurde ja noh, asi nagu areneb kogu aeg ja. Ei öelda. Aga palju sinu kursusekaaslastest, kes sinuga koos õppisid sama eriala palju nendest on ehitusel tööl? Suurem enamus võiks öelda Priiduga koos töötab Andrei. Tema on tööde juhataja ja korraldab ehitusplatsil montaaži ja betoonitöid. Esimese korraga ebaõnnestus selle treppi monteerida, et need troopiad ei olnud õiges nagu pikkuses tehtud alguses ja kui te näete praegu, et mehed panid, loodi spetsiaalselt selleks, et kontrollida, kas ta läheb ilusti või horisontaalselt paika ja nad vaatavad üle, kui see klapib kõik siis nad hakkavad teostama montaaži. Esimese korraga ei õnnestunud, kuna see vale. Nii ka natukene oli see trepp praegu, te näete nad uuesti lasevad seda maha ikkagi järelikult midagi klapi kuskil nad ajavad seda uuesti. Paika, ja kui me paneme seda paneeli natukene viltu horisontaalses mõttes siis nagu järgmised paneelid ei lähe kokku ja siis hakkame reguleerima ja selle peale kulutama liiga palju aega, mida meil ei ole ette nähtud. Praegu me. Võtame siin korterielamu, siin tulevad korterid. Aga siis, kui te siin ehitate, mõtlete ka juba selle peale, et et missugused inimesed siin ükskord elama hakkad. Ma alati ma mõtlen sellest, et inimesed elavad siin ja ja me üritame teha kõik meie poolt seda, et see konstruktsioon oleks Kindel. Oleks ta tugev ja inimene oleks rahul oma eluga selles korteris ja oleks ta kindel selles, et see kunagi ei lagune. Oleme õppinud ja olen Kopli ehitus koolis kunagi õppinud, kolm aasta sain müürsepa mateeria eriala ja olen kokku puutunud ise betoonitöödega müüritöödega ja sellist töö ma olen teinud ilmselt. Ja peale. Kutsekooli, ma otsustasin enda jaoks, et ma lähen edasi õppida, et ma taha nagu tööline olla, et ma tahan ülemuseks olla ja siis läksin, valisin endale, et ma lähen õppida ja saan kõrghariduse ja. Ma arvasin, et saan hakkama ja ikkagi nii ta tuli välja, et ma astusin Tallinna tehnika kõrgkooli, kus ma õppisin neli aasta, sain hooneehituse eriala endale. Ja praegu te näete, et ma olen siin platsil teede juhatajana, nagu ma tahtsin, nagu ma soovisin kunagi. Kas see, mis on nüüd tegelikkus? Selles töös on seesama, mida sa kujutasid ette, kui sa põhikooli lõpetad? Kui ma põhikooli lõpetasin, siis ma ei kujutanud üldse ette, mis on ehitus üldse iseenesest kujutab ette ja kui ma käisin kutsekoolis ja ma nägin, kui raske see töö on füüsiline töö, ütleme siis ma mõtlesin, et eriti ma ei tahaks füüsiliselt töötada, et ma tahan rohkem juhtida ja olla noh, selline juhataja Mulle meeldib organiseerida, mulle meeldib tellida materjali, vaadata, et kuidas üks teise oma aed saavad kokku ja. Kuidas iseenesestöö kujutab ette ennast? Ja kõige rohkem, võib-olla seesama montaaži. Betooni töö, sellepärast see on kõige tähtsam töö ehitusel. Selleks, et nüüd teisi kontrollida, seda tööd planeerida ja korraldada, kas see, et sa ise oled seda tööd varem teinud, aitab kaasa? Väga aitab kusjuures, et ma tean, mis mees pidi tegema ja kuidas ta pidi tegema seda tööd ja noh, ütleme väga aitab, et ma näen ise, kuidas ma olen teinud seda töö ja mis mehed teevad praegu ja noh See see väga aitab, ütleme, kui oleks ma otse koolist tulnud ja hakkasin näitama neile näpuga, kuidas seda tööd tegema ja ise ei ole kokku puutunud sellega, siis ma arvan, et minust ei tuleks midagi head. Nagu tööd, juhataja. Ehitustel töötab palju Andrei koolivendi. Tallinna tehnikakõrgkoolis on õppinud ka Taavi ja Martin. Kaablisise alajaama kaabli tunne. Hakkab olema siit hakkab tulema nüüd kõrgepingekaablit sisse tulevasele alajaamale. Ja see on niisugune tulevikuprojekt. Kuna me siinkandis ehitame, siis tulevikus oleks väga raske siia. Majade vahel hakata ehitama Eesti energia lihtsalt laseb enne valmis teha ja pärast saab. Aga kus, kus see tagumine ots siis välja jõuab? Siit on nüüd Mingi 60 meetrit läheb. Ta läheb päris sinna Toompea tänava alla. Teiselt teiselt poolt läheb, pärast pöörab otsa ja siis läheb kaardi puiestee. 145 meetrit tuleb umbes pool on tehtud. Kaarli puiesteel on käimas mitu objekti korraga, seal sai just valmis okupatsiooni muuseumimaja. Ja praegu käib. Ka enda elu ja ärihoone, vundamendide ehitus ja on ühest otsast juba pihta hakanud selle elumaja hoone montaaž ja sinna kõrvale tuleb suur elektrialajaamahoone samale krundile. Väike vahe on vahel, üks hoone on seal monteeritav eluhoone aga samal ajal peab käima ka teise hoone ehitus. Ja paralleelselt käib veel lisaks, kus me käisime sees see kaablitunneli ehitus, mis läheb sealt platsilt läbi kahe hoone vahel. Aleksei on kogenud ja hinnatud meister. Peaaegu poole oma elust on ta töötanud ehitusel. Kaarli tänava ehitusplatsil juhib Aleksei töid ja tegemisi Martin. Lõpetasin keskkooli ja hakkasin siis valima, et mida ja kus õppida ja. Juhtus nii, et läksime siis sõbraga ehituskooli. See oli niuke. Pooljuhuslik kogemus, aga hetkel olen rahul. Mul üks aasta on veel käia ja käin Tallinna tehnikakõrgkoolis. Ja kes sinust saab, kui see Objekti objektijuht ehitusinseneriks põhimõtteliselt alustasin täitsa nagu lihttöölisena. Et. Olin täitsa tavaline töömees katuste peal nagu ja eks tutvusta kaudu nagu algas ses suhtes, et esimesed tööotsa said ikka niimoodi. Kust sai niimoodi edasi läks. Praegu olen ma objektijuht FM. Mida tähendab objektijuht ühel ehitus objektil? Objektijuht on siis nagu platsi peal töömaal kogu aeg ja koordineerib nagu ehitust. Alltöövõtjaid ja siis. Projektijuht on siis nagu objektijuhist järgmine, kes teeb seda paberimajandust, aga mina olen see, kes siis platsi peal on nagu ehitusega kokku otse kokkupuutes. Praegu olen ma betoonitööde projektijuht. See tähendab ühe kindla töölõigu juhtimist ehitusplatsil. Mitte ainult ehitusplatsil, vaid terve selle üksuse juhtimist, siis see tähendab sellele tööüksusele tuleb töö leida. Tuleb vaadata, et see töö ära tehakse kvaliteetselt, rahaliselt välja tuleks ajaliselt kõik korras, oleks. Igapäevane töö, töö, juhtimine. Ma käisin Ehituskõrgkoolis Tallinna tehnika, mis ta siis nüüd on kõrgem tehnikakool. Ja sinna ma läksin juba peale üheksandat klassi ja. Alguses. Siis keskeriharidus ja pärast kõrgharidus. Ja põhimõtteliselt ega eriti teisi variante ei mõelnudki, et midagi teist võiks teha. Minu jaoks, kui ma vaatan ehitust seostub ehitaja selle mehega, kes ehitusplatsil tööd teeb. Kas tema ongi see põhiline tegija või mitte? Seda on väga keeruline võtta, kes. Kes lõpuks on ehitaja? Sest asi saab ju alguse siis, kui mingid kinnisvara arendajad või, või linn ühel hetkel otsustab, et siia kohta peab saama selline asi. Niimoodi võttes on ju see tellija ehitajaks, järgmisena hakatakse seda asja projekteerima, on arhitektid, kavandajad, siis tulevad suur hunnik konstruktorid, eriosade projekteerijaid, kõik nemad on ju selle maja valmis mõtlejad, ehitajad, siis tulevad inimesed, kes hakkavad mõtlema, mismoodi seda asja ehitada, kust nurgast pihta hakata, millega palju see asi maksma läheb, eelarvet teha, saada see leping hakkavad ehitama, jälgivad iga päev, et see, et see ehitus kulgeb ja siis alles siis on need inimesed, kes seal platsil seda tööd teevad ja ehitavad, et see on väga mitmeetapiline protsess ja, ja seal ühte nagu teistest esile tõsta või välja võtta, see ei ole õige. Siin alguses olin ma rohkem platsil töödejuhatajana, siis tuli päris tihti neid hetki ette, kus mikser oli platsil ja on vaja veel armeerida ja võid ju tund öelda küll, et sul on kõrghariduse, aga noh, miks sul on platsile teha, on vaja ja tuli kindad kätte tõmmata, ise ka seal appi minna. Ja midagi tassida ja teha, et need erinevad töövõtted on mul kõik käes, et kõike ma teha seal iseenesest oskan ja tean, kaua see aega võtab. Ega seda peab teadma, muidu ei oska nagu hinnata, ka. Mees tuleb õhtul, et ma võin päev otsa ühte naela seina, et tahan nüüd 1000 krooni saada selle eest siis. Selline teadmine ikkagi peab olema, mis on reaalne, mis mitte, mis ehmatas sind, kui sa sattusid koolipoisina ehitus platsile. Alguse saab peasegadusse, võib-olla see, et erinevaid asju on hästi palju. Ei, ei tegele ainult ühe asjaga, et noh, teeme küll siin ainult betoonitöid, aga see ei tähenda, et vaatame ainult ühte asja, siin on neid erinevaid probleeme. Valdkondi on. Tuleb aina juurde, et olen küll kolm aastat teinud seda asja isegi kauem, aga, aga uusi probleeme kerkib kogu aeg üles, millega ei ole varem kokku puutunud. Et peab olema valmis sellisteks väljakutseteks kogu aeg. Ei maksa nagu heituda. Noh, ei ole ka see, mis koolis võib-olla kõik õpetajatega niimoodi ette ei valmistata ja ta niisugune alguses tundmatus kohas vette hüppamine on. Aga sellega harjub ära, kohaneb ja tekib see tunne, et ma saan sellega hakkama ja see, see annab nagu kindlust edasi teha ja suuremaid asju ette võtta. Ega seal, jah, mehi on lõpuks kuskil 100 kanti platsi peale ja seal on. Kaheksa üheksa vahest ka rohkem firmasid, erinevaid, kes teevad täiesti erinevaid asju seal keskel olla, siis noh, tahes-tahtmata päeva enimon ikka väga pikaks ja. Ega seal saab ka noh, karjutud ja röögitud, et see on täitsa tavaline Õhtul koju lähed, siis on jälle jaol. Aga mis on see suhkrutükk või mis sind hoiab selle töö juures? Suhkrutükiks ma ei tea. Näed midagi kerkib? Tulevikus on hea öelda, sai tehtud selline asi ja. Olin selle juures ja. Töö ise on väljakutse. Ma olen töötanud juba 14-st eluvastust nagu kooli kõrvalt kogu aeg. Ja ma ei suuda küll olla ilma tööta. Vahepeal oli kaks kuud sellist aega, kui olin ilma tööta, siis pidi küll hulluks minema, et minu jaoks on töö, on töö, sest minu jaoks nagu suurt vahet ei ole, mida ma teen. Õmblema võib-olla ei läheks või midagi kuduma, aga. Eks seal mingi loomine ole, millegi saavutamine, mingi tegemine. Millised on need töömehed, kes platsil vastu peavad? Esimesena lähevad ära need, kellel on probleeme alkoholiga, see selgub, noh, kuu-kahe jooksul kindlasti. Järgmisena. Kes ei viitsi tööd teha? Sest et platsid on küll suured ja, ja võib-olla kõik ei jõua kontrollida, eks ole, kui palju seal inimene täpselt tööd teeb, aga kõik see tuleb välja ikkagi mingi aja jooksul. Võib-olla mitte esimene ega teine päev, aga noh, paari nädalaga on juba selge. Ja tavaliselt nad lähevad ka ise ära, sest nad ei teeni selle eest palka. Tänapäeval makstakse ikkagi tükitöö alusel. Ja see nende tükk on lihtsalt nii väike, et nad ei teeni. Kas nad lähevad mujale ehitusfirmasse või lähevad üldse ära? Ma ei isegi ei tea. Rahulik peab olema närvi, peab olema. Iga eitada. Sest ega ta midagi keerulist otseselt ei ole, aga noh selle õpib kõik ära, kõik on õpitav, kõik tuleb aja jooksul. Aga ei saa liiga kannatamatu olla. Kannatlikult. Kas töömehed võivad ehituses hästi teenida? Kui ikkagi mees on pealehakkaja Ei joo, liiga palju, käib korralikult tööd, tahab seda tööd teha, ei häbene, et ta on ehitusel tööl siis ta võib teenida korralikult. Sina teenis rohkem või vähem kui ehitamehed. Oleneb mehest. Ma arvan, et umbes keskmiselt on sama aga on mehi, kes teenivad kindlasti rohkem kui mina. Aga noh, need mehed teevad ka korralikult tööd ja on sisuliselt samasugused insenerid nagu mina, et nuputavad erinevaid lahendusi kogu aeg ise välja. Aesliga kaeta kordast brigaadi aitama. Kas ehitus võib selle hingega võtta, kas ehitusel töötamine on ohtlik? Eks iga töö on mingil määral ohtlik, ehituses on seda ohtu võib-olla tõesti rohkem, sellepärast et seal tänapäevase ehitustempo juures kerkivad need majad nii kiiresti, et on küll ette nähtud. Vahel on ka eraldi mehed selle jaoks, kes peavad neid piildeid ja asju ette panema. Tempo läheb nii kiiresti, et võib-olla tõesti ei jõua ta kohe, eks ole, kraana otsast element maha ja siis kiire külgeni ei jõua ju. Aga ohtu on, aga samas seda annab vältida ja see asi tuleb läbi mõelda, kui ehitatakse, ei saa nii uisapäisa teha ja seda annab vältida. Tänaseks päevaks on juba selgeks saanud, et inimese elu on ikkagi kõige väärtuslikum ja see üks piire sinna ette panna või ohumärk ette panna. See ei ole nii tülikas, kui. Mis seal pärast juhtuda võib, need õnnetuste likvideerimised? Populaarne läheb palju inimesi peale keskkooli seda õppima ja ja päris palju jääb ka püsima. Kes ikkagi aasta-kaks juba on ehitusel püsima jäänud, need tavaliselt ka jäävad. Mina isiklikult tunnen rahuldust sellest, kui midagi valmis saab, et ma lähen õhtul koju ja vaatan, et täna tegime siis sellise asja valmis. Et panime maja püsti, see on ju suur asi. faiss-sagedamad kood nimetus kogus F Ehitus 21 43 Eriehitustööd 15 433 Ehitiste viimistlus ja lõpetamine 6 42 Rajatiste ehitus 5 C Töötlev tööstus 4 N Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 3 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; tehniline katsetamine ja analüüs 3 421 Teede ja rööbasteede ehitus 3 711 Arhitekti- ja inseneritegevused ning nendega seotud tehniline konsultatsioon 3 faiss-alguskoodid 43241 Muud ehituspaigaldustööd 0.9898797 41001 Elamute ja mitteeluhoonete ehitus 0.9934455 43351 Muu ehitiste viimistlus ja lõpetamine 0.99449486 gpt-5-mini puhastatud koodid 41001 Elamute ja mitteeluhoonete ehitus 43421 Muud eriehitustööd hoonete ehitusel 42221 Elektri- ja sidevõrkude ehitus 43911 Müüritööd 43321 Puidust jm materjalist uste, akende ja treppide paigaldus simplemath - lemma koht kogus võtmesus korterielamu 1 1 33488 kaablitunnel 2 1 29023 aleksei 3 2 24185 hooneehitus 4 1 8884 andrei 5 2 6802 ehitustempo 6 1 5183 kõrgepingekaabel 7 1 4681 pooljuhuslik 8 1 4268 simplemath - filtreeritud aleksei 3 2 24185 andrei 5 2 6802 betoonitöö 12 4 2538 objektijuht 13 4 2405 suhkrutükk 14 2 2392 priit 23 2 1172 ol_2024-04-07_44.txt MASK MAAS! Vampiiri sees peitis end Eesti YouTube'i kroonimata kuningas Kolmanda saate avavooru esimeses duellis kohtusid Kiisu lauluga Pass-pass ja Vampiir looga What Ive Done. Teises duellis laulis Saunaviht lugu Unustuse jõel ja Puuma hitti Never Gonna Give You Up. Järgmisesse vooru hääletati Vampiir ja Saunaviht, kes esitasid lood Livin la Vida Loca ja You Rise Me Up".  (Kalev Lilleorg/TV3) Saate lõpus langetas maski Vampiir. Detektiivid pakkusid, et seal peitub näiteks Silver Laas, Paavo Nõgene, Sven Lõhmus, Ott Kiivikas, Rasmus Rändvee, ent pakuti ka täiesti õigesti ehk välja öeldi Andrei Zevakini nimi.  Tänaseks on maskid langetanud lisaks Vampiirile Katri Triibuline Teller ja Karl Seebiooper Madis. faiss-sagedamad kood nimetus kogus S Kunst, sport ja vaba aeg 9 90 Kunstiloome ja esituskunstid 8 Q Haridus 6 85 Haridus 6 T Muud teenindavad tegevused 5 96 Teenindus 5 855 Muu õpe 5 J Kirjastamine, ringhääling ning sisu tootmine ja levitamine 3 902 Esituskunstid 3 903 Kunstiloome ja esituskunstide abitegevused 3 962 Juuksuri- ja iluteenindus, päevaspaade teenused jms tegevus 3 9020 Esituskunstid 3 8552 Muu õpe 3 faiss-alguskoodid 90201 Näitlejate ja tantsijate lavaline tegevus 1.4714724 90209 Muude esinejate lavaline tegevus 1.480546 90202 Muusikute lavaline tegevus 1.5054061 gpt-5-mini puhastatud koodid 90202 Muusikute lavaline tegevus 59112 Telesaadete tootmine simplemath - lemma koht kogus võtmesus zevakin 1 1 549563 ive 2 1 418715 pass-pass 3 1 325667 kiivika 4 1 179449 paavo 5 1 122125 katri 6 1 98798 rasmus 7 1 89725 saunaviht 8 2 86631 simplemath - filtreeritud saunaviht 8 2 86631 ol_2018-01-05_100.txt PARIMAD JUST NÜÜD: talvised supertoidud, mis hoiavad su terve ja rõõmsana Lillkapsas on ohtralt immuunsüsteemi turgutavaid aineid, kirjutab Redbook.  Talvised supertoidud, mis hoiavad su terve ja rõõmsana. ( Vida Press) Kurkumis sisalduv kurkumiin aitab ennetada Alzheimeri tõbe ning paneb ka kõhurasvad põlema. Talvised supertoidud, mis hoiavad su terve ja rõõmsana. ( Vida Press) Pistaatsiapähklid sisaldavad luteiini, mis on eriti hea silmade tervisele, samuti on neis palju kiudaineid ja valke. Pistaatsiapähklid on kasulik näks õhtuks nende koortest lahti nokkimine aeglustab söömist ja aitab liialdamist vältida.  Talvised supertoidud, mis hoiavad su terve ja rõõmsana. ( Vida Press) Punapeet sisaldab ohtralt kiudaineid ja kaaliumi. Ära viska ära ka peedipealseid, need sisaldavad ohtralt C-vitamiini.  Talvised supertoidud, mis hoiavad su terve ja rõõmsana. (MARIANNE LOORENTS) Granaatõun on antioksüdantiderohke, sellest on kasu tervise tugevdamisel haiguste ennetamiseks.  Talvised supertoidud, mis hoiavad su terve ja rõõmsana. (Alar Truu) Kiivi on kaaliumi ning C-vitamiinirohke vili, üks kiivi katab ära kogu päevase C-vitamiini vajaduse. Samas ei anna see erilisi lisakaloreid. Ära unusta, et kiivi on kõige tervislikum, kui seda süüa koos koorega kiivikoores on ohtralt kiudaineid, C- ja E-vitamiini. Talvised supertoidud, mis hoiavad su terve ja rõõmsana. (LIIS TREIMANN (Postimees)) Kapsas aitab samuti immuunsust tugevdada, sest selles on palju antioksüdante, foolhapet ja C-vitamiini. Lisaks ka kiudained, mis teevad kapsast väga toitva köögivilja. Talvised supertoidud, mis hoiavad su terve ja rõõmsana. (MARGUS ANSU (Postimees)) Mustikad on samuti antioksüdantide rikkad, mustikas sisalduvad ained aitavad alandada diabeedi ja vähiriski.  Talvised supertoidud, mis hoiavad su terve ja rõõmsana. (LAURI KULPSOO (Postimees)) Jõhvikad aitavad vähendada põletikke ja kaitsta kuseteede põletike eest.  Talvised supertoidud, mis hoiavad su terve ja rõõmsana. (MARGUS ANSU (Postimees)) Granadill ehk passion annab 9% päevasest C-vitamiinikogusest ehk on nii hea immuunsuse turgutaja, andes samas vaid ühe vilja kohta keskmiselt vaid 17 kalorit. Talvised supertoidud, mis hoiavad su terve ja rõõmsana. (PEETER LANGOVITS (Postimees)) Fenkol ehk apteegitill on hea C-vitamiini, kaaliumi- ja kiudaineallikas. Kiudaineid teevad kõhu täis ja seedesüsteemile pai. Talvised supertoidud, mis hoiavad su terve ja rõõmsana. (TAIRO LUTTER) Kõrvits sisaldab ohtralt A- ja C-vitamiini ning põletikuvastase toimega oomega-3-rasvhappeid. Talvised supertoidud, mis hoiavad su terve ja rõõmsana. (SILLE ANNUK (Postimees)) faiss-sagedamad kood nimetus kogus A Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 14 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad 14 012 Mitmeaastaste taimede kasvatus 9 C Töötlev tööstus 5 10 Toiduainete tootmine 5 G Hulgi- ja jaekaubandus 4 R Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 4 86 Tervishoid 4 011 Üheaastaste põllukultuuride kasvatus 4 869 Muud tervishoiualad 4 47 Jaekaubandus 3 103 Puu- ja köögivilja töötlemine ja säilitamine 3 faiss-alguskoodid 01131 Köögivilja- ja melonikasvatus, juurvilja- ja mugulviljakasvatus 1.2732027 01231 Tsitruseliste kasvatus 1.3158993 01241 Õun- ja luuviljaliste puuviljade kasvatus 1.3300385 gpt-5-mini puhastatud koodid simplemath - lemma koht kogus võtmesus peedipealne 1 1 107752 alzheimer 2 1 48104 kulpsoo 3 1 39041 vida 4 3 28862 kiudaineallikas 5 1 26938 c-vitamiin 6 5 25952 marianne 7 1 21901 e-vitamiin 8 1 14561 simplemath - filtreeritud vida 4 3 28862 c-vitamiin 6 5 25952 ert_434066.txt Tere ja aitäh, et kuulad, Margus Tiits. Maa on üldiselt tuntud Sorge nime all. Lapsepõlves karu ja rebastega koos kasvanud margusest ei saanud vanemate eeskujul loomaarsti. Sai hoopis kunstnik, kes proovinud eri suundi, graafikat, maali ja muud. Laenates teekaaslaste tähelepanekuid, siis on Sorge mees, kes raiub endale ise teed. Kunstidžunglis, mille lahutamatu osa on olnud perfoomensite lavastamine, tuleb mainida kaanon, kratta kunstikooli loomist. Joonistamist õpetab ta tänaseni. Sorge teekonna üks märksõnu on teatraalsus, tema ja nukukunstnik resa tiitma. Tütar Claudia aga ongi näitleja kohe ihust ja hingest. Teater on nagu päris, aga ta ei ole. Teater on nagu muinasjutt, aga ta ei ole. See on midagi müstilist, midagi hoomamatut. Sellest Claudia mõttest sissejuhatuseks piisab. Nüüd jätkavad isa ja tütar juba ise. Margus ja Claudia Tiits maaga vestleb Sten Teppan. Margus rõõm näha, aitäh, et tulite Vikerraadiosse. Tervist kõigile raadiokuulajatele. Ja Margus on siin oma tütrega, kelle nimi on Claudia, samad sõnad, aitäh ja rõõm näha. Tere. Margusele on ju pseudonüüm, muide, Claudia, kas sina kutsutada isaksaks mites Orgeks? Aga ma väga aktsepteerin seda, kui teised kutsuvad. Mina ei suuda seda hinnata, aga margusade ise. Kas kunstiringis teie oma inimeste ringis teatakse ikka, teie eesnimi on Margus või kõikutuvad Sorgeks või kuidas neid kutsutakse? Ma arvan, et üldiselt kutsutakse Sorgeks ja noh, mul on au anda seal Paide kunstikoolis tunde, siis lapsed kutsuvad kas Orgeks ja täna oli just üks näitus just rongis küsiti, et noh, et kuidas siis vanem, kas me paneme Margus kiitma või paneme Jorge, et kuidas sa tahad. Ja siis noh, ma ütlesin, et hea küll, et noh, ongi et siis noh, inimesed ikka teavad, eks ole, muidu mingi hetk olin siin kunstiülikoolis dotsenti, siis oli koosolek ja, ja siis küsiti Margus Tiit, on teil siin õppe õppedotsent Triin olnud ja kas te siis ei tea, küsis toomik, et noh, shorgedega. Isa, kohe räägib aga Claudia, muide, kas sina tead, mis on Sarge tähendus või või kust see tuleb? Ma olen natuke guugeldanud, üks lugu on see, mida isa räägib, aga midagi ladina keeles on vist teekond. Lugu oli tegelikult hästi lihtne. Ma ei saanud, esimene aasta ei saanud kunstiülikooli sisse ja vist ei saanud ka tollasesse Pedasi sisse ja läksin pottsepa kooli, õppisin pottsepaks ja sügisene kartulivõtt. Ja oli siis korraks nagu võimalus teie kodus ja ennast nagu rahaga natuke laadida ja tagasi tulla ja, ja Haapsalus oli see Haapsalu külje all nagu jalad viisid tollasesse õllekasse, see oli niisugune klaasist maja. Viisakas poiss, nagu üritasin olla ja, ja minu ees istub seal üks nässakas vanamees. Mina küsin, et kuidas teie nimi on? Tema ütleb, et Sorge rohvega ilus nimi on, osta ära. Mis maksab. Nonii, too mulle kaks kannu õlut. No siis te endale kaks kannu õlut ja eks me siis võtsime veel ja ja hommikul, kui ma hakkasin siis kartulimaale minema seal traktori järgi, siis karjud surge, tõuse üles, see aeg on juba nii kaugele, et me peame bussiga kartulimaa peale minema. Ja siis niimoodi see jäigi külge. Jah, me tegime resoga, tegime reson, noh, abikaasa nagu, ja siis Resaga tegime näitus, siis oli Sorgeia resa rootsi keeles on kurb. Teekond. Rootslased sunudki pitsitasid selle küla Kunstniku nimel on ta jäänud ja ja kergel signeerida ka. Saate alguses me teeme alati sissevaate lähiringi inimestest kõneleme ja teeme seda Claudia praegu sinu mätta otsast. Ma palun sul nimetada enda jaoks kõige olulisemad inimesed, kes on kujundanud sinu lugu ühel või teisel viisil, keda sa pead nendest kõige kõige olulisemateks. Eks ta vist nii ongi, et kelle keskel oled kasvanud, need mõjutavad need vaated, need mõtted, need arusaamad, mis on seda aega ümbritsenud. Ja mind lummasid väga just need inimesed, kes olid kirevad ja värvilised oma mõtetes ja oma tegudes. Ma olin lummatud oma ema nukkudest sest minu pea ei võtnud, et kuidas on võimalik, et sa mõtled mingisuguse fantaasiamaailma välja ja siis sa paned selle tekstiili. Nii ütle kohe juurde ka, kes on su ema ja mis puutub siia tekstiil? Minu ema, Rezaditsma teeb dekoratiivnukke, paljud küsivad, kas on siis mängunukk või mis see siis tähendab? Ei, ei, ei, see on ikka selline nukk, mis pannakse seina peale või siis riiuli peale või. Ilus vaadata, loob meeleolu. Ja tema nukud ei ole kunagi olnud siuksed nunnud. Mõned on aga pigem sellised kavalad siuksed, põnevad, väga muinasjutulised. Ja ema puhul oli ka see, et ta mõtleski muinasjutte välja ise ja need ei olnud ka nunnud aga väga salaja õpetlikud. Ja ilmselgelt on minu isa olnud mulle hästi oluline papa. Sest et ma nägin ta lapsena vähe, seda enam ta muutus oluliseks. Ja ma ei olnud võib-olla varem niimoodi märganud sädelevaid asju, aga isale väga meeldis kulda kasutada oma maalides. Maalid nagu tol ajal väga ei meeldinud, aga mida rohkem seal kulda oli, seda rohkem see mulle meeldis. Ja see kuld oli ka isa tegudes silmades, kogu aeg jaga hammastes. Tal on väga ilus kuldne määratus ja sellised kirglikud tegusad inimesed. Just rääkisime rongis, et vanaema, Tiiu ja vanaema lüüliksid, siuksed, kavalad mutid. Vanemad Jon allesel ja vanaisa Juhan, kes on ka mind rikastanud meeletutes kogustes muinasjuttudega, mis pooled olid ka päriselu lood, kuna ta oli laevakapten ja ta elaski neid lugusid läbi. Et ma arvan nemad. Laeva kapten on ema, isa. Türi vanema ja Saaremaa vanavanemad, ema ja isa on need, kes On hästi kirevad olnud, igaüks täiesti omamoodi. Tead sa oma eesnime lugu. Miks su nimi on Claudia? Ja aga ma ei tea, kas päris õigesti mäletan seda ema on rääkinud, et tema meelest oli väga ilus nimi Egle loo või nele loo Egle loo. Ja siis sünnitas mu ära ja anti laps kätte ja vaatset, et maal olla olnud nii tähtsa näoga, et tal hakkas väike aukartus minu ees kui vastsündinud lapse ees. Ma olin kuidagi pruntis suuga olnud hästi tähtis silmi lahti teinud. Ja siis ta sai aru, et tegemist vist ei ole Egle looga, kes võiks olla niisugune õrn ja armas ja niimoodi. Ja siis kutsuti isa, et laps on sündinud. Ja ma olen aru saanud, et, et isa siis tuli taksoga ja kuidagimoodi Silmeteli viljapõllul siis tekkinud kiri Claudia. Harrigi tegelikult sedasi marsaga sõitsin sauel tulin marsaga ja siis vaata see enne seda Tallinnat oli siis paremat kätt sügisene viljapõld ja siis vaatad järskude kiri Claudia, noh nagu nagu oleks noh, tegelikult ei ole aga, aga tegelikult ikoon. Ja siis oli nagu ühendas ära. Ja siis ma saatsin kohe telegrammid ka, saatsin Saaremaale ja Türile. Ta on sündinud Santa Claus aga siis Saaremaalt nad mõtlesid, et et see on mingisugune kindel, niisugune kindel parooliardati seda Telegram ei avaldanud, Türile jõudis kohale vähemalt. Vanaisa Juhan rääkis, et, et ta oli maruvihane olnud, et olnud postkontoris ei anta kätte, midagi on valesti, see ei ole päris õige. Andke siia, ei midagi valesti, no kuulge. Luges läbi, mis segast on selge. Kes sündis? Me kohe läheme Margus teie lapsepõlve, et neid esimesi mälestusi hakata ritta panema, aga ma veel küsin Claudia sinu praeguste toimetamiste kohta, et kas teater on sinu jaoks number üks ja ainus või toimub kusagil taustal miskit veel. Kuhu sa energiat suunata, mis on sulle tähtis, mis sulle meeldib, mida sa tahaksid esile tuua? Ma arvan, et mul ei ole olnud kunagi midagi, mis oleks üks ja ainus võib-olla peale laste ja kallima. Mulle meeldib mõelda, et, et mu palett on piiritu ja kõik need vanavanemad ja vanemad on mulle andnud nii palju erinevaid nurkasid ja nurga tagusid, mis on seotud fantaasia ja loominguga. Et ma usun, et ma saaks päris paljude erinevate asjadega hakkama, mida ma ka aeg-ajalt proovin noh, joonistamist ja õmblemist ja ja ma julgen tõesti öelda, ma olen väga teater, meeldib meeletult-meeletult. Ja ma arvan, et, et Ugala teater on kõige ägedam. Teised teatrid on ka väga ägedad, aga meie teater on kõige ägedam. Et mulle täiesti nagu teine kodu, hästi kodutunne on seal. Ja teine asi, mis mul elus ongi oluline, ongi kodu. Et seda mulle ema kuidagi kaasa andnud, hästi, paljud kodu on üks olulisemaid asju maailmas ja ma tunnen, et lapsed on mulle justkui teine projekt. Teater, mina ise ja minu areng ja minu lapsed. Margus kuivõrd teid üllatab see, kuhu tütre elu teda viinud on. Et see on väga üllatav ütelda üllataja, ei see on enam-vähem nagu noh, enam-vähem loomulik kulg tegelikult noh, ta oleks võinud ju ka kunstiülikooli minna sisse, käsi on ju väga priima ja fotosilm on ja aga ikkagi teater. Ma arvan, et võib-olla see on tulnud ka mingil määral Rerraa poolt. Sest seal oli näiteks unistus näitlejaks saada ja ta isegi lavastus polümeeri, igasuguseid asju. Ja ise näitlejad väikestest tükkidest siin Tallinnas. Ja ta andis ju veel Türilandi Su. Terin sillus Schillus ja mulle öeldi, et kui ma neli klassidel siin kesklinna koolis ära, siis ma saan ka minna metsakooli ja sinna ema näiteringi silluses ja ma tegin ja ma sain. Läbi oma toimetamiste, kas isa ei tundu kuidagi teatraalne, natukene performentsid ja kuidas neid asju kõiki nimetatakse et seal on väikegi annus niisugust teatraalsust? Loomulikult kusjuures naljakas on see, et need kõik need inimesed, keda ma enne nimetasin, nendes kõikides on teatraalsus. Ja ilmselgelt on minu isas ka seda väga palju, sest et Ta justkui nagu ongi elav, mingi teatrietendus aeg-ajalt seal tunneb. Loomulikult on tema perfoometsid mul väga hinges need, mida ma näinud olen. Ja see, kuidas ta õpetas oma tudengeid seal. Äkki meil jookseb saatest veel läbi neid performentseid, aga äkki sa kirjeldad mõnda neist, mis annaks meile raadioeetri kaudu pildi sinu isa olemusest pöörasusest, fantaasiast? Esmalt tuleks vist alustada sellest, et kord küsisin papa, et miks on nii, et, et te teete kõiki perfakaid paljalt. Kõik need tudengid ja kõik õpetajad ja kõik mis ei osanud nagu midagi, elementaarne, Watson, aga no siis vastas, et no meie siin arvame, et et inimese kõige parem ülikond, mis ta kapist võtta saab, on tema Aadama ülikond. Ja ma olen täiesti nõus sellega ses mõttes, et et tänapäeval tehakse näiteks ka mustvalgeid pilte või mustvalgeid filme ja kui see film on mustvalge või see pilt, siis see fookus püsib sellel, kus on lugu. Fookus püsib sellel hetkel fondil ja samamoodi on see, et kui inimene on alast ja teeb mingisugust tegevust siis see fookus püsib. Antud perfomentsi. No tegelikult on tal sedasi, et see liikumine on kõige dünaamilisem, võib-olla iga see väike detail, väikene väikse näpuliigutus ja kõik muu see nagu kõik hakkab tööle kuidagi. Ja samas ütleme noh, alasti. Me oleme siia tulnud alati. Me lähme siit ja noh, see selleks, aga, aga ütleme, näiteks kui luuletust kõrvutada performans, siga võrrelda siis on sedasi, et luuletus on ka tegelikult ju alasti, tähendab selle luuletaja enda kõige puhtam niisugune väljaütlemine. Lühidalt, ja see on tegelikult puhas ja alati. Et see luuleta võib seal täitsa lõdisada kõrval ja tegelikult kui ta selle välja ütlema lugesin just Runneli mõnda asja sealt ja ja mõtlesin, et nonii, ehe, nii ehe. Aga muidugi on ka teine külg, mis sellega kaasas käis, oli see mina algul ei saanud aru, selleks muidugi natuke juhm olin. Et osad inimesed muidugi nägid seal tohutut erootikat ja pornot. Mulle mulle ausalt öeldes ka see imelik siis ma palusin Pärnu politseileitnant turvaks, igasugused tolad ei tule sinna. No tõsiselt, noh, seal on nagu keeruline. Väga mind huvitab, mis teie kummagi versioon selle kohta on, kas teatrietendus ja kunstniku perfamets on põhimõtteliselt üks ja sama või diametraalselt erinevad asjad selles osas, kes sa seal sees oled. Näitleja läheb lavale ja ta ei ole tema ise, ta läheb rolli. Perfoomendus toimub, kes kunstnik seal on, kas tema ise või roll? Kunstnik on enamasti tema ise ja seal on see väike vahe ongi see, et, et kunstniku on nagu rohkem, tema ise. Aga tähendab, et praegusel ajal on ta nii segunenud, need kõik kunstivoolud on praegu nii tohutult segunenud. Et, et minnakse nii rolli, ollakse ise, varem oli ta nagu kuidagi selgem oli noh, et oli graafika, siis tehti graafikat, siis olin maal maal, skulptuur, prajalton, mis iganes, eks ole, kas ta on nüüd maaliline installatsioon või, või graafiline skulptuur enam ei saa