Täna avatakse Kikendi käkkis, Peeter Laurits näitas Mattise Martöörium ja galeriid Emmniko vaja Kasele koduleheküljelt võime lugeda, et postmodernse digitaalkunstiveterani näitus on kunstirahvale avatud kuni 29. aprillini. Mul on hea meel sellest nüüd kunstniku endaga rääkida. Tere, Peeter. Tere. Millal toimuste eelmine näitus, kui suur või tähtis selline näitus, mis nüüd siin avatakse. Teile on? No ta on ikka päris tähtis, eelmine näitus oli just umbes aasta tagasi Art depoo galeriis vembuvana kantselei. Aga siin Kikendi kõigis ma tegin kunagi oma esimese personaalnäituse ja see oli 80-ga kuuendal aastal, kui ma ei eksi, siis kas ta on siis 25 aastat tagasi või umbes niimoodi. Ja, ja näiteks on tähtis loomulikult iga näitus on tähtis, see näitus on nüüd jälle natukene teistmoodi, kui ma siiamaani töötanud olen, sellepärast et olen pildiliselt selles töös sukeldunud ajalukku ega sügavale 16.-sse sajandisse. Ja, ja visuaalselt ma olen püüdnud ka teda panna balansseerima siis noh, tänapäeva sellise keskaja vahele. Ja tulemuseks on selline küllaltki kummaline, nihestatud irreaalne ja unenäoline maailm. Näitus ammutab inspiratsiooni talupoeg matis ükski loost. Jah, see on hästi-hästi konkreetne lugu, mis leidis aset 1535. Elamus või vähemalt paljudel eestlastel on see tõenäoliselt tuttav Üldjoontes. Mõisast põgenenud talupoeg otsis varju Tallinna linnas. Kui talupoeg oli kuus nädalat siin ära olnud, siis linnaseaduste kohaselt ta sai nagu prantsuse teda sellele mõisnikule ära välja ei antud, aga ükski sellest juulil tuli talupojale järgi võttis ta kinni, piinas surnuks. Ja kuna rüütelkonna ja Tallinna raelinnavõimude vahel oli kõne igiammune konflikt kaubandusprivileegide teemal siis kasutati seda vahejuhtumit ära ja tehti nii-öelda näidis S ja mõisteti üks küll surma, mis oli täiesti tavatu, ennekuulmatu lugu, aadlik mõistetakse surma mingisuguse talupojatapmise eest, 16. sajandil. Sellist asja küll ei juhtunud iga päev. Ja see kohtuotsus viidigi täide. Ja vot sellel loolased kogu see näitus põhinebki ja ma olen üles ehitanud natukene sellises ütleme, koomiksi vormis koomiksivormilise. Mida te näete, seal näha võib siis kirjeldage, olge head. Näitan seal saabki näha nüüd 12-l pildil kogu seda kurba uskumatut lugu. Kostüümidraamat ma ei ole sellest teinud. Modellid on enamasti oma kaasaegsetes kodustes riietes lihtsalt lihtsalt igalühel on mingisugune väikene aksessuaar, mis paneb paika nagu tema kuuluvuse rolli selles selles pildireas. Ja siis nagu selle toimumise ruumi. Kuigi mul pildistatud stuudios õigemini loo teatrilaval museli stuudioks kohendatud. Aga ma olen fooniks veel keerinud Tallinna linnaarhiivis pildistatud selle kriminaalasja materjale siis 16. sajandi ürikud ja pannud nad sellest tegevusest moodi pool läbipaistvalt läbi kumama. Ja tulemuseks on selline, selline üsna unenäoline keskkond, mida kirjeldada on keerukas. Soovita kohale tulla ei saa vaadata. Aga igal juhul see lugu tõmbab paralleele ka meie aega. Nojah, loomulikult sellepärast, et et samamoodi nagu 16. sajandil on ju ka tänases Eestis palju kõneainet selle linnavalitsuse ja Toompea vahelistel konfliktidel ja ja noh, kui me tahaksime paralleeli tõmmata lausa siis, siis sama ennekuulmatu loo saaksime sellisel juhul, kui näiteks Tallinna linnavõim korraldaks hukkamise. Noh, ma ei tea, näiteks Solarise liftis ja hukatakse näiteks keegi riigikogu saadikutest Ma lugesin galerii koduleheküljelt, kes seda näitust korraldab, et näituse avamisel toimub ka Jaak Kilmi ja Kiur Aarma filmi, mis kannab näitusega sama nime. Mattise Martüürium viimase stseeni filmimine. Kuidas te seda kommenteerite? No kogu see näitus, see tekkiski tegelikult sünkroonselt selle selle filmiga, sest Kilmi, Aarma film nüüd omakorda tegeleb selle läitlusel modellide lugudega milles tekib siis selline omakorda paralleele link sealt minevikust, tänapäeva. Need modellide lood, sellest elamus on samuti tulnud Tallinna linna kuskilt maalt või siis käivad kuskile Soome tööle või sõnaga selline migreerumis teemad migratsiooniteemadel selles selles filmis ka üleval ja tekib päris huvitavaid ja kummalisi paralleele ja selle näituse tegemise idee tekkiski põhimõtteliselt noh, nagu kõigepealt selle selle filmi baasil see idee all Kilmi ja Aarma oma ja nemad kutsusid mind seda oma ideed realiseerima. Kas sa oled kunstnike filmis? Jah noh, niivõrd-kuivõrd filmiti ka seda, seda võte protsessi. Teatris. No milline on galerii roll, milleks siis antud juhul on tõmmikuma Kasela sellise näituse korraldamises? No näitus on alati rohkemat kui lihtsalt piltide valmimine ja seinatõstmine. Galerii roll kunstnikul on umbes sama, nagu nagu kontsertorganisatsiooni roll muusikule. Sõnaga tellikovaja Kasela on. Ta on siis nüüd see instants, kes seda näitust proov ja tutvustab, ja kuna nad on keskendunud põhiliselt eesti kunsti ekspordile, siis siis ka sellel näitusel on ette näha päris päris palju. Välisekspositsioon. Mulle tundubki, et see on sarnane protsess nagu süvamuusikas, et selline organiseeritud Eesti kunsti või süvamuusika müük välismaale, et see on päris viimaste aastate nähtus. Jah, ja noh, ma ei tea, kuidas muusikas, aga, aga kunstis on see kõik veel alles üpris lapsekingades, sest üks asi on see, et kultuurieksport ta nõuab tohutult raha, seal odav lõbu ja siiamaani seda raha ei ole enamasti leitud. Ja teine asi nõuab ka isiklikke kontakte. Ja, ja ta nõuab kogemust, kogemust ja asjaajamise oskust. Ja need on kõik asjad, millest on siiamaani Eestis lappinud ja mis on nüüd alles alles viimastel aastatel hakanud intensiivsemalt toimuma, kuivatavad uuesti tasandil on minu meelest klassikalises muusikas süvamuusikas, on see protsess ikka tublisti kauem juba kestnud. Aitäh, Peeter Laurits ja tere tulemast kõikidele näitusele Mattise Martöörium, Kikendi Kökis ja see näitus on avatud 29. aprillini.
