Ehitamine on üks loovamaid tegevusalasid  ning pakub eneseteostust tuhandetele inimestele. Ehituste järgi saame hinnata, kuivõrd aktiivne on ühiskond. Eestis ehitatakse aina enam. Viie aastaga on ehitusmahud kasvanud koguni kolmandiku võrra. Uusi maju ja terveid linnaosi kerkib nagu seeni pärast vihma. Priit on üks nendest meestest, kes on endale valinud ehitaja ameti. Koolis käis ta Pärnu kutseõppe keskuses ja lõpetas  selle ehitustislerina. Sai lihtsalt peale põhikooli valitud niisugune amet. Ja tundus niisugune korralik töö. Kindlasti nagu tasub ka ja. Oli väike huvi ka selle vastu ja. Nii ta läks Kui palju oled sa juba töötanud? No ütleme, üks üle kahe aasta natuke. Ja, ja kui sa nüüd mõtled selle peale, et millised olid su  lootused ja mõtted siis, kui sa läksid õppima  ja nüüd, kui sa juba seda tegelikku tööd teed,  et kas ta on endiselt su jaoks huvitav või  mis on selles töös huvitav Ei no huvitavat on kogu aeg, sest tuleb igasugu uusi  materjale ja asju juurde ja noh, asi nagu areneb kogu aeg ja. Ei öelda. Aga palju sinu kursusekaaslastest, kes sinuga koos õppisid  sama eriala palju nendest on ehitusel tööl? Suurem enamus võiks öelda Priiduga koos töötab Andrei. Tema on tööde juhataja ja korraldab ehitusplatsil montaaži  ja betoonitöid. Esimese korraga ebaõnnestus selle treppi monteerida,  et need troopiad ei olnud õiges nagu pikkuses tehtud alguses  ja kui te näete praegu, et mehed panid, loodi spetsiaalselt selleks,  et kontrollida, kas ta läheb ilusti või horisontaalselt  paika ja nad vaatavad üle, kui see klapib kõik  siis nad hakkavad teostama montaaži. Esimese korraga ei õnnestunud, kuna see vale. Nii ka natukene oli see trepp praegu, te näete nad uuesti  lasevad seda maha ikkagi järelikult midagi klapi kuskil nad  ajavad seda uuesti. Paika, ja kui me paneme seda paneeli natukene viltu  horisontaalses mõttes siis nagu järgmised paneelid ei lähe  kokku ja siis hakkame reguleerima ja selle peale kulutama  liiga palju aega, mida meil ei ole ette nähtud. Praegu me. Võtame siin korterielamu, siin tulevad korterid. Aga siis, kui te siin ehitate, mõtlete ka juba  selle peale, et et missugused inimesed siin ükskord elama hakkad. Ma alati ma mõtlen sellest, et inimesed elavad siin  ja ja me üritame teha kõik meie poolt seda,  et see konstruktsioon oleks Kindel. Oleks ta tugev ja inimene oleks rahul oma eluga selles  korteris ja oleks ta kindel selles, et see kunagi ei lagune. Oleme õppinud ja olen Kopli ehitus koolis kunagi õppinud,  kolm aasta sain müürsepa mateeria eriala  ja olen kokku puutunud ise betoonitöödega müüritöödega  ja sellist töö ma olen teinud ilmselt. Ja peale. Kutsekooli, ma otsustasin enda jaoks, et ma lähen edasi õppida,  et ma taha nagu tööline olla, et ma tahan ülemuseks olla  ja siis läksin, valisin endale, et ma lähen õppida  ja saan kõrghariduse ja. Ma arvasin, et saan hakkama ja ikkagi nii ta tuli välja,  et ma astusin Tallinna tehnika kõrgkooli,  kus ma õppisin neli aasta, sain hooneehituse eriala endale. Ja praegu te näete, et ma olen siin platsil teede juhatajana,  nagu ma tahtsin, nagu ma soovisin kunagi. Kas see, mis on nüüd tegelikkus? Selles töös on seesama, mida sa kujutasid ette,  kui sa põhikooli lõpetad? Kui ma põhikooli lõpetasin, siis ma ei kujutanud üldse ette,  mis on ehitus üldse iseenesest kujutab ette  ja kui ma käisin kutsekoolis ja ma nägin,  