Ei tea? Ei vaata. Lõpmatu. Tere õhtust, anna taas fantaasiaaeg ja täna stuudios toimetamas Tõnu Karjatse. Senisus madalas tempos tänane õhtu või öö kulgema. Ja kui ma kava hakkasin kokku panema, siis millegipärast jäidki silma ja kõrva peegeldustega seotud teemat teisikutega reisimistega seotud lood. Muidugi on neid niigi palju mängitud ja kopeerimine pole ju nii algupärane looming. No näiteks kui meelde tuletada, siis kindlasti ei mõjunud ja väga solvunud hakati tundma eeskätt just toonaste poplugude interpreteerijana mitega algupärandit loojana iseseisva muusikuna. Aga, ja nagu me teame ja ehk tänases saates tuleme, on interpreteerimisoskust tõepoolest ka tase omaette ja mitmed lood on saanud hoopis uue maitse. Selline oli ansambel apelsin, kui teda mängida aeglaselt ja lugu läks minu arust hoopis hoopis paremaks. Nõnda aga peegeldub apelsin tänases päevas. Nõnda laulab Vincent Gallo rahutu hing. Nii kui asjad selgeks saavad, siis tema põgeneb vintselt kallan mees peegelduste maailmast ehk kinost kino kasuks otsustas isepäine õnne aasta 1998. Ja siin kuuldud lugu oli nimilugu, ta 2001. aasta plaadilt duenn ja nägu mehe kodulehekülg väidab siis. Praegu on tal uus bänd nimega riis, see või kuidas iganes seda peaks hääldama. Aga sellega ta tuuritab mööda USAd, sealt ta on käinud korra ainult väljaspool Jaapanis nimelt eelmine aasta. Nii et selline festival nagu futši rokkfestival toob vägagi põnevaid nimesid, teinekord mujalt maailmast sisse. Aga no kes meist sinna Jaapanisse satub. Nüüd aga astub üles välimuselt andekuselt ehk Vincent Kallole mõnevõrra sarnane mees, nimelt Devendra Bernhard kaaslaseks on tal järgmises laulus Kelbars karsija berna all. Ja viimati on mees just Bernal nähtud meil ju Maikel Kondri filmis uneteadvus. Ja kui nüüd sellise peegelduste teemaga siit jätkata, siis näitleja ja muusik on järgmises loos eraldi. Ehk siis on näitleja ja muusika, mõlemad laulavad, peegeldus on kaheks jagunenud. No tekib siin ka muid linke. Bernalju mängib uneteadvuses, mis on film seal, ta mängib tegelast, kellel fantaasiamaailm kipub segama tõelisust. Ja siiski õnnestus tal leida inimene, kes sama maailma jagab nii system endale kannart ja Kristo palve. Tõvendra Bernhard ja kõlgarsija tärn all, millest muust või need mehed õrna häälega ikke laulsid, kui mitte armastusest ja armastusest. Laulab nüüd kambakõrs. Lugu on kinofilmist, pojal on vaja naise võtta sõnunadoshi, Nizza. Niisiis, kõrsotöörow kunagiselt meloodia plaadilt laulis oma versiooni sädelevust kevadest, mis ringet helisema ja toob kaasa armastuse. Nõnda musitseerib aktorii või paari, vabandan, kui valesti hääldanud. Igatahes tema mängib pärsia muusikat väga traditsioonilisel pillil, mille nimi on Santuur. Ja keelpill, nagu kuulata, muidugi tule Viljandi folgil käinud. Me lähme Iraanist, Iisraeli Ograhasa. Nõnda laulis ohvra Hasa kahjuks ei tea midagi öelda, millest ta laulab. Aga imeilusasti ta seda tegi. Kui kord juba kaugetes eksootilistes maades oleme, siis jätkame sama liini peal. Ima Sumak on kellendamatu surematu. Au talle. See on lugu, mis kannab pealkirja minu saatus. Alaja. Nüüd oleme ääretult rikast ja traditsioonilise skulptuurist, kus pärine piima Sumak. Läheme alles tekkinud iatuuresse noorde tuuri ruumi, millest tuleb Christoph ken kunstnikunimega Niko kooslus nimega Velvet Underground, jätkavad nemadki tänast peegliteemat. Olen su peegel, laulis, Niko, laulis. Lase mul olla su silmad ja siseneda su pimedusse, et sa ei kardaks peegeldada sind ennast, taseme, näitan sulle, et oled pime. Et näen sind. Kui