nagu üldse aru ütleme, et kas see tekstiilis suur jurakas on nüüd skulptuur või on ta bareljeef, eks ole, piirid on nii hägustunud, muusikas on see võib-olla lihtsam isegi vaadata. Et muusikas on ka niimoodi, et noh, et kas on nüüd väga tugevalt püütigi rääkida, vot klassikaline muusik, aga kõik muutunud ju praegune klassikaline nüüd muusika on ju tegelikult täiesti noh, ei saagi aru. Mis ta siis klassika seguneb, Bobbyga seguneb. Läheme Margus lapsepõlve nüüd ja paneme ritta esimesed mälupildid. Et mis need sinu puhul on ja kuhu need meid viivad. No tegelikult olen Roelast pärit hästi pisike koht. Ma olen käinud seal hiljem veel väiksemaks jäänud ja seal on siis ainult parun Prangeli lagunenud mõis. Oli kunagi sihuke tore häärber. Tsaariajal tehti seal rammu, piima või rammu piima kondentspiima. Ramo piim, eramu, piima kefir tegelikult tahan, ma ei olegi kuulnud seda sõna? Jah, seda tehti hiljem. Selle koha võlu oli mets. Selle koha võlu oli see, et kui ma olin ikka kolme, nelja aastane, oli karupoeg kodus jooksis ringi, isal olid rebased. Karupoeg jookseb, tahab, tuli kevadel ilmselt ärkas varem ülesse ja siis kanalate juurde ja siis ta ei saanud üksi olla. Toitusel ja lapsed ka sealjuures ja karupoega toideti ja pärast muidugi läks, edasi toodi Tallinna loomaaed, aga see suur karu ei võta teda omaks ja siis ta ikka kõnged ära. Rebased olid lahedad. Kaua see karu muide ringi tatsas teil seal. Kas ta oli aasta kaks, ütleme algul oli niisugune pisike, pärast oli suurem. Ebareaalne nojah, ja siis temaga nagu tütar oli isegi puude otsa seal pargis ja õhtul tuli tuppa kõrva tagant sügada. Jah, jah, nagu koer. No põhimõtteliselt väikenoon paks. Aga see oli sellepärast, et vanemad olid loomaarstid ja isale jahimees. No seda, seda muidugi ja need suunati peale ülikooli suunati roelasse, neil tekkis siis professionaalne huvi nii-öelda ei, Nombis professionaalne, lihtsalt ütleme, loomad on. Kui sa ikka millegagi tegeled, siis on see sinu noh, mingi kirg, eks ole, no isalik, jahimees kõva, noh, ta nagu vedas mind mööda metsasid, siis oli seal metsavahi talu, pommi Värni elas seal Liisiga, see oli hästi tore. See oli hästi sügaval räsi perre tagasi talvel sotsiaaliga sinna kohale sõita ja siis pommi värdi tegi meile niisuguseid kõristid siukseid. Mingisugused rattad olid puuotsadest ja punaseks värvitud ja siis krõbisesid, kui liigutada ei vennaga. Puud olid seal meeletult jämedad. Nüüd ma käisin seal viis aastat tagasi, see oli maha võetud, kõik. Nende asjadega on. Hendrik kändusid kännud ikka lapsepõlves õieti enam-vähem meelehästi suured, ma olen teisi siukseid mändisid, näinud. Läti-Leedu piiriäärsed tervetes. Mulle praegu jääb mulje, et see lapsepõlve kant oli teil võrdlemisi üksildane koht või et ega seal väga palju rahvast. Mina ei olnud jah sealt tarini, poisid olid ka, kellega me seal natuke mängisime, näiteks juhtus niisugune asi, et tiigi ääres oli keegi püüdnud väikseid kalasid ja siin kõrre otsa ajanud ja siis vend tahtis need ära võtta, sealt kuidagi veest, aga libastus ja kukkus pea siis Simentaariniga, sikutasin ta jalgadest veel ja siis muidugi ei julgenud koju minna, noh üks märg ja külm ka, eks ole. No ja siis kuidagi ei julgesid, ootad seal ukse taga veel ka, see pikk maa ka ikka kilomeetri käia sinna peaaegu ja ta ära ei külmunud, aga vanaema nägi õnneks. Siis andis väiksena ja. Siis oli jälle asi korras. Kui me olime kuni kuni kooliajani, siis vanemad kolisid nagu Türile. Aga tõrile viis perekonna siis vanemate töö. Vanemate töö jah, isa sai nagu isa sai Estoniasse, sai talgulisi saanud algul tal jõudi kolhoos ja mis seal olid, aga siis hiljem olid tal nagu noh, ilmselt kursusevennad seal ja siis neil Estonia oli väga tugev kolhoos ja siis ta nagu sinna ja siis ema sai siis tüll Petrovilasse siis arstiks nagu mõni lehm ja kassid, koerad, kes seal Türil tollel ajal elasid ja samal ajal ta sai Meika kantseldada vennaga kolli, kohe seal aia taga ja kaheksas klass ja üheksas klass ja siis tulid igasugused asjad, et mingil määral ikkagi tahtsid nagu eristuda seal koolis teistele tume ülikond, mul pruun. Noh, selle eest sain küll kõvasti niimoodi õpetajatelt võtta natukene, miks pruun on? Ma ütlesin, et aga poes muud ei olnud. Sellepärast ongi pruun portfell oli, tollel ajal oli sihuke kultus siis igasuguste firma asjade järgi oli Tarv sinna Siletiga kaks ööd-päeva lõigata hästi peenelt Montana. Lähedasele Montaanaga siis kooli niimoodi rõõmsast ja siis oi seda ei tohi olla, seda ei tohi olla siis viskes nagu katuse pealt ära ja siis järgmine päev panin raamatud ja vihikud, panin ämbrisse ämbrile suunatuled külge ja läksid sellega koolipatareiga kuidagi vilkusid ja noh, siis tuli väike skandaal ikka selle, kuidas fantaasia niimoodi tööle hakkab. Siis oli ju tööõpetuse tund, oli sedasi, et seitsmes klass pidi tegema selle arukarp, lüliti, lamp. Ja mis asi, püstik, see pidi olema nagu põrdi tehtud. Siis oli veel see ajakiri modellist, konstruktor ja, ja siis Saruljomid ja igasugused muud asjad, kus kõikvõimalikust õpetati. No ma ei tea pesulõksust, eks ole, tegema mingisugust imeasja. Ja siis vaatadki neid, eks ole, ja siis teedki, no mida sa seal teed? Suuna tuleb ämbriga valed suunatule tähendab külge ja toredad. Kas te mäletate seda sisetunnet ka, et kas see juba olid sisimas teada, et nüüd ma lähen kooli ja et see on provokatsioon või, või te läksite siiras usus, et lihtsalt midagi naljakat või toredat tegite? Provotseerida, nagu väga ei tahtnud, tulid vigastused, tatrad, asjad, noh, teinekord on niisugune asi, et hädasti oli tarvis näidata mingile sõbrale isa, jahimees, eks ole, võtate, eks ole, siukseid kaks kilo haavleid kaasa sõbrale näidata, et näed haavlid, eks ole. Aga need haavlid, eks ole, kaks kilo kukuvad parketi peale. Ai laia, siis eks ole. Kuidas siis see kõik sealt kokku koristatakse? Kuidas ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi, et noh, mis sellega kaasneb kõik, et see on nagu juhtub iseenesest niimoodi, et need sündmused nagu tekkisid rämbar, võeta teilt ära või ämbrisse, võeti ära, jah? Ei, ma ei mäleta, ämbriga pidin koju tagasi minema, kuna meil seal ligidal elasin ja siis ma pidin mingisugust, ma ei mäleta, kuidas, kuidas see siis lahenes, kas kilekotiga või kuidagi mingi muu asjaga, kuidagi lahenes ta ära ämbriga, ükskord sain käia pärast ära visanud. Oli teil õpetajatega palju pistmist, mitte kõige paremas valguses võib-olla vä? No, ma ei ütleks, et mul on mingisugune hea õpilane oleks olnud. Kuidas ta seda mõõdate või mis see mõõdupuu, mis mõõdupuu mõõdupuu, on see lõputunnistus, noh, et ütleme, seal oli ikkagi kolmedes oli nagu ülekaal ja kunstiained olid nagu paremad ja. Kuidas elu tundus või perspektiiv Nõukogude noorele margustiits maale kui palju teil enda mälupiltide järgi valikuid oli, või mõtteid üldse, mida peale hakata? No selles mõttes teises klassis ma mul oli enam-vähem, tead, et ma kunstnikuga teises klassis teises klassis ja noh, ma ei teadnud isegi, mis see kunst on. Ma ei teadnud seda, et seal on niisugune mõtestatud tegevus, oskuslik ka veel peale selleks selleks, et midagi luua, eks ole. Ma ei tulnud selle peale, ma ei teadnud isegi, mis, mis kompositsioon on, kui ma siit-sealt Türilt ära läks, noh, see niuke paras perifeeria tegelikult noh, praegu eks ole, on lastele niisuguseid termin on ju palju arusaadavamad. Aga miks te tahtsite kunstnikuks saada, kuskohast ta tuli? Ei tea täpselt, kus ta tuli, aga noh, ilmselt ka mingid minu vanavanemate kaudu ta kuidagi tuli, sest mingisugune moment oli, käis meil külas isa sõber Tanel Moora ja tema oli arheoloog ja väga meeldiv leida igasuguseid asju, kusagil siit-sealt turritab mingi asi veel lahe minema ajalugu õppima. Aga see vaimustus ilmselt kuidagi natuke rauges, õde õde läks ajalugu õppima hoopis ja ma ikka sain aru, et ikka ikka kaldub sinna kunsti poole peale kõik asi. Noh, eks ma üritasin teha ka täpselt nagu kõik need lapsed tol ajal joonistasid ja leidsingi ühe mingisuguse hüplade väga piinlikud joonistused nukralt julgeks vaadata isegi. Aga noh, eks kõik alustavad kuidagimoodi ja ja nii ta tuli. Ja kohe ju ei saanud siin Tallinnas siis sega, noh täitsa Joff ei oskanudki seda tabada, üldse ei formaatiaga midagi. Noh, tuleb metsast ja sa ei oska, tegelikult sul ei ole põhja, tegelikult lapitakse põhi ära ja sa lähed ükskõik kuhu maailma otsa. Need on võiks kaks erinevat asja, üks asi on põhiaga, teine asi on lootus või eeldus, kas eeldused kusagilt paistsid välja. Ma ei usu eriti mu pinginaaber Peeter Veeberg kes oli mul kaheksanda klassini pinginaaber, tema joonistus paremini ta joonisel sõbraktsaniku ja koos hobusega ja tegi kappavaid tegelasi ja ja igasuguseid neid indiaanlasi ja mis iganes. Aga mina olen nagu kobasele kõrval täiesti korralik kobaneb. Kuidagi siis hakkas tulema, kui ma jäin koolis, joonistasin, tegin. See oligi niisugune asi, et ma läksin direktori juurde selle joonistusega, keegi nägi, seal, ma tegin siukse joonistuse kirjeldus on umbes taoline liin, pikk liin tulevat torukübarad, torukübarad sõidavad mööda linti, siin on Lenin, Lenin suure rusikaga lööb laiaks torukübara ja edasi tulevad heliplaadid, apaatia, poli, epid ja mis nad kõik olid tollel ajal hästi tähtsad asjad, Kissid ja lõi kübarad või nööridega, jah, lõi kübaraid lüürideks ja siis juhtus see asi, et Ma ei mäleta, keegi nägi seda ja siis viidi selle gladega viidi direktori juurde. Aga jumal tänatud, vanemad said direktoriga hästi läbi. Ja siis see asi siluti kuidagi ära tead, sellepärast et tegelikult oli, Türil oli ikka päris keeruline kooli katlamaja korstna otsa tomati sinimustvalge, siis otsiti meid kodus, kohe teadet tulid need kaks tegelast, noh, aga vanemad olid muidugi karastunud tegelased, et nad enam-vähem teadsid, mida ütelda. Isal olid siuksed, head kogemused juba seal Tartu põlvel vist võmmi pubeda, keeras sinna Emajõkke. Siis aga noh, õnneks pääsesid ka kergelt selle asjaga. Kui palju te teate sellest, mis see kõlab päris intrigeerivalt võmmi Pobeda keerati. Emajõkke ja üliõpilased, isal oli vend ja siis vend tuli suure jooksuga, kohe tullakse Jaan Sink kinni võtma ja juba oligi mees ukse taga. Lükkasite, kuidas ja siis täitsa lõbustused, nagu üliõpilastel on. Aga kas te kodust olukorda vanemate ootusi mäletate, kas teie kodu moodi oli arutada, et mida üks või teine laps teeb, mis suunas ta liigub ja siis on selline nagu te ütlete, koba käega. Tüüp, kes tahab kunstnikuks õppida, et see ei kõla väga helge perspektiivi. Ma tahan öelda kusjuures ei kõla jah, sellepärast et ema ema tahtis ka, ema tuli Siberist tagasi ja siis noh, siis tal oli ka selline variant, et noh, et kõigepealt, eks ole, juristiks et siis eks ole, noh, proovib Nõukogude liidus korralikult. Noh, mis on tõesti utoopiline tegelikult. Et kui sa juurat õppida ka juures teda ei võetud vastu. Tuli lihtsalt et siis ta mõtles, et läheb ehtekunstnikuks. Tema ema teatas, ei, kunstnikuks ei hakka, see on näljapajuk. Ja siis läks veterinaarias kindel asi, kindel asi ja terved tahete. Kodused jonnisin natukene ka või lasta teha, pois tahta, tähendab ema ema oli kindlasti väga poolt. Ja isa, ma arvan, võib-olla. Tal võib olla väga, see ei meeldinud, sest ta oli siukene üsna tugev, realistliku poolega, noh, ta õpetas mulle joonistama numbritest kaabu koonu, eks ole, seitse oli kaabu ots, eks ole, üks tuli või üks tuli siis ninakas ja nii edasi, nii edasi. Number neli sai kolmesse kõrva teha ja nii edasi. Noh ütleme sihuke praegusel hetkel ka väga huvitav näitusel ka niisuguseid asju, aga tema tegi, karikatuuris, numbrites meeldis teha. Aga siis ükskord oligi jälle, et oli seal, Türil oli põder lastud ja kahe poolega uksed lahti, põder tõmmatakse sinna üles, tõmbad, lastakse soolikad välja. Aga mina tulin Tallinnast üks, me olime vist kas Nüganen või Noormets või? Lauri Valdo, kes kutsus mind kaasa. Oh tead. Salme Teatris jagatakse frakkisid, noh, loomuliku praksi selga. Türi sõitsid. Hästi lahe eestiaegne vrakk oli veel, kandsid maha, ilmselt seal ja ja siis lähed sinna ja põder parasjagu, metsamehed on kõik seal, tead oma Pattide ja fuikadega ja noh, niisugused soojad riided ja soolikad on juba kaussi lastud ja ma tulen ka sinna ninapidi ligidale ja siis kõik vaatavad, korra juba oli vrakist. Ma olen tuppa ja, ja siis siis üks jahimees küsib, et noh, et kuule, et miks poissi muidugi frakis käib. Niuke noh, siuksed, lihtsad niuksed, asjad, siukest, visuaalid nagu. Ja need on nagu hästi lahedad. Ma pean küsima, kuna siin jookseb tuttavaid nimesid läbi nagu Nüganen Noormets, et mis punt see oli, kes teid mahitas fraki minema tooma salvest. Tollel ajal vist kõik olid seal esimesel kursusel ja siis kuidagi oli niimoodi narrik algul pedaaž või Tallinna Ülikoolis pärast eks ole, lõpetad ja siis nad läksid, eks ole, lavakas üleselt. Ja noh, võiks, nendega sai koos liikuda ringi ja noored inimesed suhtlevad kõikidega, enamasti on üsna suur ringkond. Kohe räägime edasi Margusega Maglaudega siin vahepeal, kas need isa jutud kuidagi? Kas sa tunned ära selle, tema koduse olukorra nii-öelda selle inimestevahelised suhted ja kogu see atmosfäär, mida tahtsin värvikalt, kirjeldab, et kas see sulle ka kuidagi tuleb tuttav ette kõnetab sind kuidagi? Mina tean seda kõike kuidagi väga palju rohkem konservatiivsemalt sest kui mina olin laps, siis olid juba kõik natuke nagu maha tõmmanud ennast. Et väga palju, hoopis selliseid lugusid, mida ma üldse ei teadnud. Rääkimata sellest, et vanaema tahtis ehtekunsti minna. Vau. Vanaisa kohta mingit faktid, mis sa praegu rääkisid või muu ma üldse ei teadnud. Mitte, et me ei räägiks omavahel, me räägime ikkagi, oleme palju rääkinud, aga need lood on täitsa uued. Praegu. Aga püüa seda vanaema ja vanaisa olemust nii, kuidas sina oskad või mäletad või tajusid seda kirjeldada meele? Vanaisa oli mulle natuke sihuke müstiline tegelane, ma vahel isegi kujutasin teda illustratiivseks, et kui mina olin väike, siis selleks ajaks oli tal vist kaks insulti olnud vürtsuka. Hurra ühesõnaga ta lippas jalga ja üks käsi oli tal süles kogu aeg. Ja hääl oli kähe ja sõna oli segane. Ja ta oli pigem niisugune tore. Ma oleks ka sellises olukorrast ture. Aga kuna ta oli ebanormaalne siis ta oli mulle hästi põnev, nagu ma rääkisingi, et ma vahel kujutasin et ta nagu mingi tegelane mõnest raamatust ja ta jälgis mind kogu aeg. Ja ma tundsin, et, et kui ma olin manama Tiiu vanas Jaani juures, siis pane siia, jälgis mind kogu aeg ja temaga nagu kui kasvõi muheles, jah. Kõige lahedam oli see, kui ometi üks tark inimene ka seltskonnas, et kui vanaema, Tiiu ja minu ema ajasid mind mööda maja taga maja oli minu arvates päris suur ja ma olin üsna Võhmal. Nad ajasid mind taga, sest minul oli angiin ja mulle pidi mandrite peale pika pulgaga panema joodi või lilla teravi jumal, mida rohelist nad sinna panid. Kohutavalt rõve mulle juba seda tehtud rohkemgi tahtnud. Ja kui me kõikjal veel lõpuks võhmale nutnud kõvasti ja lõpuks see oli mulle sümptomandete peale pandud siis ema ja vanaema olid nagu, huh, nüüd on see tehtud, nüüd ta läheb, nutab veel natukene kuskil seal laual. Vanaisa tegi mõistlik inimene, trips kutsus enda juurde, andis iiriskommi sinna peale. Ehk siis, kui vanaema ja ema seda nägi, siis nad said aru, et nad peavad nüüd uuesti seda tegema. Aga ma olen väga rahul ja väga Malaisia poolel, ma sõin hea meelega. Margus, kuidas teie kodu moodi oli, kas sa mäletad oma esimest napsivõtmist või moletan veel ei olnud Tallinnasse tulnud, et noores eas, kui tekivad need avastamise hetked alkohol, suitsud, kas teil on mingit emotsiooni sellega, missugune teie kodune tolerants nii-öelda oli, et kuidas kodus vaadati sellele, kui esimesed lõhnad nii-öelda kohale vajuvad? Ema oli väga kurb olla. Muidugi ma närisin, närisin kõvasti seda, mis asi, see on, see elupuuoksa peale teadliku elu nagu jah, mis on üsna mürgine tegelikult, miks elupuu just noh, niukene, eritav nagu teistmoodi lõhnalist, et noh nagu ei ole seda alkoholi pahvakat välja tulla, tead, see oli enda fantaasia või kusagilt õpitud trikki. Ma ei tea, see liikus niimoodi ringi, et elu peab sööma peale pärast ma olen vaadanud üsna mürgine puu teada, et noh, et ei tasu tegelikult eriti. Aga selles mõttes oli ka ju tema nagu nuttis, tead, ja siis nuttis jah, et, et näed, tuleb Purjus läheb magama, tead, ja. Ja siis ma kuulsin tema nägu nagu nuttis ja siis ta muidugi niisugune kange naine ja visa naine või see, see tal jah nagu istunud ja süda ikka hakkas kripeldama. Jah, hakkas kripeldama tookord jah. Aga no tähendab, et eksis muidugi hiljem rikka niidiga napsivõtmise ja asju ette ka siis seda oli vähe, ei ole. Kunstnike keskel on see eriti tihe muidugi. Läheme uuesti sinna fraki Tallinna aegadesse, et mulle jäi meelde. Alguses te mainisite, et kohe sisse ei saanud sinna, kuhu hing tahtis ja tuli õppida pottsepaks. Kas te töötasite, jõudsite töötada ka pottsepana või ikkagi saatuse käsituli vahele ja saite oma? No te ütlesite ja mul vedas, ma olin niimoodi, et kevadel ma olin ikka tohutult uhke selle üle, et ma teadsin, isa sai, kes oli 500 rubla, emal oli 100, kusagil 100 pluss natuke, ma täpselt ei tea. Aga isal oli tohutult suur areaal ja ta sai selle peaarstil sai seal 500 rubla ara. Aga sa pead ikka neljakordne, umbes olema, võrreldes tavalise. Kõva kõva organ tegelikult. Ja siis oli sedasi, et Tallinnasse Pentium, noh, see oli muidugi lõpupool ka niimoodi stipendium, siis need Alt tuurad ja mul oli 580 rohkem veel toovust ja vot neid. Aga noh, nüüd ma muidugi ma kardan, et mu prajalt ahju tegema ei hakka, et noh, see seda pidevalt tegemist saada, kõik tahab pidevat tegemas, ükskõik mis sa teed. Kui te ütlesite siin, et kunstnike ringis on ka nende jookidega nagu on, pigem on kui lähedal, ütleme, Margus on teie jaoks olnud situatsioon nii-öelda lainete alla jääda, lähebki nii käest ära, et et on läinud. Mõned on jäänudki nende hammasrataste vahele. Mitte mõned, aga päris paljud päris paljud ja väga head kunstnikud, kusjuures väga andekad. Ma ei mäleta, kes ütles seda, et alkoholism ongi see andekate haigus? Mul on nagu ümber on ka olnud, tegelikult terve elu on niukene, armastavad inimesed. Ja no kui sa väga kõvasti ära kaldud, kuradile siis no tead, keegi ikka annab sulle niimoodi mõttes käe, eks ole, ja sa tuled sealt ära. Või noh, tekib siukseid situatsioonid nagu iseenesest. Et sa ei saa minna sellesse sügavuti sisse, noh kui sa lähed sinna sügavuti sukeldud ja siis on veel see haiglaslikuks läheb nendel tegelastel ikka tõesti, kellel need tileerumid on ja siis pärast hommikul üritavad hakata seda kuidagi tohutut tööga kuidagi ära ajama. Kuidagi sa töötad siis hommikul kõvasti, kõvasti, kõvasti, kõvasti kõvasti noh, kui sul mingisugune jah, meelte segadused ja asjad on kurvad variandid lihtsalt. Ja, ja see seda ei tahaks mitte kellegile, aga tegelikult loomeinimestel tihti on niuksed asjad. Sest sul on ühest või teisest asjast millestki puudu. Kas sul ei ole tunnustust, kas sul ei ole raha, kas sul ei ole seda teist kolmandat asja, kas sul midagi läheb hoopis kapitaalselt tuksu? Tead. Ja siis tekib see variant, et lihtsalt oled ja siis võtad seal napsu või, või tõmbad mingisuguseid roogi või mis iganes, et oleks nagu natuke teisem olla. Noh, meeleolu pärast. Kuidas mõjub see loomingulisuse lee? Eks ta selles mõttes on nagu ütleme tõesti Pummeldad ja siis suure hirmuga, et sa oled nii palju aega kaotanud, siis hakkad pärast seda tööle, eks ole. Ja see võib minna järgmise Pummelduseni noh nagu maalid tühjaks higipull otsa või teed mingi perfokkaid või teed mingit skulptuuri või mis iganes. Ja sa oled seal sees täiesti sukeldud sellesse oma loomingusse. Ja siis lähed korraks selle akna taha välisilmadel ja vaatad, kõhe pildujad seal niimoodi, et mis toimub, eks ole, ja julgustuseks võib-olla tõesti seal, kuidas keegi võtab endale mingisuguse asja. Kas need näited, mis päris elus juhtusite, kas see käitumist korrigeerib, kas see on niisugune koht, kus ma teen enda jaoks järeldused teha? Ei, see ei tee see see idee. Vaat see läheb nagu teisel juhtub, eks ole, minule juhtunud, noh, see on umbes sedasi, sa võid vaadata küll, eks ole, kui sa nüüd mõistlikult, eks ole, mõtled, eks ole, reaalselt mõtled, eks ole, aga samas on see vaib ja meeleolu ja kõik see asi nagu läheb loomingust teistmoodi, kuidagi sujub nagu mingi kork ujub mööda vett. Sa võid sinna kätt ette panna, suid vastuvoolu ujuda, aga ikkagi sa lähed täpselt niimoodi sellega kaasa nagu. Ja siis paljud täiskarsklaseks hakanud. Aga kas nad kaotavad selle arvel midagi oma puutes, seda ei oska öelda, sest see eluprotsess on ju nii lühike, see on noh, mis plaani 70 aastat ja mõnel törts rohkem törts vähem. Kas selle 70 aastaga nüüd kaotati rohkem töid, noh samas ütleme näiteks Oskar, kallis, elas 25 aastat, tegi ka suurepäraseid töid, kalevipoja joonistused. Tähendab, et see on, kuidas need tööd on jaotatud elu proportsioonid, et seal on kindlasti paremaid töid ja tagasihoidlikumat töid. Aga noh, keegi ei lähe ju ateljeesse mahka nüüd täna hakkan keskpärast või tagasihoidlikud tööttega, mis itta tööd tegema. No hommiku lähed ikka, et rõõmsa meelega tahad kõige parema teha, viimane töö, nagu Lapin ütles, et viimane on alati kõige paremini õnnelik. Aga kui te võtate oma loomingulise tee lahti, teil on ka juba aastaid omajagu 60 kooseks, et millest see sõltub, et vahepeal on niimodi laine üleval vahepeal noh, kohe nagu ise saate ka aru, et noh, et ei jookse nii hästi, kui võiks. Millest see sõltub, kas see on seletatav kuidagi? Ma ei usu hästi, tal ei ole siukest, ütleme tabelit, et sa saad selle tabeli järgi endale panna seal elupaik, et vot nüüd ma teen oma parimat tööd nii-öelda selle ütleme vaatame Rembrandti tööd, eks ole, ütleme kontsert Saskia põlvel, mis on tal norra töö või on tal viimane töö kadunud poja tagasitulek? Kaks täiesti nagu natuke erinevat tööd, üks on see Remranud suure kübaraga suur veinipokaal Saskia põlve peal, eks ole, istub ja teine on siis, eks ole, pruunides toonides on niisugune ainult kaks pead üks, kolmas pean natuke tagapool. Ja siis on sedasi, et et see nagu võrdled või vaatan ühe inimese tööd, eks ole. Ja hakkad mõtlema, et noh, mis siis on parem, aga noh, vaata siis ongi see asi, et seal ei olegi paremat ega halvemat, lihtsalt nad mõlemad mõjuvad su meeleolule. Noh, sa paned, kas sa tahad, hetkel mõtled, et ah, ma kuulan seda Bachi näiteks või hoopis Tsetter talli või? See on nagu meeleoluga, aga nendel kõikidel on kvaliteedimärk juures. Ja nad annavad iga kell annavad mingi emotsiooni. Noh, näiteks Louvre'is käin, ma ei jää kunagi seal all, ei käi, on üleval neljas korrus, väiksed tööd, näiteks ma olen alati sinna poleemika seal Hieronymus, boss, narride laev. Ma olin kunagi siin vaadanud siin Tõnis Vint näitas teda palju. Ja siis tõesti vaatad niisugune väike töö ja kui huvitav tundide kaupa vaadata, tõesti, istutasin töö ette ja jäädki vaatama. Ja seal ridamisi ridamisi väikseid. Ja seal ei ole ka seda tohutult turismi, kes saalivad ühe töö juurest teise juurde ja Mona-Liisa on kõige tähtsam ja tuleb ära vaadata ja siis kärtsu sait monoLiisaga pildid. Ja siis vaatate seda tööd ja siis mõtlete, et. Mõtlegi kusjuures ei mõtle, vaat siis tekibki see tühjuse moment sisse. Ja mis seal kõige, kõige parem, sa vaatad seda tööd ja siis on tühjus. Ja tühjus on kõige paremini, kui sul on nagu metsas istud. Sa ei mõtle midagi ju tegelikult. Jah, lind laulab, puu kohiseb, okas kukub. Aga siis vaatad seda kellegi teise tööd ja see ei ole nii, et mõtlesin, et mida ma teen. Ei. Ei tule. Ei saa. Kuidagi muidugi geeniused geeniused. Pärnus nukk ratas ei olnud spetsiaalselt kunstiajalugu ei andnud sellepärast et, et see tapaks kohedate, noh ütleme tudengisära. Pole mõtet enam midagi teha, kõik on tehtud, noh, seitse toote muusikutel teed, värvid, sabad, voodia, kõik kujundid, kõik on olemas ja. No mida sa teed? Et kunstnikel on siis sama tunne natukene, et kõik on tehtud justkui vä? Nojah, see on ja ma olen seda mitu korda mõtlenud. Nüüd on veel see asi, et, et nüüd sul ei ole isegi ise tarvis teha, nüüd on tehisintellekt, teeb sul kõik, joonistab ise valmis. Mõtlesin kogu aeg, kuidas Claudia nagu tehisintellekt tuleb lava peale. Tehisintellekt annab etenduse. Lahe tegelikult mis tehakse ka juba. No üldiselt tehakse ju. Claudia, mida sa tead oma vanemate kohtumise loost? Mulle väga meeldivad alati kohtumisel lootma tihtilugu, kui ma kellegagi tutvun, siis ma alati küsin, kuidas sa oma kallimaga tutvusid. Ja ma olen seda kohtumise lugu mitu korda küsinud, sest minu meelest oli see päris armas ja tobe. Sinu käest ma vist ei ole seda lugu niimoodi küsinud. No vot siis räägid omamoodi ema lugu siis et tema töötas keraamikatehases, kus asus. Tallinna keraamikatehase ongi seal, kus ta praegu Koplis Ja mängus olid vist mingisugused ühised sõbrad kus siis surge oli küsinud oma sõbra käest, et ega sa ei tea kedagi, kellel oleks huvi ja siis seepärast lohma, tean küll, üks resa, tema töötab keraamikatehases ja umbes nii määrati siis vist päev ja kell, kuna siis saadakse kokku ja antakse savi edasi. Ja ema ütles, et siis juhtus niisugune asi, et, et üks meesterahvas on siis akna all juhika kõvasti. Resa mina olen see Margus, kes tahab savi, aga emal oli just seal kõrval ülemuse uks lahti. Aga vist selle savi putsakas või siis said? Näärse visati teise korruse aknalt alla, niimoodi tohutu Müllatusega. Tuuri jaoks oli tarvis teha ja siis saime nagu kokku ja niuke hästi lahe ja tekibki siukene koosolemine. Noh, ilmselt tegu kõikidele inimestele. Tegime oma loomingut ja näitusi ja, ja see kuidagi läks nagu sujuvalt kõik. Et kui Claudia sündis tütar mismoodi see teie ellu lõi, et oli see nagu hea hetk või oli see teile oodatud hetk või kuidas see mõjutas kõike seda olmet ümberringi. See ulme oli tegelikult noh, ütleme tollel hetkel oli ikkagi üsna kasin. Ma käisin veel koolis siin selles Tallinna Ülikoolis ja siis resoli väikse lapsega kodus, aga no siis muidugi oli tarvis aeg-ajalt ikkagi noh, sa pead siis ka ju kusagil käia ja õppida seal humanitaari futis veel loenguid ja. Mul muidugi niimoodi selles mõttes kodus istuda ei meeldinud. Ütles, et tead, et Pärnus on nende avangard, teatrite etendused, Lähme. Nii. Võtame lapse kaasa. Kolm ja ma sain aru, et ma olen pooleteistaastane eile Antarktika suurem ütleme, gaase, Evaril siuksed, pikad juuksed, sellised, noh, mina olen sihuke kiilakad natukene. Ja ma arvan, niuke hästi lokki. Ja siis hääletame Claudsenud üle õla siin niimoodi mõnusalt ja Volga peatub kinni ja siis emaribal koputama, et kas pärnu poole läheb, siis autojuht vaatas seda seltskonda. Siis ta vist kartis, et arvasin mingid homod hunt ukse kinni ja Volga tõusis, esimese lokaga sõitis Pärnu. Aga noh, muidugi saime teiste teiste teised inimesed nii radikaalsed ei olnud, siis saime üsna ruttu sinna Pärnusse maja eemalt tuleb, vaatab, et noorpaar lapsega jah, jah, jah, jah, siuke, aga siis vaatad siuksed. Kaks noormeest on tal lapse saanud. Mulle meenub Claudia üks selline repliik kusagilt algusest, et et isa lapsepõlves väga ei näinud või et oli vähe, kus isa oli. Tegi kunsti ja siis oli see nagu ratta seal ta oli, noh, õppejõud ja looja akadeemia Non kratta, see, kus tal need tudengid olid ja perfommentsid, kool Pärnus. Mis on sinu esimesed mälupildid? Ma mäletan mingit sõna otseses mõttes pilti lihtsalt sellest sauest. Sest ma olin ka noh, niimoodi, kelle emal vist Oppas nemmad ja siis aga võib-olla tugevamalt, ma mäletan saue kodu ja ma mäletan, kui uhke ma olin enda üle, et ma oskan nii tublisti üksinda mängida. Sest ema pidi tegema nukke. Mul oli vahel igav, aga ma olen selle üle ka uhke, siis leiutasin mingisuguse mängu samblaga ja üsna üsna kasinalt, nagu isa ütles, elasime. Ja ma mäletan sellist hetke, kus ma sain aru, et ma tegin ühe väga õige otsuse praegu sellises, nõnda, et me olime emaga käinud poes ja tulime üle 100 neljarealise tee ja toidupoes ma olen hakanud manguma. Ma ei mangunud tegelikult niimoodi. Aga ma ei olnud kunagi näinud sellist Supatšupsimis, värvib keelt mustaks, võrratu, pidin selle saama palju kallim kui see, mis oleks saanud lubada. Ja ema ostis selle Chupatšupsi mulle. Ja ma olin saanud Lutsutud onu ei tea, kolm-neli minutit maksimaalselt, kui ta seal neljarealise maantee peal kildudeks kukkus keset ülekäigurada. Ja samal ajal otsime oma ema käest kinni või näpuotsast. Ja esimene reaktsioon oli see, et ma hakkasin, tahtsin maha minna, neid kilde kokku korjama. Ja ema tõmbas meid natuke ülespoole. Selle tõmbenimi võis olla, et ära korjata, ei öelnud midagi. Ja siis ma vaatasin talle otsa, ütles, et patsiendid on peal. Ja ma olin vait ja me läksime edasi, ma ei korjanud. Ja see hetk, miks ma vait jäi, oli see, et ma mõtlesin, et ta ei öelnud seda sellepärast, et seal patsiilid peal on. Tal oli ka valusat sa katki läks. Tal oli võib-olla veel valusam, sest ta oli saanud osta mulle midagi millegi muu arvelt ja see läks katki ja tal oli nii kahju. Ja ma mõtlesin, et kui ma praegu hakkan jonnima või ütleme, et ma võtan kas või suurema tüki või midagi, mis mul peas käis korraks läbi selleks emale teinud meeletult valu. Ja pärast seda ma arvan, et ma ei mangunud enam kunagi midagi. Ja ma tundsin, et see oli üks õige otsus. Olidki pigem selline üksi nokitseja siis või, või kui sotsiaalne see oli olid, et kas seal lasteaias käisid? Ma olen hästi haige nagu mul väike valluvaltercy kodus. Vanem poeg on sama sama nagu mina, kogu aeg lasteaeda läheb ja tat on kohe taga. Et mul oli sama. Ja siis ema hoidis mind rohkem ikkagi kodus, kuni lõpuks mimist võtsime mind lasteaia nimekirjast, et maha. Aga mul sobis üksi toimetamine väga tolmurullidega mängida. Jumala lahe ju. Aga pärast kooli minna, kui juba on ikkagi klassitäis rahvast ümber, imelik tunne ei ole või. Ei olnud mul muidugi koolis olin ka väga haige, ma tegin teise klassi, tegin koduõppel. Käisin õpetaja juures kodus. Et esimene klass läks mul selle võrra hästi unts, et kogu aeg kas või neeruvaagna põletik või kopsupõletik või siis neeruvaagna põletik või kopsupõletik. Haiglaelu on mulle väga selge. Ja kusjuures haiglas ma avastasin, et mul on keele vastu, mul ei ole ilmselt tegelikult keelevaistu, aga ma arvasin, et mul on. Sest et see oli maru lahe kogemus, oli õhtu. Ma juba teadsin täpselt, mis arst, kus käib, järelikult kell on nii palju, et kohe on kas oode või magamaminek. Ja On õhtu, kõik valgused on juba tumekollaseks pandud. Ja ma juba hakkan ka oma palatisse minema, kui ma kuulen Bõstrahvastreid istuda nii seapõsk rabast redista ja ma sain kõigest aru. Lihtsalt üks vene tädi ütles oma lapsele seda. Ja midagi ta seal nokitses, mille peale talle öeldi, et Janis ja ja mulle selge. Ma mõtlesin, et vau, Claudia. Sa oskad keelt, sa pole kunagi kuulutuselt, sa oskad seda keelt. Ja siis mina arvasin, ma peaks vene keelt õppima, vanaema sarv on, vanaema arvas, et vene keelt ei tohi õppida. Kui range sinu koduhali? Mõnus lebo, pigem ema ütles alati, et lapse