Olen värskelt läbinud ühe väga närvetustava kogemuse, nimelt käinud 300 aasta kaugusel tulevikus seda nimelt praegu Kai kunstikeskuses avatud oleval näitusel levitada tan Paljassaare peatükk mille peakunstnikuks on Londonis resideeruv uud. Ja praegu on minuga siin üks selle näituse kuraatoritest. Triin Metsla. Tervist. Tere. Mida ma nüüd üldse kõigepealt läbisin, see oli virtuaalreaalsuse film, kus ma justkui olin inimene, aga ka loom ja, ja ma sain ennast liigutada, aga ega mul väga palju võimu seal ei olnud. Täpselt nii, et sa olid siis 300 aastat tulevikus, et selline võib-olla apokalüptiline visioon, mis sulle terendas, loomulikult osalt see põhines teadusel, aga osalt ka ulmel see teos, mis kannab nimetust terrarium, issand siis see satavudi esimene viie ar teose Eestis, mis etendab siis sellist võib-olla tulevikuvisiooni, mis meid võib tabada siis 300 aasta pärast, kui siis on, ütleme, Läänemere ja briti rannik omavahel ühendanud. Ja tõepoolest, et seda kogemust läbides võid üles ärgata, siis sellise hübriidi tegelasena ütleme olendid või isendid nagu inimesed, et kalad, kõik mereelukad on justkui, ütleme, assimileerimine üheks olendiks, mis siis tegutsevad maal, mida siis juba katab siis 90 protsendi ulatuses vesi ja võib-olla selle ütleme viie-ar teosega, et ei taha küll ära rikkuda sellist võib-olla üllatusmomenti. Siis ma tuleksin just selle teosega selle näituse pealkirja juurde mis kannab siis nimetust Leviathan. Ja ma arvan, et sellisel osalt ütleme, teadusel põhineval teosel, et ma tahaksin ära märkida, et seal on just kasutatud mitmete eesti teadlaste informatsiooni ehk siis selliseid tulevikuennustusi millised siis olendid võivad elud, seda, milline on selline kohalik ökoloogiline süsteem. Siis võib-olla sellise loodusfaktide kõrval ilmestab see väga hästi, seda näitas, et pealkirja, mis seal siis Levjaatan ehk siis seda tunnet, kus me olemegi sellise olendina sellises Okeaanilises keskkonnas ja kui meil on justkui valikuvõimalus, mis näiliselt on olemas ja mis mitte. Missis viib tagasi selle ideeni sellise toomas hoopsi teoseni Levjaatan. Ja just seal Leviathani teoses, et hoopis toob ka välja, et kui selline üksik inimene või indiviid tegutseb, siis Tal on justkui otsustusvõimalus või valik siis oma tuleviku osas otsustada, kuid tegelikult kui seda kogemust läbi teha, siis läheb väga hästi, et inimene kui selline, et võib-olla ka sellises tuleviku ütleme stsenaariumis või, või sellises tumedas antropotseenlikus tulevikustsenaariumis. Võib-olla meil üksikinimesena enam nii palju võimalust selle tuleviku üle otsustada enam ei olegi. Räägime veidi sellest näitusest. Briti kunstnik žesate Wood alustas 2000 seitsmeteistkümnenda aasta, mainis selle ambitsioonika projektiga, mille eesmärgiks on valmis teha kümneosaline filmitsükkel ja see esietendus Veneetsias 57. kunstibiennaalil. Ja nüüd on see jõudnud siia juba mainisite ka, et sellesse on igal pool seotud väga palju kohalike, kuidas sai see alguse siin ja kes püüdsid ta tähelepanu? Samuti vastab tõele, et ma võib-olla kutsuksin seda mõnevõrra selliseks nomaadlikuks projektiks, et sa saad tõesti, kui, kui see niimoodi piltlikult, et hästi kõlada, et rändab ringi ja, ja tegeleb siis keskkonnaprobleemidega ja mitte ainult keskkonnaprobleemidega väga seisukohaspetsiifiliste ka. Et Leviathani sellise suurema projekti või tsükliga alustas