kui raske see töö on füüsiline töö, ütleme  siis ma mõtlesin, et eriti ma ei tahaks füüsiliselt töötada,  et ma tahan rohkem juhtida ja olla noh, selline juhataja Mulle meeldib organiseerida, mulle meeldib tellida materjali,  vaadata, et kuidas üks teise oma aed saavad kokku ja. Kuidas iseenesestöö kujutab ette ennast? Ja kõige rohkem, võib-olla seesama montaaži. Betooni töö, sellepärast see on kõige tähtsam töö ehitusel. Selleks, et nüüd teisi kontrollida, seda tööd planeerida  ja korraldada, kas see, et sa ise oled seda tööd varem teinud,  aitab kaasa? Väga aitab kusjuures, et ma tean, mis mees pidi tegema  ja kuidas ta pidi tegema seda tööd ja noh,  ütleme väga aitab, et ma näen ise, kuidas ma olen teinud  seda töö ja mis mehed teevad praegu ja noh See see väga aitab, ütleme, kui oleks ma otse koolist tulnud  ja hakkasin näitama neile näpuga, kuidas seda tööd tegema  ja ise ei ole kokku puutunud sellega, siis ma arvan,  et minust ei tuleks midagi head. Nagu tööd, juhataja. Ehitustel töötab palju Andrei koolivendi. Tallinna tehnikakõrgkoolis on õppinud ka Taavi  ja Martin. Kaablisise alajaama kaabli tunne. Hakkab olema siit hakkab tulema nüüd kõrgepingekaablit sisse  tulevasele alajaamale. Ja see on niisugune tulevikuprojekt. Kuna me siinkandis ehitame, siis tulevikus oleks väga raske siia. Majade vahel hakata ehitama Eesti energia lihtsalt laseb  enne valmis teha ja pärast saab. Aga kus, kus see tagumine ots siis välja jõuab? Siit on nüüd Mingi 60 meetrit läheb. Ta läheb päris sinna Toompea tänava alla. Teiselt teiselt poolt läheb, pärast pöörab otsa  ja siis läheb kaardi puiestee. 145 meetrit tuleb umbes pool on tehtud. Kaarli puiesteel on käimas mitu objekti korraga,  seal sai just valmis okupatsiooni muuseumimaja. Ja praegu käib. Ka enda elu ja ärihoone, vundamendide ehitus  ja on ühest otsast juba pihta hakanud selle elumaja hoone  montaaž ja sinna kõrvale tuleb suur elektrialajaamahoone  samale krundile. Väike vahe on vahel, üks hoone on seal monteeritav eluhoone  aga samal ajal peab käima ka teise hoone ehitus. Ja paralleelselt käib veel lisaks, kus me käisime sees see  kaablitunneli ehitus, mis läheb sealt platsilt läbi kahe  hoone vahel. Aleksei on kogenud ja hinnatud meister. Peaaegu poole oma elust on ta töötanud ehitusel. Kaarli tänava ehitusplatsil juhib Aleksei töid  ja tegemisi Martin. Lõpetasin keskkooli ja hakkasin siis valima,  et mida ja kus õppida ja. Juhtus nii, et läksime siis sõbraga ehituskooli. See oli niuke. Pooljuhuslik kogemus, aga hetkel olen rahul. Mul üks aasta on veel käia ja käin Tallinna tehnikakõrgkoolis. Ja kes sinust saab, kui see Objekti objektijuht ehitusinseneriks põhimõtteliselt  alustasin täitsa nagu lihttöölisena. Et. Olin täitsa tavaline töömees katuste peal nagu  ja eks tutvusta kaudu nagu algas ses suhtes,  et esimesed tööotsa said ikka niimoodi. Kust sai niimoodi edasi läks. Praegu olen ma objektijuht FM. Mida tähendab objektijuht ühel ehitus objektil? Objektijuht on siis nagu platsi peal töömaal kogu aeg  ja koordineerib nagu ehitust. Alltöövõtjaid ja siis. Projektijuht on siis nagu objektijuhist järgmine,  kes teeb seda paberimajandust, aga mina olen see,  kes siis platsi peal on nagu ehitusega kokku otse kokkupuutes. Praegu olen ma betoonitööde projektijuht. See tähendab ühe kindla töölõigu juhtimist ehitusplatsil. Mitte ainult ehitusplatsil, vaid