töö on mängimine. Nii et me tööle tüütuid, asju pidiga tegema, tuppa koristama. Enamusi tegi tema ikkagi. Aga kui onutütar pidi terve põõsa tühjaks korjama marjadest või siis kaks ämbrit, kuidas see taks oli, ma ei mäleta enam. Siis mina pidin tassitäie korjama ainult. Ja eks ma siis vahel istusin seal silla kõrval, onu tütre kõrval olin seltsiks talle, kui minu tass sai täis korjatud. Et mul oli nõndamoodi. Siis, kui sa juba natuke suurem oli, te koolis käisite. Kas sa pahasid vanemaid, mäletad? Ja ikka mäletan omavahel kraaksusid kogu aeg väikeste vahedega ja kallistasid ka juurde. Mulle meeldis see, kui nad kallistasid, musi tegid, aga minu peale ikka kaap, papa ei ole, mis minu peale pahandanud ei tule nagu meelde. Empsika ilmselgelt toad on külmad, raha ei ole, laps õpib halbadele hinnetele esimeses klassis, õpetaja ütles mulle, kui kõik lapsed tulid laua juurde, et oi, et noh, mis siin siis nüüd SIND tunnistusele saame kevadeks, et noh, ikka tahaks natuke ette teada. Kes siis sai neljad viied, kes ainult viied, kellel olid mõned kolmed ka minule vaadet. Sina küll klassi rai, lõpeta. Ja siis ma olin vait ja läksin koju, ma ei olnud midagi, aga lõpetasin ka esimese klassi ikkagi ära. Jah, see oli alguses jätkus lõpuni välja see kooliaeg täielik tõrva söömine. Tundus, et see oli väga raske, sest ma ei ole just väga helge peaga nendes ainetes, mida koolis õpetati ja mis ei olnud seotud kunstiga. Sa arvad, et küsimus on helgest peas? Ma ütlesin, ma tõlgendasin jah, et nendel, kellel nagu nupp nokkis paremini paremaid hindeid ja ma siiamaani ma ei oska õppida. No aga sa saad ometi oma need tekstid pähe. See on kõikide näitlejate käest, küsitakse alati, kuidas te saatetekstid pähe, noh, aga kui see kaks kuud jutti sedasama teksti iga päev annad, siis sul peab jääma midagi meelde. Pealegi mängitakse üldiselt vastu, ka see natuke aitab. On, tuleb ikka meelde, mida enam-vähem jah. Aga kuidas sulle enesetundele see mõjus, oota, miks ma küsin, tädi, sa oled nagu antropoloogilisi natukene huvitav eksemplar minu jaoks, praegu ma kuulan, et tüdrukutega üldiselt ju koolis alati sujub, teatan alati korralikud ja neil on kõik tehtud ja hinded on head ja tegid sa üldse välja või sul oli täitsa ükskõik. Ma olin väga kurb, et mani halvasti õpin, see ikka rusus mind meeletult. Mul küll olid omad sõbrad koolis, kellelgi oli nagu tore ja, ja ma ei olnud kiusatud ega midagi. Aga ma ei olnud ka kindlasti klassi kõige lahedam tüdruk. Ja noh, see hindad ikkagi lugesid tol ajal ka. Ja sa pead tarka olema. Ja mina olin tark ainult siis, kui pliiats käes, sain joonistada, või noh, tegime näitering, eks ole. Aga minu vabadus oligi selles värviliste pliiatsite, et ma kõik tunnid välja arvatud kehaline kasvatus. Ma joonistasin, matemaatikas alati joonistasin, ma isegi ei hakanud vaatama, mis seal tahvli on, sest et kui ma numbreid näen, mul hakkab pea ringi käima. Päriselt. Aga muide joonistasid sa vaatamata sellele, kes on su isa või tänu sellele, kes on suisa, kas siin on mingi omavaheline või Tead, mul on tunne, et meil seal peres vist kõik joonistavad. Kuidagi loomulik tegevus. Need jutud, mida Claudia praegu räägib, Margus, kas te ise tookord, missugune ta isa tüübina olite jälgisite hoidsite nii-öelda näppu pulsil, et kuidas tal koolis läheb või et kas ta saab hakkama või missugused tema tujud on või? Põhimõtteliselt teadsin, et ega ta nüüd muidugi ta muidugi Vunderginud ei olnud, füüsikakohtadel kindlasti ei ole üldse olemas ju? Mul ka ei ole isegi mitte kaugel väga kaugel minust ise, aga, aga noh, ma teadsin, et ütleme, kool koolisev lõpetatud tead, enam-vähem ette seda. Ja siis on see noatera, et noh, et kas nüüd saab, siis ei saris. Aga Komissarov, noh sa, sa ikka ilusti sisse selle kohe korrapealt. Ma sain kohe sõimata ka tema käest. Kohe. See oli siis juba Viljandis sõimata siis. Just sest, et inglise keel oli napilt alla 30 protsendipunkti või mis oli? Tõstke käsi püsti, kellel on inglise keele alla 30 ja mina olin ainuke tola, kes tõstis. Siis juhtus see, et paar tükki lõid oma pea vastu lauda ära žüriis või selles komisjonis. Ja kalju siis lihtsalt ähkisi Puhkis hästi valju häälega. Ja sahistamist oli kõvasti. Ja pärast seda tuli Kalju minu juurde, tead seda, et nüüd see tähendab seda, et sa hakkad maksma selle õppimise eest. On sul see raha või? Sa pead laenu võtma, saad aru sellest või helistan temale, küsi, kas ta on nõus sellega üldse. Läks. Eellugu tuleb ka lahti rääkida, mismoodi see Viljandi mõte üldse pähe tekkis. Lõpetasin 12. klassi ja siis oli minu aasta näiteringi ema näitering. See oli minu vabadus teha seda asja selli, minu ruupor. Maailmapliiatsid ja näitlemine. Teater ongi, see on, see on lihtsalt ju. Ta on nagu päris, aga ta ei ole, ta on nagu muinasjutt, aga ta ei ole ta midagi müstilist hoomamatult. Ja see on nii äge. Kui pingeline Viljandisse minemise hetk oli sinu jaoks, kui palju seal tegelikult sinu jaoks kaalul oli? Aga mina teadsin ka, et ma saan sisse lihtsalt teadsin, et ma saan sisse, sisetunne ütles. Aga ta ei öelnudki nagu noh, niimoodi ära muretse, Claude suhkrut sisse vaid lihtsalt. Ma ei tea, mingi sabatunne ütles, et ma pean lihtsalt minema ja tegema ja olema nii, nagu ma olen. Ma ei muretsenud üldse. Ja kui ema ütles mulle, et kas sa tead, kes on Kalju Komissarov kutsutuid ja siis ta rääkis natukene, siis mul oli selge, et okei, et noh, siis mul ei ole midagi kartena. Et seletas mulle lahti, et mees, kes on karmi hääle ja sõnakasutusega aga ta ei ole halb, vaid ta lihtsalt räägibki niimoodi ennegi kuulnud selliseid inimesi rääkimas. Okei. Kirjelda oma ema-isa natukene koduses olukorras. Missugused nemad sinuga olid, kuidas sa seda õhustikku kirjeldad? Ma ei tea mul vist kuidagi, praegu tuleb niisugune pilt silma, et suur laev tormisel merel. Ema on see suur laev, isa on see tormine meri. Aga nad sobivad kokku, sest et mikspärast kogu aeg maalitakse tormi sees olevaid laevu. Et nad sobivad kokku. See on ilmselt keeruline, aga see on äge ja nad täiendavad teineteist, kas nad tahavad seda või mitte? Nad on alati olnud mulle meeletuks inspiratsiooniks, sest et ema on hästi rahulik, vist võib öelda, või kuidagi oma tegemistes rahulikuma töödes rahulik. Ja tal on hästi konkreetsed jooned, kui ta joonistab. Ja isa sahmertab või kuidagi nagu hästi liikuv nagu eks kiirkirjelduse peale pandud ja hästi sädelev säraküünal. Et seda ma tundsin kogu aeg, et, et kuskil on niisugune allikavesi rahulik. Ja kuskil on tormine meri. Kuivõrd boheemlaslik momenti teie kodust läbi on jooksnud? No minu ettekujutuses Hansa umbes midagi sellist, et aasta aega liiga hilja tuleb meelde, et arve jäi maksmata jäänud umbes. Selle selle mina Eiei Emaloid arved makstud väga kenasti ja kõik muud asjad, mis olid täpselt kella pealt punktuaalselt, olid tal alati tehtud. Tollel ajal ei olnud neid pakiautomaate ja kuna ta ju müüs oma nukke ja neid osteti üle Eesti ja mitte ainult ma olen olnud palju kodus üksinda. Maru lahe. Ta ütles, et ma olen nuku viima. See oligi selline mõiste. Ma lähen nukku viima, aga ta käis igasugustes kohtades minu meelest nukke viimas. Aga ta viis neid niimoodi ikkagi vahel, et kui ta andis nuku üle, siis ta nägi, nagu te ise ütlesite, nagu vana joodik naine või sest et ta oli öö otsa õmmelnud, tikkinud niimoodi peeneid habemekarvu näiteks. Et siis ta hommikul oli väga väsinud silmad punased, lombis kergelt, suu oli pehme. Aga tal oli punktuaalne. Ja ta tahtis, et mina oleks ka punktuaalne. Midagi minust ikkagi aeg-ajalt on. Millest mõtleb üks tüdruk neiu, kui ta viib esimest korda oma vanemate, et talle tähtsa poisi Minu meelest oli lahe, et mul võisid käia külalised. Et mul tegelikult ikkagi nii mõningad noormehed käisid külas, meil olite reegleid, et reegel ööseks ei jääda. Mul oli mitu armast kavaleri. Ja, aga üks siis oli see, kes võis ööseks jääda, sest et mina olin kümnendas temalik 12 kümnendas, siis üks Kambja poiss. Janno. Jaa, aga me magasime niimoodi, et mina magasin allkorrusele tema üleval korrusel. Et ma teda nagu oli küll uhke koju tuua, sest et ta oli kõikidest kuidagi natuke teistmoodi või. Valloga, kes siis järgmine kavaler oli nüüd jäädavalt? Väga erilist nagu ei olnud. Pigem sihukesed. Mitte et mulle tohutult palju neid käiks, aga aga lihtsalt nii väga tahtsin, et ta meeldiks. Nad kõik, kes on käinud mul külas, et ma nii väga tahtsin, meeldiksid mu vanematel ja et neile meeldiks ka minu vanemad sest minu meelest mul maru lahedad vanemad. Kuidas potentsiaalseid väimehe kandidaate testitakse, isa silmaga? Ei olegi niimoodi testinud, töödelnud. Kui ma esimest korda vallad nägin, siis vaatasin, et lahe tegelane tuleb siis jah, mõnusalt jalad maas. Kohe saad aru, et ta ei ole see luuletaja. Et ta ei ole mingi udu. Silmist on näha tegelikult inimest, näed ära, eks ole, kes ta niukene, pätt või reedab kuidagi silmamaterjal silma Kaarel, ja seda pead paljud. No kas ei saa seda natuke põnne ka sees, kui ujub keegi kohale? Üldse mitte ei lahe, kui inimesed niimoodi läbi saavad. Aga sa ei mõtle, et üks äkki paremat eksemplari ei võinud siis tuua? Midagi ei oska, ei ole, see lihtsalt ei oska siukseid asju kaalus tõsiselt ei oska. Ei oska isegi seda mõtelda, mitte. Võiks. Aga seda teadsid, et mul oli vahepeal üks kavaler, kes oli 10 aastat vanem vist või rohkem natuke. Ei teadnud. Ebavärises küll kodus ja mõtles, mis teha. Sest ma olin veel 10.. Võtame vaikselt jutu kokku, Claudia, kui sa mõtled oma vanematele ja nende käekirjale, kuidas sind kasvatati. Me oleme osaliselt nendest asjadest rääkinud, aga äkki sa proovid kuidagi kokku võtta, et mis sulle on selle juures kõige rohkem meeldinud kuidas sind on kasvatatud või missugune on sinuga kodus oldud. Ja kui sa mõtled enda perekonnale oma lastele, siis kas sa võtad emana kaasa mingisuguseid lugusid, mustreid ehk nii plussid ja miinused mõlemad. Võib-olla miinuspool on see, et minu meelest on oluline, et ma kuulsin ja nägin vanemate vaidlemisi ja tülisid. Ja ma ei taha neid peita ta oma laste eest. Minul on selline nagu uskumus, et seda peab ka nägema, see on elu, see on päris ja nii on. Ja teisalt seesama, et see on elu, nii on, on ka plusspooled, et minu vanemad suunasid mind kogu aeg elama. Emme, mul on igav, mis ma teha saaksin, ma ei tea. Mine õue ja kogu mälestusi. Ja ma läksin ja mul on see päev meeles. Et mul on ka vasaku randme pealkirjas eesti keeles ma elan ja see on minu meelest võiks vabalt mõlemale minu vanemale perekonnanimele veel lisaks tulla kolmas nimi, et nad elavad ja seda elus olemise tunne, et ma tahaks ka oma lastele. Mida sa emana pead seni oma suurimaks väljakutseks või keerulisemaks olukorraks? Minu jaoks on maailmas ja elamises üks kõige suuremaid pidureid inimesele enesele solvumine ja mossitamine. Et see on tohutu ajaraiskamine eeskätt inimese enda ajaraiskamine, aga kahjuks ka kellegi teise reeglina. Ja ta võib kaalandav olla sellele teisele. Et minu jaoks väga suur missioon on see, et kuidas anda oma lastele võimalikult palju rekvisiite kätte, et nad oskaksid ennast ära hoida solvumisest ja Mositamisest. Sest et elu on nii lühike, et seda selle peale raisata. Kuskohast sa selle peale oled tulnud, et mõelda, et mositamine on ajaraiskamine, sa pead olema saanud kusagilt mingisuguse emotsiooni või tõuke, et sa selle peale üldse mõtled. Tal on detailide peale hästi tihe see vaatamine. Pluss veel see, et vanemad on mind õpetanud nagu suunanud vaatama ka inimeste silmi ja selle seal taga on, siis tuleb ka detailinägemine. Noh, kui ta vaatab tolmurulli, eks ole, ta ei vaata, et see on sihuke Dorakas, aga ta vaatab ka sinna sisse, kuidas tolmurull siis on keerelnud ja mismoodi ta rullis ja ja mis seal sees siis on, mingid karvad ja nii edasi ja nii edasi. Niipalju kui silm seletab, ütleme et siis, kui sa vaatad inimesteks, siis sa pead ka tegema, portreed hakkad tegema, siis sa pead ka mõtlema selle inimese sisse, eks ole. Et kuidas sa seda teed? Noh, juba hakkasin vaatama. Ja, ja siis, ja siis tulebki see, et et sa nagu lähebki neid detaile, juppe saab midagi rohkem panna, kui seal foto väga õigesti öeldud. Ütleme tavaline selline passipildi foto ma ei räägi kunstfotot seal. Kui foto-s on muidugi need väga toredaid imeasju, teete. Selle saate nimi on käbi ei kuku, kus täna olid isa ja tütar Margus ja Klaudia tiidus maa. Aitäh vestluse eest pärituult. Aitäh Aitima kuulajatele ka. Väga tore, et te olite meiega. Minu nimi on Sten Teppan, kohtume taas. faiss-sagedamad kood nimetus kogus Q Haridus 8 S Kunst, sport ja vaba aeg 8 85 Haridus 8 90 Kunstiloome ja esituskunstid 8 855 Muu õpe 4 R Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 3 C Töötlev tööstus 3 902 Esituskunstid 3 901 Kunstiloome 3 9020 Esituskunstid 3 faiss-alguskoodid 88991 Mujal liigitamata sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta 1.2613199 43999 Kultuuripärandi säilitamine ja taastamine, vt 91301 1.3299601 85521 Muusika- ja kunstiõpe 1.331928 gpt-5-mini puhastatud koodid 85521 Muusika- ja kunstiõpe 90399 Muud kunsti ja esituskunstide abitegevused, v.a lavatehnilised 90121 Visuaalkunstiloome 90201 Näitlejate ja tantsijate lavaline tegevus 85529 Muu kunsti- ja kultuuriõpe simplemath - lemma koht kogus võtmesus claudia 1 18 107539 nüganen 2 2 20313 türi 3 9 18282 kaab 4 2 15625 runnel 5 1 10156 kefir 6 1 10156 claus 7 1 9233 meeletult-meeletult 8 1 9233 simplemath - filtreeritud claudia 1 18 107539 nüganen 2 2 20313 türi 3 9 18282 kaab 4 2 15625 egle 14 3 7255 napsivõtmine 15 2 7255 niukene 20 3 6094 tiiu 30 3 3424 keraamikatehas 36 3 3047 margus 37 19 2863 ert_322741.txt Olen värskelt läbinud ühe väga närvetustava kogemuse, nimelt käinud 300 aasta kaugusel tulevikus seda nimelt praegu Kai kunstikeskuses avatud oleval näitusel levitada tan Paljassaare peatükk mille peakunstnikuks on Londonis resideeruv uud. Ja praegu on minuga siin üks selle näituse kuraatoritest. Triin Metsla. Tervist. Tere. Mida ma nüüd üldse kõigepealt läbisin, see oli virtuaalreaalsuse film, kus ma justkui olin inimene, aga ka loom ja, ja ma sain ennast liigutada, aga ega mul väga palju võimu seal ei olnud. Täpselt nii, et sa olid siis 300 aastat tulevikus, et selline võib-olla apokalüptiline visioon, mis sulle terendas, loomulikult osalt see põhines teadusel, aga osalt ka ulmel see teos, mis kannab nimetust terrarium, issand siis see satavudi esimene viie ar teose Eestis, mis etendab siis sellist võib-olla tulevikuvisiooni, mis meid võib tabada siis 300 aasta pärast, kui siis on, ütleme, Läänemere ja briti rannik omavahel ühendanud. Ja tõepoolest, et seda kogemust läbides võid üles ärgata, siis sellise hübriidi tegelasena ütleme olendid või isendid nagu inimesed, et kalad, kõik mereelukad on justkui, ütleme, assimileerimine üheks olendiks, mis siis tegutsevad maal, mida siis juba katab siis 90 protsendi ulatuses vesi ja võib-olla selle ütleme viie-ar teosega, et ei taha küll ära rikkuda sellist võib-olla üllatusmomenti. Siis ma tuleksin just selle teosega selle näituse pealkirja juurde mis kannab siis nimetust Leviathan. Ja ma arvan, et sellisel osalt ütleme, teadusel põhineval teosel, et ma tahaksin ära märkida, et seal on just kasutatud mitmete eesti teadlaste informatsiooni ehk siis selliseid tulevikuennustusi millised siis olendid võivad elud, seda, milline on selline kohalik ökoloogiline süsteem. Siis võib-olla sellise loodusfaktide kõrval ilmestab see väga hästi, seda näitas, et pealkirja, mis seal siis Levjaatan ehk siis seda tunnet, kus me olemegi sellise olendina sellises Okeaanilises keskkonnas ja kui meil on justkui valikuvõimalus, mis näiliselt on olemas ja mis mitte. Missis viib tagasi selle ideeni sellise toomas hoopsi teoseni Levjaatan. Ja just seal Leviathani teoses, et hoopis toob ka välja, et kui selline üksik inimene või indiviid tegutseb, siis Tal on justkui otsustusvõimalus või valik siis oma tuleviku osas otsustada, kuid tegelikult kui seda kogemust läbi teha, siis läheb väga hästi, et inimene kui selline, et võib-olla ka sellises tuleviku ütleme stsenaariumis või, või sellises tumedas antropotseenlikus tulevikustsenaariumis. Võib-olla meil üksikinimesena enam nii palju võimalust selle tuleviku üle otsustada enam ei olegi. Räägime veidi sellest näitusest. Briti kunstnik žesate Wood alustas 2000 seitsmeteistkümnenda aasta, mainis selle ambitsioonika projektiga, mille eesmärgiks on valmis teha kümneosaline filmitsükkel ja see esietendus Veneetsias 57. kunstibiennaalil. Ja nüüd on see jõudnud siia juba mainisite ka, et sellesse on igal pool seotud väga palju kohalike, kuidas sai see alguse siin ja kes püüdsid ta tähelepanu? Samuti vastab tõele, et ma võib-olla kutsuksin seda mõnevõrra selliseks nomaadlikuks projektiks, et sa saad tõesti, kui, kui see niimoodi piltlikult, et hästi kõlada, et rändab ringi ja, ja tegeleb siis keskkonnaprobleemidega ja mitte ainult keskkonnaprobleemidega väga seisukohaspetsiifiliste ka. Et Leviathani sellise suurema projekti või tsükliga alustas tõesti aastal 2017 Inglismaal ja, ja siiani Ta on neid projekte siis erinevalt või neid selliseid ütleme uurimisetappideks valinud siis Toronto, Veneetsia samuti, ta resideerub Põhja-Aafrikas ka Inglismaal, mitmetes erinevates kohtades ja, ja kunstnikuna või võib-olla isegi isegi kutsuks teda ainult kunstnikuks, et ta on ka omamoodi selline võib-olla ka keskkonnaaktivist või uurija. Ta läheb ühte kohta. Ta tutvub kohalike teadlastega ja silmitsi just nende kohalike keskkonnaprobleemidega. Et siin puhul, et Eesti puhul kindlasti on selleks võib-olla laiemalt selline väga huvitav ökoloogiline keskkond, mida uurida. Läänemeri ja tema tähelepanu köitis võib-olla kitsamalt paljasse ja Paljassaare just seetõttu, et Paljassaare numa fauna ja floora tõttu väga rikkalik on seda alati olnud. Kuid nüüd loomulikult erinevate keskkonnaprobleemide tõttu on see ohtu seatud. Ja tähendab see näitus juba algas. Ütleme niimoodi algas aasta tagasi, et, et sellele eelnesid siis sellised kohtumised kohalike teadlastega, palju uurimustööd infovahetust, et kui sa saad Eestisse jõudis aasta tagasi, siis ta kohtades näiteks Tallinna ülikooli antropoloogid kunas plaaniga või hüdrobioloogiga Leenart, lennuk, samuti militaararhitektuuriajaloolase Robert Troyfeldiga ja näiteks vee mikroob bioloogiga kai künnis peres ja kogusele kogutud teadmise või informatsiooni põhjal saad, hakkaski kavandama seda näitust, et samamoodi see viie see põhineb siis kogu selle kogutud materjalil aga samas ka tema sellised võib-olla kunstilised või sellised esteetilised tõlgendused sinna juurde. Ja siin saalis tõepoolest, et me võime näha ka kõiki teadlasi, kes on panustanud, et noh, näiteks siin ühe seina peal on väga sellised tähelepanu köitvad esteetilised, kaunid visuaalid, näiteks mikroorganismidest mis on siis kokku kogutud doktor Kai künnis peresi poolt, kes on siis bioloog, siis tal tekkis Ma arvan, et astumegi veidi siia sisse, sest et ilma selgituseta on väga keeruline mõista, mis meie ees üldse on. Esmalt need kaks sellist tekstiili, mis meid siin vastu võtavad. Selline ja suurepärane tekstiiliteos, mis, mis avab selle näituse on siis tegelikult visuaalpaljassaarel asuvast suurtükipatareist, kuid et käis Eestis siis tema pilku püüdis just oma sellisel väiksel, ütleme rännakul Paljassaarel selline 20. sajandi alguses tatud Suurtüki patarei, mis on siiani säilinud paljassaarel, kuid muidugi kaotanud oma võib-olla esialgse hiilguse, selle suurtükipatarei puhul on võib-olla väga ilmekas ja huvitav just selline modernistlik arhitektuur mida võiks siis võib-olla minu silmis täiesti võrrelda, ütleme seal siis on väga modernistliku käekirjaga no näiteks mander roe või Valter teos, mis oli mõeldud siis üheks osaks siis Peeter suure mereväebaasist, et see suur selline sõjasadam, mis siis kavandati põhja Tallinnasse, et ei saanudki kunagi päris valmis ja samamoodi ei saanud, mis, kas see suurtükipatarei ja mis selle võib-olla tekstiili väga huvitavaks teeb, on see, et sellele on sellise elu ja hingamise andnud siis ka näitusel osalev tekstiilikunstnik, disainer Kärt Ojavee, et see tekstiil on siis prinditud linasele, kangale ja värvitud, siis Läänemerest pärinevad vetikatega ja nüüd oleme jõudnud selliste esemete laudade keskele, siin on võrke ja nööre ja ütleme, igasugu haakriku mulle tundub ja et need esemed, mis teid ümbritsevad, need on Kärt Ojavee, erinevad objektid ja võib-olla laiemalt selline visioon tulevikust ja minevikust, et võib-olla endamisi ma kutsun seda alati ka selliseks ökoloogiliseks luksuseks. Et need objektid on, on väga haprad, et nad on valmistatud väga keskkonnasõbralikest taastuvatest materjalidest ja siin on nüüd kokku kogutud, et siis võib-olla arhailised tarkused, kuidas valmistada, noh, me näeme siin tööriistu, me näeme siin rõivaid, kuidas siis on võib-olla meie esivanemad, ent valmistab kõik need tehnikaatend materjalid, kuid sellele on antud võib-olla selline väike tulevikuperspektiiv, et mis juhtuks, kui võib-olla materjalid meil otsa saaksid ja millised oleksid siis sellised võib-olla tuleviku ühiskonna viis, et toota taas neid asju elades või elutsedes, ütleme mereäärsetel aladel ja siin me näeme tõesti näiteks rõivaesemeid pealtnäha võib-olla tundub, et tegemist on kas naha või, või lausa isegi lateksiga aga tegelikult need on siis kokkupressitud vetikad ja need vetikad on kokku korjatud siis Eesti saar tegelikult ja need on värvitud siis kaheksajalakingiga väga palju erinevaid uudseid uuenduslikke materjale on siin. Kas kõik see teadmine ongi Eestist pärit ja et symbol muidugi disainer Kärt Ojavee oskaks paremini rääkida, aga tõesti, et need materjalid suures osas on kõik Eestist pärit ja kokku korjatud siis Läänemeres. Ja, ja see teadmine sama moodi, et Kärt on tegelenud väga kaua biotekstiilidega just, võib-olla sellised spekulatiivsed lähenenud sellele, et mis oleksid need võib-olla uued materjalid või mis võiks olla materjali kui sellise tulevik. Et kui me jätame vale, kõik võib olla selliseid keskkonda väga saastavad materjalid, nagu näiteks ütleme, plastik või, või igasugused keemilised sünteetilised realid. Kuid tuleb ka kindlasti ju nentida, et Läänemeri on üks maailma kõige reostunumaid veekogusid ja absoluutselt, ja, ja kindlasti see seis ei ole paranemas, rohkem siiski halvenemas, aga aga ma arvangi, et näiteks, kas või kas näitus või, või ütleme, kunstnik, püüdlused seda kuidagi ilmestada kasvõi näiteks läbi kunsti ja kultuuri ja tuua inimestele neid probleeme lähemale, et siis on ka kindlasti katse tõsta inimestes mingisugust keskkonnateadlikkust. Et ma arvan, et see on ka, see saadi märgi selline võib-olla esimene intensioon olnud, et et see teadmine viia inimesteni lisaks sellisele kogutud materjalile on siin hoopis nagu kivid ja kivideks ma julgeks neid küll nimetada. Et siin on tegemist siis kunstnik Triin, Loosaare, uitmateeria kollektsiooniga repriis ja see kollektsioon siis ütleme kahel alusel on siis need väiksed essamekesed on kokku kogutud siis samuti Läänemereäärsetest randadest, et siin me näeme objekte Pikakari, Pirita, Kalaranna ja Stroomi rannast siis ja need esemed siis pealtnäha tõepoolest, võib-olla mõnele külastajale tunduksid need sellised võib-olla vähem väärtuslikud, kuigi ma ei saa öelda vähem väärtuslikud esemed, et see on just selline provokatiivne mäng, võib olla inimese mõttega, et mis on väärtuslik, mis mitte milline isiklik või selline sentimeeter taalne väärtusel esemel. Ja kui Triin seda mõne aasta eest ühel teisel näitusel esitles, siis ta veel asetas siia kõrvale väiksed sellised hinnad, sildikesed, mis olid seal väga, ütleme, kõrged või see hinnaklassi oli hoopis teine ja see oli ka minu meelest väga selline intrigeeriv mäng sellega, et mis on ühe pealtnäha võib-olla siuksed trafaretselt öeldes, et pealtnäha tarbeks too eseme väärtus, et seda väärtust saab iga inimene ise defineerida, need valguskastid näitavad ilmselgelt mingeid mikroorganisme ja absoluutselt, et need on siis hüpernano, suurendused väikestest mikroorganismidest mis siis elutsevad Läänemeres ja neid on pildistanud siis Taltecki merebioloog, doktor kaiginisteres on need sellised väga sellised esteetilised visuaalid on siis jaan tõesti kokku võt Läänemeres ja mikroorganismid nii tibatillukesed, kui nad on siis tegelikult nad mängivad ka suurt rolli siis Läänemere sellise ökoloogilise tasakaalu säilitamisel. Et nad lagundavad siis teiste organismidega jäätmeid ja sellega siis nad puhastavad pidevalt just merevett. Ma usun, et üheks kõige olulisemaks märksõnaks, mis sellest näitusest välja koorub, on tasakaal ja kindlasti, et ma arvan, et tasakaal eriti just looduses ja praegugi, et ennist mainitud sellisel väga keerulisel antropotsendikul ajastul, kus inimtegevus paratamatult tekitab palju siin võib olla pahandust ja loob ohvreid, siis ma arvan, et, et see peakski olema selline kerge, võib-olla ka raske järelemõtlemise koht, et kuidas hoida ise, et kuidas hoida ise inimesena tasakaalu. Ja oleme jõudnud ühe väga võluva helendava moodustise juurde, mida ma üldse hetkel vaatan. See on, sa saad tauditeos hübriid üks ja see, mida ma klaasjalt hektar näeme, on siis korall ja võib-olla natuke ekslikult, et see väga esteetiliselt mõjuv teos kahjuks ei kätke endas väga sellist esteetilist sõnum, et sa saad, on siis koostöös ühe teadlasega Austraalia keskkonnateadlasega kinda koralli prototüübi järgi selle teose siis kolmdee printinud ja see vihjab siis järjekordsele sellisele keerulisele probleemile, et austraalia siis korallrahuga seotud probleemil, et et ookeanisoojenemise tõttu korallid hävinevad ja nende elukeskkond on siis võimalik üks tehtud ja, ja ühe, ütleme sellise lahendusena pakuvad teadlased välja just kunstnikud Sis laboris taastoota koralle ja need ookeanisse lastav. Tõesti, see imeilus tilluke teosed silmale väga kena, aga võib-olla taustal ütles jällegi vihje peale keerulisele probleemistikule, kuidas on eestlased veel sellesse näitusesse panustavad. Näiteks kui minna nüüd uurimistoa juurde siis me näeme, sest väga huvitavat valikut siis kirjandusest, mille on siis meile toonud siis kõik need teadlased, kes osalevad siin näitusel ja seal me näeme siis Tallinna Ülikooli astro bioloogi, Joonas plaani väga huvitavat esseed Sis teemal kalanduskapitalism ja Läänemeri, kus siis Joonas väga ilmekalt toob välja, et mida tähendas Läänemere jaoks, et siis sellised suursugused viis aastat plaanid Nõukogude liidus, et mille tulemusena hävinesid siis kõik sellised väiksed kalurikülad ja mis siis Läänemere kontekstis tähendas siis teatud näiteks liikide hävinemist samuti ka võib-olla sotsioloogilise, mõnes mõttes siis tööpuudust ja samuti ületootmist ja ma võin, siinkohal tahaksin ka tuua, sest väga huvitavat tsitaati, millega Joonas siis toob välja oma essees, et et näiteks nõukogude liidus siis üks juhtiv merebioloog, Trofimm Lõssenko ütles ka, et me ei oota looduselt armuande, vaid me võtame need ise, et, et võib-olla selline mõnevõrra selline markantne näide siis sellisele loodushoiule või keskkonnapoliitikale nõukogude ajal. See näitus jääb siin avatuks kuni kaheksanda novembrini. Mis on veel plaanis, kas on midagi lisaks sellele, et saab siin vaadeldav õigaska, kaasatakse vaatajaid teistmoodi. Pean kahjuks kurbusega tunnistama, et meil oli just nädalavahetusel väga tore linnuvaatlusretk, kus me käisime pianisti Sten Lassmanni paljassaarel ja sellise väikse grupiga binoklit käes silmade ees, uurisime siis Paljassaare linnustikku. Aga nüüd, mis on tulemas, on meil järgmine. Kolmapäeval näitame me sellist filmi nagu plastiku lugu, soojof, plastik ja ühes siis Estonian Aadi esitlusega, mille siis number järgnev number on pühendatud keskkonnale otsendlikule ajastule ja kindlasti kutsun siis vaatame seda filmi, et see plastiku lugu jällegi ilmestab sellist väga akuutset keerulist probleemi nagu plastiku töötlemine, plastiku tootmine ja võib-olla et kui me oleme harjunud plastikust kui sellisest, et loomulikult, kes meist ei oleks kuulnud sellest, et plastik on keskkonnale väga ebasõbralik. Et see on väga keskkonda saastab, aga võib-olla see film just vähemalt minu jaoks avas mingisuguseid perspektiivi, et kuhu see plastik näiteks läheb ja kes seda ümber töötleb ja ja meie plastik läheb, et kes sellega Hiinas Indias, Indoneesias edasi tegutseb ja, ja võib-olla selline kurb tõsi fakt, näiteks võimalikele üldse töödelda ümber kaks protsenti plastikust, et võib-olla selline ka illusioone plastikust saab teha veel 100 muud asja hiljem ümber, et see filmi imestabki seda, et kui võib-olla keeruline olukord tegelikult on. Mulle tundub, et Kai kunstikeskus on tugevasti võtnud, et ette sellise ühiskondliku joone, kas plaanitega sarnaseid projekte kaasata tulevikus? Kindlasti. Ma arvan, et võib-olla laiemalt just igal juhul kunsti- või kultuuriroll on tõesti mingis mõttes ühiskondlikud kaasa rääkida ja, ja võib-olla sellist sotsiaalkriitikat Kuda, et aga meile just tundus, et just see aeg on sobiv selliseks väikeseks ja ja just nimelt, et ega me majana või ka siin Noblessneri nad ei ole väga kaugel paljassaarelt, et kohe kui näitusesaalist välja minna, me näeme siin juba üle v paljassaart, et ma arvan, et, et sellise võib-olla tugeva punase niidina või ISISe keskse teemana. Kas keskse, aga olulise teemana kunstis kindlasti keskkond peab olema. Nii et kõike seda ilu saadab tegelikult üpris karm sõnum. Ja õnneks on selles ruumis ka heli. Mis heli see on ja et näituse helitaustaks on meil siis suurepärane klaveripala ja me kuuleme siis prantsuse helilooja oli väämas jääni kolme teost, et küllaltki kuuluvad sellise suurema tsükli alla nagu lindudega kataloog file on siis 13 osa siis siin saalis kuuleme neist kolm ja need on siis eesti pianisti Peep Lassmanni esituses ja need palad, mis siis kõlavad, siin on siis nõmmelõoke väike põllule Ace ja mustkivideks. Et kelle kõrv siis eristab siis need on tõesti masseani, siis selline püüd või interpretatsioon pannasid kolme linnulaulud siis helikeelde, kellel on terav kõrve, kes suudab eristada ja tunneb lindude laul, et siis kindlasti ootame siin ka ornitoloog käis meile külla, kelle hulka kuulub ka Peep Lassmann, Peep Lassmanni, samuti Peebu poeg Sten Lassmann. Ühesõnaga, kui paarisaja aasta pärast siin veel on maad, siis loodetavasti on siin ka need linnud. Aitäh teile, Triin Metsla, selle tuuri eest käesoleval kaunim näitusel onile kurval näitusel Leviathan, mis on avatud kaheksanda novembrini Noblessneris Kai kunstikeskuses, aitäh. Aitäh teile. faiss-sagedamad kood nimetus kogus S Kunst, sport ja vaba aeg 14 90 Kunstiloome ja esituskunstid 9 A Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 3 N Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 3 C Töötlev tööstus 3 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus 3 903 Kunstiloome ja esituskunstide abitegevused 3 902 Esituskunstid 3 901 Kunstiloome 3 9020 Esituskunstid 3 faiss-alguskoodid 90399 Muud kunsti ja esituskunstide abitegevused, v.a lavatehnilised 1.304595 90209 Muude esinejate lavaline