meelde tuletada, siis Shan kokto. Filmis Orpheus tulid kurjad jõud näiteks peeglist. Ja selline minemine tulemine. See on ka üks teema, mis peegeldustega kuidagiviisi semantiliselt seostub. Ansambel slov Taiv on teinud loo Hirschi Kans ja Hirsch. Kams hakkas mulle sellepärast silma, et ka Velvet Underground-il on üks samasugune lugu mille nimi küll ei ole ješ iganes. Aga andegrandil on üksteistsugune lugu, mille nimi on hirsi kõhus. Tassi kujus kõigepealtkuulamisest lõuda Jerzy Kams ja kohe otsa öös, kuidas nad kokku sobivad. Sinna kaduski Velvet Underground nendesse põhjatustesse sügavustesse millest nad laulnud on ja mida esile kutsunud on. Aga nüüd olge valmis, üheks üllatuseks, vaatame, kuidas see välja tuleb. Igatahes peaksid nüüd kohtuma ja peegelduma Victor Herbert ja Edgar Arro. Ilu. Niisiis kohtusid Viktor Herbert, Edgar Arro siis Barbara Hendrix ja Georg Ots. Ärge mind päris ära Lintsige, et selline ta tuli, kui ma neid kokku mängida püüdsin. Aga neil oli tõepoolest midagi väga sarnast. Victor Herbert oli üks operetihelilooja ja elas ta. Ei lasta 20. sajandi alguses. Aga Edgar Arro on hoopis tänapäevasem. Ja muidugi Barbara Hendrik Sist Georg Otsast ei räägigi. Kahju, et nad päriselt kokku ei saanud, aga raadio selliseid asju võimaldab. Et mind nüüd päris ära Irintsiks, siis mängin siia midagi ilusat. Siis sa. Näed saamala? Kohake. Üksteise ja. Maa need on ka ja murest meene. Tuleb. Tuulesoo aasta lõikuskuusk. Korraks. Veega. Saak. Kas ma saan ka? Jaa? Üle. Uno Loop ja Hanne uckelberge näeb oma aknast hoopis Berliini tänavaid. Ja Ründoli leiab oma kohe ka järgmises loos. Nõnda laulis Ingrid Kaavenet tänavad lehkavad selles hullus linnas Berliin ja nõnda laulis ta Rainer Werner Faspindrile. Õigemini ühes ta filmis. Berliinis tegutses ka selline kena lauljatar nagu Neinakerner. Ja ta ei kasutanudki rohkem fantaasiat oma kunstnikunimevõtmiseks, vaid jättis sellesama eesnime nina nurketroinud ainult uneldud, ainult unes nähtud. Minu arust on täitsa põhjuseta, et nena kuulsaim lugu on 99 õhupalli või siis luftballoon. See lugu oli hoopis hoopis parem. Samal ajal kui Ta tegutses siis kaheksakümnendatel aastatel kaheksakümnendat algusest peale, kohe vaatan, mis aastal see plaat jah, esimene plaat 83, samal ajal esines aga Eesti stend, kes järgmisel alus teeb kummarduse ühele teisele super supile. Ja kui lapse kummardus tänapäevalgi taas päevakohaselt. Niisiis see, mida lauldakse kahe kuulate. Ja nüüd esineb meile Tallinna psühhoneuroloogia haigla 23. osakonna isiklike inglebee rahamdicern nik. Rõuge paisetusega põskedel väänas Margus maailmakuulsa poplaulja nime, nagu jumal juhatas ja käsi südamel. See oli naljakas. Nii naljakas, et ma olukorra surmtõsidusest hoolimata naerma turtsatasin. Selle lause oli meil Margusele välja mõelnud päev enne loivas kõhetu Gori kvoodi juurest voodi juurde kaashaigetelt järgmiseks päevaks teravmeelseid repliike nurudes. Sa võiksid Toivo kohta öelda, et ta on meie oma, hingelt Bert hambertnik. Pakkusin õhtujuhi vastutusrikkaks ülesandeks valmistavale Margusele. Meie GS ajas segaduses poiss ilmatkissi. Engelbert Hampernik väga kuulus laulja. Sa võiksid öelda, et Toivo on nagu Engel Bert hamblednik. Ja mu kõrvale laulis tõepoolest Engelbrecht, Hamperding, mees, keda Mihkel raud püüdis kümmekond aastat tagasi Paldiski tänava hoolealustele vahendada. Ja katke oli pärit Mihkel Raua hävituslikust raamatust Musta pori näkku. Hävituslik nimelt neile, kes ikka veel leiavad, et rock n roll on midagi, mille poole elus püüelda. Tagasi jaga tõlgitsuste