tõesti aastal 2017 Inglismaal ja, ja siiani Ta on neid projekte siis erinevalt või neid selliseid ütleme uurimisetappideks valinud siis Toronto, Veneetsia samuti, ta resideerub Põhja-Aafrikas ka Inglismaal, mitmetes erinevates kohtades ja, ja kunstnikuna või võib-olla isegi isegi kutsuks teda ainult kunstnikuks, et ta on ka omamoodi selline võib-olla ka keskkonnaaktivist või uurija. Ta läheb ühte kohta. Ta tutvub kohalike teadlastega ja silmitsi just nende kohalike keskkonnaprobleemidega. Et siin puhul, et Eesti puhul kindlasti on selleks võib-olla laiemalt selline väga huvitav ökoloogiline keskkond, mida uurida. Läänemeri ja tema tähelepanu köitis võib-olla kitsamalt paljasse ja Paljassaare just seetõttu, et Paljassaare numa fauna ja floora tõttu väga rikkalik on seda alati olnud. Kuid nüüd loomulikult erinevate keskkonnaprobleemide tõttu on see ohtu seatud. Ja tähendab see näitus juba algas. Ütleme niimoodi algas aasta tagasi, et, et sellele eelnesid siis sellised kohtumised kohalike teadlastega, palju uurimustööd infovahetust, et kui sa saad Eestisse jõudis aasta tagasi, siis ta kohtades näiteks Tallinna ülikooli antropoloogid kunas plaaniga või hüdrobioloogiga Leenart, lennuk, samuti militaararhitektuuriajaloolase Robert Troyfeldiga ja näiteks vee mikroob bioloogiga kai künnis peres ja kogusele kogutud teadmise või informatsiooni põhjal saad, hakkaski kavandama seda näitust, et samamoodi see viie see põhineb siis kogu selle kogutud materjalil aga samas ka tema sellised võib-olla kunstilised või sellised esteetilised tõlgendused sinna juurde. Ja siin saalis tõepoolest, et me võime näha ka kõiki teadlasi, kes on panustanud, et noh, näiteks siin ühe seina peal on väga sellised tähelepanu köitvad esteetilised, kaunid visuaalid, näiteks mikroorganismidest mis on siis kokku kogutud doktor Kai künnis peresi poolt, kes on siis bioloog, siis tal tekkis Ma arvan, et astumegi veidi siia sisse, sest et ilma selgituseta on väga keeruline mõista, mis meie ees üldse on. Esmalt need kaks sellist tekstiili, mis meid siin vastu võtavad. Selline ja suurepärane tekstiiliteos, mis, mis avab selle näituse on siis tegelikult visuaalpaljassaarel asuvast suurtükipatareist, kuid et käis Eestis siis tema pilku püüdis just oma sellisel väiksel, ütleme rännakul Paljassaarel selline 20. sajandi alguses tatud Suurtüki patarei, mis on siiani säilinud paljassaarel, kuid muidugi kaotanud oma võib-olla esialgse hiilguse, selle suurtükipatarei puhul on võib-olla väga ilmekas ja huvitav just selline modernistlik arhitektuur mida võiks siis võib-olla minu silmis täiesti võrrelda, ütleme seal siis on väga modernistliku käekirjaga no näiteks mander roe või Valter teos, mis oli mõeldud siis üheks osaks siis Peeter suure mereväebaasist, et see suur selline sõjasadam, mis siis kavandati põhja Tallinnasse, et ei saanudki kunagi päris valmis ja samamoodi ei saanud, mis, kas see suurtükipatarei ja mis selle võib-olla tekstiili väga huvitavaks teeb, on see, et sellele on sellise elu ja hingamise andnud siis ka näitusel osalev tekstiilikunstnik, disainer Kärt Ojavee, et see tekstiil on siis prinditud linasele, kangale ja värvitud, siis Läänemerest pärinevad vetikatega ja nüüd oleme jõudnud selliste esemete laudade keskele, siin on võrke ja nööre ja ütleme, igasugu haakriku mulle tundub ja et need esemed, mis teid ümbritsevad, need on Kärt