tegevus 1.3333416 88991 Mujal liigitamata sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta 1.3538198 gpt-5-mini puhastatud koodid 90399 Muud kunsti ja esituskunstide abitegevused, v.a lavatehnilised 91211 Muuseumide ja kogudega seotud tegevus simplemath - lemma koht kogus võtmesus lassmann 1 5 137269 läänemeri 2 11 36447 kank 3 1 34941 kolmdee 4 1 27454 kärt 5 4 26972 eseme 6 1 24022 okeaaniline 7 1 21353 armuanne 8 1 20229 simplemath - filtreeritud lassmann 1 5 137269 läänemeri 2 11 36447 kärt 5 4 26972 joonas 14 3 11195 peep 21 3 6823 ert_54976.txt Mitu päeva on aastas 365, eks ole, tegelikult küll 365 päeva, viis tundi ja peoga veel minuteid, sekundeid peale. Päikesekalendri järgi. Maailmas on aga riike, näiteks Saudi-Araabia, kus aasta on 11 päeva lühem sest nemad arvestavad oma aega kuu kalendri järgi. Kui Julius seesar aastal 45 enne ristust kehtestas Rooma riigis niinimetatud Julianuse kalendri, millest praeguseks on saanud Gregoriuse kalender, kehtis ka vanas Roomas kuu kalender ja selle järgi oli aastas ainult 304 päeva. Erinevad ei pruugi olla üksnes aastatepikkused, vaid ka see, millal uus aasta algab. Miskit pidi oleks väga loomupärane alustada uue aastaga pööripäevade paiku ja mitmetes riikides nõnda tehakse i. Meie kalendri põhjal ei ole aga aastavahetuse seotud kuidagi ei astronoomia ega loodusega. See tähendab lihtsalt seda, et üks kalender saab läbi ja tuleb võtta teine. Me oleme osooni aastalõpu matka tõestuseks selle kohta, et tegelikult saab talvel matkata, telkida, teha igasuguseid asju vabas õhus, kui on külm kaasas terve osooni tiim, ütleme siis esindus ja aasta matka titoleeritud Timo Palo ja loomulikult musta Kui osooni tegijad hakkasid otsima külalist oma aasta lõpusaatesse, oli asi arutamatagi selge. Loomulikult on meie kangelane polaarmatkaja Timo Palo, kelle pöörane ja katsumusterohke retk põhjapooluselt teravmägedele on tõstnud ta maailma kõvemate ekstreemseiklejate ridadesse. Koos norralase st sõbra ja aatekaaslase Audund Holseniga ette võetud pooluseretk Nanseni jälgedes on tegu, mis Eesti avalikkuses väärilist vastukaja ei tekitanud. Kindlasti mängis selles oma osa Timo loomupärane tagasihoidlikkus ning omadus rohkem teha ja vähem rääkida. Seda enam vaimustus osooni meeskond mõttes, et saab tõelise polaarseikleja õpetuste ja lugudega täita ühe vägagi talvise päeva Lõuna-Eestis. Meil polnud küll Timole pakkuda jääkaru. Kade seltskonda ega närvikõdi eluohtlike lahvanduste ületamisel, aga nii nagu tema kompab piire ja paneb ennast proovile kaugetel jääväljadel, Arktikas või Gröönimaal püüdsime meie teoks teha oma väikesed eneseüle. Me valisime imo päris tükk aega seda kohta, kus oma aasta lõpu matka korraldada ja see on sinu soovitus, aga miks just meenikuna raba? See on üks suuremaid rabamassia siin Kagu-Eestis ilus raba ja ja ega ma ise nüüd päris kohalik ei ole, aga kolmel erineval põhjusel on mul selle rabaga kokkupuude olnud. Üks on siis niisama mata, nagu me tänagi siin oleme. Teine on jõhvikal käies muusesin väga head jõhvika kohad. Ja kolmas on siis ühe seiklusspordivõistluse käigus, kui mul tuli läbi selle raba sedasama laudteed, mis siin lume all on joosta ja siis lõpus lisaülesandena oma sammud kokku lugeda. Ei käi osoongi matkal käies ainult looduselt midagi võtmas. On aeg ka midagi vastu anda. Meil on siin kaasas lindude jaoks natukene suupistet, eks pärast näeb, kes nendega siia maiustama tuleb. Järv on jääkaane all, meie võtame siis lund. Jah, lumi. Lumi on mingki. Mingi polaaraladel ikka välja aidanud, ega muud muud moodi seal teisiti ei saagi. Ainult lumel ja lumel on teinekord vahe ka. Et kui, kui võtta näiteks siin Gröönimarit, kus sai käidud ja, ja kui võtta ka näiteks Antarktika, siis siis see jääkilbil olev lumi on. On ilma mingite sooladeta ja tegelikult võib ju öelda, et sisuliselt see janu ei kustuta. Et seal tuleb siis võtta kaasa kas mineraale või vitamiine ja selliseid ja joogi, vee, paljast vett tavaliselt ei joogi, siis segab kas spordijooki sinna sisse või või mingit mustikakisselli või sellist asja. Aga Artikas on see vastu jälle natuke teistmoodi, et seal võib ka paljastati juua ja see vesi täitsa toidab, sest sest lumi kokkupuutel merejääga saab ikkagi teatud määral neid soolasid ja neid soolaosakesi seal sees on, et et need mineraalid saad seal täiesti kätte ja kuidas seal põhjapoolsel oli, arvatakse, et seal on miinus 50 kogu aeg või kuidas see on täitsa vale, et selles mõttes see on ka oma suvi, et see ei ole küll päris selline suvi nagu meil siin aga. Aga siiski seal temperatuurid võivad, võivad ikka sinna null kraadi ümber. Ümber minna, see on hea hääl, see tähendab seda, et päevatöö on tehtud ja oled jõudnud laagrisse ja seal olid puhata. Ja nii imelik kui see ei ole, et see tegelikult see müha on selline ja mida sa, mida sa ootad terve päev otsa, see tähendab päevatöö lõppu ja ja kogu päevarutiin ju tegelikult seisneb ki seal selles, et hommikusöök keres, paned ajama esimene pool päeva ootad sa lõunasööki ja teine pool päeva ootad sa õhtusööki telki saamist. Kui märjad sokid on jalas, kuivad jalas ja, ja söök on valmimas, siis. On mõnus olla, jah. Noh, meie viimasel viimasel hetkel nägime nagu tõelist nälga lõpus ja ja siis sa hakkad nagu tõelist toidumaitset tundma või sa saad, sa saad kad nagu aimu sellest, et et mida nälg üldse tähendab tegelikult ja, ja, ja. Oskad hinnata iga väikest kala ka? Ilm on juba hämaraks läinud ja meie hakkame oma rabamatka, lõpetame nüüd veel viimased annid loomadele ja siis läheme edasi õhtust le tegemiste. Vana aasta lõpeb ka loomadel. Ma loodan, et neil on mõnus, toiduesinesin. Muidu ei saa ise enda peale sööki tegema minna, kui loomadele midagi ei pane, muidu süda valutab pärast. Külm on tõesti nüüd naha vahele pugenud ja minu üks jalg sai tunda ka jäist rabajärve, aga õnneks saab varsti sooja, sest me oleme siia toonud kaasa oma sauna ja isegi kerisekivid oleme metsa kaasa tassinud ja ütleb ju Eesti rahva vanasõna, et enne õhtul söömata, kui saunas käima. Aga sa tahtsid sooja, nii et väga labidas ja ma hakkan proovima. Ma pakid kingikotid lahti, vaata mis siin sees on. Ka seda töötad, siia sisse mahub saun ära või? Nojah, see on selline telgisaun. Ei ole see sauna ehitamine lihtne, tee nii. Aga Kristen on siin sees, mina olen juba saunas. Tegelikult on nii jah, et seda kogu üritust tänast ei oleks üldse, kui mina ei oleks nagu uni osoonipoistele peale ajanud, et ma tahan ükskord elus proovida talvel telgis magada ja kuna sinul on nii vägev talvise telgi elu kogemus, siis sa oled ka kõige parem õpetaja. Et kui me seda kohta valima hakkame praegu, mida me tegelikult peaksime vaatama? Siin on lihtne, et tuult me arvestama ei pea, metsa sees me siin oleme ja ei pea, ei pea selle pärast kartma, et kustpoolt nüüd tuul on ja, ja kuidas ta telki murdma hakkab, aga muidu tuleks panna, siis tuleks panna tuulega samas suunas telk siis pikuti tuule suunas ja noh, loomulikult see sissekäiguava võiks siis alla tuult olla. Siin on juba enam-vähem telk püsti ja hakkab juba mingisuguse hoone kuju võtma ja järgmine asi on siis tuleb ahi sisse vedada. Saun on eestlase jaoks püha tegevus. Tegelikult mitte ainult eestlase jaoks, seda on ju õige mitmetes kultuuride väga tähtsal kohal on olnud. Kas ma üldse viskan seda ära või ei viska või? Eestis ma ikkagi teeksin seda, et seal, kui sa oled nüüd kusagil Gröönimaa jääkilbi peal või Arktikas, siis teinekord on see lumi nii paks, et sellel tööl ei ole mõtet. See on järgmine kord. Olemas. Nüüd siis puud tuppa ja küdema tuli otsa just. See telk on siis seesama, mida me Gröönimaal kasutasime ja, ja nelja 40 meetrit sekundis oli meil see nii-öelda liustikutuul, mis laskub ja selle ta jala üle. Puutulid puutulid, kõik on ilusti raiutud väikesteks tükis deks ja lähevad ahju. Näiteks kui Arktikas minna siis on ikkagi alati pea ukse pool, et kui kui karu tuleb näiteks on midagi, mingi oht on, siis on kohe väljapääs lähedal. Nüüd saunaai käeb, kostab suitsu, kerkib, aga välle veel. Kui, kui seda mõnu nautima saab hakata, tuleb siin paar tundi korralikult agu anda. Muide, siinsamas. Selles kohas. 100 meetrit eemal olen ma proovinud teha ka oma elu esimese väliööbimise ja see lõppes väga. Kurvalt, isegi natukene hale naljakalt sellepärast, et kui ma olin ennast sättinud rõdule magamiskotiga tähine öö, imeilus raba, siis äkki sain ma aru, et rabas toimub mingi tulede mäng ja kui ma silmad lahti tegin, siis ma sain aru, et inimesed jooksevad, lambid peas, ma kohe ei teadnudki, et nad on inimesed ja lihtsalt kujutad endale ette, öösel kell pool kaks oli seesama raba inimesi täis ja ma lihtsalt hirmust kolisin tuppa ära. Kujutan, sest mina olin üks. Jah, jah, ma olen sellest nüüd aru saanud, et need on need seiklusmatkajad, kes rikuvad romantiliste lageda taeva ööbijate und ja sellepärast ongi täna sul karma võlg. See, et ma saaksin seda teist korda proovida, nüüd on küll umbes 20 kraadi jahedam, kui tollel päeval oli sinna sisse tulevad siis sellised madratsid, mis natukene ise õhtu täis lähevad ja siis minul on kaks magamiskotti, mõlemad on sellised miinus heade kraadidega. Seal on ka veel see, et mis, mis materjalist magamiskotid on kui on näiteks näiteks sulekott, siis meie niiskes kliimas ja, ja ka Arktikas on see, et, Et sulekott on nii hästi, nii kaua soe, kui ta on kuiv, kui ta saab märjaks, siis ta kaotab, saab kogu oma oma isolatsiooni, sest et see sulematerjal ju toetub just nimelt sellele õhule, mis seal sees on, aga kui ta märjaks saab, siis ta vajub täiesti kokku. Sellepärast kasutatakse sünteetilisi kotte. Kui nüüd näiteks kaks kotti, siis sulekott kindlasti sisse panna, sisemiseks kotis ja sünteetiline välja, sest see veeaur, mida siis keha äritab, et see siis kondenseerub välimise magamiskotti sellesse sünteetilisse. Ja nõks on ikka selles, et ma ise kütan selle koti soojaks ja siis see on nagu selline minu. See on ainus soojusallikas, mis seal sees on. See on siis minu kodu täna öösel ja kui tuleb uneaeg, siis siia tulen. No kui sa sellisel õhtul lähed telki ja paned käpad kokku ja silmad kinni ja, ja mõtled kõige ma ei tea, parema või mõnusama või ihaldusväärsema asja peale maailmas, mis asi see siis on, mille järele sellisel pikal ekspeditsioonil kõige rohkem igatsed? No üks esimesi asju sõltub ka, kui on väga külm, siis esimene asi, saak sooja. Noh, Gröönimaal näiteks meil oli. Oli kaasas ka? Väikene pleier, kus me saime kuulata muusikat või midagi Arktikas, me, see oli välistatud põhimõtteliselt sellesama karuohu pärast. Kõik sa meele peavad olema erksad ja, ja ega see uni ei ole ka seal Arktikas väga sügav, et sa oled tegelikult kogu aeg sellises ohuseisundis või et sa aimata, nagu, et see oht on olemas reaalselt ja ja sa ei saa rahulikult magada, nii et teisi krõbinad, mis, mis võib-olla võivad olla tuule poolt põhjustatud ja äratavad kergelt üles ja siis loomulikult sai hakkama kuulmismeilt välja lülitama ka playeriga, aga mis minule on väga nagu hästi. Hästi mõnus on olnud just kuulata Fred Jüssit tema tema hääl ja, ja see, kuidas ta, kuidas ta asjadest räägib sellest Eestimaa et see on nagu hästi-hästi. Kuidagi rahustav ja niisugune mõnus unele unele suikumine. Millised uudishimulikud loomad veel siin külastanud on reisi juures, et oled avastanud hommikul, et või öösel, et keegi loom luusib su telgi ümber. Aga vast kõige erakordsem juhtum oligi tegelikult Gröönimaal, et me olime kusagil keset liustikku noh, ranniku ni lähimate asulateni ja veeni ja üldse selle eluni oli, oli kusagil siis kolm 300 kilomeetrit ja, ja olime õhtul ja magama jäämas ja mina magasin juba ja ja kui ühtäkki, siis mul see kaaslane audon kõrval magamiskotis raputab mind ja ütleb Timo, ärata üles või ärka üles, et meil on, meil on lind telgis ma ütlesin ja, ja et maga edasi, et noh mis sa sonid on ju. Ei, no tõsiselt ja, ja, ja, ja ta jätkas mu raputamist ja, ja ega mul muud ei jäänud, tuli üles tulla ja vaatadki termose korgi peal eeskojas istub väike värvuline. See oli selline tõeline üllatus moment keset keset liustiku, keset ei midagi järsku kohata. Kui nende polaarretkede kohta lugeda, siis alati on, iga gramm on nagu viimseni arvel, et küll seal eks ole, lõigatakse, ma ei tea piibli lehekülje servi õhemaks või hambaharjaseid lühemaks, et oleks võimalikult vähem kaaluks. Kas teil midagi sellist ka kaasas kaasas oli, mis pärast nagu niimoodi kasutamata koju tagasi tuli, noh, mul on see fotograafia ja filmimise kiiks ja kui statiivi puudumine, see piirab ju oluliselt võttenurk ja asju ja siis saate aru, et see on liiga palju võtta sellisel ekstreemretkel ja siis otsustasin, et võtan selle selle mood poodi, aga tegelikult ma seda ikkagi väga vähe kasutasin, et et siis said aru, et mis ta seal 800 grammi, et oi, kui kui me lõpus näljas olime, siis mõtlesin, et kui see kaheksa grammi toit oleks, ma küll see aitaks, praegu. Aga oli see pagana monopood. No kuidas teil see toit seal lõpus otsa sai, siis? Energiakulu oli tunduvalt suurem, kui me olime osanud oodata, ühelt poolt seetõttu, et need olud, jääolud olid algul üsna rasked, väga palju sellist rüsitud, jääd tihti vallid kaks, kolm meetrit kõrged, mis tuleb ületada, see võtab hästi palju aega ja me vedasime süstasid üks just korraga. Et väga palju tööd ja teisest küljest, mis muidugi maksis natuke rohkem kätte, kui oleks ka eeldanud, et me vedasime süstasid, vedasime just sellepärast, et me teadsime, et lõpuosas on nii palju vett. Meil ei ole kelkudega midagi teha, siis me olime sunnitud, aga maailmas ei ole ühtegi sellist süsta sellise kujuga ideaalselt nagu üks üks polaarkelk on sellise torpeedokujuline kelk, mis jookseb jäätükkide vahelt mõnusalt, siis just kiilus pidevalt kuhugi lumme kinni ja meil tuli jälle tagasi pöörduda ja seda tõsta, kergitada, et kogu kogu see asi võtab nii palju lisaenergiat. Et me jäime lõpu. Ma arvan, et üks 10 päeva pärast oli selge, et meil hakkab toiduga nappima. Ja, ja lõpus oli niimoodi see saarele pääsemine, et, et, et siis oli siis oli tõesti, et kas nüüd või siis meil on vaja, meil on vaja helikopteriabi, et toit oli otsa lõppemas ja ja me pingutasime nagu ilma magama ta ja ilma ilma söömata neid viimaseid tunde, aga niikaua kui, kui see elu eest võitlus käib, niikaua oled sa töötad ja, ja isegi on võimalik töötada ilma magamata. Väga pikalt. Ja isu pole ära ka läinud, ikkagi. Ei, vaat sellega on niimoodi, et ebameeldivate või selliste raskete hetkede kohalt on inimese mälu väga lühikene. Meelde jääb ikkagi see, mis on asjas positiivset ja mina võin küll ütelda, et ma pole üheltki retkelt jõudnud koju tagasi. Selliselt, et mul ei oleks juba uusi kavatsusi, tavaliselt on see nii, et et juba mõtled kuskil, see kujutluspilt käib mööda kaarti juba ja mõtleb uusi kohti, enne, kui sa oled juba tagasi pöördunud, et see on selline. See on selline sõltuvus, jah. Arktika peremehed on ju tegelikult jääkarudid, kas, kas su elu oli kordagi ohus ka seal? Jah, ükskord oli korra, oli selline juhtum, kus jääkuru küttis meid hülge pähe ja see toimus veest, mida me oleks kuidagi osanud oodata, me polnud lugenud selle kohta varem rääkimata, et ise oleks kogenud Ja, ja me nad aimasime, et midagi natuke teistmoodi on, kui see jääkaru meie suunas ujus, laveerides jäätüki tagant jäätüki taha ja ja, ja me olime relvadega sellel hetkel juba valmis, kuid kui siis mingi hetk me seda karu enam ei näinud, siis tekkis küsimus, et mis nüüd edasi, et, et me ootasime teda kusagil lahvanduse serval väljuvat ja ja viimane jäätükk, mis oli meist umbes paari meetri kaugusel. Seal ta kadus. Ja, ja siis üks hetk ütles, audun, et kuule, et ega ta ei võinud sukelduda ometi ja siis mul käisid silme eest käis läbi nagu Nasson alse graafik, BBC, need jooksid läbi loodusfilmid ja muidugi täpselt nii ta hülgeid kütib, sest me ei oleks ju osanud oodata, et ta meid hülge pähe tuleb küttima. Ja siis ma ütlesin, et kuule, astume kõrvale, me olime lahvanduse serval, noh, seal oli võib-olla meeter, paar oli vahet selle servaga, et kuule astuma süstade taha, igaks juhuks, et et nüüd ei ole nalja ja, ja tavaliselt sellise hetke puhul aeg läheb. Sa ei oska seda aega hinnata, et ma ei oska öelda, kui kaua läks. Ma mäletan seda, et mul oli. Ühes käes oli signaal rakett ja teises käes oli kaamera ja mõtlesin, kui kirglik fotograaf ma olen, et kas ma julgen pildi otsidesse vaadata või ma ikkagi hoian signaalraketti ja olen valmis selleks, et kui ouduni lask ebaõnnestub või midagi juhtub, et siis on minu lask, see, mis peab, peab nagu toimima ja järgmisel hetkel oli see karu. Meie ees hüppas veest välja see, kes väga kiirelt oli, ta oli poole kerega veest väljas, siis kõlas audile lask. Tal oli veel külma närvi see lasta karu ette, mitte karule pihta. Ja, ja, ja see suur suur lihakere keeras ennast selle poole hüppe peal lahvandusse tagasi ja kadus sinna sisse. Ja eks ta jäi mõnda aega uitama ja me pidime veel mõningad lasud tegema, et teda päriselt eemale saada. Aga me ise seisime lahvanduse serval, pärast seda šokis, sest sest me oleme kogenud midagi, mida me ei oleks kuidagi nagu osanud aimata ja. Nii, nüüd me oleme seda sauna siin vähemalt kuus tundi kütnud ja proovime, kas tõesti sellises telgis on võimalik leili visata, ma ei tea, mitu kraadi seal on. Kas 50 on käes? Ma kardan, et nii palju ei ole, ma võtsin neid ära. Julgesin võtta, et panen enam-vähem valmis minema sauna, et praegu õues on kuskil 10 kraadi külma. Ma vist võtan paljaks. Väga soe siin just ei ole. Päris lausa naks nakss tagumik, lava küll kinni ei jää, aga see vist tuleb sellest, et istuda riidest. Nüüd hakkab siin päris mõnusaks juba minema. Suur kondens on. Juba moodustunud siia telgipinnale ja ja päris hea, et jalgadel ei ole veel eriti soe, aga ülakeha hakkab juba vaikselt higiseks tõmbuma. Leili sai visatud üksjagu. Kus sa pagan, kus. Ega siin pääsu ei ole. Kui juba, siis juba ma arvan. Ma ei tea, mis sina teed, aga mina lähen sisse tagasi, siis. Vaata lõppu. Väljas on 11 kraadi külma. Just niisugune paras temperatuur. Metsa vahel magamiseks. Selle konkreetse magamiskotiga. Ma olen nüüd miinus 35-ga väljas olnud. No siis oli niimoodi, et algul ei maganud, aga kui natuke kotti vooderdatud sai siis lõpuks lõpuks isegi vastu hommikut. Paar-kolm tundi. Sõba silmale. Algus on alati külm. Läheb aega, enne kui, Kotis õhk üles soojeneb. Oi, mul on hea meel, et siin ei ole jääkarusid. Magab lumehanges rohkem inimesi kui muidu. Aga see ei ole mingi omaette näärikomme. Näärikommetega on üldse nii, et enamasti On nad talvise pööripäeva tavad, mis on üle kandunud aastavahetusele. On ka täiesti uusi näärikombeid. Näiteks see, et lubatakse taas kord jätta maha suitsetamine. Või siis see, et televiisorist peab tulema midagi naljakat. Osoonil on selle nalja, aga küll kitsavõitu, sest nagu me kõik hästi teame, loodus ei mõista nalja. Seepärast näitamegi me teile kolme arhiivilõiku, mis on naljast kaugel. Esimeses lõigus pidage hoolega silmas vasakpoolset hobust, kui suudate. Meie operaator ei suutnud. Ja. Väga hea, rahulik, väga lihtne õpetada. Tahavad, oota, oota, oota. Oi, oi, oi-oi-oi, näed issand jumal. Gredo. Issand, jumal ja vaata, niimoodi ta tulebki, lihtsalt. Miks sa nii tegid, emmeliine? Oi, oi, oi, oi, näed issand jumal. Teises arhiivilõigus näeme, kuidas fotograafid kohtavad vereta jahi käigus metsist, kes on teadupärast üks väga ettevaatlik ja pelglik. Linnuke kuuldused hulljulgest metsisest levisid fotograafide seas kiiresti. Aga kui klõpsimine liiga hoogsaks läks, sai linnul pildijahimeestest kõrini. Meie viimases arhiivilõigus ei tee nalja kala püüdev randel ei konksu otsa jäänud kala ega ka ookean nende ümber. Kui kas kalamehe rõõm võib olla lausa naljakas. Otsustage ise. See on hai. Kuule, mis me teeme? Tõstame paat, tõsta paati lihtsalt nöörist. Tõsta paati. Kuulge, see on aiu. Mine metsa osa, see on koer haiu. Saab vahel na? See on Norra mere täitsa lõpp ilus kala. Nüüd aga minge tagasi metsa ja vaadakem, kas Margit on hommikul sama kange kui õhtul või on ta nüüd veelgi kangem, lausa täiesti kange. Tere hommikust, siin ma nüüd siis olen, kell on natukene kaheksa läbi ja märk hakkan esimest korda elus, süda talvel telgis. Öösel käisid tohutu tuulehood üle telgi ja suured lumetükid kukkusid katusele, aga. Aga midagi muud väga kohutavat ei olnudki, mul on kaks magamiskotti ja üks sulejope. Selja all oli täiesti kuiv ja mõnus pissi, häda tuli, see oli ebameeldiv, aga välja ma küll ei suutnud minna, nii et võib olla, see oli ka asi, mis mind üles ajas. Hommik on käes, minu majakene on seal, kus ma veetsin, poisid magasid selles lukshotellis ja seal kusagil kuuse all magab polaar karu aasta matka ja me kohe lähme, ajame ta üles ja vaatame, kuidas tast tundis sina, sina oled aasta matkasell sellikas igatahes. Tere hommikut, soe. Ja üldsegi külm ei olnud või? Absoluutselt mitte. Narva, kes külmetasid tare mehed ei. Majas. Aga minul oli täitsa tore. Kui ruttu mõnus hakkab, siis õhtul. Sõltub, kui külm on väljas ja kui hea on magamiskott. Eile hakkas kohe. Ja sa ei tulnud tuulevihinat mitte midagi, kuidas lumi kukkus, aa, seda ma ikka tundsin. Mingi hetk, võib-olla tund pärast magamiskotti minekut käisid mõnusad matsud siin koti ümber, et ülevalt ikka tuli lund. Ja matsud käisid telgipihta ka. Aga nüüd meil on hea võimalus soovida uut matka-aastat ja mida kõike head osooni vaatajatele, nii et. Lõpetuseks midagi õpetlikku, armsad perenaised, ärge jännake täna ahjukapsaste verivorstide ja seapraadidega vaid tooge närilauale midagi, loodus, lähedast ja tervislikku. Näiteks porgand pole üksnes ilus ja maitsev, vaid parandab ka meie silma nägemist. Ja kui nägemine on korras, on ju lausa lust vaadata meie saateid ka uuel 2013. aastal. faiss-sagedamad kood nimetus kogus I Majutus ja toitlustus 6 55 Majutus 5 A Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 4 S Kunst, sport ja vaba aeg 4 T Muud teenindavad tegevused 3 96 Teenindus 3 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad 3 551 Hotellid ja muu sarnane majutus 3 5510 Hotellid ja muu sarnane majutus 3 faiss-alguskoodid 09901 Muud kaevandamist abistavad tegevusalad 1.2930917 96999 Muu mujal liigitamata teenindus 1.3581251 75001 Veterinaaria 1.3651958 gpt-5-mini puhastatud koodid 85599 Muu mujal liigitamata õpe 93291 Mujal liigitamata lõbustus- ja vaba aja tegevused 93199 Mujal liigitamata sporditegevus 79901 Muu reserveerimine ja sellega seotud tegevus simplemath - lemma koht kogus võtmesus näärikomme 1 2 35670 saudi-araabia 2 1 22294 polaarseikleja 3 1 20579 julius 4 1 17835 soolaosake 5 1 17835 äritama 6 1 17835 ahjukapsas 7 1 17835 kagu-eesti 8 1 15737 simplemath - filtreeritud näärikomme 1 2 35670 sulekott 10 3 14592 arhiivilõik 11 3 14592 gröönimaa 13 5 11241 matas 15 4 10809 timo 16 5 10057 lahvandus 19 5 8466 arktika 27 7 6284 ert_197057.txt Tere, lapsed. Tere tulemast jälle meiega laste tuppa, mängime. Meil on täna külas jälle üks põnev külaline, teate, kes või? Silver. Sil vär. Silvär. Selle aga, kus ta on Kus ta siis on? Sile? Lapsed vabandust. Silver tõi meile külakosti kaasa, mis sa tõid meile? Mul on täna teie üks plaan siin. Toon kohvri ka sisse või. Aitäh. Mul on selline plaan, ma tulen siit siia vahele, kas mahun siia või niimoodi, et mul on niisugune. Sellega ma käin ka nüüd palju ringi rändamas ja ma käisin ka ehituspoest läbi. Äkki meil läheb seda ka vaja? Kohvri s on. Kohvri s on muusika ja teate, et muusikat mitte sellistesse asjadest saada. Mitte ainult raadiost, mitte ainult telekast, mitte ainult seal Youtube'ist. Tere, lapsed, no seal on ka, vaata veel, näe kõigile, oota, nutikad on käes, mitte ainult nutiseadmest, just mobiilist kaasamuusikat on ju, igalt poolt saab muusikat, aga tegelikult muusika on kogu aeg siin, niimoodi liigub meie ümber. Ja näiteks, kui. Kui rääkida, et mis meie ümber on, mis on, mis on meie ümber praegu? Mitte kapid, mitte põrand mis on meie ümber. Liigutage käsi, siis tunnete. Jah, just just. See ongi üks selline muusika asi, kuidas õhus tuleb muusikat. Kui sa Hästi kiiresti, näiteks nööri. Keeluta siis tuleb. Ja kui sa plaksutad, siis see surub nii kõvasti kokku, et see lendab sealt laiali. Sellepärast ma käisingi seal ehituspoest läbi. Ja näiteks mul on siin mitu otsa mul siin on, eks see on selline on ja see on selline ehituspoe, mingisugune juhe pannakse sisse, aga paneme nüüd selle õhu. Otsast murdma natuke nagu õhnagu, plahvatab, tegelikult natuke, läheb sisse natuke välja. Mis häält siis teeb? Nagu lindude hääl, nagu rändlinnud Kas see on natuke nagu luige moodi või kui luiged lähevad aeglaselt, rahulikult, niimoodi kuuleme? Sest luige sees on ka mingi ju selline mingi toru, ma arvan, et kus see, kus see hääl, sed tuleviku isegi meie sees. Isegi meie see kõritorumel on umbes samasugune, tegelikult sellega öeldakse kaablikõri selle kohta, sest on kõri moodi. Aga teate, kuidas võite leida juhuslikult mine tea, kuskohast muusikat näiteks? Siin on mul see üks pill, mida te olete võib-olla näinud, mis on veetorus tehtud pill siis. Aga kuskohast võib leida muusikat? Mul oli ükskord niimoodi, et mul on üks vana auto, millega ma sõidan. See on aastas 87 sile kasti auto. Ta eriti hästi enam ei sõida, aga teate, mida ta palju paremini teeb või kui sõidab? Ta roostetab, ta roostetab niimoodi, et et tal ja mida ta veel kõige veel paremini teeb. Ta mängib vilepilli. Sellepärast ühel hetkel minu suurest autost sai vile pill, ma arvan, et see on üks minu rekord, minu isiklik rekord, kõige suurem mirja sellepärast, et ma läksin vaikselt, läksin läbi lume, läksin auto juurde nagu külm aeg on ju paljud teavad, hakkad süütevõtid panema, vaatad, et kas auto läheb käima või ei lähe. Auto läks käimas diiselauto, see on haruldane 20 pakasega. Aga lisaks sellele ma hakkasin kuulma, et selle auto Hääles ei ole ainult mürin ja kolin, selle auto hääles oli täpselt selline hääl, kuulake. Ma mõtlesin, et mis siis on, kas auto on muutunud vilepilliks või Aga oligi niimoodi, sellepärast et autol on ju summuti. Autol on summuti, kus tuleb tossu, seda vastikut asja, mis linn on täis seda ja halb on lasteaeda minna, kõik vanemad pargivad kooli ette, sinna aga selle summuti sisse, et väike auk roostetas. Ja see auk oli täpselt nii suur nagu see siin umbes et kui ma siit lasin õhu sisse vajutasin, gaasi käis siuke hääl, siis. Mürin, ja mida rohkem ma vajutasin, gaasi, seda kõrgemaks see heli läks. Ehk kui ma sõitsin juba sealt välja, panin teise käigu sisse, juba oli, mis mul seal oli, 40, näitas spidomeeter nagu. Jah. Tehke teie autohäält natuke sätet. Nüüd tõski püsti ka tõski püsti ka. Ja nüüd vajutage gaasi ja ma näitan, kuidas see hääl läks edasi. Ma sõitsin 40-ga, on ju auto ajal? Teine kautoal teda väga hea. Ja siis oota veel, no ma näitan, 40 sõitsin ja hääl oli selline. Ma ütlesin gaasi juurde, panin juba kolmanda käigu sisse ja sõitsin 50-ga, tegi mõtet, siis see hääl Ja kui ma panin neljanda käigu sisse, ei, neljandat käiku ei olnud auto, ta kohe läks viiest raksti sisse ja siis oli kõige kõvem hääl. Ja ma sõitsin ülesmäge, tuul oli vastu ja selle auto summuti, vile hääl oli selline. Kui ma sõitsin vaiksemini, ma sain mängida selle autoga nagu vilepilliga, seejuures ma sain vahepeal aga aeglasemini. Et kui sa sidurit all hoiad, siis sa võid seda mängida. Ja see on õige, jah, ma selle peale ei tulnudki. Ma ei hakanud kütust raiskama, ma kohe mõtlesin, et hakkan sõitma, et siis on hea vajutada, aga et te kõik tunneksid, kuidas tuul teeb muusikat. Ma teile võtan kõigile väikse jupi seda kaabli kõri. Kas me teeme tuuleorkestri, mitu meid on? Üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaks, kõik, lihtsalt võtke see. Ja laske tuul enda keast läbi käia niimoodi, et see tuleb siit ülevalt otsast välja ja puhuge sinna sisse. Ja jookske ringi sellega nagu üks. Auto, mis mööda maanteed kihutas ja näidake, kuidas see käis, vajutada gaasi. Vaata, mis minu siin kastis hoopis on? Väga hea, sellepärast vist kõigil autodel neid vilesid peale ei ole, see on küll õuna lärm. Mul on siin üks. Mul on siin See siin üks, no mul oli jaamri tõmbamise naela tõmbamise asi ka. No vot, tankid. See on minu hääletus, võtmed, tead, mis pill sellest tuleb, teate, et see haamer on minu vana vanaisa Haamer, kes oli Saaremaal sepp Kaarma kihelkonnas või kas teie mõne perekonnanimi on ka sepp või ei ole? Aga seal kindlasti teleka taga on, seppasid ka. Ja seppadele on see tegelikult kuskilt vana vana vana vana vana vanaisa on olnud päriselt sepp. Mina sain teada, et tegelikult minu isa on sepp, praegu ta töötab metalliga, sai teada, et minu vanaisa on sepp, kes vahest oli ka juuksur, tegi teistele kergeid juuksurilõiketöid, aga tema vana tema isa oli veel Aado, kes oli veel kõige kõvem sepp ja siis tema isa ja tema isa olid ka sepa Saaremaal, on ju tuntud seppade suguvõsad. Ja see haamer on ka minu vanavanaisa käest. Aga mina päris sepp ei ole, aga ma olen nagu muusika sepp natukene. Ja ükskord mul oli niimoodi. Ükskord mul oli nime, panen selle siia veel hunnikusse, siis. Ma olin välismaal. Ma olin niimoodi, et mul varastati kõik asjad ära, mis mul olid. Varastati, see rahakott on läinud ja, ja polnud isegi telefoninumbrit, et Eesti saatkonda helistada. Ja siis ma katsusin taskud läbi, vaatasin mis mul on, kas ma saan kuidagi kojusõidu raha teha, omale teenida? Ei, imelik on niimoodi minna, lihtsalt seista käega, ma panin käe taskusse, tõmbasin välja. Selle. Ja sa ja mõtlesin, et sellega peaksin ikkagi koju saama kuidagi. Ma ei tea, kuidas naela peal lennata ei saa, on ju? Ma hakkasin proovima. Leidsin veel mingeid metallitükke. Kuidas need sellega saaks muusikat teha. Siis ma sain aru, mul tuli meelde, et kui ma olin kodus naela löönud, teate, kuidas nael laulab kuidas igal pool on muusika meie ümber, kuidas nael laulab niimoodi, et kui lööb hea sirge löögiga mees oskab. Niimoodi lüüa naela puu sisse, kui on tugev puu, kui puu, siis nael teeb sellist häält, sellist. Olete kuulnud? Teeme tuu. Tänapäeval vahest muidugi trellid juba. Sai võib-olla ei teata seda naela muusikat, siis ma sain aru, et võib-olla siis, kui selle sisse on pandud üks helirida ma saaksin teha sellise pilli, kus oleks palju palju noote ja mul on üks selline kaasas, ma tegin sellise pilli, kus ma panin palju naelu sisse, et oleks nagu naelaklaver või ma ei teagi, mis selle nimi on. Visake üles ja. Näe. Naelapilli, mis lihtsalt võtsin pakku, pirnipuus, pakk ja selline kõva pakk. Ma lõin need naela sellise puupaku sisse. Ja kuulake Panin väikseid naelu. Panin suuri naelu. Mina laulan ees, sina laulad järgi. Ei kuulnud ennasti sealt ja ja. Maie laskemaie. Siis jääb küla kuulama ja siis. Vallavanem tuleb vaatama ja Eesti televisiooni direktor kuulab Eesti visiooni, direktor kuulab, et kus see laps, need laulud saanud, kus see laps need? Kus see laps, need naelad saanud? See on tegelikult natukene ohtlik ka, see on ohtlik, sest kui naela ka valesse kohta virutad, sest kui sa naelaga vales kohta viruta, sa võid omale haiget teha ja ärge naeru löögi niimoodi põranda sisse ja laudade sisse, ärge naelu lööge, aga kui küsiti näiteks isalt olnud kuskilt mingi paku sisse lüüa ja saategi naela pilli ja siis saate sinna juurde vana laulu nagu praegu me laulame tegelikult seda, mida me tahame laulda, millest te tahate laulda, veel? Võiksime laulda, saate lõpuks saate hakkab otsa saama. Mõned ei saa hommikul üles ka hästi. Laulan õhtuteks ja hommikul õhtuteks ja saated laulan lõpudeks ja saate, laula lõpus ja lehvitame kodudesse teiega ja lehvitame kodus. Teiega ja. faiss-sagedamad kood nimetus kogus C Töötlev tööstus 12 J Kirjastamine, ringhääling ning sisu tootmine ja levitamine 5 S Kunst, sport ja vaba aeg 3 Q Haridus 3 32 Muu tootmine 3 90 Kunstiloome ja esituskunstid 3 59 Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine; helisalvestiste ja muusika kirjastamine 3 85 Haridus 3 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed 3 592 Helisalvestiste tootmine ja muusika kirjastamine 3 855 Muu õpe 3 256 Lõike- ja tööriistade ning rauakaupade tootmine 3 5920 Helisalvestiste tootmine ja muusika kirjastamine 3 faiss-alguskoodid 32201 Muusikariistade tootmine 1.229232 90112 Heliloome 1.2512304 90202 Muusikute lavaline tegevus 1.2565072 gpt-5-mini puhastatud koodid 90202 Muusikute lavaline tegevus 59209 Muude helisalvestiste (v.a muusika) tootmine ja turustamine 59201 Helisalvestusteenus, k.a muusika salvestamine simplemath - lemma koht kogus võtmesus laste-aed 1 1 30214 käisima 2 1 25379 autohääl 3 1 18661 naelapill 4 1 14100 ennasti 5 1 14100 vaiksemini 6 1 11330 vales 7 1 10071 kaablikõri 8 1 9064 simplemath - filtreeritud vilepill 12 3 3754 silver 18 2 1421 ol_2017-02-05_39.txt Praemunast või smuutist tüdinenud? 