terve selle üksuse juhtimist,  siis see tähendab sellele tööüksusele tuleb töö leida. Tuleb vaadata, et see töö ära tehakse kvaliteetselt,  rahaliselt välja tuleks ajaliselt kõik korras,  oleks. Igapäevane töö, töö, juhtimine. Ma käisin Ehituskõrgkoolis Tallinna tehnika, mis ta  siis nüüd on kõrgem tehnikakool. Ja sinna ma läksin juba peale üheksandat klassi ja. Alguses. Siis keskeriharidus ja pärast kõrgharidus. Ja põhimõtteliselt ega eriti teisi variante ei mõelnudki,  et midagi teist võiks teha. Minu jaoks, kui ma vaatan ehitust seostub ehitaja  selle mehega, kes ehitusplatsil tööd teeb. Kas tema ongi see põhiline tegija või mitte? Seda on väga keeruline võtta, kes. Kes lõpuks on ehitaja? Sest asi saab ju alguse siis, kui mingid kinnisvara  arendajad või, või linn ühel hetkel otsustab,  et siia kohta peab saama selline asi. Niimoodi võttes on ju see tellija ehitajaks,  järgmisena hakatakse seda asja projekteerima,  on arhitektid, kavandajad, siis tulevad suur hunnik konstruktorid,  eriosade projekteerijaid, kõik nemad on ju  selle maja valmis mõtlejad, ehitajad, siis tulevad inimesed,  kes hakkavad mõtlema, mismoodi seda asja ehitada,  kust nurgast pihta hakata, millega palju see asi maksma läheb,  eelarvet teha, saada see leping hakkavad ehitama,  jälgivad iga päev, et see, et see ehitus kulgeb  ja siis alles siis on need inimesed, kes seal platsil seda  tööd teevad ja ehitavad, et see on väga mitmeetapiline  protsess ja, ja seal ühte nagu teistest esile tõsta  või välja võtta, see ei ole õige. Siin alguses olin ma rohkem platsil töödejuhatajana,  siis tuli päris tihti neid hetki ette, kus mikser oli  platsil ja on vaja veel armeerida ja võid ju tund öelda küll,  et sul on kõrghariduse, aga noh, miks sul on platsile teha,  on vaja ja tuli kindad kätte tõmmata, ise  ka seal appi minna. Ja midagi tassida ja teha, et need erinevad töövõtted on mul  kõik käes, et kõike ma teha seal iseenesest oskan  ja tean, kaua see aega võtab. Ega seda peab teadma, muidu ei oska nagu hinnata,  ka. Mees tuleb õhtul, et ma võin päev otsa ühte naela seina,  et tahan nüüd 1000 krooni saada selle eest siis. Selline teadmine ikkagi peab olema, mis on reaalne,  mis mitte, mis ehmatas sind, kui sa sattusid koolipoisina  ehitus platsile. Alguse saab peasegadusse, võib-olla see,  et erinevaid asju on hästi palju. Ei, ei tegele ainult ühe asjaga, et noh,  teeme küll siin ainult betoonitöid, aga see ei tähenda,  et vaatame ainult ühte asja, siin on neid erinevaid probleeme. Valdkondi on. Tuleb aina juurde, et olen küll kolm aastat teinud seda asja  isegi kauem, aga, aga uusi probleeme kerkib kogu aeg üles,  millega ei ole varem kokku puutunud. Et peab olema valmis sellisteks väljakutseteks kogu aeg. Ei maksa nagu heituda. Noh, ei ole ka see, mis koolis võib-olla kõik õpetajatega  niimoodi ette ei valmistata ja ta niisugune alguses  tundmatus kohas vette hüppamine on. Aga sellega harjub ära, kohaneb ja tekib see tunne,  et ma saan sellega hakkama ja see, see annab nagu kindlust  edasi teha ja suuremaid asju ette võtta. Ega seal, jah, mehi on lõpuks kuskil 100 kanti platsi peale  ja seal on. Kaheksa üheksa vahest ka rohkem firmasid,  erinevaid, kes teevad täiesti erinevaid asju seal keskel olla,  siis noh, tahes-tahtmata päeva enimon ikka väga pikaks ja. Ega seal saab ka noh, karjutud ja röögitud,  et see on täitsa tavaline