Ojavee, erinevad objektid ja võib-olla laiemalt selline visioon tulevikust ja minevikust, et võib-olla endamisi ma kutsun seda alati ka selliseks ökoloogiliseks luksuseks. Et need objektid on, on väga haprad, et nad on valmistatud väga keskkonnasõbralikest taastuvatest materjalidest ja siin on nüüd kokku kogutud, et siis võib-olla arhailised tarkused, kuidas valmistada, noh, me näeme siin tööriistu, me näeme siin rõivaid, kuidas siis on võib-olla meie esivanemad, ent valmistab kõik need tehnikaatend materjalid, kuid sellele on antud võib-olla selline väike tulevikuperspektiiv, et mis juhtuks, kui võib-olla materjalid meil otsa saaksid ja millised oleksid siis sellised võib-olla tuleviku ühiskonna viis, et toota taas neid asju elades või elutsedes, ütleme mereäärsetel aladel ja siin me näeme tõesti näiteks rõivaesemeid pealtnäha võib-olla tundub, et tegemist on kas naha või, või lausa isegi lateksiga aga tegelikult need on siis kokkupressitud vetikad ja need vetikad on kokku korjatud siis Eesti saar tegelikult ja need on värvitud siis kaheksajalakingiga väga palju erinevaid uudseid uuenduslikke materjale on siin. Kas kõik see teadmine ongi Eestist pärit ja et symbol muidugi disainer Kärt Ojavee oskaks paremini rääkida, aga tõesti, et need materjalid suures osas on kõik Eestist pärit ja kokku korjatud siis Läänemeres. Ja, ja see teadmine sama moodi, et Kärt on tegelenud väga kaua biotekstiilidega just, võib-olla sellised spekulatiivsed lähenenud sellele, et mis oleksid need võib-olla uued materjalid või mis võiks olla materjali kui sellise tulevik. Et kui me jätame vale, kõik võib olla selliseid keskkonda väga saastavad materjalid, nagu näiteks ütleme, plastik või, või igasugused keemilised sünteetilised realid. Kuid tuleb ka kindlasti ju nentida, et Läänemeri on üks maailma kõige reostunumaid veekogusid ja absoluutselt, ja, ja kindlasti see seis ei ole paranemas, rohkem siiski halvenemas, aga aga ma arvangi, et näiteks, kas või kas näitus või, või ütleme, kunstnik, püüdlused seda kuidagi ilmestada kasvõi näiteks läbi kunsti ja kultuuri ja tuua inimestele neid probleeme lähemale, et siis on ka kindlasti katse tõsta inimestes mingisugust keskkonnateadlikkust. Et ma arvan, et see on ka, see saadi märgi selline võib-olla esimene intensioon olnud, et et see teadmine viia inimesteni lisaks sellisele kogutud materjalile on siin hoopis nagu kivid ja kivideks ma julgeks neid küll nimetada. Et siin on tegemist siis kunstnik Triin, Loosaare, uitmateeria kollektsiooniga repriis ja see kollektsioon siis ütleme kahel alusel on siis need väiksed essamekesed on kokku kogutud siis samuti Läänemereäärsetest randadest, et siin me näeme objekte Pikakari, Pirita, Kalaranna ja Stroomi rannast siis ja need esemed siis pealtnäha tõepoolest, võib-olla mõnele külastajale tunduksid need sellised võib-olla vähem väärtuslikud, kuigi ma ei saa öelda vähem väärtuslikud esemed, et see on just selline provokatiivne mäng, võib olla inimese mõttega, et mis on väärtuslik, mis mitte milline isiklik või selline sentimeeter taalne väärtusel esemel. Ja kui Triin seda mõne aasta eest ühel teisel näitusel esitles, siis ta veel asetas siia kõrvale väiksed sellised hinnad, sildikesed, mis olid seal väga, ütleme, kõrged või see hinnaklassi oli hoopis teine ja see oli ka minu meelest väga selline intrigeeriv mäng sellega, et mis on ühe