7 toredat ja uut hommikusöögiideed vol 2! Hoolimata sellest, et viirusepisik on jõudnud ka temani, pole siiski söögiisu kuhugile kadunud: ja seda parem meile, sest nüüd leiame veel hulganisti ideid, mida praemuna või smuuti asemel katsetada. Hurraa! Pille-Riinule saadame aga palju tervist! Meie arvates on nädalavahetus just õige aeg uute maitsete ja toitude katsetamiseks, nii et mine kindlasti tema blogisse (link siin) ja ammuta inspiratsiooni puhkepäevadeks või uueks nädalaks! Head isu! (genefic.net) faiss-sagedamad kood nimetus kogus C Töötlev tööstus 9 10 Toiduainete tootmine 8 R Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 5 I Majutus ja toitlustus 5 A Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 5 86 Tervishoid 5 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad 5 869 Muud tervishoiualad 5 108 Muude toiduainete tootmine 4 G Hulgi- ja jaekaubandus 3 47 Jaekaubandus 3 56 Toidu ja joogi serveerimine 3 472 Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete jaemüük 3 012 Mitmeaastaste taimede kasvatus 3 faiss-alguskoodid 10891 Mujal liigitamata toiduainete tootmine 1.3811483 10391 Muu puu- ja köögivilja töötlemine ja säilitamine 1.423852 86961 Traditsiooniline, täiendav ja alternatiivmeditsiin 1.4376663 gpt-5-mini puhastatud koodid 5811 Raamatute, ajalehtede jm kirjastamine, v.a tarkvara kirjastamine simplemath - lemma koht kogus võtmesus hommikusöögiidee 1 1 613196 praem 2 1 306598 ammuma 3 1 98111 hurraa 4 1 3125 söögiisu 5 1 2758 vol 6 1 2400 tüdinema 7 1 2075 hulganisti 8 1 1948 simplemath - filtreeritud ert_58732.txt Tere, lapsed, mina olen onu Priit, teise nimega Aimla. Ägeda mind hästi ette ei kujuta, mind ongi natuke raske ette kujutada, sest ma olen üsna lühike ja krimpsus mees. Aga ka mina olen, vaat see inimene, kes kirjutas teile selle väikesele laulukese sinna televiisoris, mis on kõige suurema sõbra algusesse ja sõbra jaoks on valla mu uksed ja mu hing ja nii edasi. Ja tegelikult see on õige ja sest et mina pean teid kõiki oma sõpradeks ja sellepärast võite mulle hakata kohe praegusest peale sina ütlema. Ehkki te mind ka praegu ei näe. Ma olen teinud veel kunagi laulukesed, aina igasugu pudi-padi pähe tuleb taguda meil koolis ja see oli ta sellest tingitud mitte ainult oma kooliaega oleks väga meenutanud, vaid, et ma vaatan, kui raske laste elu on tunduvalt raskem kui minul, minaarikam tavaliselt hommikul kell 11 ja haigutan ja lapsed on ammuilma juba raskel tööl ja õppimas ja aga ma ei tulnud niisama lobisema, mind kutsuti täna nähtavasti siia selleks, et on justkui esimene aprill ja kuna ma olen sündinud aprillikuus, siis tädi Anne Parksepp ei leidnud ühtegi teist inimest, kes oleks aprillikuus sündinud, ehkki ma tean neid küll, aga noh ega need kerge jälle kõiki kätte saada. Praegu on kõigil jooksmist palju ja ma tahtsin siis paari sõnaga rääkida ka esimesest aprillist, see on niisugune päev, kus iidsetest aegadest peale juba armastatakse tavalisest rohkem nalja teha või lõbusamad olla kui muidu. Hea küll, selle vastu pole kellelgi midagi, lõbusat ollakse, aga see naljategemine on tihtipeale välja kukkunud, nii et tõmmatakse 11 ane, eks noh, et öeldakse, et sul on selg valge ja vaatad peeglist, tegelikult ei ole, siis teine, saab selle öelda. Aprill. Ma ei tea, kust see komme on tulnud näiteks oktoobrikuus ei juhtu midagi, niisugust võiks öelda kaitse selgunud valge pärast, ütled oktoober. Aga niisugust kommet lihtsalt ei ole. Selle aprillinaljaga on nii, et eks ma olen ka vana inimene ja olen kuulnud ja näinud teda mitmesugust ja ise ka vahel justkui kedagi niimoodi ära petta taga. Minu arvates on kõige tähtsam tänase päeva puhul meeles pidada, et see teise väikene petmine või teise üle naljatlemine ei tuleks kurjasti välja, vaid et saaks ikka võimalikult palju head meelt sellest. Noh, ütleme, kui te näete aknast välja, et teisal on auto kadunud, noh ütleme ärandatud siis ei sobi minna niimoodi, et isa, isa, su auto jällegi ärandatud. Isa ütleb, mõtle, kui tore ja siis ütlete aprill, et tegelikult on. Seda võiks öelda noh, nimetada nagu rumalaks, naljaks. Kui teil on teisele midagi head öelda, siis võite sedapidi mängida küll. Näiteks üks väikene laps võib-olla, kelle ema nimi on Sulvisa Ma võiks minna ja öelda täna emale tema ema toiduga, et on üles leitud. Noh, ema võib-olla paneb isegi pahaks, alguses ütleb, et kust ta siis ikka üles võib-olla leitud, kui ta juba paar nädalat kadunud on. Aga vaat siis võitegi öelda talle või see pisikene laps või kui suur sa just oled, ma ei tea ju, et näed, et Anno Priidu väimees leidis Tallinn-Tartu bussist või rongist, ma ei mäletagi enam toobri rajoonis välja antud Sulvi saare toidukaardi. Ja need on väga kurb mõelda, et see inimene ei saa tükk aega süüa osta, sest ega te ei anta. Ja tegelikult on see kõik olemas praegu, nii et kui ta võtab ühendust siis saab ta sellega kuidagi kätega vehkida. Praegu Tartus viibib vaat niisuguseid näiteid aprillinaljadest. Minul endal mingisugust erilist naljatuju praegu pole. Sellepärast, et mina pean selle naljaga igapäevast leiba teenima ja siis ma hommikupoolikul ei Oleritki jutuhoos, ma võin niisama igavat juttu teile rääkida ja selle tõttu ma võtsin lihtsalt kätte ühe kimbu vemmalvärsid, tõsi, mis ma omal ajal olen teinud ja tahtsin lasteraamatuks ka kokku panna, aga ei andnud nagu mahtu või kaalu välja ja siis mõned neist on avaldatud küll vanasti tähekese nimelises ajakirjas, aga noh, ma loodan, et need, kes mind praegu kuulavad on selle siis tähekese lugemisest ära unustanud või on juba sellest kõigest aega möödas, et ei ole lihtsalt neid vanu tähekese lugenud. Ühe pala nimi on nagu öine muhk. See nagu tuli valesti välja, lapsed, ärge teie niukseid liigu, tehke täiskasvanud, inimestel on see keel nii ära rikutud. Ja ma olen tähele pannud laste juures sama viga, kui tahavad midagi konkreetset öelda, et näiteks pudeleid Dual siis ütlevad millegipärast pudel on nagu laual või lamp põleb, lamp nagu põleb. Ja ma ütlesin ka praegu valesti, pealkiri on nagu pealkiri ongi öine muhk. Ma ärkasin öösel, sest jalg oli märg. Kui süütasin, tule, siis leidsin et seinal mu kõrval on Eesti maakaart ja mu varbad on otsaga Peipsis. Mismoodi see vesi küll küljeli on, et seina pealt maha ei voola? Seal kuivama peaksid nii järved kui jõed ja merre võiks jäädavaid soola. Kas Peipsi jää all, kas jalg puutus lund? Ei, toas ole pakase väge. Kui taipasin, lõpuks nägin vaid und. Tuli naer peale, nii äge, et lõin pea vastu munamäge. Ma taipasin, et ma tegelikult ilma prillideta ei näe, sellepärast ma panen vahepeal prillideta. Oodake, oodake, oodake, ärge võla ära, minge siin kohe edasi. Näh, prilliklaas tuli ka eest ära ja küll ma vaatan ühe silmaga. Ühe loo nimi on, istutasin riide puua. Kord pistsin mulda, riidepuu, ka väetist panin veidi ning noppisin sealt iga kuu kas seeliku või kleidi. Kuid ükskord ma ei kastnud puud ja saak läks põues hukka. Mu riidepuu ei kandnud muudkui kahte katkist sukka. Teen aastaringselt aiatööd, ka talvel on see papp. Kui lumme pista riidepuu, seal võrsub pehme jopp. On rikas selle garderoob, kes aialapil tragi, sest hämmastava saagi toob üks mulda pandud nagi. Siis on jällegi üks jutt, mis nüüd päris tõsiselt vist ei ole mõeldud. Tema kannab pealkirja praetud makaronid. Meie maja taga laiub makaronipark, kus kasvavad makaronipuud. Mis ootab sinu makaroni suud? Mine roni aga üles mööda makaronipuud ära turnides rebestab pükse. Too alla mõni karp, mõni võimalikult suur. Aga vaata, et sa nopid ikka küpse. Meie õue taga õitseb margariini aed, kus margariini põõsad reas. Enne seda, kui sa endale makarone praed ühe margariinipaki tooma pead võta paberi seest välja see pakki margariin, otsi nuga ja lõika pooleks. Siis kad, ennäe, ema ongi juba siin, kõik muu, jäta tema hooleks. Ma ei tea, kas te tüdinud ka juba olete või? Vist ka vahepeal midagi suhu seal laval juhtub olema keedemuna või konksi või? Annaks teile küll, aga. Aga siin tädi on, ei ole ka mulle lauale polnud mitte midagi minema. Tühi Värska pudel on ja. Nojah, eks ma siis neelatan sülge ja räägin edasi, ma pean natuke sirvima, oodake, ma vaatan. Mul ongi seal midagi teha. Ja ma olen ju põnni säärase loo ka ette lugeda. Mille nimi on küsimused? Küsimusi kukub pähe, mõni neist muhugi peast nad minema ei lähe, ise mitte kuhugi pähe jätta, neid ei tasu pista paremini suhu. Suusam küsimusest kasu, kostab ükskõik kuhu. Siis saad näiteks pärida, kas kas võib nätsu närida. Kas lehm, kes söönud soolast diab lugu Pepsi koolast? Ka singleid kasvab Inglismaal ja iiriskomme Iirimaal. Kas Naissaar on täis naisi ja maismaa ainult maisi? Kas lendur palja ilmaga näeb maad ka pilves ilmaga, kas tal ei ole kartust, et Pärnut otsib Tartust? Kui seepsu peos lööb vahule, siis süda jää rahule. Miks kloppimata? Kunagi ei lähe vahtu munagi? Kastennison su jalanõu ja lauatennis lauanõu. Sind kohutavalt huvitav, kus kohas neeger suvitab, et juba maiks-juuniks ta päevitab end pruuniks. Mõtteid sajab nagu rahet, neid ei maksa peletada, siis saad tõe ja vale vahel teistelegi seletada. Võib-olla te teate isegi. Õpime lugema on kuskil suured mered on kuskil suured mäed, kuid õige paljud pered neid iialgi ei näe. Esiteks me silmatera on ju üsna tilluke. Teiseks maa on hiigeltera eestisele killuke. Aga kui on aabits, loetud tähed selgeks saavad maa ja taevatarkust poetub pähe vähehaaval koduseks, siis ola muutub, Soomemaa saab selge kuju. Ja mis ookeani puutub, uju, kui on tuju. Nii, kasvõi üle mere, nii, kas üle mäe me võime öelda tere ja ulatada käe? Ei pea end saamatuna tundma terve ilma ees, kauged paigad raamatuna on meil lausa silma ees. Ja siis lõpetuseks ma ütleksin teile, tere hommikust. Inimene algab peast, selle all on kere, inimese sõna- reast, las paistab esmalt tere, kogu sinu oma pere terve inimsugu mõistab selle sõna läbi, et sa pead neist lugu. Et ei tee sa neile häbi, et sa neid ei põlga. Et sa oled viisakas ja teiste sekka kõlbad. Peresid ei ole iial mitte kuskil keelatud, aga ikka on neid liialt palju alla neelatud. Kuid kui kered kõhus põiki jäävad Vadsad valutama, siis peab hakkama neid kõigi arsti juurde talutama, kellel kukil tere, võlad. Selle muskleid roiduvad raskus rõhub längu, õlad, silmad kõrri, hoiduvad, kuidas pääseda sellest õudusest kere hirmu ummikust hommikul, kui üles tõuseb hõiska. Tere hommikust. Narr lugu lõpetada järsult nagu saega. Õige aeg õpetada lõppu käib häda, ega kui nüüd pärast head aeg-ajalt sobib veel juttu ajada, siis ma ütleksin niipalju, et mind on vahel võetud kamp kui tehakse mõnda lastelaulu. Kõige rohkem olen ma koos töötanud onu Hans Hind perega ja onu Tõnis Kõrvitsaga. Niimoodi, et kas siis nemad teevad enne viisi ja siis teen mina sõnad või vastupidi. Tavaliselt on laulutegemise tuhin sattunud kokku mingisuguse lastelaulude võistlusega. Ja siis on nendel headel meestel nii hästi läinud, et nad on saanud preemiaid ja siis tükike on nagu sellest alati mulle ka langenud ja onu Tõnis Kõrvitsa laulud on rohkem. On need seotud televisioonisaadetega ja laste telesaadetega kus on siis vaja mingeid laule juurde. Aga Ants Hindpere on teinud niisuguseid eraldiseisvaid laule rohkem ja siis. Ma mõtlen, et jätame televisiooni asjad praegu rahule ja sellepärast kuulake näiteks laulukest, mis seal kah. Modifitseeritud, ja siis millele ilusõnad sinna sekka siis kõlbasid või hulka? faiss-sagedamad kood nimetus kogus A Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 7 Q Haridus 6 85 Haridus 6 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad 6 S Kunst, sport ja vaba aeg 5 90 Kunstiloome ja esituskunstid 4 855 Muu õpe 3 012 Mitmeaastaste taimede kasvatus 3 8559 Muu õpe 3 faiss-alguskoodid 85101 Lastesõimed 1.3233284 90112 Heliloome 1.3275547 88991 Mujal liigitamata sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta 1.357302 gpt-5-mini puhastatud koodid 90112 Heliloome 90111 Kirjandusloome simplemath - lemma koht kogus võtmesus ilusõna 1 1 58181 keedemuna 2 1 52892 selgunud 3 1 48484 kõlb 4 1 48484 pandud 5 1 38787 vahtu 6 1 36363 soomemaa 7 1 17631 tallinn-tartu 8 1 11408 simplemath - filtreeritud tõnis 9 2 11297 eol_1608726856.txt Vaata enne tele-eetrit: ETV2-s alustab uus kirjandussaade "Meie kirjanduse lugu" Avasaates arutleb Tiit Hennoste Oskar Lutsu ja "Kevade" olulisuse üle, Andrus Kivirähk analüüsib Tammsaare fenomeni, Doris Kareva ja Jürgen Rooste avavad Siuru ning Marie Underi erinevaid tahke, Maarja Vaino ning Kairi Tilga viivad vaataja Eduard Vilde radadele ning Kristjan Haljak tutvustab Eesti luule ja proosa piire nihutanud luuletajat Jaan Oksa. Eesti Kirjanike Liidu 100. sünnipäevaks valminud saatesari viib Eesti kirjanduse radadele viimase saja aasta kestel. Neljal laupäeval kuuleb ETV2-s lugusid, nii tõsiseid kui ka lustakaid, kodumaise kirjanduse suurkujudest ning koos tänaste armastatud kirjanikega analüüsitakse siinse kultuuriloo märgilisi teoseid ja tegelasi. "Meie kirjanduse lugu" toob ETV2 ekraanile uues rollis näitleja Ester Kuntu, kes on paljudele tuntud tänu suurfilmile "Tõde ja õigus". Saatejuhina on ta vestluspartner kirjanduse aruteludes ja teejuht Eesti kirjandusloos olulistes kohtades. Tele-ekraanil võetakse vaataja kaasa ka muuseumitesse ja märgilistesse paikadesse Palamusest Kadrioruni ning pakutakse võimalust arhiivikaadrite kaudu avastada laiemalt kodumaist kultuurilugu. "Meie kirjanduse lugu" alustab ETV2-s laupäeval, 24. septembril kell 21.20. Saate toimetaja on Kai Väärtnõu, režissöör Raivo Maripuu ja produtsent Hannela Lippus. faiss-sagedamad kood nimetus kogus J Kirjastamine, ringhääling ning sisu tootmine ja levitamine 11 Q Haridus 10 85 Haridus 10 58 Kirjastamine 7 581 Raamatute, ajalehtede jm kirjastamine, v.a tarkvara kirjastamine 6 S Kunst, sport ja vaba aeg 5 855 Muu õpe 5 90 Kunstiloome ja esituskunstid 4 5811 Raamatute, ajalehtede jm kirjastamine, v.a tarkvara kirjastamine 3 8559 Muu õpe 3 faiss-alguskoodid 90111 Kirjandusloome 1.2679648 58112 Õpikute, sõnaraamatute jm teatmeteoste kirjastamine 1.3229371 59112 Telesaadete tootmine 1.353703 gpt-5-mini puhastatud koodid 90111 Kirjandusloome 59112 Telesaadete tootmine 60201 Televisiooniteenused ja videote levitamine 59121 Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmisjärgsed tegevusalad simplemath - lemma koht kogus võtmesus tammsaare 1 1 506554 palamus 2 1 422128 etv2 3 4 266607 kareva 4 1 194828 eduard 5 1 174674 doris 6 1 136906 kairi 7 1 117803 vaino 8 1 83042 simplemath - filtreeritud etv2 3 4 266607 ol_2015-01-22_44.txt VIDEO ja FOTOD: NBA mängu külastanud Will Ferrel viskas palli täiest jõust tantsutüdrukule vastu pead! Nagu taiplikum lugeja juba arvata võis, oli tegu filmivõttega. Ferrelil on parajasti käsil linateose "Daddy's Home" võtted, mille mõned stseenid filmiti NBA kohtumisel. Publik sai lisaks pallimatsule näha ka, kuidas kollastes pintsakutes turvamehed Ferreli saalist välja lohistasid. Seegi oli stseen filmist. Kohtumise võitis Pelicans 96:80. Even better pic of Will Ferrell being led out of the Smoothie King Center by security at halftime of the Pels game. pic.twitter.com/RXKj72WXDx Brett (@thecajunboy) January 22, 2015 faiss-sagedamad kood nimetus kogus S Kunst, sport ja vaba aeg 15 90 Kunstiloome ja esituskunstid 10 J Kirjastamine, ringhääling ning sisu tootmine ja levitamine 6 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused 5 59 Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine; helisalvestiste ja muusika kirjastamine 5 591 Kinofilmide, videote ja telesaadetega seotud tegevusalad 5 931 Sporditegevus 4 903 Kunstiloome ja esituskunstide abitegevused 4 O Haldus- ja abitegevus 3 902 Esituskunstid 3 901 Kunstiloome 3 9020 Esituskunstid 3 faiss-alguskoodid 90201 Näitlejate ja tantsijate lavaline tegevus 1.3383325 90209 Muude esinejate lavaline tegevus 1.3800575 93199 Mujal liigitamata sporditegevus 1.4335264 gpt-5-mini puhastatud koodid 90201 Näitlejate ja tantsijate lavaline tegevus 59111 Kinofilmide ja videote tootmine 80011 Juurdlus ja turvatöö, v.a avalik korrakaitse simplemath - lemma koht kogus võtmesus brett 1 1 931127 halftime 2 1 682827 taiplikum 3 1 116391 nba 4 2 101914 daddy 5 1 83954 smoothie 6 1 76436 pic 7 1 14305 security 8 1 12311 simplemath - filtreeritud nba 4 2 101914 ert_401390.txt Ju. Inimeste liikumisvõimalused on pidevas arengus ja meie tänane teedevõrgustik on võrreldes muistse ajaga tundmatuseni muutunud. Me rajame täna teid läbi kõikvõimalikke maastikke, kui meie esivanemad pidid leppima sellega, mida loodus neile pakub. Me uurime täna, kuidas vanasti. Et Eestimaal liiguti ja proovime oma nahal tunda, kuidas on käia mööda iidset taliteed. E. Ju. Romet sina soohundina oled mööda taliteid varemgi liikunud. Ja olen küll väga erinevates kohtades, kõige rohkem muidugi Raplamaal, aga pakuvad huvi ka teistes maakondades olevad teerajad. Kas ongi nii, et on täitsa soo ja siis tee ongi kuskil seal sees ja see iidne tee on siiamaani alles. Ja et nii taliteed kui ka sõjateed, mida on kuskil Liivi sõja või põhjasõja ajal kasutatud, et need jäljed jäävad ikkagi aastasadadeks siia. Õrna maapinda alles, jah. Me oleme avaste soos, eks ja kuskil kaugel on soontagana maalinn, mis on tänane siht. Just et avaste soo iseenesest on Eesti suurim madalsoomassiiv ja see avaste talitee siis viibki siit avaste küla juurest soontaga maalinna, mis siis kunagi on tõesti, seal on olnud muinaslinnus ja inimesed on just kasutades ära seda maastiku raskust ja vesisust siis kaitsnud ennast välisvaenlase eest. Kuigi tänapäeval võivad kunagise taliteed vaevu maastikus silma torgata, ei saa nende ajaloolist rolli kuidagi alahinnata. Taliteid põhjalikult uurinud Valdo Praust on läbi töötanud tuhandeid kaarte ja faktikilde ning loonud tänaseks ainulaadse ülevaate nendest kunagi olulistest liikmet. Milline oli Eesti taliteede võrgustik? Väga tihe, aga Eesti häda on see, et siin on tohutud sooalad ja ütleme, suvisel ajal ühest paikkonnast teise ehitamine eeldab suuri soosildu ja ühesõnaga, nii palju, kui ma olen siin välja uurinud, Eesti algsed maismaateed olid taliteed, olid kohalikud taliteed ja olid lausa talimaanteed, kaupade liikumine, kasvõi metsamaterjali liigut, mine, kivide liigutamine kõik, kuni 18. 19. sajandini käis mööda talimaanteid. Sest olgem ausad, regedega, mille alla sa saad puujala selle alla panna, sepistatud raudaluse, on maru kergem seda asja ehitada, kui teha vankrit ja vankriratast. Tol ajal ju mingisuguseid kaarte ei olnud, et kuidas inimesed üldse teadsid neid teid või kuidas see käis süsteemi. Eks ta käis käest kätte ja suust suhu see info, et Tallinnast Tartusse on võimalik suvel liigutada seda, seda kaudu talvel seda, seda, seda kaudu. Ja kui liiguti maastikul, küllap nad kuidagi tähistatud olid. Või olid kohalikud elanikud, kes ütlesid, et lähed sealt ja sealt ja sealt ja niimoodi siis tõenäoliselt liiguti. No On öeldud, et kui sa astud soode soosse ja rabasse, sinu jalajälg jääb mitusada aastat näha. Ja kui sealt on käidud läbi pikalt, need jalajäljed on loomulikult näha. Kui me vaatame enda ümber ringi, siis pilt siin on üsna sünge ja hall. Muidugi see ilm lisab ka seda hallust, aga, aga selline see talvine madalsoo ongi. Ja et ma ütleks, et see madalsoo nagu just selle liikumise mõttes ka, et võib-olla meil muidu on kujutluspilt, et põrgu midagi kuuma või, või palavat, aga siis minu arust eest eestlase põrgu võiks olla just see madal soo, et väga ränk ja märg. Märg maastik, jah, üldiselt on siin sellised üksikud kase, aga just siin läheb kahel pool rada selline kaskede rida, et talitee ka märk ja. Jah, ma ise näiteks olen sellest mõelnud niimoodi, et et kui me tänaseid näiteks maanteid ja selliseid noh, ikkagi suuri raja nende peale mõtlema, siis see on ikkagi planeeritud asi, et keegi teeb plaani valmis, tõmmatakse sirge tee sisse, aga see, see rada on kuidagi aastasadade jooksul nagu mitmete inimeste selline töö nagu tulema, et ei ole üks inimene, kes selle rajamise eest nagu vastutaks, et see on kuidagi isetekkeline ja, ja ta nagu räägibki natuke seda maastiku lugu ka. Avaste soontagana tee on väikene lõigukene kunagisest Revala soon tagana maanteest, mis minu hinnangul on üks muinasajal ja keskajal siinkandis olnud 13. tähtsast maanteest mille põhjal on muide tekkinud Tallinn-Pärnu praegune suvine maantee. Lihtsalt kui soontagana asemel keskajal tähtsama keskusena tekkis Pärnu siis hakkas see viimane haru minema mujale. Näiteks Kivi-Vigala kiriku kõik kivid on toodud Kurese külast mööda seda avasta tali maanteed. Nii et seal samamoodi osad talilõigud on hüljatud ja teiste talimaantee lõikude põhjal, mis lähevad kõval maastikul, on tekkinud praegused suvised maanteed ja tõenäoliselt olid need teed kuidagi pidi ikkagi tähistatud, kuigi soos ma kujutan ette, et kui on suur jälg sajanditega sisse tallatud, siis väga suurt tähistamist tegelikult vaja ei ole. Paras retk selle sulailmaga ja et üldse lund on. Natukenegi aitab meid just, et me oleme jõudnud ühe soo saarele. Mis oli vist kärjemägi kärjemägi? Jah, ma lugesin, et siin peeti talilaatasid ja midagi sellest või? Ma ei oska selle kohta väga palju öelda, aga aga ma olen sedasama viidet lugenud ja mõelnud, et kuidas see siis nagu võis välja näha, et tullakse erinevatest küladest siia keset. Sood künka peale kokku ja tehakse mingisugust kaupa omavahel soo saartel ikka inimesed kogunesid, eks ju. Ja ma olen kuulnud, et siin on ka aardekütid käinud jahtimas, et mida siis siia maha jäänud. Aga meie, see on hea koht pausi pidamiseks ja et oleme tulevarjus ka ja vaatan, et siin saame mõnusalt istuda ka, teeme väikse supi. Värske. Kus söök maitseb ikka paremini, mul on kõht väga tühi juba. Okei, hakkame pihta. Romet, kui me räägime nendest taliteedest ja, ja mõtleme, et et muistsed eestlased, et liikuda Ja meil oli nii soine maastik üle Eesti, et pidid ikkagi väga palju sellest soost. Sõltuma. Jah, ma, ma olen ise ka seda mõelnud, et täna on nii raske hoomata seda, et kui palju meil tegelikult kunagi neid soid ja rabasid oli, et see on ikkagi noh, kuskil 70 protsenti või enam palju seda ikkagi looduslikku sood on kaduma läinud läbi nende suurte maaparandusprojektide. Et ikkagi ja et esiteks, kui palju neid oli ja kui hea tegelikult, kas see kohalik teadmine pidi olema, et inimesed said ikkagi sõltumata soost hakkama, nad said seal, liiguta jah. Et vahel naljaka pooleks, lihtsalt mõtlen, et võib-olla need esivanemad olidki meil natuke nagu sellised pooleldi sookollid. Tere. Kuni 19. sajandini oligi Eestis kaks teedevõrku suvine ja talvine, mis omakorda jagunesid väikesteks, kohalikeks ja suurteks ehk kaugteedeks. Valdo Prauston oma uurimisega teinud kindlaks 13 põhilise ajaloolise talimaantee trassid, mis ühendasid kõiki tollaseid tähtsamaid Eesti sihtkohti. Kaartidelt on ka hästi näha, et kui suvised teed olid maastikul pigem käänulised, siis taliteed kulgesid tihti pikalt, otse. Mis veel tänapäevased, sellised tuntumad teed või, või kuulsamad kohad asuvad taliteede peal, kui me võtame tänapäeva teedevõrku näiteks. Kolme tali tee lõikudest on näiteks tekkinud Tallinna-Tartu maantee, mis läheb Mäo kaudu, mida enne 16. sajandi lõppu ehk seitsmeteistkümnendat sajandit sellisel kujul veel olemas ei olnud. Ja näiteks 1851 kuni 60 ehitatud Viljandi, Tartu maantee suvine maantee. No varem käis suvine liiklus ümber Võrtsjärve lõunatipp. Kõik see, mis jääb Võrtsjärvest Viljandi poole, on vana talimaantee osa. Aga see ajalooline talimaantee läks üle Võrtsjärve jää ja edasi läks tema üle verevi ja vihavu, aga no kuna seal olid tõsised soolõigud, siis need loomulikult jäid suviselt maanteedel välja, nii et see on ka üks maantee, mis pooles ulatuses läheb mööda vähemalt 1000 aastast talimaanteed. Nii hakkab meie talitee retk siin aastaja soos vaikselt lõppema, soont. Vana maalinn, ma saan aru, see puuderiba, mis seal paistab see sealsamas. Et tegelikult üsna tehtav oli, see talitee oli aimatav küll mitte selline tee, millega me võib-olla tänapäeval oleme harjunud, eks ju. Ja et sa pead tähelepanelikult ikka vaatama, et kõrvale ei kalduks, seda enam, et siin olid mingid loomade sisse käidud rajad ka, mis segadust tekitavad, nii et meie esivanemad, nagu sa ütlesid, olidki tõeliselt sookollid, et nad elasid siin ümber kaudu ja nad kasutasid seda ja kasutasid seda potentsiaali nii mitmeski nagu mõttes ära, et, et kas siis enda argipäeva toimetuste jaoks, aga ka raskel ajal, näiteks enese kaitseks. Aga meie ülesanne on nüüd vallutada ära see soon tagana maalinnas. faiss-sagedamad kood nimetus kogus F Ehitus 9 H Veondus ja laondus 8 42 Rajatiste ehitus 5 49 Maismaaveondus ja torutransport 5 B Mäetööstus 4 43 Eriehitustööd 3 421 Teede ja rööbasteede ehitus 3 faiss-alguskoodid 42111 Maanteede ja kiirteede ehitus 1.307472 41001 Elamute ja mitteeluhoonete ehitus 1.3266084 49411 Terminaliseadmete käitamine, vt 52219, 52221, 52231 1.3683575 gpt-5-mini puhastatud koodid 91221 Ajalooliste paikade ja mälestistega seotud tegevus simplemath - lemma koht kogus võtmesus talimaantee 1 4 243294 soolõik 2 1 56145 e. 3 1 52134 praust 4 1 48659 rege 5 1 48659 võrtsjärv 6 3 38415 romet 7 2 35604 liikutama 8 1 25168 simplemath - filtreeritud talimaantee 1 4 243294 võrtsjärv 6 3 38415 romet 7 2 35604 talitee 9 13 21516 soos 17 3 7991 valdo 18 2 6431 sookoll 20 2 3924 ol_2016-06-16_47.txt TV3 VIDEO | Kristjan Kasearu avalikustas uue muusikavideo "Love is the answer" Uus lugu on ilmunud koostöös Vahur Valgmaaga ja meeste sõnul on see hoopis teisest puust, kui Kristjani senine looming. Koostöö Vahuriga sai alguse ilma suurtemate planeerimisteta! "Lihtsalt otsustasime teha ühe teistsuguse loo," ütlevad mehed. Tegu on elektroonilise looga, mida esitab rokki viljelev laulja. "Meie üllatuseks sai valmis täitsa lahe lugu ja loodame, et see meeldib kuulajatele vähemalt sama palju kui meile. Loo ja video sõnum on, et me kõik võime elus erinevatel perioodidel armuda valedesse asjadesse. Olgu selleks raha, võim, kuulsus või muu selline, kuid lõpuks näeme, et õnne vastus on armastus. Vaata avameelset intervjuud Kristjaniga ja viska pilk peale tema uuele muusikavideole - kuidas sulle meeldib? faiss-sagedamad kood nimetus kogus S Kunst, sport ja vaba aeg 8 J Kirjastamine, ringhääling ning sisu tootmine ja levitamine 8 90 Kunstiloome ja esituskunstid 8 N Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 7 59 Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine; helisalvestiste ja muusika kirjastamine 6 73 Reklaamindus, turu-uuringud ja suhtekorraldus 4 901 Kunstiloome 4 591 Kinofilmide, videote ja telesaadetega seotud tegevusalad 4 902 Esituskunstid 3 9020 Esituskunstid 3 faiss-alguskoodid 90202 Muusikute lavaline tegevus 1.4078054 90209 Muude esinejate lavaline tegevus 1.4463181 90201 Näitlejate ja tantsijate lavaline tegevus 1.458505 gpt-5-mini puhastatud koodid 90202 Muusikute lavaline tegevus 90111 Kirjandusloome 90112 Heliloome 60201 Televisiooniteenused ja videote levitamine 59111 Kinofilmide ja videote tootmine 59201 Helisalvestusteenus, k.a muusika salvestamine 59112 Telesaadete tootmine simplemath - lemma koht kogus võtmesus love 1 1 238745 vahur 2 2 95498 kristjan 3 3 53425 answer 4 1 18365 tv3 5 1 12012 kasearu 6 1 10700 suurtem 7 1 8832 viljelev 8 1 4954 simplemath - filtreeritud vahur 2 2 95498 kristjan 3 3 53425 ert_269958.txt Me käime igal aastal koos ema poolt, sugulased tulevad kokku ja isa poolt sugulased kumbki oma kohal ja omal ajal siin on minu ema poolt suguselts koos loobu jõe kaldal tähendab käritsa omaaegses talus täitsa loobid, loobu jõe kaldal ja siin on veel minu vanavanaisa ehitatud maja, aastaarv on peal, Sid, ainult nurk paistab. Meil oli 13 kodu siin Eestimaal. Aga imelikul kombel me jõudsime ikka Narva jõe lähistele, siis kui lastel tuli hakata koolis käima. Nii et üks vendadest, Oskar, see sai seal käia ainult mõned päevad talli, nimelt viieaastane, siis ta läks ainult teise vennaga kaasa. Aga siis tal juhtus seal viperust, tindipott läks ümber ja õpetaja pani kaks, pääsevad enam kooli ei läinud, aga nii et alustanud on ikkagi seal koolis. Niimoodi see näete, on siin ka tänavu suvel tehtud pildikene seal samal ringsõidul. Siin on niimoodi, et see on Jäneda piirkonnas üks maja, kus ma elasin sellel ajal, kui ma õpetaja olin, aga siin teisel korrusel ja siin ma elasin igatahes palju aastaid. No siis edasi, vaat ma tahtsin teile just seda fotot näidata. Vot see on nüüd see Jäneda tööliskülas maja, tähendab kus mu vanemad ja kus mina ja meie perekond elas üheksa inimest võiks öelda ühes toas. Aga see ei olnud tol korral mitte, ma ise olen, näete nüüd praegu siin vaatan siiapoole, sest maja oli kahe perekonna jaoks oli ta mõeldud, aga ta välimus oli umbes niisugune, nagu näete, see teine osa siin praegu on see ilu, kõik on talle neid juurde tehtud. Nii et ta oli lihtsalt palkmaja sees, oli ka palgid ainult ära lubjatud. Ja muidugi ei olnud mitte eterniitkatus, vaid oli pilpakatus peale. Ja põõsaid ei olnud ka siis niipalju siis oli palju lihtsam, ainult need männid, missid taga paistavad, olid ka siis ja on ka praegu. Aga seened on minu nii-öelda Venemaakodunurk. See maja on minu vanaisa, maja on ainus maja, mis sellest suurest asundusest järel on. Aga ta ei ole enam selle koha peal, vaid ta on veetud tika pessa jääma ja seal ülesse uuesti laotud. See oli lastekodukasutuses, oleks Venemaale lahemaalt, võiks öelda tähendab sealt mere äärest ja sinna ehitatakse sinna kohta praegu Lahemaa, tähendab tähistatakse seda maja, kus ta omal ajal elas üks küünikene või õieti on seal alles veel. Ja see oli siis meie esimene kokkutulek seal seal nüüd näha seal inimesed, kes sinna kokku tulid ja sinepit tehtama, nüüd mingisugune suur suvila moodi asi või, või peatuskoht väliskülalistele. Siin on see Venemaavanaisa maja. Ainult et ta muidugi romantilist, ta oli muidugi kõrge vundamendi peale talali kollane kate peal kõiki, aga see on maha kistud nüüd Streeti ja teise koha peale. See on lapsepõlve lapsepõlvekodu tähendab nii. Ja eks need esimesed muljed on muidugi kõige tugevamad võib-olla, kuigi ma olin siis väikene, õige väikene, umbes seitsmeaastane, kui tulin ära ja ega ma nüüd väga palju seal ei mäleta, tol korral oli ju niimoodi, et metsa sees me elasime. Ega lapsi tol korral niimoodi ümber ei sõidutatud ega veetud, kui nüüd. Ta kõike võis näha ja ümbrust oma õu ja oma kodu, tähendab, see oli kõik. Aga meelde ta siiski on jäänud ja ma olin seal. Noh, ei saa öelda, et tihti, aga ikka olen seal tagasi käinud mitmeid kordi ja ikka näen jälle midagi niisugust, mis tuletab meelde seda endist. Nüüd on sinna väga lihtne minna, nimelt. Endisest omaaegsest Jamburgist meie aegsest Hamburgist läheb nüüd otsetee kohe läbi minu kodu, nii isegi teed minu vanaisakodu ja minu enda kodu tähendab minu isa kodu, olite kõrvuti ja vanaisa istutas sinna suure heki kuuseheki oma aia ümber, see on muidugi väga suureks kasvanud nüüd. Ja tee uus tee, mis on aetud läbisele asunduse, kuigi asundust enam pole olemas, on ainult mets. See läheb nii läbi, et meie ja vanaisaga kohast või krundist, kuidas tol korral öeldi nii, et isegi poolekki on maha võetud, et on, nüüd võib autoga kohe plaks kohale sõita, muidu pidi minema igale sõjaväe sealt jalgsi. Nii et jah, 13. kohas ma olen elanud ja minu ema on asunud metsa kuus korda ja seitsmeks kord muidugi, kui ta nüüd metsakalmistul sai viia, viidud kuus korda hakkas metsast jälle küüntega kraapima, noh, Jänedal ma ei näe siin ju väga palju aega, sest et nad lapsena ma elasin seal kolm aastat siis siis läksime sealt ära edasi samblasse. Ja nüüd tuli niisugune ring, et, et ma sattusin õpetajana uuesti sinna tagasi tegelikult sellesse samasse kooli, kus ma pidin hakkama koolis õppima, kui oleks veetud veel tütarlapsi, tol korral, aga just sellel aastal, kui mina sain nii keskkooliealiseks, siis enam sinna tüdrukuid ei võetud ja siis ma viidi mind hamblasse õppima. Aga pärast hiljem ja nagu juba on teada, sattusin sinna Jänedale jälle tagasi ja olin seal 17 aastat koolmeister. 