Õhtul koju lähed, siis on jälle jaol. Aga mis on see suhkrutükk või mis sind hoiab  selle töö juures? Suhkrutükiks ma ei tea. Näed midagi kerkib? Tulevikus on hea öelda, sai tehtud selline asi ja. Olin selle juures ja. Töö ise on väljakutse. Ma olen töötanud juba 14-st eluvastust nagu kooli kõrvalt  kogu aeg. Ja ma ei suuda küll olla ilma tööta. Vahepeal oli kaks kuud sellist aega, kui olin ilma tööta,  siis pidi küll hulluks minema, et minu jaoks on töö,  on töö, sest minu jaoks nagu suurt vahet ei ole,  mida ma teen. Õmblema võib-olla ei läheks või midagi kuduma,  aga. Eks seal mingi loomine ole, millegi saavutamine,  mingi tegemine. Millised on need töömehed, kes platsil vastu peavad? Esimesena lähevad ära need, kellel on probleeme alkoholiga,  see selgub, noh, kuu-kahe jooksul kindlasti. Järgmisena. Kes ei viitsi tööd teha? Sest et platsid on küll suured ja, ja võib-olla kõik ei jõua kontrollida,  eks ole, kui palju seal inimene täpselt tööd teeb,  aga kõik see tuleb välja ikkagi mingi aja jooksul. Võib-olla mitte esimene ega teine päev, aga noh,  paari nädalaga on juba selge. Ja tavaliselt nad lähevad ka ise ära, sest nad ei teeni  selle eest palka. Tänapäeval makstakse ikkagi tükitöö alusel. Ja see nende tükk on lihtsalt nii väike,  et nad ei teeni. Kas nad lähevad mujale ehitusfirmasse või lähevad üldse ära? Ma ei isegi ei tea. Rahulik peab olema närvi, peab olema. Iga eitada. Sest ega ta midagi keerulist otseselt ei ole,  aga noh selle õpib kõik ära, kõik on õpitav,  kõik tuleb aja jooksul. Aga ei saa liiga kannatamatu olla. Kannatlikult. Kas töömehed võivad ehituses hästi teenida? Kui ikkagi mees on pealehakkaja Ei joo, liiga palju, käib korralikult tööd,  tahab seda tööd teha, ei häbene, et ta on ehitusel tööl  siis ta võib teenida korralikult. Sina teenis rohkem või vähem kui ehitamehed. Oleneb mehest. Ma arvan, et umbes keskmiselt on sama aga on mehi,  kes teenivad kindlasti rohkem kui mina. Aga noh, need mehed teevad ka korralikult tööd  ja on sisuliselt samasugused insenerid nagu mina,  et nuputavad erinevaid lahendusi kogu aeg ise välja. Aesliga kaeta kordast brigaadi aitama. Kas ehitus võib selle hingega võtta, kas ehitusel töötamine  on ohtlik? Eks iga töö on mingil määral ohtlik, ehituses on seda ohtu  võib-olla tõesti rohkem, sellepärast et seal tänapäevase  ehitustempo juures kerkivad need majad nii kiiresti,  et on küll ette nähtud. Vahel on ka eraldi mehed selle jaoks, kes peavad neid  piildeid ja asju ette panema. Tempo läheb nii kiiresti, et võib-olla tõesti ei jõua ta kohe,  eks ole, kraana otsast element maha ja siis kiire külgeni ei  jõua ju. Aga ohtu on, aga samas seda annab vältida  ja see asi tuleb läbi mõelda, kui ehitatakse,  ei saa nii uisapäisa teha ja seda annab vältida. Tänaseks päevaks on juba selgeks saanud,  et inimese elu on ikkagi kõige väärtuslikum  ja see üks piire sinna ette panna või ohumärk ette panna. See ei ole nii tülikas, kui. Mis seal pärast juhtuda võib, need õnnetuste likvideerimised? Populaarne läheb palju inimesi peale keskkooli seda õppima  ja ja päris palju jääb ka püsima. Kes ikkagi aasta-kaks juba on ehitusel püsima jäänud,  need tavaliselt ka jäävad. Mina isiklikult tunnen rahuldust sellest,  kui midagi valmis saab, et ma lähen õhtul koju  ja vaatan, et täna tegime siis sellise asja valmis. Et panime maja püsti, see on ju suur asi.