pealtnäha võib-olla siuksed trafaretselt öeldes, et pealtnäha tarbeks too eseme väärtus, et seda väärtust saab iga inimene ise defineerida, need valguskastid näitavad ilmselgelt mingeid mikroorganisme ja absoluutselt, et need on siis hüpernano, suurendused väikestest mikroorganismidest mis siis elutsevad Läänemeres ja neid on pildistanud siis Taltecki merebioloog, doktor kaiginisteres on need sellised väga sellised esteetilised visuaalid on siis jaan tõesti kokku võt Läänemeres ja mikroorganismid nii tibatillukesed, kui nad on siis tegelikult nad mängivad ka suurt rolli siis Läänemere sellise ökoloogilise tasakaalu säilitamisel. Et nad lagundavad siis teiste organismidega jäätmeid ja sellega siis nad puhastavad pidevalt just merevett. Ma usun, et üheks kõige olulisemaks märksõnaks, mis sellest näitusest välja koorub, on tasakaal ja kindlasti, et ma arvan, et tasakaal eriti just looduses ja praegugi, et ennist mainitud sellisel väga keerulisel antropotsendikul ajastul, kus inimtegevus paratamatult tekitab palju siin võib olla pahandust ja loob ohvreid, siis ma arvan, et, et see peakski olema selline kerge, võib-olla ka raske järelemõtlemise koht, et kuidas hoida ise, et kuidas hoida ise inimesena tasakaalu. Ja oleme jõudnud ühe väga võluva helendava moodustise juurde, mida ma üldse hetkel vaatan. See on, sa saad tauditeos hübriid üks ja see, mida ma klaasjalt hektar näeme, on siis korall ja võib-olla natuke ekslikult, et see väga esteetiliselt mõjuv teos kahjuks ei kätke endas väga sellist esteetilist sõnum, et sa saad, on siis koostöös ühe teadlasega Austraalia keskkonnateadlasega kinda koralli prototüübi järgi selle teose siis kolmdee printinud ja see vihjab siis järjekordsele sellisele keerulisele probleemile, et austraalia siis korallrahuga seotud probleemil, et et ookeanisoojenemise tõttu korallid hävinevad ja nende elukeskkond on siis võimalik üks tehtud ja, ja ühe, ütleme sellise lahendusena pakuvad teadlased välja just kunstnikud Sis laboris taastoota koralle ja need ookeanisse lastav. Tõesti, see imeilus tilluke teosed silmale väga kena, aga võib-olla taustal ütles jällegi vihje peale keerulisele probleemistikule, kuidas on eestlased veel sellesse näitusesse panustavad. Näiteks kui minna nüüd uurimistoa juurde siis me näeme, sest väga huvitavat valikut siis kirjandusest, mille on siis meile toonud siis kõik need teadlased, kes osalevad siin näitusel ja seal me näeme siis Tallinna Ülikooli astro bioloogi, Joonas plaani väga huvitavat esseed Sis teemal kalanduskapitalism ja Läänemeri, kus siis Joonas väga ilmekalt toob välja, et mida tähendas Läänemere jaoks, et siis sellised suursugused viis aastat plaanid Nõukogude liidus, et mille tulemusena hävinesid siis kõik sellised väiksed kalurikülad ja mis siis Läänemere kontekstis tähendas siis teatud näiteks liikide hävinemist samuti ka võib-olla sotsioloogilise, mõnes mõttes siis tööpuudust ja samuti ületootmist ja ma võin, siinkohal tahaksin ka tuua, sest väga huvitavat tsitaati, millega Joonas siis toob välja oma essees, et et näiteks nõukogude liidus siis üks juhtiv merebioloog, Trofimm Lõssenko ütles ka, et me ei oota looduselt armuande, vaid me võtame need ise, et, et võib-olla selline mõnevõrra selline markantne näide siis sellisele loodushoiule või keskkonnapoliitikale nõukogude ajal. See näitus jääb siin avatuks kuni kaheksanda novembrini. Mis