17 aastaga jõuab üks koht saada tõesti juba kodukohaks. Noh, eks ta muidugi teatud mõttes kodukoht ja mina ei ole Jänedatunustanud Jane Jäneda ei ole mind ka unustanud, õpetajate päeval nad ikkagi peavad meelise kutsuvad sinna ja ma käin ka seal, aga kasvas just nii palju, kui vaja on, aga aeg-ajalt ikka. Kas selles viimases jutukogus alga Jäneda inimesi? Ei no nii, nagu siis hale ei ole seal Jänedast ei ole üldse mitte midagi. Aga seal on vana venemaakodu, see lõpp, aga sa oled kodukoha inimesed on ka väga palju muutunud. Ma võiks peaaegu öelda, et ega neid inimesi, kes tol korral Jänedal elasid, kui mina seal olin, peaaegu ei olegi enam. Sest nad on kõikas ära surnud, laiali läinud. Või siis jah, noh, lihtsalt ära kadunud neid ei olegi peaaegu 20 aastat, ütle, mis mina siin olen juba olnud ümmargused. See on ikka lõpmata palju aega ja selle aja jooksul kaob kõik, kõik vaheldub, kõik muutub, vaatab mõnda puud, mõnda mändi, seal kasvõi seal tööliskülas või nii nagu meie nimetasime tiiru linnas. See on samasugune, ei olegi muutunud, ehk kas või vaatame siin aknast välja, kui me läheksime siia teise ruumi, siis need männid olid täpselt samasugused siis, kui me siia tulime, kui needki ikka, mis oli, kõver on kõver, mis oli kõrge pikk sihvakas on ka nüüd ja ei saa öelda, et nad oleks eriti suuremaks kasvanud. Aga, aga inimesed kaovad ära või näiteks näete, siin paistab üks tamm selle aknal, see, kui me siia tulime. Noh, ma pean küll ütlema, et see oli siis väike, see oli umbes käevarre jämedune ladusin sinna lauavirna vastu ja ja mäletan selle tõttu ta natuke paindus viltu ja nii ta ongi viltu kasvanud. No see on nüüd juba suureks kasvanud, aga muidu mets on mets ja väga vähe muutub, kui teda maha ei võeta ja uuega ei asendata. Aga inimesed on kadunud. Näiteks neid õpetajaid, kes minu ajal oli kolleegiumi kaasõpetajaid, neid on ja nädala ainult ümmarguselt, ütleme neli, viis man. Midagi öelda, kas nad kõige enam töötavad seal pensionäride töötab üks ainukene õpetaja, kes minu hääl. Ja selle eest õpilastest saanutest, õpetaja, nojaa, näete, õpilased on kõik hallid, mitte kõik, aga juba paljud hallide peadega või juba ilma juustuta. Ja kui me kokku saame, me ikka saame üsna tihti kokku, kas mõni tuleb siia või, või mõni muu põhjus on, miks me kokku jälle peame saama, mõnikord kurb, mõnikord rõõmus. Siis esialgu tundub, et nagu ei usuks, kanna silmi. Aga varsti näed, et nad on samasugused ja ja panen nad jälle sinna istuma, kus keegi istus ja ja on väga tore igatahes, aga nii ta tegelikult on. Üks nendest on praegu siin Aruküla kolhoosi esimees, no teda ma näen tihti, teised on kaugemal, aga aeg-ajalt nad käivad, mõned siin ja mina tegin need kaks pikemat reisu, üks Pärnu poole, niisuguse ringreisi teised hakkasin Elva kandis, käisin, väga tore on oma õpilaste koos käia. Ma olen huvitunud sellest, et tuleks kord laekus, et võtaks nii nagu Enno ütles, kepp kätte ja rända ja nii edasi. See on imetore ja aga ikka ei ole aega ja ma ei tea, kuhu see aeg kaob. See on ikka unistus veel. Kohe käia küla küla-külalt läbi ja talu talult ja ja peatuda kõigi juures seal, isa niinepuu, seal, seal on mõned lood niisugused, mis mis tõepoolest nagu kaugemasse aega ulatuvad minu isa elust on seal ja isa vanemate elus siis kui nad noh, kui me niisuguste rasketes olukordades võrreldes nüüd seda eesti talupoega jah, ütleme teie isa kaasaegne või selle ja tänapäeva no vot mina ja need tegelikult üsnagi palju tean, meie ütleme, tänapäeva põllumajandusest, sest ma tõepoolest ikkagi suhtlen oma õpilastega ja tean nende elu ja nii edasi, missugune on see tänapäeva põlluinimene või töömees, maa, töömees, mitte ainult juht, vaid minu arvates on ta noh, äärmiselt auvääriv inimene. Tema on tõesti niisugune inimene, kes väärib lugupidamist. Kõik need traktoristid, kombaineri, kuigi räägitakse seda, et et noh, nende hulgas on palju Riina armastavaid ja ei, ma tunnen paljusid praktoriste näiteks, kes ütlevad, et kihutades autojuhina jääb ainult tolm järele. Aga kui ma sõidan üle põllu ja lausis sajand, siis ma tean, mis edasi saab, eks ole, sealt hakkab vili kasvama ja kes oma masinaid nii armastavad, nii kool hooldavad, iga õhtunud puhtaks teevad ja nii edasi, nii et oma armastuse armas tööriista tuleb armastada ja tõesti hingega ja innuga töötavad. Üldiselt ikka tuleks väga nendest lugu pidada põllumajandustöötajatest, see ei ole mitte kerge töö, sest see ei ole enam mitte väikene tükikene maad, nii nagu vanasti oli, mida sa saad kirkaga või kirvega või lihtsalt niisiis hobusega üles harida, see on ikka väga raske on öelda praegu inimesed hingega püüavad küllap on jäänud vähemaks või peaaegu kadunud ka see mis iseloomustas kunagi ehk ka küllalt suurel määral eesti talupoega, see kadedus ja, ja Jonny niuke üksteise peale. Ja võib-olla tõepoolest see, see on vähemaks jäänud, kuid mina näen siiski ühte halba külge meie põllumajanduse, tähendab, ütleme suurmajandi puhul. Kas see nüüd õige on, aga, aga minu arvates on paistab see mõnikord välja nimelt et kõik see mure ja vaev ja kuidas, kuidas vili maha peab saama ja kuidas ta ära saab, koristatud kipub mõnel puhul ja üsnagi tihti jääma nutt mõne või mõnekümne inimese hooleks, tähendab, tema peab muretsema, need juhtivad inimesed teavad muretsema, kuidas saaks kartulid üles, kuidas saaks vili õigel ajal maha ja nii edasi. Kas mina nüüd neid põhjusi kõiki tean ja, ja võib-olla ma täiesti viltu ja valesti vaatan, aga, aga üldiselt tuleb neid inimesi siiski väga austada, kes põllul ikka praegu põllule truuks on jäänud? Ma hiljuti olin koos oma tütarlapsega, see tähendab naispõllumehega osakonnajuhatajad on Saaremaalt pärit. Ja siis ma ütlesin, et kas sa oled mõnikord mõelnud ka seda, tähendab, et tahaks midagi muud teha ja tahaks nii naisena nagu elada ka, sest ta hommikul, aga ma rääkisin hommikul vara hakata kihutama ringi õhtuni. Ta sealjuures on niisugune väga optimistlik, väga elujõuline ja ta ütleb, et jah, võib-olla on kusagil kergem, aga ma ei kujuta ette üldse näiteks ma ei näe enam neid põlde, ma ei tea, mis seal juhtub, mis teises koos, kuidas see uudis ma tegelikult nüüd vilja andma hakkab ja nii edasi lihtsalt sellesse nii sisse elanud, et ei ole enam niisugune aeg, kus öeldakse, et ainult kari on naisele kuuluv ette ainult karjast võib naine rõõmu tunda, jah, ta võib muidugi seda, aga praegusel ajal tõesti on nii, et sama hästi või naine rõõmu tunda sellest põllust ja viljast, mida ta maha teeb ja, või noh, tema käsul maha tehakse ükskõik kuidas. Ja kõigist Petsa dokkadest, mis jäetakse uudismaa sisse ja need kõik rõõmustavad inimesi, tähendab, inimene oskab juba nagu olgu see siis mees või naine, ta oskab niisugust asja tähele panna, mida võib-olla meie siin toas istujad ei oskagi arvesse võtta, et me võtame ainult et on raske raske, aga seda, seda rõõmu ei või seda romantikat, mis seal siiski ka on, seda me nagu ei oska näha. Aga ta on olemas. Ja see nähtavasti siis seobki neid inimesi. No kui ma ütlesin jah, et, et kõik ei muretse, siis tõepoolest, eks see on igal ajal olnud, et on ju sääraseid inimesi, kes mõtlevad, ah tühjad, ega ma nälga jää, küll minu eest hoolitsetakse. Aga ma tahaksin siiski seda, rõhutan just seda ma tahaksin, et igaüks, kes põlluga ühendus, igaüks muretseks rohkem, et mitte ainult et ta ei jätaks niimoodi ta küll direktor või küll seal esimees või küll agronoom või noh, mis see minu asi on, jääb maha, jääb maha tüli temaga. Ja muidugi see ka ei ole õige, et ainult nii, et need, kes on tõesti kohe ametiga põlluga ühendatud vaid me ikka kõik, peaksime muretsema natuke selle eest. faiss-sagedamad kood nimetus kogus A Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 20 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad 16 011 Üheaastaste põllukultuuride kasvatus 6 016 Põllumajandust abistavad tegevusalad ja saagikoristusjärgsed tegevused 4 02 Metsamajandus ja metsavarumine 3 faiss-alguskoodid 01611 Taimekasvatuse abitegevused 1.2003496 01192 Sööda- ja heintaimekasvatus jm üheaastaste põllukultuuride kasvatus 1.2099258 01111 Teravilja- (v.a riis), kaunvilja- ja õlitaimeseemnete kasvatus 1.2225653 gpt-5-mini puhastatud koodid simplemath - lemma koht kogus võtmesus töölisküla 1 2 75373 männ 2 2 56530 tika 3 1 45224 kuusehe 4 1 45224 niuk 5 1 34787 hamburg 6 1 22612 enno 7 1 19662 pilpakatus 8 1 16749 simplemath - filtreeritud töölisküla 1 2 75373 männ 2 2 56530 lahemaa 22 2 1274 eol_411168.txt REIN PAKK: söö, palveta, armasta Aga miks see film publikut köidab? See on lugu kaasaegsest naisest, kes siirdub eneseotsingutele. Nagu ütleb pealkirigi, leiab ta kõigepealt terve ja harmoonilise kontakti ümbritseva maailmaga, objektiivse tegelikkusega, iseendaga ja oma kehaga. Seda tähistab sõna "söö". Siis leiab ta kontakti Jumalaga, mis ei tule liiga kergelt, nagu alati, selleks siis pealkirjas sõna "palveta" ja lõpuks suudab ta siis vaba ja tervikliu indiviidina leida armastuse teise vaba ja tervikliu indiviidi vastu. "Armasta". See film tegeleb ühe väga olulise asjaga ja sellepärast, usun ma, on saanud ilmselt ka nii palju tähelepanu. Tõenäoliselt liigub inimühiskond (päriselt, mitte filmis) uude, teistsugusesse religioossesse süsteemi, on vastu võtmas uut usku. Ja selles uues religioonis ei ole nii kesksel kohal süü ja süütunne, see pole nii süüpõhine, nagu on olnud näiteks ristiusk. Ristiusu keskmes on süü. Lugu algab ju sellest, et  Inimene veab Jumalat alt, petab usaldust ja Jumal hülgab ta. Hiljem võtab Jumala poeg just selleks lihaliku kuju, et inimese süü enda kanda võtta. Ometi teeb ta seda nii, et inimene peab verd valama. Ta võtab selle algse, pärispatu süü küll tõesti enda peale, kuid see veretöö süü jääb ikka inimese peale. Igal kristlasel tuleb elada mõrvari südametunnistusega, mis muidugi annab unikaalse võimaluse kahetseda, puhastuda, muutuda paremaks. Ja eks Jumalalegi jääb võimalus inimesele andestada. Tõenäoliselt sünnibki see uus religioon lootusest leida inimese jaoks mõtestatud ja vastutustundlikku maailmavaadet kuidagi teist kaudu kui läbi süütunde. Et see uus usk vastu võtta, et see uus religioon saaks tekkida, selleks tuleb enne puhastuda, tuleb vanad asjad enne ära klaarida, oma süütundega sotid sirgeks teha. Ja vat sellega see film tegeleb. Seal puudutakse niisugust olemuslikku asja, ma isegi ei tea kas teadlikult. Peaks raamatut lugema. Aga selge on see, et film räägib hinge ja usu küsimustest.  Selgelt tegeleb film küsimusega, kas uskuda on võimalik. Ja vastab, et on. Ja see on tänasele publikule oluline. Publiku enamus ei tegele sellega teadvustatud tasandil, need arengud ja muutused toimuvad inimeste sees, kuid film mis neist räägib köidab - mõjub ja kõnetab.Miks ma sellest räägin? Ma räägin seda sellepärast, et me elame muutuvas maailmas, kus tasub olla tähelepanelik kõigi kultuurivormide suhtes - ka nende, mida kiputakse traditsiooniliselt pidama madalateks või puhtalt meelelahutuslikeks. Üks romantiline komöödia (antud juhul komöödiana veel muide mitte suurem asi) võib sisaldada endas midagi väga olulist, midagi, mis võiks pakkuda ainet kaasa mõtlemiseks ka niiöelda tõsise kultuurihuvilise jaoks. Ja mõnikord võib niisugune film neid ühiskonnas toimuvaid protsesse väljendada jõulisemalt ja täpsemini kui mõni akadeemiline tekst. Sellepärast ära kunagi alahinda ühtegi teost, mis läheb korda laiadele rahvahulkadele. Ei või iial teada, kus kivi all on vähid peidus. Või, käesoleva teema valguses: õndsad on need, kes on vaimus vaesed. Ja sellepärast ei või iial teada, kui õnnis võib olla pealtnäha vaene vaim. faiss-sagedamad kood nimetus kogus S Kunst, sport ja vaba aeg 10 90 Kunstiloome ja esituskunstid 10 J Kirjastamine, ringhääling ning sisu tootmine ja levitamine 6 59 Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine; helisalvestiste ja muusika kirjastamine 5 591 Kinofilmide, videote ja telesaadetega seotud tegevusalad 5 903 Kunstiloome ja esituskunstide abitegevused 4 901 Kunstiloome 4 T Muud teenindavad tegevused 3 Q Haridus 3 85 Haridus 3 855 Muu õpe 3 faiss-alguskoodid 59121 Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmisjärgsed tegevusalad 1.2994597 59131 Kinofilmide ja videote levitamine 1.3015267 90201 Näitlejate ja tantsijate lavaline tegevus 1.304723 gpt-5-mini puhastatud koodid 90111 Kirjandusloome simplemath - lemma koht kogus võtmesus mõtestatud 1 1 84794 teadvustatud 2 1 46251 kultuurivorm 3 1 10490 rein 4 1 6629 pärispatt 5 1 3467 lihalik 6 1 2503 kultuurihuviline 7 1 2118 eneseotsing 8 1 1754 simplemath - filtreeritud puhastuma 9 2 1419 süütunne 12 3 1168 ristiusk 13 2 882 ol_2014-10-17_55.txt Lauri Pedaja - isekalt ühe iseka seikluse alguses! Lauri Pedaja (27) võttis end oktoobri alguses juuksuriametist priiks ja kaob varsti ka seriaalist "Köök". Novembrist on ta Eestist läinud, et maanduda suves teispool maakera, Austraalias Sydney`s. Mis sind selleks ajendas? Selle ettevõtmise üks pointe on oma elu raskeks teha. Tegelikult tiksus see mõte mul peas juba mitu aastat tagasi, juba enne viimast suhet. Aga siis tuli armastus peale ja kuna mul ei olnud nii tugevat ja konkreetset plaani ka, siis mõtlesin, et ah, fuck, las ta jääb. Mõtlesin isegi nii, et kui me Gretega (Lauri viimane pruut Grete Riim) enne minu 30ndat eluaastat lahku läheme, siis ma lähen ja juhtuski nii. Ja nüüd ongi aeg minna, avastada ennast ja maailma, saada kogemusi, saada paremaks inimeseks ja veel paremaks juuksuriks. Praegu tunnen, et seitsme aastaga olen ma juuksurina söönud oma kõhu nii täis, mul on isu nii täis, et kohati ma enam ei naudi seda tööd sajaprotsendiliselt. Iga kord, kui ma olen teinud oma senises elus suure muudatuse, on mul olnud enda juures midagi õppida. See lööb alati pea klaarimaks ja jalad tugevamalt vastu maad. Ma ei hõlju enam nii palju. Ja ma ei lähe seda kõike tegema raha pärast. Pigem on mulle tähtsamad head suhted inimestega kui raha. Ma olen sellise suhtumisega, et mul on aega elus rikkaks saada küll. Aga noor olen ma ühe korra. Pigem olen vaene 27aastane, kes reisib ringi, näeb maailma, kogeb emotsioone, kui et olen 27aastane rikas, kes istub kohapeal ja teeb asja, mis ehk nii väga ei meeldigi. Samas võib see rikas 27aastane samuti mööda ilma rännata ja oluliselt mugavamalt! Absoluutselt, aga ma leian ikkagi, et natukene peab kannatama. See on jälle see koht, kus öeldakse enne peab sööma kive, et jõuda kullapaja juurde. Mäletan, et kuskil 20aastasena küsisin ema käest, et kas ma peangi elama praegu sellist rotielu, et saada kord edukaks? Ema vaatas mulle tuima näoga otsa ja ütles: «Jaa!» Eks elus tuleb kõik etapid läbi teha. Ei saa kohe punnvõrrilt uhke bike`i selga hüpata, nii võid päris kiiresti kukkuda. Loe lähemalt selle nädala Kroonikast, mis ajendas Lauri Pedajat Eestist lahkuma ja kuidas ta kavatseb laias ilmas hakkama saada. Veel värskes Kroonikas: *Millised on Liisa Pakosta, Erki Noole, Enn Eesmaa ja teiste kooseluseaduse vastu hääletanud ja hääletamata jätnud Riigikogu liikmete kogemused geidega *Kadri Adamsoni uus kallim on Meelis Rämmeld *Kuidas hallis kampsunis kultuurihiirest Jaanika Juhansonist sai sekspomm Jaan Toomiku mängufilmis *Jaak Joalal on veel lapselapsi? *Rein Veidemannil on salahobi faiss-sagedamad kood nimetus kogus A Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 6 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad 6 T Muud teenindavad tegevused 4 S Kunst, sport ja vaba aeg 4 R Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 4 96 Teenindus 4 90 Kunstiloome ja esituskunstid 4 N Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 3 I Majutus ja toitlustus 3 faiss-alguskoodid 96999 Muu mujal liigitamata teenindus 1.3735285 90209 Muude esinejate lavaline tegevus 1.4023106 90201 Näitlejate ja tantsijate lavaline tegevus 1.4098562 gpt-5-mini puhastatud koodid 90201 Näitlejate ja tantsijate lavaline tegevus 96211 Juuksuriteenindus ja habemeajamine simplemath - lemma koht kogus võtmesus pakosta 1 1 191309 rotielu 2 1 176593 adamson 3 1 176593 toomik 4 1 176593 30s 5 1 109320 jätnud 6 1 109320 joala 7 1 48845 salahobi 8 1 38910 simplemath - filtreeritud lauri 9 4 29338 ol_2001-10-01_51.txt Must mees otsib Eestist ilusat ja tarka naist "Noor Ameerika mees otsib noort naissoost reisipartnerit. Läheme 15. oktoobril Hollandisse ja oleme seal seitse päeva. Edasi sõidame minu koju San Franciscosse. Tagasi Tallinna plaanin jõuda jõuludeks. Ajal, mil oleme Californias, käime Las Vegases, Los Angeleses, San Diegos, Puerto Vallortas. Minu kanda on kõik reisi-, toidu- ja meelelahutuskulud. Kes kaasa tuleb, peab õpetama mulle eesti keelt ja olema usaldusväärne sõber. Kes oskab veebilehekülgi kujundada, saab võimaluse raha teenida, kui tahab. Elan Silicon Valley lähedal. Kui tahad töötada minu botaanikaaias, maksan 2000 dollarit kuus. Kõik huvitatud peavad saatma oma 3 aasta eluloo ja äsjatehtud foto," avaldas sportliku välimusega ja tumepruuni nahaga temperamentne korvpallurikasvu ärimees Victor SL Õhtulehes kuulutuse ja loeb nüüd vastuseid. Eestis on nii ilusad naised! 44aastase Victor Viviani soovid on tagasihoidlikud. Talle on tähtis vaid see, et reisikaaslane oleks usaldusväärne, atraktiivse välimusega ja õpetaks talle eesti keelt. Eelistusi ega parameetreid ta lehekuulutuses ei maini. "Kui asi peaks intiimsemaks kiskuma, oleks see muidugi hea. Olen ju ikkagi mees," täpsustab ta. Jutuga kohati ülevoolavaks muutuv Victor on olnud kaks korda abielus. Esimene naine oli pärit Puerto Ricost ja elas Rootsis, teine oli 26aastane soomlanna. Vaatamata luksuslikule reisipakkumisele pole Victoril sobiva seltsilise leidmine seni õnnestunud. "On tulnud seitse vastust, aga sobivat ei ole," ajab Victor käed nii laiali, et silma hakkavad kaks kella ühel randmel. Victor lubab otsinguid jätkata ja on veendunud, et otsib seltsilist õigest kohast ning õigelt maalt. "Eestis on nii ilusad naised, kõik mu Ameerika sõbrad kiidavad," elavneb ta. "Olen äriasjus väga palju reisinud ja mul on kolm lemmikkohta: kaks on Havail ja seal lähedal ning kolmas on Eesti," teatab ta. On liiga häbelik ja tagasihoidlik Eesti hakkas Victorile meeldima aasta tagasi, kui ta esimest korda siia sattus. "Inimesed on siin vaprad ja heasüdamlikud," pole ta kiitustega kitsi. Kuigi alles paar päeva tagasi olevat vene noorukid teda tumeda nahavärvi pärast solvanud. Oma unistustes ta aga isegi elab juba Eestis. Valmis vaadatud on ka korter vanalinnas Pühavaimu tänaval. "Mul on siin palju sõpru ja tuttavaid. Näiteks Chris Moore," kinnitab Victor. Oma päevi sisustab ta jõusaalis trenni tehes, kuulutustele vastuseid oodates, sõpradega linna peal jalutades ja õhtuti ööklubides inimesi vaadates. Victor kurdab, et tema tagasihoidlikkuse tõttu ei arenevat klubitutvused enamasti kuigi kaugele. "Olen häbelik ega julge esimesena tutvust sobitama minna. Kui minu käest küsitakse, siis räägin meeleldi ja palju, aga ise alustada ei tihka," tunnistab ta. Miljonär ei ole, aga raha on küll Rääkides oma elust Ameerikas, löövad Victori silmad särama. "Mul on ilus suur maja kenas kohas. Ja äri, kus müün eksootilisi puuvilju, see on piisavalt tulus. Ma ei ole küll miljonär, kuid raha mul on," kinnitab ta ja võtab põuest paki fotosid ilusate vaadetega. "Aga... ma tunnen ennast Californias üksikuna. Ameerikas pole kerge tutvusi sobitada. Kõik sõbrad on juba abielus, neil on lapsed. Paljud on ka ära sõitnud," räägib ta. Kui Victor Vivian endale Eestist sobivat reiskaaslast ei leia, sõidab ta 15. oktoobril minema üksi. Igatsusest valge lume järele tuleb aga juba jõuluks kindlasti tagasi. faiss-sagedamad kood nimetus kogus I Majutus ja toitlustus 6 55 Majutus 6 O Haldus- ja abitegevus 5 S Kunst, sport ja vaba aeg 5 T Muud teenindavad tegevused 4 N Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 3 90 Kunstiloome ja esituskunstid 3 551 Hotellid ja muu sarnane majutus 3 5510 Hotellid ja muu sarnane majutus 3 faiss-alguskoodid 96999 Muu mujal liigitamata teenindus 1.3978751 78101 Tööhõiveagentuuride tegevus 1.457218 88991 Mujal liigitamata sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta 1.4590391 gpt-5-mini puhastatud koodid 96999 Muu mujal liigitamata teenindus simplemath - lemma koht kogus võtmesus victor 1 10 402965 vivian 2 2 213335 moore 3 1 129525 puerto 4 2 103620 äsjatehtud 5 1 86350 angeles 6 1 82425 reisipartner 7 1 72534 diego 8 1 54950 simplemath - filtreeritud victor 1 10 402965 vivian 2 2 213335 puerto 4 2 103620 ol_2013-11-02_21.txt Heli Lääts: olen rahul, et Kõrsikud mu laule laulavad Parasjagu Sulev Keeduse uue mängufilmi võtetel viibiv muusik seletab, et idee teha austusavaldus Läätse muusikale tekkis juba 45 aasta eest ning määravaks said osaliselt ka nostalgilised põhjused. «Meenub lapsepõlv, ukse vahelt tuleb praemuna- ja kohvilõhna ning Vikerraadios laulab Heli Lääts,» räägib Albrecht. «Läätsele meeldib see mõte väga, ta on väga tänulik tähelepanu eest,» on vanameister Albrechti sõnul meelitatud. Salvestamise kallale asuvad Kõrsikud järgmisel esmaspäeval, tööle loodetakse punkt panna novembri lõpuks või detsembri alguseks. Kas plaadi ilmumise ajastuse taga võib tunda läheneva pühade- ja kingihooaja mõju? «Nii ja naa, võite võtta seda asja, nagu tahate,» naerab Albrecht. Heli Lääts ütleb, et Albrecht pöördus plaadimõttega tema poole umbes kümme päeva tagasi ja pikka mõtisklemist ettepaneku üle polnud: lauljanna jäi kohe nõusse. «Need laulud on seda väärt, et neid ellu äratada. Ükskõik millises uues kuues,» lausub ta. «Nad on väga mõnusad mehed ja oma interpretatsioonis delikaatsed, paistavad silma oma pretensioonitusega,» on Lääts partnerlusega rahul. Suurem osa ajast kulunud hoopistükkis arutamisele, milline tuleb plaadiümbris. Enne ilmumist lauljanna teost üle ei kuula, sest ta usaldab Kõrsikuid. «See tuleb ilma minu heakskiitmiseta. Iga ansambel on omamoodi üksus, kes teeb nii, nagu ise kõige õigemaks peab.» Veel valmimisel olev album saab nimeks «Heli jälgedes». faiss-sagedamad kood nimetus kogus C Töötlev tööstus 8 J Kirjastamine, ringhääling ning sisu tootmine ja levitamine 7 S Kunst, sport ja vaba aeg 6 90 Kunstiloome ja esituskunstid 6 59 Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine; helisalvestiste ja muusika kirjastamine 6 Q Haridus 4 85 Haridus 4 A Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 3 23 Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine 3 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad 3 901 Kunstiloome 3 592 Helisalvestiste tootmine ja muusika kirjastamine 3 902 Esituskunstid 3 231 Klaasi ja klaastoodete tootmine 3 591 Kinofilmide, videote ja telesaadetega seotud tegevusalad 3 855 Muu õpe 3 5920 Helisalvestiste tootmine ja muusika kirjastamine 3 9020 Esituskunstid 3 faiss-alguskoodid 90112 Heliloome 1.2435887 59201 Helisalvestusteenus, k.a muusika salvestamine 1.443256 90202 Muusikute lavaline tegevus 1.4523624 gpt-5-mini puhastatud koodid 59201 Helisalvestusteenus, k.a muusika salvestamine 59202 Muusika tootmine, turustamine ning muusika kirjastamine simplemath - lemma koht kogus võtmesus kingihooaeg 1 1 733904 sulev 2 1 143903 kõrsik 3 3 56745 keedus 4 1 18770 ajastus 5 1 4851 hoopistükkis 6 1 4726 nõusse 7 1 4077 austusavaldus 8 1 3374 simplemath - filtreeritud kõrsik 3 3 56745 lauljanna 9 2 2737 eol_307899.txt Päeva video: The Knocks - "Collect My Love" featuring Alex Newell Kui öine New York on ilma igasuguse kahtluseta pidevalt põnev, siis nu-disco kui selline vahepeal tervikuna eriti midagi ei pakkunud. Tänavuse aasta teine pool on toonud aga ka sellesse žanri tagasi uusi ja huvitavaid lahendusi. Drop Out Orchestra kasvõi ja duo The Knocks viimased palad näiteks. The Knocks ongi pärit New Yorgist ja video väntamiseks ei pea teab mis kaugele sestap sõitma. Muusikud ja produtsendid Ben "B-Roc! Ruttner ja James "JPatt" Patterson ehk The Knocks said hoo sisse remiksides selliseid artiste nagu Katy Perry ja Britney Spears, aga nagu selgunud, väärib ka nende enda muusika tähelepanu. Pika plaadini veel jõutud pole, aga EP-sid on juba kolm ja singleid hulgem. faiss-sagedamad kood nimetus kogus J Kirjastamine, ringhääling ning sisu tootmine ja levitamine 12 S Kunst, sport ja vaba aeg 9 90 Kunstiloome ja esituskunstid 9 59 Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine; helisalvestiste ja muusika kirjastamine 7 591 Kinofilmide, videote ja telesaadetega seotud tegevusalad 5 N Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 4 901 Kunstiloome 4 58 Kirjastamine 3 902 Esituskunstid 3 9020 Esituskunstid 3 faiss-alguskoodid 90202 Muusikute lavaline tegevus 1.413076 90209 Muude esinejate lavaline tegevus 1.4132485 90201 Näitlejate ja tantsijate lavaline tegevus 1.4217479 gpt-5-mini puhastatud koodid 90202 Muusikute lavaline tegevus 90112 Heliloome 59202 Muusika tootmine, turustamine ning muusika kirjastamine 59201 Helisalvestusteenus, k.a muusika salvestamine simplemath - lemma koht kogus võtmesus knocks 1 4 1879150 nu-disco 2 1 469788 love 3 1 234894 orchestra 4 1 227776 katy 5 1 227776 spears 6 1 208794 perry 7 1 123223 james 8 1 113888 simplemath - filtreeritud knocks 1 4 1879150 ol_2016-06-02_117.txt Justin Gatlin: olen jätkuvalt teiste jaoks kaabakas! "Mind koheldakse kaabakana, kuigi ma ise end nii ei vaata. Samamoodi ei tee seda minu poeg ega mu perekond. Kui teen auringi, peatun ja annan igale soovijale autogrammi, teen iga soovijaga pilti. Annan endast maailmale vastu nii palju kui suudan. Aga ma ei arva, et kõik sellest aru saavad!" Gatlin lisas, et ta on tavaline sportlane. "Olen jooksja nagu kõik teised. Ärkan üles ja teen trenni nagu kõik teised. Ma ei usu, et kaabakad nii teeks!" Gatlin osaleb täna Rooma Teemantliiga etapil 100 m sprindis: faiss-sagedamad kood nimetus kogus S Kunst, sport ja vaba aeg 10 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused 7 931 Sporditegevus 7 G Hulgi- ja jaekaubandus 6 47 Jaekaubandus 4 9319 Sporditegevus 3 faiss-alguskoodid 93199 Mujal liigitamata sporditegevus 1.5178741 93111 Spordiehitiste käitus 1.5520599 93121 Muude kui kultuuriürituste korraldamisega seotud audiovisuaalsete seadmete ja eriefektide tehniline planeerimine, 1.5661538 gpt-5-mini puhastatud koodid 93199 Mujal liigitamata sporditegevus simplemath - lemma koht kogus võtmesus justin 1 1 33947 auring 2 1 31729 kaabakas 3 2 8584 rooma 4 1 3333 autogramm 5 1 2242 sprint 6 1 1040 jooksja 7 1 888 soovija 8 2 689 simplemath - filtreeritud kaabakas 3 2 8584 ert_7121.txt Eesti mälu Kanadas pärast mitmeaastast vaheaega käis Eesti kultuuriloolise arhiivi juhataja Piret Noorhani jälle Kanadas töötada sealsetes Eesti arhiivides. Ja ta jagab oma muljeid ning alustab sellest, et ilmselt on Toronto Põhja-Ameerika kõige tugevam eestlaste keskus. Niisiis Piret Noorhani. New Yorgi kogukonda ma ei tunne nii hästi, aga tundub ka, et ta ei ole nagunii kontsentreeritud või või, või organiseeritud. Aga Toronto oma jah, seda tõesti oli ja neid seltse, organisatsioone ja klubisid, mis seal kõik tegutsesid ja neid on seal ju väga palju ja neid hooneid õieti, kus eestlased tegutsevad või kus on nende kooskäimise kohad, on ju seal lausa mitu lisaks Eesti maja, vale on ju tähtis paik Tartu kolledž, mis on siis eestlastena ütleme selline hea äriprojekt ehitatud omal ajal siis üliõpilasühiselamuks ja selle maja poolkeldrikorrusel on siis ruumid, kus saavad tegutseda Eesti akadeemilised organisatsioonid põhiliselt. Aga seal asub ka Tartu Instituudi arhiiv. Uuemal ajal tundub, et sellist värsket verd on toonud ka need inimesed, kes Eestist on läinud sinna elama. No lühemaks või pikemaks ajaks tänu sellele Tartuga platsile õigupoolest on ju ka Eesti õppetool Toronto ülikooli juures seesama Tartu Instituudi arhiiv, Tartu instituut on siis üks, ütleme selle kolledži allasutusi ja see toimib siiani või siiski hästi. No ma elasin ka selles samas Tartu kolledži majas ühes üliõpilastele mõeldud tõsis elamu toas ja parasjagu toimus seal suur remont, Tartu kolledžisse ehitati seitsmekümnendatel, nii et ta on ikkagi üsna vana maja juba ja nüüd oli siis põhjalik ehituste toimumas ja vahetati siis välja seal tubade sisustust, mis oli tulnud Eestist mööbel või õieti need mööbliosa, nägin seal töötamas ka eesti soost mehi, kodueesti mehi, nii et on endiselt ikkagi eestlaste projekt ja see toimib ja majas oli üliõpilasi täis selle maja puhul eriti tähtis on see asukoht. No see on küll täiesti