tõlgenduste juurde. Tõlgitsus teie tõlgendust üks suuremaid meistreid ja sellele kahtlemata oma väärtuse lisana on Scott Walker. Scott Walker tõmbas igatahes uperdikile praegu mütsi pähe ja pealegi on ta kirjutanud ka oma laule, mida kunagine sentimentaalne inglise popkuningas pole teinud. Edasi aga samamoodi viiulite kaskaadiga. Sedaviisi peegeldas, kopeeris isend John Barry üpris viljakas filmimuusika looja. Aga need lood, üks oli siis Juhan lülitvaist James Bondi-filmile ja teine filmile nimega minna kaugvõi aastatelt vägagi kohakuti, kui lift valmis aastal 67, kunagi, kui ma ei eksi, nüüd võin eksida ka Smid naid, kauboi valmimisajaks oli kas need aasta või kaks hiljem. Aga ega siis selliseid haara nagu John Terry, keegi ei saa keelata ja ei saa keelata teisi selliseid staare, näiteks Zenja, Morikoone või Maiken, aiman, kes on ka iseenda lõpmatute heiastustega ju silma paistnud. Aga mida neile ette heita? Väga hea on surnud lõpuks autorid kirjutavadki kogu elu vaid üht teost ja on ka neid, kes ei kirjuta lõpuks mitte ühtegi. Aga ikkagi peavad ennast autoriks. Ühes aitab lobast, hiline tund, mängime parem Citvarretit, kes laulabki hilisest tunnist. Nii inglid korraks tasa. Nimelt tahab lavale pääseda või oma sõnaõigust kuuldavale tuua grupp nimega sünnifer Jentel. Ja nende lugu mis pealkiri ainult lõugu kannabki. Parun esitlegend Circle of Zorro mureringid. Palun mitte väga, mitte väga murelikult. Tegemist on bändiga, kes on just Citarretilt saanud inspiratsiooni. Seif džentliga ongi huvitav mõelda ja sellest, et kas uni, mida me näeme, on mingi teine maailm või ta on lihtsalt selle meie enda maailma peegeldus. Kes teab, võib-olla tõesti, aga võib olla ka mitte. Nüüd aga tahaks teile esitleda üht Islandi artisti, kes peatselt tuleb juba 18. novembril järgmisel nädalal Tallinnasse esinema. Juuksuri paari nimelt ja Uuluv Marnants on see artist ning ta on kunagine mummi liige. Mumm käis sellel suvel ka Eestis, Sigurras käis Eestis nii, et päris mitu head Islandi artisti oleme ära näinud, nüüd siis ka Arnold. Ja temalt võib päris palju oodata, sest oma esikalbumiga mis ta nüüd oligi, viidav viis? Jah, noh võin ka valesti hääldada, aga sellega ta on päris head kriitikat pälvinud. Ja selle on tootnud tšartonsenson Žigul rassist. Et head muusikat kuuleb kindlasti juba siis 18. novembril. Ja nii ta kõlab. Jah, nautige ka ülejäänud õhtut, kui palju seda päeva veel järel on? Kohe hakkab varahommik peale ja lisaks siis laulis Arnold enda laulule Engloragdar ka tilga Bruspringstiini kellele Kumiirid lisasid ilmse liialdusena hüüdnime Tiboss. Bospossiks muule Fornals tuleb kohe peatselt Tallinnasse ja näeb ära, kuidas ta kuidas ta meid siis laval võlud. Üks võluv keel on ka prantsuse keele prantsuse keelt. Kui ma ei eksi, ei olegi tänase õhtu jooksul kuulnud parandama sisend Barbara. Barbara laulis oma loo üksindusest ei pruugi ennast jah muidugi sellega kohandada, aga öö on üksindus aeg. Nii nagu uni. Nii nagu filmid ja teinekord ka muusika, ehk seda kõike saab nautida ka kahekesi. Susanna end maasikal, orkester on Susanna, kes on käinud ka siis Tallinnas. Laulab ühe loo Skatwoolkerilt, kes ennegi häältigi ja laulab loo nimega. Täna sajab. Seal. Aita sõbrannale ja ta maagilisele orkestrile. Ma arvan, et paljud on juba unemaagiasse minemas. Ja selline aeglase tempolile täna fantaasia tuligi. Stuudios oli Tõnu Karjatse ja lasen nüüd peale veel Volker prodossi, kes tegelikult üldse vennad ei ole. Aga Scott Walker siit alustas ja nemad laulavad luu nimega laser. Ehk siis armasta teda.