on veel plaanis, kas on midagi lisaks sellele, et saab siin vaadeldav õigaska, kaasatakse vaatajaid teistmoodi. Pean kahjuks kurbusega tunnistama, et meil oli just nädalavahetusel väga tore linnuvaatlusretk, kus me käisime pianisti Sten Lassmanni paljassaarel ja sellise väikse grupiga binoklit käes silmade ees, uurisime siis Paljassaare linnustikku. Aga nüüd, mis on tulemas, on meil järgmine. Kolmapäeval näitame me sellist filmi nagu plastiku lugu, soojof, plastik ja ühes siis Estonian Aadi esitlusega, mille siis number järgnev number on pühendatud keskkonnale otsendlikule ajastule ja kindlasti kutsun siis vaatame seda filmi, et see plastiku lugu jällegi ilmestab sellist väga akuutset keerulist probleemi nagu plastiku töötlemine, plastiku tootmine ja võib-olla et kui me oleme harjunud plastikust kui sellisest, et loomulikult, kes meist ei oleks kuulnud sellest, et plastik on keskkonnale väga ebasõbralik. Et see on väga keskkonda saastab, aga võib-olla see film just vähemalt minu jaoks avas mingisuguseid perspektiivi, et kuhu see plastik näiteks läheb ja kes seda ümber töötleb ja ja meie plastik läheb, et kes sellega Hiinas Indias, Indoneesias edasi tegutseb ja, ja võib-olla selline kurb tõsi fakt, näiteks võimalikele üldse töödelda ümber kaks protsenti plastikust, et võib-olla selline ka illusioone plastikust saab teha veel 100 muud asja hiljem ümber, et see filmi imestabki seda, et kui võib-olla keeruline olukord tegelikult on. Mulle tundub, et Kai kunstikeskus on tugevasti võtnud, et ette sellise ühiskondliku joone, kas plaanitega sarnaseid projekte kaasata tulevikus? Kindlasti. Ma arvan, et võib-olla laiemalt just igal juhul kunsti- või kultuuriroll on tõesti mingis mõttes ühiskondlikud kaasa rääkida ja, ja võib-olla sellist sotsiaalkriitikat Kuda, et aga meile just tundus, et just see aeg on sobiv selliseks väikeseks ja ja just nimelt, et ega me majana või ka siin Noblessneri nad ei ole väga kaugel paljassaarelt, et kohe kui näitusesaalist välja minna, me näeme siin juba üle v paljassaart, et ma arvan, et, et sellise võib-olla tugeva punase niidina või ISISe keskse teemana. Kas keskse, aga olulise teemana kunstis kindlasti keskkond peab olema. Nii et kõike seda ilu saadab tegelikult üpris karm sõnum. Ja õnneks on selles ruumis ka heli. Mis heli see on ja et näituse helitaustaks on meil siis suurepärane klaveripala ja me kuuleme siis prantsuse helilooja oli väämas jääni kolme teost, et küllaltki kuuluvad sellise suurema tsükli alla nagu lindudega kataloog file on siis 13 osa siis siin saalis kuuleme neist kolm ja need on siis eesti pianisti Peep Lassmanni esituses ja need palad, mis siis kõlavad, siin on siis nõmmelõoke väike põllule Ace ja mustkivideks. Et kelle kõrv siis eristab siis need on tõesti masseani, siis selline püüd või interpretatsioon pannasid kolme linnulaulud siis helikeelde, kellel on terav kõrve, kes suudab eristada ja tunneb lindude laul, et siis kindlasti ootame siin ka ornitoloog käis meile külla, kelle hulka kuulub ka Peep Lassmann, Peep Lassmanni, samuti Peebu poeg Sten Lassmann. Ühesõnaga, kui paarisaja aasta pärast siin veel on maad, siis loodetavasti on siin ka need linnud. Aitäh teile, Triin Metsla, selle tuuri eest käesoleval kaunim näitusel onile kurval näitusel Leviathan, mis on avatud kaheksanda novembrini Noblessneris Kai kunstikeskuses, aitäh. Aitäh teile.