jumalik asukoht, sellise suurlinna puhul, nagu Toronto seda on, sest maja asub ühel peatänavatest bluuril seal lähedal on kohe ülikoolilinnak. Ja noh, kõik see, ütleme see seda südalinnas asuta praktiliselt, nii et see koht on iseenesest juba väga hea. Nüüd see arhiiv, mida see endast kujutab, kuidas ta tegutseb? See arhiiv on koguda mõttes juba üsna suur arhiiv, kui mõelda, et see on olnud vabatahtlik, õieti ju projekt või ettevõtmine algusest kuni tänase päevani. Arhiivi veab algusest peale tegelikult juba doktor endale aru ja kes nüüdseks on kõrges eas, aga ikkagi väga vitaalne ja tegus. Koos käivad kord nädalas talgulised, nagu nad endid nimetavad sentsis bibliograafia Klubi, kuhu kuulub umbes 30 pensionieas inimest ja see on siis vabatahtlikud arhiivitöötajad, kellel enamusest puudub, või õieti praktiliselt küll kõigil puudub see, see professionaalne ettevalmistus. On mõned ajalooharidusega inimesed ja nii edasi, aga nad on tõesti vabatahtlikud ja endale aru ja nende juht ja, ja organisaator ja nii nemad seal siis tegutsevad, nii et kogu see materjalide laekumise ja töökorralduslikud ja organiseerimine ja tööde laiali jagamise pool, see on siis endale aru ja korraldada ja teised siis täidavad neid ülesanded, mis neile on antud. No mis nad seal teevad, kas nad lappavad raamatuid või saadavad nad neid välja või milles see töö siis seisneb? Inimesed tulevad vabast tahtest kokku. Väga suur osa neist tõesti tegelebki raamatukoguga, sest arhiivist suure osa enda alla võtavadki raamatud ja noh, siis nad teevad seal neid töid, mille raamatukogudes ikka tehakse, et neil on vaja sorteerida need raamatulaekumised või saadetised, mis arhiivi jõuavad ja viimasel ajal üha rohkem ja rohkem on ju neid inimesi, kes annavad raamatukogusid, sest neil ei ole endil sellega midagi teha või inimesed kaovad ja nende raamatukogud nad saatuse hooleks nendest kogudest väga suur hulk satub just endale aru ja juurdearhiiv ja neil on suur vaev, et sellest materjalist nii-öelda läbi pureda ja see kõik sorteerida sellisel moel, et asjad jõuaksid sinna, kus neid tõeliselt vaja on endale aru ja on aastaid teinud väga tänuväärset tööd ja varustanud Eesti raamatukogusid. Noh, meil puuduolevate trükistega Wabariigi taastulemise ajal ju olid suured puudujäägid raamatukogudes pagulaskirjanduse osas ja endale aru Jaan seda tööd nüüd nende aastate jooksul tublisti teinud. See on nagu seesamalaadne transiit või ma ei tea mingit dispetšerpunkti. Just seda ta on, minule jäigi arusaamatuks, et kuidas ta sellest kõigest üle käib ja kas ta nüüd päriselt käibki, sest need laekumised on väga suured, tõesti, need sorteerimata raamatute kuhilad olid hirmuäratavad. Aga just minu seal olles ikkagi jälle pandi valmis järjekordne saadetisi missis konteineritega laevadega Eestisse tuuakse, kus oli siis raamatuid meie muuseumi arhiivraamatukogu tarvis, aga ka teiste Eesti vaata kogude jaoks, kellega siis Arujal kontaktid on? Aastaid on tehtud ka arvutiandmebaasi, millega minul ei ole küll õnnestunud tutvuda ja kuuldavasti see on üsna eakad tarkvara peale tehtud andmebaasi juba. Aga see tee selle kallal ikkagi toimub. Kellega te tegelesite, kelle arhiividega, kes olid teie huviobjektid? Tervikliku ülevaate saamine sellest olukorrast ja kogudest, see oligi nagu noh, esimene ja kõige tähtsam ülesanne tegelikult. Aga mul oli ka konkreetsemaid huvisid mõnede kogude osas, üks neist on Ella Ilbaku kogu, mida ma möödunud korral juba sain ka vaadata. Ja põgusalt sellega tutvusin. Ja tol korral mal õieti tekkiski idee, et oleks tore välja Ella pakkuja August Gailiti kirjavahetus, mille mõlemad pooled küll kumbki neist ei asukirjandusmuuseumis, Gailiti arhiiv teatavasti on Rootsis Balti arhiivis, see tähendab Silbaku kirjad ja Gailiti kirjad systerantas, aga autoratast on luba juba avaldamiseks olemas. Loodetavasti me saame sellega Rootsi poolt. Gailit oli see, kes innustas Ellail pakut kirjutama oma raamatuid, kui tal oli kõhklusi ja kahtlusi, siis Gailit oli see, kes tegi selgeks, et ta siiski peaks oma mälestusi just katsuma kirja panna. Nii et Gailiti on tähtis roll selles Elailbakult raamatuid üldse on ilmunud ja noh, see nagu selle kirjavahetuse võib olla põhihuvi. Aga Relback, noh, muidu on ka loojana väga põnev natooria. Tantsuajalugu on hetkel minu erialavaldkonda ei kuulu, aga Ella Alback oli väga mitmekülgne naisterahvas, lisaks sistantsimisele, mida ta ju harrastas ka väga kõrge vanuseni, tegelikult oled mitmesuguseid muid vaimseid huvisid ja teil on sellised põnevad isiklikud huvid olnud juba aastakümneid, mis tema arhiivis näiteks kajastuvad ja, ja mis on väga huvitav, on just Ellailbaku rahvusvahelised kontaktid, sest no teatavasti ta ju liikuski ka eelmise Eesti vabariigi ajal rohkem ringi Euroopas Eestis ta õigupoolest peale seda Edaljasta veel Euroopas ja Prantsusmaal ja ja siis tema arhiivi põhjal ongi võimalik kaardistada tema isikuna ajal näiteks seda ühte Euroopast väljarändamise lugu, et no ta hakkas otsima võimalusi minna mujale ja kuidas ja miks ta siis jõudis, mina tahtsin oma kontaktide või mitte Kanadast teda elas Ameerika Ühendriikides ja tegelikult kuidas ta jõudis Ameerikasse ja, ja mismoodi ta seal Ameerikas siis toime sai, sest et ei olnud ju kellelgi mingisuguseid tugipunkte, kedagi kusagil ei oodatud ja Ella Ilvaka Rändas ringi palju nii et neid aadresse õieti ma üritasin hakata kirja panema neid aadresse Ta on saanud kirju või millelt on saatnud oma kirju ja neid oli tohutu hulk, nii et ta on ja tõesti noh, lihtsalt oma ellujäämisega tegelenud aastaid selles mõttes, et saada siis elatist ja, ja et leida endale sobilikke elukohti ja selliseid elamispaiku, kus ta saaks tõesti tegeleda ka oma kirjatöödega. Nii et tema Ameerikas hakkama saamine ei olnud kahtlevad üldse mitte kerge. Ja seal ta kirjutaski oma raamatuid ja pidas loenguid mitmel pool ja eesti kogukondadesse, teda kutsuti esinema olgu siis tantsima või siis tõesti loengute pidamise eesmärgil. Nii et noh, selline oli see tema tegevus seal. Kelle vastu te veel huvi tundsite? Ja siis Tartu Instituudi arhiivis ma jõudsin ka läbi vaadata Salme EKbaumi kogu selline põnev kultuurilooline skandaali lausa puhkestorantas Ajal, kui Nõukogude Eesti kirjanikud hakkasid seal külas käima ja seltskondlik kogukond jagunes kaheks, kes arvasid, et neid inimesi tõesti tuleb vastu võtta, nendega suhelda ja teised, kes siis pidasid seda väga ideoloogiliselt vääralt käitumiseks nende kodueestlastega üldse suhelda ja ja Sirge külaskäigust on siis, et ma olen kirjutanud koguni romaani ristitants ja vot selle ristitantsuskandaaliga seotud materjalid on tal siis ka kokku kogutud ja need on seal arhiivis tallel, seal on siis küll kirju, küll toetas kirju. Igaüks siis avaldas arvamust, mida ta siis mõtles sellest pommid olid need, kes siis nendega tol korral seal suhtlesid ja noh, selline väikene terviklik materjali kogumise oli näha tõesti, et kirjanik on seda oluliseks pidanud ja kuni ajalehe lõigeteni välja on ta siis selle ristitantsuga seotud materjali ise kokku koondanud. Teie kui professionaal jälgisite seda tegevust, tundub, et niisugust süstemaatilist, selle arhiivi korrastamist ja, ja läbitöötamist ei toimu. Nad töötavad muidugi järjekindlalt ja oleneb neid iga töötaja võimekusest või kogemustest mida siis keegi teha suudab ja oskab, aga selge, et see ei ole professionaalne tegutsemine ja ja noh, minu sealoleku ajal ka nii palju, kui ma suutsin vähegi, andsin man õunu möödunud korral ikkagi konsulteerida inimesi ja nad küsivad alati, kui neil probleeme on. Aga kahtlemata see töö on üsna ebaühtlane ja noh, seda ikkagi ei saa võrrelda nüüd mingisuguse professionaalse arhiiviga kaugeltki neid kogud siiski, mis on sorteeritud omal kombel süstematiseeritud. Nendest siiski on võimalik saada head ülevaadet, hullem olukord on nende materjalidega, millega ei ole üldse töötatud, mis on lihtsalt laekunud omal ajal arhiivi ja neile on leitud säilitamispaigad kusagil, noh, kus siis ruumi on ja mõned kogud on väga suured. Praegu toimub näiteks Tõnu Parmingu arhiivi üleval, milline suur osa sellest juba on jõudnud? Tartu Instituudi arhiivi osa on veel tema juures kodus ja Armingu lesk siis tegeleb materjalide sorteerimise ja üleandmisega. Kogud on väga suured ja arvata võib, et seda segadust on seal ka, noh peab, peab olema korralikult, sest et seda tööd ei saa niimoodi üks kord nädalas vabatahtliku tööna, noh see see ei ole piisav või seal sellise mahuga arhiivi jaoks kahtlemata mitte. Vahepeal oli Tartu Instituudi saanud arhiiviruume juurde noh, võrreldes nüüd selle ajaga, mida ma nägin, siis seitsme aasta eest on lisandunud suur selline garaažiruum või keldris üks selline noh, peaaegu terve garaaži korrus, siis on neile juurde tuntud, nii et selles mõttes ruume nad juurde saanud. Küll aga eestlaste keskarhiiv Kanadas tema materjalid olid varem küll jah, Vana-Andrese kirikus, ma tean, kuidas praegu see olukord täpselt on, ma ei julgegi öelda, sest et eestlaste keskarhiivis ma käisin ühel kiirvisiidil, no ma olin seal varem käinud, kus mulle siis tehti jälle ringkäik või õieti näidata, mis on siis nagu praegused nende töösuunad. See suur raamatukogu ei ole avalikkusele kasutamiseks. Sinna on tekkinud üks teine raamatukogu kõrvale, kas anne? Noh, see Tartu Instituudi raamatukogu ka muidugi põhimõtteliselt noh, ei ole kuskil öeldud, et ta ei ole kasutamiseks, aga kuna inimesed käivad seal korra nädalas ainult siis lihtsalt puht füüsiliselt sinna ei pääse muul ajal juurdegi. Aga noh, seda saab kasutada kokkuleppel endale aru ja ka nii, et temaga kontakti võttes ja paludes seda võimalust, siis see võimalus ka leitakse. Aga et ja inimestel oleks pidevam juurdepääs raamatutele just uuemale Eestis ilmuvale kirjandusele, mille vastu on sealsel lugejaskonnale huvi vabadust silmas pidades, nüüd siis avati uus raamatukogu või käivitus uus projekt ja selle nimi on siis laenuraamatukogu. Selle initsiaatoriks on Toronto ülikooli eesti õppetool. Tiina Kirss ja Jüri Kivimäe tegelevad palju praegu eesti kogukonna heaks Torontos. Ja sügisel nüüd laenuraamatukogu avaüritus toimuski, seda raamatukogu saab kasutada kahel korral nädalas laenata siis sealt raamatuid ja neid raamatuid tagastada? Ei no see valik praegu ei ole muidugi koguseliselt suur, aga seal on tõesti palju põnevaid trükiseid, mis nüüd viimastest oli, aastatel on ilmunud, sest Galojan mälestusliku kirjanduse valdkonnast ja siis ilukirjandust ja teatmekirjandust, need on nagu need valdkonnad, mida silmas peavad, sest et väike raamatukogu ei saa mitte kõike pakkuda. Ja selle raamatukogu avaüritusel oli mitukümmend inimest kohal, kes kõik suure huviga neid raamatuid seal uurisid ja paljud neist ka raamatuid laenasid. Nii et eks tulevik näitab, kuidas raamatukogu funktsioneerima hakkab. Aga see näitas seda, et lugemishuvi on kuigi noh, teada on ju ka see probleem, et et eestikeelne lugeja olemine seal ikkagi paljudele eestlastele ei ole enam väga-väga lihtne tegevus või noh, ikkagi paljudel on lihtsam juba lugeda kirjandust inglise keeles, aga see lugejaskond kuigi väike on seal siiski olemas ja selge, et nende nende vajadustele peab ka mõtlema. Ja ka nüüd siis Eesti majas asuv Kanada eestlaste keskarhiiv. Niisugune on selle nimi vist jah, see on siis teine arhiiv Torontost. See on teine arhiiv ja see küll mahult juba ruumide mõttes on, on näha, et see on oluliselt väiksem arhiiv aga nende spetsiifika on ka võib-olla kitsam. Nad on keskendunud eesti organisatsioonidele, kuigi seal on ka mõned eraarhiivide personaalarhiivid. Aga just teatavatele organisatsioonidele. Seal on põnevad filmi ja fotokogud raamatukogud, seal on ajalehti, ajakirjandust, Nad koguvad lõigendite kogusid. Praegu tegeleti just seal Londoni saatkonnast, Kallase ajal Londoni saatkonda tekkinud lõigendite kogu mikrofilmimisega näiteks ja nii edasi. Nii et Sealse tegutsemise põhimõte on sama, koos käivad vabatahtlikud, neid on vähem, ka vabatahtlik on seal vähem, võrreldes Tartu Instituudi arhiiviga. Kes siis neid töid seal teevad, kes korraldab fotokogusid, kes mikrofilmi vaja, leheti, kest, kataloogid, midagi, nii et see on, on pisut väiksem arhiiv. Kuidas on ühes linnas kaks Eesti arhiivi, kas toimub mingi koostöö, kas mõeldakse ühinemise liitumise peale? Nad on vast ehk ikkagi kursis, mis ühel ja teisel pool toimub, aga mulje jäi küll, et arvestades seda vähest ressurssi inimressurssi eeskätt ja kana ressurssi, et võib-olla ikkagi veel suurem koostöö tuleks asjale kasuks. Sellist ralleelsust ikkagi on ilmselt rohkem, kui see nüüd asjale asjale hea on. Aga noh, eks see oleneb muidugi inimestest ja nende sobivusest tahtmistest. Nii et noh, mingit vaenu loomulikult seal nende asjade vahel ei ole, aga jah, just sellist teatavat dubleerimist võib, võib seal kindlasti märgata. No ja, ja oma sõltumatuse eest raske loobuda. Liitumisega. No igal asjal, mis tekib ja millel on ajalugu, sellel on juba välja kujunenud oma identiteet ja ja omad liidrid, Janov inimestel tekivad sellised hingelised seosed asjadega ja neid on väga raske muuta. Sageli. Kas seal on ka puht meie mõistes, siis öeldi ühiskondlik töö või vabatahtlikud mingisugust riigi toetust? Tartu Instituudi arhiiv on saanud toetust küll, kuna Kanada on ju paljurahvuseline maa ja nad peavad mõtlema kõigi rahvusgruppide peale, kes selles riigis elavad ja ka nende rahvusgruppide mälu jäädvustamise peale. Kanada poliitika on selles suhtes erinev, kui ühendriikidel niisugust ühtesulatamist ei forsseeritud. Ei, seda seda ei saa küll jah öelda, sest et paljudel rahvusgruppidel on seal just sellised omad struktuurid, jaga arhiivid suurematel võib-olla või ka ütleme Kanada riigiarhiivis näiteks, kus mul õnnestus kaotada, rabas käia seal nende muude kogudega muidugi palju ei jõudnud tegeleda, aga kui ma vaatasin näkku nendele eesti asjadele, siis on ka näha, et seal see paljurahvuselise printsiip jookseb väga selgelt läbi. Noh, selge, et ega ükski rahvusgrupp ei leia kunagi ja kusagil, et oleks saanud piisavalt toetust, kui tal võib olla vaja oleks, aga ei saa öelda, seda toetust pole olnud, seda, seda on olnud küll ja data Instituudi arhiiv on ka neid, seda toetust Kanada riigilt saanud. Kui me räägime veel Eesti majast, mis seal praegu toimub, missugune meeleolu seal valitses? Käisin korra eesti koolis rääkimas kirjandusmuuseumist, mis oli minu jaoks väga huvitav, sellepärast ma ei tea, kui palju, huvitav see nüüd lastele oli, aga näha neid lapsi, kes seal koos on, kuuldavasti käib seal 50 60 eesti last praegu erinevates vanuseastmetes, mis on ju väga suur arv. Eestimaal on palju külakoole, kus õpib oluliselt vähem lapsi. Nii et neid lapsi, keda eesti kooli viiakse, on paras hulk. Ma nendega siis ka kohtusin veel käisime Aabel-le juubelinäituse avamisel. Eesti maja on see koht, kus korraldatakse kunstinäitusi ja kus tegutsevad nende kunstiklubid. Mulje jäi just sügisel, nüüd, kui hooaeg oli peale hakkama, statisti kogukonnas toimub nii aktiivne tegevus kultuuri ja muu elu. Et igale poole ei ole võimalik mitte jõuda, ma pidin, lõpuks hakkame hülitasi valima, sest tööd oli ka tarvis teha ja muid asju ajada. Kuidas on nüüd näiteks ajalehtedega, kuidas on kirikutega, kuidas nende tulevik on, mis laadi nihkeid seal on toimunud? No teadaolevalt nüüd kahest Eesti ajalehest Sa oled üks järele on jäänud siis Eesti elu mis on kolinud ka tänaseks päevaks Tartu kolledžisse Tartu kolledzi üsna värskelt remonditud ja välja ehitatud uutesse bürooruumidesse möödunud korral seitsme aasta eest mahtus büroo paari pisikesse tuppa, nüüd oli neid tubasid sinna palju juurde ehitatud ja lisa kas siis nendele bürooruumidele sealsamas, ütleme siis majatiivas on ka kabinetid. Toronto ülikooli eesti õppetooli professoritele, Jüri Kivimäe ja Tiina Kirsikabinetid asuvad seal ka. Ja ühes neist Tiina Kirsi kabinetis siis füüsiliselt paiknebki, õieti ka see eelpool räägitud laenuraamatukogu. Nii et noh, võite ette kujutada, suur see ei saa olla. Kabinetis ei olnud väga suur. Te käisite ka Kanada pealinnas Ottawas sari siis ilmselt riigiarhiivis. Ja see oli nende esimene visiit Ottawasse ja riigiarhiivi, kus ammugi oli teada, et seal on kirjastus Orto arhiiv, aga keegi neist ei olnud seda. Seisin küll enne läinud, ta oli siis võimalus selle arhiiviga tutvuda. Ja Kanada riigiarhiivi koduleheküljelt arvutis sai juba eelnevalt uurimistööga kodus algust teha, et saada siis ülevaadet, millised eesti kogudused üleüldse on ja neid on seal tõesti veel lisaks siis ortoarhiivile. Pharta arhiiv on muidugi suur ja huvitav, seda on üle 100 kasti. Selle ortosaamise lugu on ju väga põnev ja dramaatiline. Kui Lauri ette võtta kõrvale hakkas tekkima kirjanike omaalgatuslik Kirjanike kooperatiiv ja siis jälgida seda inimsuhete dünaamikat ja dramaatikat, mis hakkas toimuma. Kes saab, kelle endale? Jah jah, no nende nende jõudude paiknemine ja ümberpaiknemine ja ja nende leeride kujunemine ja, ja suhete püsimine või muutumine või no see kõik on väga-väga põnev ja see kajastub selles arhiivis väga ilmekalt. Kuidas oli, Kumpol oli agressiivsem, Laura oli vist rohkem niisuguse ärimehe vaimuga. Andres Laur oli see mees, kes lõi oma kirjastuse Orto. Jah, noh, tema oli tõesti ärimees ja oma algusaegse tegutsemisega tegigi noh, väga palju õieti ka eesti kirjanduse ja raamatute kirjastamise jaoks ära, aga tundub, et probleemiks ongi olnud see, et ta ärimehena ei olnud siiski piisavalt vaimuinimene. See, tema ärimehelik suhtumine pahandas teinekord kirjanikke ja kirjanikud tundsid, et nad on alamakstud ja ja nende loomingut tervelt arendatakse nii-öelda võõrast projekti. Sellisesse põhjus, miks hakati looma oma kirjastust agana väga selliseks, tundub, et otsustavaks sai ka see Lauri otsus kolida Kanadasse. Sest kui ta oli veel Euroopas ja noh, ütleme kirjalikonnaga otseselt kontaktis, siis seda tema sellist puhastust ärilist vaistu võib-olla kirjanike ümbrus nagu siiski leevendas või noh, ütleme tõesti, see mõjus talle harivalt jah, hästi. Aga kuidas siit nii ruumiliselt eemaldus, siis paljud suhted praksatasid kohe katki või see distants süvendas neid vastuolusid, noh, mis seal eos juba olid olemas. Missuguseid üleminekunäiteid teil praegu meelde tuleb ka siis Kirjanike kooperatiivil Tartusse või vastupidi? Noh, väga selline äge sõnavahetus ja kirjavahetus toimub Lauril, Kailitiga Gailiti oli Lauriga või ortoga algselt lepinguid tehes. No need olid üsna karmid tingimused, ta oli palju oma õigusi ära andnud Laurile oma raamatute kirjastamise osas ja see väitlus Nende kahe vahel seal ongi nüüd tegelikult vaja töötada arhiiviga, et kes keda süüdistas, milles noh, kas alusetult veealuse ka, et millised olid siis need kokkulepped honoraride osas ja mida maksti tegelikult? Noh, seda kõike tulekski need arhiivi uurides siis tõestada. Et kas kirjanikke, süüdistused selles, et et kirjanikud said alamakstud ja Lauril nii-öelda kogus kapitali enam, kui ta seda väitis, koguvad, et kas see kõik vastab tõele ja kuivõrd see vastab tõele, selleks olekski vaja nende arhiividega nüüd tööd teha. Kas kirjastuse lõppemise lugu kajastub ka selles arhiivis? Jah, no seal kajastub ka õieti selle arhiivi ajalugu ongi selles ortoarhiivis olemas või kirjastus ajalugu on selles arhiivis nähtaval nende kirjavahetuste kaudu jaga muude materjalide kaudu, noh, see allakäik, kuidas siis tõesti nende originaalteoseid Laurini jõudis üha vähem ja vähem ja ta tegeleb tõlgete väljaandmisega ja kuidas siis hääbub või kõik need mahud ja asjad kokku kuivavad. Piret Noorhani, kui te käisite seitse aastat tagasi Torontos iste tegelesite niisugusi mehe arhiiviga nagu Karl Aun. Mälu värskenduseks seal oli mees, kes hoidis Eesti üliõpilasseltsi sinimustvalge lipu jälitas seda. Ta läks pärast ka Kanadasse. Kui suur on Karl Launa arhiiv, sealt varandus? Karlaona arhiiv on nüüd üks suuremaid arhiive, mis Tartu Instituudi arhiivis hoiul on, kindlasti ka üks hinnalisemaid. Kangelaste, kui see sai tehtud ju Eestis tegelikult mida kajastab see arhiiv, mis on nüüd Tarandus? See kajastab ka antud kangelastegu ka sellega seotud materjale on seal küll. Aga põhiliselt ta kajastab muidugi kar Launa tegevust paguluses. Ja Karl Aun oli eesti kogukonnas seal väga oluline figuur sest tema palju teinud näiteks selle heaks, et on olemas suur koguteos eestlased Kanadas, et sellist eesti kogukonna ajalugu Kanadas uuriti ja raamatuteks vormistati, selles on nüüd suur osa Carlaunal. Eelnes siis muidugi on tal olnud ka väga oluline tähtis koht ja üldse sellisena arvamusliidrina ka kogukonnas või kaalustava versioonina selles kogukonnas aegadel tõesti, kui leerid, nagu väga lahknesid niinimetatud tagurlased ja, ja niinimetatud sellised prantsemad kogukonna liikmed just Eestiga suhtlemise küsimuses, tema tegevusvaldkonnad olid väga laiata, tegutses seal ülikoolis õppejõuna, see on omaette suur valdkond EVSi materjale selles kogus on väga suur osa või õieti tema käsikirju, mida ta rajal seal viibides kirjutas. Väga suured kirjavahetused on tal erinevate valdkondade inimestega. Missugune mulje jäi nende arhiivide tulevikus te ütlesite, te püüdsite seda atmosfääri nagu kompida seal. See on suur kogus materjali, mis on Eesti ajalooteadmise seisukohast väga oluline, kuigi seal on palju selliste isikute materjaliga, kes ei ütle enamusele eestlastest just palju, aga see, see kõik kokku räägib selle kogukonna ajaloost. Esiteks aga nende kogude sees on ka palju sellist materjali, mis kõik kokku on väga oluline meie kultuuriloo jaoks näiteks ja nüüd, kui need kogud asuvad seal teisel pool lompi. Selge, et Eesti ajaloo uurijad, kirjanduse, uurijad, kultuurile uurijad ei saa neid kogusid ja kasutada see nii-öelda surnud materjal nende professionaalsete uurijate jaoks, kes Eestis olemas on. Kas te kompisite neid võimalusi, et see materjal hakkaks siia tulema, kas te võtsite seda teemat üles ja kui ütleme, siis noh, aktiivselt. Jah, tõesti majalist sel teemal rääkisin inimestega, kes arhiiviga on seotud ja noh, juba möödunud korral oli mul ikkagi jõudnud kujuneda arvamus, et varem või hiljem peaksid need arhiivid või osa nendest vähemalt hakkama Eesti poole liikuma. Ja seda enam olen ma veendunud selles nüüd nüüd selle viimase visiidi järel, sest noh, sellest, et arhiive seal professionaalselt pidada ei saa, noh, oli juba juttu sellest, et Eesti uurijad neid kasutada ei saa, seda maga mainida. Aga mis motiivid on nende kogude seal hoidmiseks? Aga need kogud on olulised seal selle kogukonna jaoks, sest see on asi, mida nad on ajanud aastaid seal nende hinge asi ja ja ma saan sellest inimlikult väga hästi aru, et loomulikult ei taheta sellest loobuda, on ka neid, kes ikkagi veel mõtlevad ka, näiteks materjalide turvalisuse peale, kastik on mõistlik neid siia üldse tuua ja kas on mõistlik koguda kõiki olulisi materjale kokku ühte kohta, kohal mõeldakse siis Eestit, eks ole, tibla on targem neid hajutada. No üks asi on jah, see mõtlemise viis kuigi noh, lõppude lõpuks katastroofid võivad tabada arhiive igal pool ja rääkida nüüd säilitustingimustest, siis, siis seal on nad ka kaugel ideaalsest. Loomulikult, sest need ruumid ei ole tegelikult arhiividele mõeldud. Ja Kanada suvist kliimat ka tundes võib arvata Ta kui, kui soojad ja kui niisked need ruumid on veel suvel. Kui nad seda ka sügisel juba mitte nii palava ilmaga ikkagi veel on rohkem, kui sa nüüd vanale paberile meeldiks. Nii et seal on väga palju probleeme, mis õieti on seotud just nende samade kogude säilimisega. Aga need kogud on sealsete eestlaste jaoks olulised. Noh, minu arvates tulekski nüüd leida mingi mõistlik lahendus, on selge, et seal võiks olla üks aga korralik raamatukogu, mille kasutamine oleks kindlasti ka aktiivsem, kui juurdepääs sellele raamatukogule oleks püsivam kuivõrd ja kas ja milliseid arhiivmaterjale sinna nüüd jätta, selleks tuleb tõesti nende kogudega põhjalikumalt tegeleda. Olen lubanud siis teha raporti nii-öelda, kus ma siis Tartu Instituudi direktorite kogule edastan oma arvamused, mis võiks olla nende arhiivide saatus. Kuuldud saates kõneles kirjandusteadlane Piret Noorhani Eesti arhiividest Kanadas. Teda küsitles Martin piiranud. faiss-sagedamad kood nimetus kogus J Kirjastamine, ringhääling ning sisu tootmine ja levitamine 11 58 Kirjastamine 7 581 Raamatute, ajalehtede jm kirjastamine, v.a tarkvara kirjastamine 6 S Kunst, sport ja vaba aeg 5 C Töötlev tööstus 5 N Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 3 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus 3 18 Trükindus ja salvestiste paljundus 3 181 Trükindus ja selle sidusalad 3 5811 Raamatute, ajalehtede jm kirjastamine, v.a tarkvara kirjastamine 3 faiss-alguskoodid 91111 Raamatukogude tegevus 1.2531426 91121 Arhiivide tegevus 1.2733258 90399 Muud kunsti ja esituskunstide abitegevused, v.a lavatehnilised 1.3097551 gpt-5-mini puhastatud koodid 91111 Raamatukogude tegevus 91121 Arhiivide tegevus 74201 Fotograafia simplemath - lemma koht kogus võtmesus toronto 1 7 42742 tarandus 2 1 19845 personaalarhiiv 3 1 17010 mõeldud 4 1 15876 dispetšerpunkt 5 1 14008 garaažiruum 6 1 14008 ärimehelik 7 1 13230 tekkinud 8 1 12533 simplemath - filtreeritud toronto 1 7 42742 lõigend 9 2 11616 laenuraamatukogu 17 3 8712 orto 19 3 8027 ella 20 4 6569 piret 22 4 4624 lauri 28 4 3043 jüri 29 2 2904 ol_2010-04-17_74.txt Seksi eri liigid: lohutusseksist lahkuminekuseksini Armumisseks (tuntud ka kui esimene seks) – armumisseks on, nagu nimigi ütleb, suguühe, mis leiab aset, kui mees ja naine on teineteisesse äsja armunud. Tavaseksist erineb see oluliselt: eks püüa me ju kõik esimestel kordadel jätta endast superhea mulje, mis tähendab, et mõlemad pooled pingutavad märksa rohkem, kui nad seda tavaolukorras teeksid. Keegi ju ei taha esimesel korral saada külge hüüdnime Viie Sekundi Poiss või Ühe Asendi Tädi. Lohutusseks – lohutusseksil on mitu alaliiki. Üks neist on sõbralik lahutusseks, kus üks osapool otsustab hädast välja aidata õnnetut (seksi)sõpra, kes on kas haige, just oma mehest-naisest lahku läinud või näiteks hiljuti lahti lastud. Vihane seks – vihane seks on üsna tavapärane pikaajaliste paarisuhete juures. Tavaliselt võetakse see ette kas tüli ajal või pärast riidu, siis, kui emotsioonid on laes ning adrenaliin kõrvus kohiseb. Vihase seksi teeb eriliseks loomalik ja ürgne lähenemine, mis on teinud vihaseksist paljude lemmiku. Igavusseks – tuntud ka uneseksi nime all. Tavaliselt kuulub see pikaajaliste suhete juurde, kus üks või teine osapool õhtul igavust tunneb ja seksi algatab. Akt ise pole eriti loominguline, vaid turvaline, kasutatakse tuntud headuses poose, mis alt ei vea. Igavusseksi kasutatakse ka siis, kui õhtul ei taha uni hästi tulla. Lahkumisseks – see armuakt leiab nimele kohaselt aset pärast lahkuminekut või siis, kui on vastu võetud otsus suhe lõpetada. Lahkuminekuseks on justkui armastajate hüvastijätt, millega tõmmatakse omal kombel ühele eluetapile joon alla. Mõnikord aga muundub lahkuminekuseks ekside seksiks, mis juhtub siis, kui kumbki ei oska teisega seksimist lõpetada ning eksi juurde voodisse tagasipugemine tundub olevat hea mõte. Muide, tavaliselt ei ole. Üheööseks – natuke sarnane armumisseksiga, mis tähendab, et esimesel (ja võib-olla ka viimaseks jääval) ööl annavad mõlemad osapooled endast parima. Kuid üheööseks võib juhtuda ka igavusseksi vormis ehk siis olla turvaline ja eesmärgipärane "sügeluse kratsimine", mis juhtub lihtsalt selle tõttu, et üks või teine osapool on, otse öeldes, kiimas. Üheööseksi eripära on see, et teineteisega kontaktinfot ei vahetata, sest eesmärgiks pole selle inimesega edaspidi lävida. faiss-sagedamad kood nimetus kogus T Muud teenindavad tegevused 7 S Kunst, sport ja vaba aeg 6 N Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 4 Q Haridus 4 85 Haridus 4 94 Organisatsioonide tegevus 4 96 Teenindus 3 90 Kunstiloome ja esituskunstid 3 949 Muude organisatsioonide tegevus 3 9499 Muude organisatsioonide tegevus 3 faiss-alguskoodid 96999 Muu mujal liigitamata teenindus 1.2114749 88991 Mujal liigitamata sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta 1.307763 90209 Muude esinejate lavaline tegevus 1.3189209 gpt-5-mini puhastatud koodid simplemath - lemma koht kogus võtmesus armuakt 1 1 131165 tavaseks 2 1 110986 kratsimine 3 1 8060 kontaktinfo 4 1 4809 loomalik 5 1 3290 kohisema 6 1 2832 lävima 7 1 2650 suguühe 8 1 2184 simplemath - filtreeritud ol_2001-03-12_22.txt “Seitse valget kivist inglit juhatagu sulle teed...” “Mati oli äärmiselt heas vormis. Tal ei olnud minu teada mingeid terviseprobleeme,” räägib Nuude surmast ehmunud Ivo Linna. “Paari aasta eest oli tal küll midagi südamega lahti. Eks me kõik viriseme, aga tema ei kurtnud, vaid oli optimistlik.” Linna muheleb ja ütleb, et esimene laul, mis heale sõbrale mõeldes meenub, on muidugi “Jambalaya”. “Ta oli loodusliku anniga laulja. Stabiilne ilus jäme hääl suure keha kõrval: see oli väga mõjuv kombinatsioon.” “Eks Venemaa-reisidel sai kogu aeg nalja. Elasime Matiga alati ühes toas. Aga esimene asi, mis pähe lööb... Alati tuli skandaal sellest, et Mati oli nii raske, et lõhkus hotellides voodid ära. Olid sellised kušeti-tüüpi asemed ja kui ta sinna peale heitis, nii kadusid kõik neli jalga alt. Me kuulutasime teda alati välja kui Eesti suurimat lauljat.” Apelsini tulles kaalus kogukas Nuude 152 kilo. “Kuigi me hiljem enam nii palju kokku ei puutunud, jäid meie omavahelised suhted ikka soojaks,” meenutab Linna. “Paraku on ta Apelsini-poistest juba teine, keda enam meiega pole: esimesena läks manalateele Gunnar Kriik.” Elu tippvormis Nuude leidis Linna hinnangul oma muusikalise niši alles hiljuti. “Nüüd hakkas tal neid plaate ja kassette robinal tulema. Mõõnaaeg sai üle, tööd oli tal viimasel ajal palju. Me siin omavahel rääkisime, et õiglus ikka pääses võidule. Ta oli ju noorpõlves Siberis. Et nüüd need tööalased saavutused on kui kompensatsioon kaotatud lapsepõlve eest. Muusikaliselt oli ta väga heas vormis.” Mati Nuude viimaseks jäänud kogumikku plaadistanud Aarne Valmis: “Nagu saatuse sõrm... Enne, kui hakkasime nende kolme kullafondi plaadiga tegelema, oli meil plaanis teha Nuudega üks uute lauludega sooloplaat. Millegipärast me mõtlesime ümber ja tegime hoopis kogumiku. Nüüd tagantjärele mõeldes - nagu tema mälestuseks...” Valmis arvab, et Nuude ei hoolinud suurt oma tervisest. “Olen kuulnud, et Mati ei armastanud eriti arstide juures käia. Mitte et ta oleks neisse vaenulikult suhtunud, aga eriti ta sinna ei kippunud. “Parim lugu? Kahtlemata “Jambalaya”! Tahtsime plaadi peale panna vana versiooni, aga tema jonnis ja ütles, et selle loo peab uuesti tegema. Aga muidu oli temaga lihtne koos töötada. Ta polnud mingi staaritseja. Ainuke negatiivne asi tema elus oli see napsutamine. Muud viga küll ei tea. Kui ta oli stressis, eks ta siis maandas end nii. Mati oli selline huvitav inimene, et ühel hetkel oli melanhoolne, siis jälle elav ja särtsakas. Ega ta kunagi keerutanud, ütles kohe välja, mida mõtles.” Töötas üle Nuudel oli päris palju hüüdnimesid: Tümps, Vana Kuri, Populjarnos, Vana Tühi, Populus... Hea tuttav Apelsini-aegadest Ants Nuut ütleb, et kuigi rahvale jäi Nuude mällu tõsisena, ei tea tema Matist naljakamat meest. “Kui me kuskil kontserdil olime, siis vaatasin vaid teda: mees tegi kogu aeg nalja, grimasse. Matil oli selline hästi plastiline ja liikuv nägu. Need koomikud naljafilmides on kõik temast palju haledamad!” Nuut on kurb, et Nuude oma tervisest ei hoolinud. “Ma veel hoiatasin, et lõpeta jama, ära rabele nii palju, esine poole vähem ja küsi poole rohkem! Ütlesin ikka, et kui inimesed jaksavad osta kalleid autosid, jaksavad nad ka Nuude eest maksta. Ta töötas viimasel ajal liiga palju. Olin tema pärast mures. Rabeles nende plaatidega: lindistas 20 lugu päevas. Ja need väljategijad, kes talle külje alla ujusid. Kõik tahtsid tema seltsis olla. Kuid endise tippsportlase tervis on ju teada. Kui me olime kord Donetskis, siis astus ligi üks tuttav tõstja ja ütles, et enamik nende seltskonnast on surnud. Aga Mati õnn on see, et tol ajal polnud neid preparaate ja dopingut veel nii palju.” Ei mahtunud lavale Muusik Jaan Arder arvab, et esimese hooga on inimese pikka elu raske mõnda lausesse kokku võtta...” Mäletan, et kui Mati Apelsini tuli, kaalus ta üle 150 kilo, aga kuna pillimehe leib pole kerge, siis võttis ta üsna kiiresti paarkümmend kilo alla.” Nuude tegi Apelsini ajalgi, pärast tippspordist loobumist, trenni edasi. “Venemaal oli tal alati oma sangpomm kaasas ja lõpuks keeldusid transamehed tema kohvrit tassimast, sest ta kandis endaga rauda kaasas.” Nuut räägib, et talle jääb eluks ajaks meelde, kuidas nad Mati üldse tuletõrjest leidsid ja bändi kutsusid. “Läksime Pirita restorani, istusime lauda ja vaatame, et üks suur mees astub orkestri juurde ja küsib, kas ta võib laulda. Pillimehed siis kutsusid, et no tule, Mati! Aga seal oli selline kaarekujuline pisike lava, kus ruumi vähe. Ja Mati ütles karu häälega, et ma ei saa tulla, ma ei mahu. Lõpuks ta ikka laulis mõned Tom Jonesi lood. Hiljem läksime küsima, kes see mees on. Öeldi, et Mati Nuude tuletõrjest. Muusikalist haridust tal polnud, kõik puha looduslik talent. Mängis kitarri ja ükskord sai balalaika kätte. Võttis ja mängis kohe sedagi.” Tõsine spordimees Taimu Viir, Eesti Tõsteliidu peasekretär, kuuleb hea sõbra Nuude surmast ajakirjaniku käest. Pärast hetkelist kogumist on ta valmis Mati sportlaseteest rääkima. “Olime suured sõbrad, ka hingeliselt. Kõik oma lood esitas ta südamest, elas ise igas laulus. Tundsin teda nelikümmend aastat. Tema tippaeg spordis oli 60ndate lõpp - 70ndate algus. Mati oli suurt kasvu ja suure hingega inimene. Tõsine harjutaja. Mul tuleb silme ette, kuidas me olime Türil. Seal oli ETKVLi leivategijate kool. Mati läks pärast trenni ühika trepi peale piigadele laulma. Ta armastas väga mustlaslaule ja vene romansse. Trennis oli tavaline asi, et ta istus kangiotsale, võttis kitarri ja laulis.” Moskvast tuli Viiri sõnul 70ndate algul direktiiv, et 23. aastast ülespoole on sportlased juba vanad ja nendega pole perspektiivne tegelda. Ja nii pidi Nuude tippspordist loobuma. “Pealegi ei lubatud teda välismaale võistlustele, ta oli ju Siberis olnud. Eks see tekitas ka tuska. Ma ei tea, kuidas Mati seda tegelikult üle elas. Ta oskas oma emotsioone varjata. Olen kindel, et sisemiselt elas ta kõike sügavalt läbi ja võis isegi pisaraid pühkida. Aga mitte teiste ees... Mati oli väga populaarne, külavahel tunti ta alati ära, aga ometi ei pidanud ta end kunagi staariks. Oli selline tasane mees...” Laulja suri oma kodus äkksurma n Elukaaslane leidis Mati Nuude surnuna eest, kui laupäeva hilisõhtul koju tuli. “Kohe kutsus ta politsei, kes omakorda teavitas juhtunust Tallinna kiirabi,” seletas Tallinna politsei pressiesindaja Kaia Kalliver. Politseinikud jõudsid laulja korterisse Majaka põiktänavas veidi enne 23.30, siis saabus ka kiirabibrigaad. “Meedikute sõnul oli Nuude surnud juba viis tundi varem,” vahendas Kalliver. “Umbes kella kuue ajal.” Mati Nuude surma täpse põhjuse selgitab Kalliveri sõnul kohtuekspertiis. Politsei loodab selle teada saada lähipäevil. “Esialgu võib nii palju öelda, et väliseid vägivallatunnuseid ei olnud,” lisas Kalliveer. “Midagi kriminaalset ilmselt polnud.” Viimastel aastatel oli Mati Nuudel probleeme alkoholiga. Kinnitamata andmeil võttis ta viimati napsi kaks nädalat tagasi. SL Õhtuleht “Mati oli suure südamega inimene” Muusikasse tuli Mati Nuude hilja, alles 35aastaselt. Ja sai korrapealt kuulsaks. Apelsini sattumist meenutas ta juhusena. Et oli pulmapeol, kus muu jõmina seest tema hääl selgelt välja kostis ja ergutas Apelsini mehi teda enda juurde kutsuma. Ja tema läkski. Seitsmekordne Eesti meister tõstmises sai kohe endale hüüdlausena külge: “Eesti kerge muusika raskeim laulja.” Ning kohe tuli ka kuulsus, juba esimese lindistatud lauluga. Selle nimi on “Jambalaya”. Lauldakse tänini. Sulgkaalupoisina hakkas Siberis kangi tõstma Kerge muusika raske laulja oli tõstjana üliraskekaalus. Kuid koolisõbrad meenutavad teda kui kleenukest poissi. Siberis kaalus tulevane üliraskekaallane vaid 50 kilo. Siberis oli ta kümmekond aastat. Isa oli teeninud Saksa sõjaväes ja kogu perekond, ka kaheksa-aastane Mati, veeti küüditamisaastal 1949 Eestist minema. “Mõni päev oli seal nagu igapäevane tava, et “fašist” koolist ilma keretäieta koju ei või minna,” meenutas ta. “Siis aga tekkis protest, et tuleb vastu hakata - maksku mis maksab.” See oli vanem vend Hillar, kes ta hantleid sikutama meelitas ja talle vagonetiratastest tõstekangigi valmis meisterdas. “Tegin trenni isegi miinuskraadide käes maika väel. Arvasin, et see on eriti kasulik. Mis sa iseõppijalt tahad,” meenutas ta. Maailma kaheksas üliraskekaalus 18selt Eestis tagasi, oli Nuude juba nii kõva poiss, et läks Eesti omaaegse olümpiakuulsuse Neulandi juurde trenni. Kahe kuu pärast sai noormees (nüüd juba 92 kilo keres) oma elu esimese diplomi. Teise koha eest Tallinna koolinoorte meistrivõistlustel. Kokku sikutas ta siis kolme katsega 292,5 kilo. Järgmine suur võit tuli sõjaväes teenides: 1962. aastal Dünamo üleliiduline noortemeister 380 kiloga. 3. novembril 1968 sai Nuudest aga Eesti kolmas “viiesajaliste” klubi liige (Jaan Taltsi ja Olav Kooli järel). Ta jõudis 537,5 kiloni - oli mõnda aega maailma kaheksas mees. Kuigi alustas tõstmistreeninguid pisut hilja, Siberis oleku pärast. Dünamo mehena oli ta spordi kõrvalt paarkümmend aastat tuletõrjuja. “Mees, kes tegi ühe palga eest mitme töö ära,” meenutavad toonased kaaslased teda tänini. “Puudus oli tal ka - kui vähegi järsema liigutuse tegi, siis rebenes särk ja katkesid saapad. Need ei olnud nii jõulise mehe jaoks mõeldud,” meenutavad nad. Laulda meeldis lapsest saadik Ja siis tuligi too märkimisväärne pulmapidu ja Apelsini-karjääri algus. “Laulda oli mulle meeldinud lapsest saati. Hiljem mõtlesin küll, et võiks ju sellele pühenduda, aga ei osanud kuhugi ennast pakkuma minna. Igas pundis olid lauljad nagu olemas,” meenutas Nuude. Apelsinis oli ta 15 aastat ja tegi hulga tänaseni menukaks jäänud laule. Üks noist, “Himaalaja”, ei meeldinud aga KGBle, misjärel Nuude sai aastaks esinemiskeelu. Kurikaval KGB oli laulus avastanud sõna “maalaja” ja pidas seda vihjeks nõukogude rahva suure juhi ja õpetaja Brežnevi vastilmunud tähtteosele “Väike Maa” (“Malaja zemlja”). Kuid hiljem ansamblist kõneldes on ta ennast pidanud “lihtsõduriks, kes igal kontserdil kolm-neli laulu esitas”. “Ilma auahnuse ja kuulsusejanuta ei tee sa estraadil midagi ära,” on ta tunnistanud, meenutades oma (hilist) solistikarjääri algust. Maksimalistist töömurdja süda ei pidanud vastu Otsus oli igal juhul õige. Nuude kinnitas, et “isegi kui ennast pähe ei määri, elab laulmisega ära küll”. “Praegu jätkub seda lauljatööd mulle kuhjaga. Ainult natuke kahju, et nii tihe aeg õitsvamasse noorusesse ei langenud. Siis oleks jätkunud rohkem särtsu selle üle rõõmu tundmiseks,” meenutas Mati Nuude, kellel viimastel aastatel oli plaat plaadi kannul tules. Tal oli austajaid ka Ameerika Ühendriikides. Miljonäridest abielupaar Richard ja Velda Morgan kutsusid Nuude New Yorkigi laulma. Töö- ja elukoorma all tabas Nuudet esimene infarkt 1999. aasta varasuvel. Tollane tuur jäi tema jaoks katki ja arstid panid ta kuuks ajaks koduravile. “Ütlesid, et olen infarkti püstijalu üle elanud, aga ma ei pannud tähelegi - mõtlesin, et bronhidega on midagi lahti,” nentis rahva laulja ise oma rahulikul moel. Tema elukaaslane Maarja on kirjeldanud, kuidas Mati hilisõhtuti Piritale sõitis, rahus olema ja merd silmitsema. “Ta ütleb, et saab siis rahu... Kohe näha, et Matil on pinge tohutu, ta on pikka aega kõvasti teinud ja puhkamise unarusse jätnud.” Enne 60. sünnipäeva tuli tähtpäevaplaat valmis saada. Isegi kolm plaati korraga, kui täpne olla - 61 laulu. “Päeval pensioniametis, õhtul lindistamas,” naljatas Nuude. Kuid napsitamist noor pensionär (iga Siberi aasta läheb kolme ette) siiski ei jätnud, tuleb tunnistada. Päris viimase ajani, mil tööpinge nii suureks kasvas, et polnud aega kõrvalisele mõelda. 18. veebruaril pidas Nuude oma 60. sünnipäeva. Praegu võib mõelda, et oleks ta ometi kõike pisut rahulikumalt teinud, laulmist mitte nii sügavuti võtnud. Kuid: “Teen oma tööd maksimaalselt ja tahan maksimaalset tulemust saada,” on ta tunnistanud. Tõnis Erilaid faiss-sagedamad kood nimetus kogus S Kunst, sport ja vaba aeg 5 90 Kunstiloome ja esituskunstid 5 T Muud teenindavad tegevused 4 C Töötlev tööstus 4 R Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 3 L Finants- ja kindlustustegevus 3 Q Haridus 3 96 Teenindus 3 85 Haridus 3 902 Esituskunstid 3 855 Muu õpe 3 9020 Esituskunstid 3 faiss-alguskoodid 88991 Mujal liigitamata sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta 1.4305658 65111 Elukindlustus 1.4328849 90202 Muusikute lavaline tegevus 1.4386057 gpt-5-mini puhastatud koodid 90202 Muusikute lavaline tegevus 59202 Muusika tootmine, turustamine ning muusika kirjastamine 90202 Muusikute lavaline tegevus simplemath - lemma koht kogus võtmesus linna 1 3 159236 70s 2 2 81659 väljategija 3 1 53079 kangiots 4 1 48253 kriik 5 1 40830 lauljatöö 6 1 37913 erilaid 7 1 24127 brežnev 8 1 22116 simplemath - filtreeritud linna 1 3 159236 70s 2 2 81659 siber 14 7 13129 ert_22175.txt Ei tea? Ei vaata. Lõpmatu. Tere õhtust, anna taas fantaasiaaeg ja täna stuudios toimetamas Tõnu Karjatse. Senisus madalas tempos tänane õhtu või öö kulgema. Ja kui ma kava hakkasin kokku panema, siis millegipärast jäidki silma ja kõrva peegeldustega seotud teemat teisikutega reisimistega seotud lood. Muidugi on neid niigi palju mängitud ja kopeerimine pole ju nii algupärane looming. No näiteks kui meelde tuletada, siis kindlasti ei mõjunud ja väga solvunud hakati tundma eeskätt just toonaste poplugude interpreteerijana mitega algupärandit loojana iseseisva muusikuna. Aga, ja nagu me teame ja ehk tänases saates tuleme, on interpreteerimisoskust tõepoolest ka tase omaette ja mitmed lood on saanud hoopis uue maitse. Selline oli ansambel apelsin, kui teda mängida aeglaselt ja lugu läks minu arust hoopis hoopis paremaks. Nõnda aga peegeldub apelsin tänases päevas. Nõnda laulab Vincent Gallo rahutu hing. Nii kui asjad selgeks saavad, siis tema põgeneb vintselt kallan mees peegelduste maailmast ehk kinost kino kasuks otsustas isepäine õnne aasta 1998. Ja siin kuuldud lugu oli nimilugu, ta 2001. aasta plaadilt duenn ja nägu mehe kodulehekülg väidab siis. Praegu on tal uus bänd nimega riis, see või kuidas iganes seda peaks hääldama. Aga sellega ta tuuritab mööda USAd, sealt ta on käinud korra ainult väljaspool Jaapanis nimelt eelmine aasta. Nii et selline festival nagu futši rokkfestival toob vägagi põnevaid nimesid, teinekord mujalt maailmast sisse. Aga no kes meist sinna Jaapanisse satub. Nüüd aga astub üles välimuselt andekuselt ehk Vincent Kallole mõnevõrra sarnane mees, nimelt Devendra Bernhard kaaslaseks on tal järgmises laulus Kelbars karsija berna all. Ja viimati on mees just Bernal nähtud meil ju Maikel Kondri filmis uneteadvus. Ja kui nüüd sellise peegelduste teemaga siit jätkata, siis näitleja ja muusik on järgmises loos eraldi. Ehk siis on näitleja ja muusika, mõlemad laulavad, peegeldus on kaheks jagunenud. No tekib siin ka muid linke. Bernalju mängib uneteadvuses, mis on film seal, ta mängib tegelast, kellel fantaasiamaailm kipub segama tõelisust. Ja siiski õnnestus tal leida inimene, kes sama maailma jagab nii system endale kannart ja Kristo palve. Tõvendra Bernhard ja kõlgarsija tärn all, millest muust või need mehed õrna häälega ikke laulsid, kui mitte armastusest ja armastusest. Laulab nüüd kambakõrs. Lugu on kinofilmist, pojal on vaja naise võtta sõnunadoshi, Nizza. Niisiis, kõrsotöörow kunagiselt meloodia plaadilt laulis oma versiooni sädelevust kevadest, mis ringet helisema ja toob kaasa armastuse. Nõnda musitseerib aktorii või paari, vabandan, kui valesti hääldanud. Igatahes tema mängib pärsia muusikat väga traditsioonilisel pillil, mille nimi on Santuur. Ja keelpill, nagu kuulata, muidugi tule Viljandi folgil käinud. Me lähme Iraanist, Iisraeli Ograhasa. Nõnda laulis ohvra Hasa kahjuks ei tea midagi öelda, millest ta laulab. Aga imeilusasti ta seda tegi. Kui kord juba kaugetes eksootilistes maades oleme, siis jätkame sama liini peal. Ima Sumak on kellendamatu surematu. Au talle. See on lugu, mis kannab pealkirja minu saatus. Alaja. Nüüd oleme ääretult rikast ja traditsioonilise skulptuurist, kus pärine piima Sumak. Läheme alles tekkinud iatuuresse noorde tuuri ruumi, millest tuleb Christoph ken kunstnikunimega Niko kooslus nimega Velvet Underground, jätkavad nemadki tänast peegliteemat. Olen su peegel, laulis, Niko, laulis. Lase mul olla su silmad ja siseneda su pimedusse, et sa ei kardaks peegeldada sind ennast, taseme, näitan sulle, et oled pime. Et näen sind. Kui meelde tuletada, siis Shan kokto. Filmis Orpheus tulid kurjad jõud näiteks peeglist. Ja selline minemine tulemine. See on ka üks teema, mis peegeldustega kuidagiviisi semantiliselt seostub. Ansambel slov Taiv on teinud loo Hirschi Kans ja Hirsch. Kams hakkas mulle sellepärast silma, et ka Velvet Underground-il on üks samasugune lugu mille nimi küll ei ole ješ iganes. Aga andegrandil on üksteistsugune lugu, mille nimi on hirsi kõhus. Tassi kujus kõigepealtkuulamisest lõuda Jerzy Kams ja kohe otsa öös, kuidas nad kokku sobivad. Sinna kaduski Velvet Underground nendesse põhjatustesse sügavustesse millest nad laulnud on ja mida esile kutsunud on. Aga nüüd olge valmis, üheks üllatuseks, vaatame, kuidas see välja tuleb. Igatahes peaksid nüüd kohtuma ja peegelduma Victor Herbert ja Edgar Arro. Ilu. Niisiis kohtusid Viktor Herbert, Edgar Arro siis Barbara Hendrix ja Georg Ots. Ärge mind päris ära Lintsige, et selline ta tuli, kui ma neid kokku mängida püüdsin. Aga neil oli tõepoolest midagi väga sarnast. Victor Herbert oli üks operetihelilooja ja elas ta. Ei lasta 20. sajandi alguses. Aga Edgar Arro on hoopis tänapäevasem. Ja muidugi Barbara Hendrik Sist Georg Otsast ei räägigi. Kahju, et nad päriselt kokku ei saanud, aga raadio selliseid asju võimaldab. Et mind nüüd päris ära Irintsiks, siis mängin siia midagi ilusat. Siis sa. Näed saamala? Kohake. Üksteise ja. Maa need on ka ja murest meene. Tuleb. Tuulesoo aasta lõikuskuusk. Korraks. Veega. Saak. Kas ma saan ka? Jaa? Üle. Uno Loop ja Hanne uckelberge näeb oma aknast hoopis Berliini tänavaid. Ja Ründoli leiab oma kohe ka järgmises loos. Nõnda laulis Ingrid Kaavenet tänavad lehkavad selles hullus linnas Berliin ja nõnda laulis ta Rainer Werner Faspindrile. Õigemini ühes ta filmis. Berliinis tegutses ka selline kena lauljatar nagu Neinakerner. Ja ta ei kasutanudki rohkem fantaasiat oma kunstnikunimevõtmiseks, vaid jättis sellesama eesnime nina nurketroinud ainult uneldud, ainult unes nähtud. Minu arust on täitsa põhjuseta, et nena kuulsaim lugu on 99 õhupalli või siis luftballoon. See lugu oli hoopis hoopis parem. Samal ajal kui Ta tegutses siis kaheksakümnendatel aastatel kaheksakümnendat algusest peale, kohe vaatan, mis aastal see plaat jah, esimene plaat 83, samal ajal esines aga Eesti stend, kes järgmisel alus teeb kummarduse ühele teisele super supile. Ja kui lapse kummardus tänapäevalgi taas päevakohaselt. Niisiis see, mida lauldakse kahe kuulate. Ja nüüd esineb meile Tallinna psühhoneuroloogia haigla 23. osakonna isiklike inglebee rahamdicern nik. Rõuge paisetusega põskedel väänas Margus maailmakuulsa poplaulja nime, nagu jumal juhatas ja käsi südamel. See oli naljakas. Nii naljakas, et ma olukorra surmtõsidusest hoolimata naerma turtsatasin. Selle lause oli meil Margusele välja mõelnud päev enne loivas kõhetu Gori kvoodi juurest voodi juurde kaashaigetelt järgmiseks päevaks teravmeelseid repliike nurudes. Sa võiksid Toivo kohta öelda, et ta on meie oma, hingelt Bert hambertnik. Pakkusin õhtujuhi vastutusrikkaks ülesandeks valmistavale Margusele. Meie GS ajas segaduses poiss ilmatkissi. Engelbert Hampernik väga kuulus laulja. Sa võiksid öelda, et Toivo on nagu Engel Bert hamblednik. Ja mu kõrvale laulis tõepoolest Engelbrecht, Hamperding, mees, keda Mihkel raud püüdis kümmekond aastat tagasi Paldiski tänava hoolealustele vahendada. Ja katke oli pärit Mihkel Raua hävituslikust raamatust Musta pori näkku. Hävituslik nimelt neile, kes ikka veel leiavad, et rock n roll on midagi, mille poole elus püüelda. Tagasi jaga tõlgitsuste tõlgenduste juurde. Tõlgitsus teie tõlgendust üks suuremaid meistreid ja sellele kahtlemata oma väärtuse lisana on Scott Walker. Scott Walker tõmbas igatahes uperdikile praegu mütsi pähe ja pealegi on ta kirjutanud ka oma laule, mida kunagine sentimentaalne inglise popkuningas pole teinud. Edasi aga samamoodi viiulite kaskaadiga. Sedaviisi peegeldas, kopeeris isend John Barry üpris viljakas filmimuusika looja. Aga need lood, üks oli siis Juhan lülitvaist James Bondi-filmile ja teine filmile nimega minna kaugvõi aastatelt vägagi kohakuti, kui lift valmis aastal 67, kunagi, kui ma ei eksi, nüüd võin eksida ka Smid naid, kauboi valmimisajaks oli kas need aasta või kaks hiljem. Aga ega siis selliseid haara nagu John Terry, keegi ei saa keelata ja ei saa keelata teisi selliseid staare, näiteks Zenja, Morikoone või Maiken, aiman, kes on ka iseenda lõpmatute heiastustega ju silma paistnud. Aga mida neile ette heita? Väga hea on surnud lõpuks autorid kirjutavadki kogu elu vaid üht teost ja on ka neid, kes ei kirjuta lõpuks mitte ühtegi. Aga ikkagi peavad ennast autoriks. Ühes aitab lobast, hiline tund, mängime parem Citvarretit, kes laulabki hilisest tunnist. Nii inglid korraks tasa. Nimelt tahab lavale pääseda või oma sõnaõigust kuuldavale tuua grupp nimega sünnifer Jentel. Ja nende lugu mis pealkiri ainult lõugu kannabki. Parun esitlegend Circle of Zorro mureringid. Palun mitte väga, mitte väga murelikult. Tegemist on bändiga, kes on just Citarretilt saanud inspiratsiooni. Seif džentliga ongi huvitav mõelda ja sellest, et kas uni, mida me näeme, on mingi teine maailm või ta on lihtsalt selle meie enda maailma peegeldus. Kes teab, võib-olla tõesti, aga võib olla ka mitte. Nüüd aga tahaks teile esitleda üht Islandi artisti, kes peatselt tuleb juba 18. novembril järgmisel nädalal Tallinnasse esinema. Juuksuri paari nimelt ja Uuluv Marnants on see artist ning ta on kunagine mummi liige. Mumm käis sellel suvel ka Eestis, Sigurras käis Eestis nii, et päris mitu head Islandi artisti oleme ära näinud, nüüd siis ka Arnold. Ja temalt võib päris palju oodata, sest oma esikalbumiga mis ta nüüd oligi, viidav viis? Jah, noh võin ka valesti hääldada, aga sellega ta on päris head kriitikat pälvinud. Ja selle on tootnud tšartonsenson Žigul rassist. Et head muusikat kuuleb kindlasti juba siis 18. novembril. Ja nii ta kõlab. Jah, nautige ka ülejäänud õhtut, kui palju seda päeva veel järel on? Kohe hakkab varahommik peale ja lisaks siis laulis Arnold enda laulule Engloragdar ka tilga Bruspringstiini kellele Kumiirid lisasid ilmse liialdusena hüüdnime Tiboss. Bospossiks muule Fornals tuleb kohe peatselt Tallinnasse ja näeb ära, kuidas ta kuidas ta meid siis laval võlud. Üks võluv keel on ka prantsuse keele prantsuse keelt. Kui ma ei eksi, ei olegi tänase õhtu jooksul kuulnud parandama sisend Barbara. Barbara laulis oma loo üksindusest ei pruugi ennast jah muidugi sellega kohandada, aga öö on üksindus aeg. Nii nagu uni. Nii nagu filmid ja teinekord ka muusika, ehk seda kõike saab nautida ka kahekesi. Susanna end maasikal, orkester on Susanna, kes on käinud ka siis Tallinnas. Laulab ühe loo Skatwoolkerilt, kes ennegi häältigi ja laulab loo nimega. Täna sajab. Seal. Aita sõbrannale ja ta maagilisele orkestrile. Ma arvan, et paljud on juba unemaagiasse minemas. Ja selline aeglase tempolile täna fantaasia tuligi. Stuudios oli Tõnu Karjatse ja lasen nüüd peale veel Volker prodossi, kes tegelikult üldse vennad ei ole. Aga Scott Walker siit alustas ja nemad laulavad luu nimega laser. Ehk siis armasta teda. faiss-sagedamad kood nimetus kogus S Kunst, sport ja vaba aeg 9 90 Kunstiloome ja esituskunstid 9 C Töötlev tööstus 8 J Kirjastamine, ringhääling ning sisu tootmine ja levitamine 6 59 Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine; helisalvestiste ja muusika kirjastamine 4 23 Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine 4 231 Klaasi ja klaastoodete tootmine 4 902 Esituskunstid 3 901 Kunstiloome 3 592 Helisalvestiste tootmine ja muusika kirjastamine 3 903 Kunstiloome ja esituskunstide abitegevused 3 9020 Esituskunstid 3 5920 Helisalvestiste tootmine ja muusika kirjastamine 3 faiss-alguskoodid 90202 Muusikute lavaline tegevus 1.352838 90209 Muude esinejate lavaline tegevus 1.3534842 90112 Heliloome 1.3561461 gpt-5-mini puhastatud koodid 90111 Kirjandusloome 59201 Helisalvestusteenus, k.a muusika salvestamine simplemath - lemma koht kogus võtmesus barbara 1 4 101884 herbert 2 3 87875 kams 3 2 68921 sädelevus 4 1 58583 slov 5 1 58583 maiken 6 1 53257 kaashaige 7 1 48819 kallo 8 1 45064 simplemath - filtreeritud barbara 1 4 101884 herbert 2 3 87875 kams 3 2 68921 hirsch 9 2 45064 victor 19 2 26037 bert 24 2 22532 eol_1062377.txt Noore teadlase preemia pälvis Tuul Sepp ja noore IT-teadlase preemia Kaur Alasoo "Mõlemad seekordsed laureaadid on alustanud Tartu Ülikoolist, aga jätkanud teistes maailma tippülikoolides, loonud siin oma rahvusvahelised uurimisrühmad ja nõnda otsimas ning leidmas vastuseid kaasaja põletavatele küsimustele. Mõlema kohta on hulk tsiteeritavaid ja silmapaistvaid teadusartikleid, aga nad on ka aktiivsed teadustöö tutvustamisel laiema tarbe meedias," märkis president Kersti Kaljulaid. Noore teadlase preemia laureaat Tuul Sepp on Tartu Ülikooli loomaökoloogia teadur, kelle teadustöö põhisuunad on vananemise bioloogia ning inimtekkeliste keskkonnamuutuste mõju loomadele, sealhulgas linnakeskkonna ja vähi vahelised seosed lindudel ning kõige värskemalt merereostuse mõju kaladele, maailma ühel reostatumal merealal, Läänemeres. Selle tulemuseks on uued teadmised vähi evolutsioonist ning sellest, kui suurel määral ja mis hinnaga on meie kaaslased looduses võimelised inimtegevusega kohastuma. Sepp on maailma mastaabis erakordselt produktiivne ja iseseisev noor teadlane, kes on avaldanud 35 kõrgetasemelist teadusartiklit rahvusvahelistes teadusajakirjades, mille tsiteeritavus ületab mitmeid staažikaid professoreid. Sepp peab siinai suurimaks teaduslikuks saavutuseks kahte väga heades teadusajakirjades avaldatud artiklit, mis on kogunud hulganisti viiteid. "Esimeses näitasin, et linnas elavad linnud on väiksemate kurnadega mitte sellepärast, et neil on linnas halb ja vähe ressursse, vaid sellepärast, et nad elavad kauem ja jaotavad oma sigimisplaanid mitme aasta peale laiali. Teises artiklis näitasin, et inimtekkelised muutused keskkonnas võivad põhjustada metsikutel loomadel vähki," ütles Sepp. Hiljuti veetis Sepp kaks aastat prestiižse Marie Sklodowska Curie grandi toel järeldoktorandina USA-s. 2019. aastal pälvis ta maineka L'Oreal Balticu "Naised teaduses" stipendiumi. Ta on Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliige ja praegune asepresident. Tuul Sepp on ka tuntud aktiivse teaduse populariseerijana ja avaldanud arvukalt populaarteaduslikke artikleid ja teaduslikku publitsistikat, pidanud ettekandeid koolides ja mujal väljaspool akadeemilist ringi ning osalenud raadio- ja telesaadetes. Noore IT-teadlase preemia laureaat, Tartu Ülikooli bioinformaatika teadur Kaur Alasoo on hea näide maailma eliitülikoolides haritud ning treenitud eesti teadlasest, kes on naasnud kodumaale, et siin oma teadussuunda üles ehitada. Ta on uue põlvkonna uurija, kelle tunnuseks on sügavus rohkem kui ühel alal. Alasoo teadustöö fookuses on ühiskonnale suurimat taaka tekitavad haigused, et saaksime paremini aru, mida haigusi põhjustavad geneetilised variandid inimese rakkudes teevad ning milliseid rakutüüpe ja kudesid mõjutavad. Selleks tegeleb ta nii uute arvutuslike analüüsimeetodite väljatöötamisega kui ka suuremahuliste andmestike analüüsimisega. Tema töö tulemusena on tuleviku terviseandmete analüüs ühtaegu maailmale avatud, et kõik riigid saaksid võrdselt panustada, kui ka privaatne, kus ükski patsient ei pea oma andmete pärast muretsema. Alasoo peab siiani oma suurimaks teaduslikuks saavutuseks 2018. aasta alguses ajakirjas Nature Genetics ilmunud artiklit, kus kirjutas, millest keerulised geenihaigused tegelikult alguse saavad ja kuidas neid tulevikus vältida. Isiklikus plaanis peab Alasoo oluliseks ka aastate jooksul loodud häid inimsuhteid. Preemia saaja peaks püüdma saavutada Eesti kõrgkoolidega kokkuleppe, et aasta jooksul pidada vähemalt kaks tasuta akadeemilist loengut oma uurimistööst. Sepp ütles, et tal veel küll konkreetset plaani ei ole. "Hea meelega räägiksin oma uurimistööst, inimeste mõjust keskkonnale ja evolutsioonist kui mehhanismist, mis võimaldab inimesel ja loodusel vastastikku kohastuda ja üksteisega toime tulla," lausus Sepp. Kaur Alasoo mainis, et tahaks loenguid teha väiksemates või kaugemates koolides, kuhu külalisi harvem satub. Mis on noore teadlase preemia? Vabariigi presidendi kultuurirahastu noore teadlase preemia, 5000 eurot, on mõeldud kuni 35-aastasele noorele (taotlemise hetkel), kes teeb uurimistööd Eesti või välismaa kõrgkooli või teadusasutuse juures. Kandideerija peab olema omandanud doktorikraadi. Preemia saaja püüab saavutada Eesti kõrgkoolidega kokkuleppe, et aasta jooksul pidada vähemalt kaks tasuta akadeemilist loengut oma uurimistööst. Võimalusel eelistatakse loengut Eesti kõrgkooli Narva, Pärnu, Haapsalu või muus kolledžis väljaspool Tallinna ja Tartut. Preemia saaja valib välja kultuurirahastu nõukogu, kes võib soovi ja vajaduse korral paluda teadlaste ja õppejõudude nõu. Noore teadlase preemiat annab välja kultuurirahastu, seda rahastab alates 2010. aastast Väino Kaldoja. Preemiat suurus on 5000 eurot ja seda antakse välja kord aastas. Noore IT-teadlase preemia rahastajaks Microsofti arenduskeskus Eestis Noore teadlase preemia asutas aastal 2000 kultuurirahastu nõukogu liige Toomas Luman, kes ka preemiat aastatel 2000-2009 rahastas. Senised laureaadid: 2000 - molekulaarbioloog Priit Kogerman  2001 - farmakoloog Allen Kaasik; Kultuurirahastu preemia - geograaf Hill Kulu 2002 - arvutiteadlane Ahto Buldas  2003 - keemik Ivo Leito 2004 - arvutiteadlane Jaan Raik  2005 - neurobioloog Sulev Kõks  2006 - hematoloog-onkoloog Alar Aints  2007 - keemik Ivari Kaljurand  2008 - sotsioloog-meediateadlane Veronika Kalmus  2009 - füüsik Mait Müntel 2010 - filosoof Bruno Mölder  2011 - arvutiteadlane Peeter Laud 2012 - meditsiinilise biokeemia vanemteadur ja veresoontekirurg Jaak Kals 2013 - astrofüüsik Elmo Tempel 2014 - geeniteadlane Lili Milani 2015 - botaanik ja mükoloog Leho Tedersoo meedia ja kommunikatsiooni uurija Andra Siibak 2016 - geeniteadlane Tõnu Esko; füüsik Heli Lukner 2017 - andmeteadlane Leopold Parts 2018 - ajuteadlane Jaan Aru faiss-sagedamad kood nimetus kogus Q Haridus 8 85 Haridus 8 N Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 6 K Elektroonilise side teenus, programmeerimine, konsultatioonid, andmetöötlustaristu ja muu infoalane tegevus 6 855 Muu õpe 4 P Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 3 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused 3 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 3 8559 Muu õpe 3 faiss-alguskoodid 72101 Teadus- ja arendustegevus loodus- ja tehnikateaduste vallas 1.445754 85593 Loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia õpe 1.4500856 63911 Veebiotsinguportaalide tegevus 1.4519966 gpt-5-mini puhastatud koodid 72101 Teadus- ja arendustegevus loodus- ja tehnikateaduste vallas 85402 Ülikoolid 62101 Programmeerimine 94129 Muude kutseorganisatsioonide tegevus simplemath - lemma koht kogus võtmesus ivari 1 1 97946 raik 2 1 84887 genetics 3 1 74900 väino 4 1 67016 veronika 5 1 67016 leopold 6 1 63665 toomas 7 1 39791 reostatum 8 1 34414 simplemath - filtreeritud kultuurirahastu 12 5 24300 eol_1609198294.txt Kunstnik Pille Ernesaks müüb kalli maali "Kallis", et püstitada Gustav Ernesaksa majamuuseum Kunstniku sõnul on jälitanud teda nii unes kui ilmsi soov rajada Gustav Ernesaksa kunagisse kodumajja Oru tänaval majamuuseum. Legendaarses rahvusmeeskoori lauljate kätega ehitatud majas tegutseb praegu hotell, mis tundub kunstnikule ebaõiglane. "Kui ma vaatan seda vanaisa Oru tänava 10 maja, siis ma mõtlen, et mis asi see nüüd on. Ma mõtlen, et kas minul on imelik tunne, et see asi ju peab ära lõppema. "Aga kõik on nii kallis ümberringi ja seda tuuakse põhjenduseks, miks see nii on," kurtis Ernesaks. "Minule on kallid vanaisa ja vanaema ning mälestused, mistõttu valasin ma selle suure kalli suurde kallisse maali, kus polegi muud kui üks suur "kallis", mis on kirjutatud pliiatsitega ja maalitud suure pintsliga. See on kallis maal, mis maksab üks miljon ja toetab minu soovi osta riigilt maja tagasi ja teha sinna majamuuseum ja loomemaja," avaldas Ernesaks. faiss-sagedamad kood nimetus kogus S Kunst, sport ja vaba aeg 10 90 Kunstiloome ja esituskunstid 6 F Ehitus 4 M Kinnisvaraalane tegevus 4 43 Eriehitustööd 4 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus 4 68 Kinnisvaraalane tegevus 4 L Finants- ja kindlustustegevus 3 901 Kunstiloome 3 faiss-alguskoodid 43999 Kultuuripärandi säilitamine ja taastamine, vt 91301 1.3726285 90131 Muu kunstiloome 1.3836052 91211 Muuseumide ja kogudega seotud tegevus 1.3933202 gpt-5-mini puhastatud koodid 43999 Kultuuripärandi säilitamine ja taastamine, vt 91301 91211 Muuseumide ja kogudega seotud tegevus 90121 Visuaalkunstiloome 91221 Ajalooliste paikade ja mälestistega seotud tegevus 91301 Kultuuripärandi säilitamine, taastamine ja muud säilitamise abitegevused simplemath - lemma koht kogus võtmesus ernesaks 1 5 2283338 pille 2 1 312457 gustav 3 2 296834 ehitatud 4 1 92761 majamuuseum 5 3 9851 rahvusmeeskoor 6 1 7205 loomemaja 7 1 6095 kodumaja 8 1 2551 simplemath - filtreeritud ernesaks 1 5 2283338 gustav 3 2 296834 majamuuseum 5 3 9851