@prefix art: .
@prefix cls: .
@prefix dct: .
@prefix ex: .
@prefix nlp: .
@prefix prov: .
@prefix rdf: .
@prefix xsd: .
art:20240210_003 a ex:Article ;
cls:hasEMTAKClassification cls:84112 ;
nlp:keywords ( "dividend" "maksuamet" "palgamaksmine" "täistööaeg" "tegevjuht" "töötaja" "eesti" "väljamakstud" "pressiesindaja" "liige" "näide" "päevaleht" "raha" "ärileht" "osa" "miinimumpalk" "kroon" "juhtum" "õigus" "teenitud" "ainuomanik" "lisa" "kuu" "sarnane" ) ;
nlp:lemmas ( "divident" "makstud" "palgamaksmine" "palgatulu" "liis" "väljamakstud" "ainuomanik" "kvalifitseerima" ) ;
ex:bodyText """Maksuamet tõlgendab dividende palgana Seda siiski vaid juhul, kui juhatuse liikmele ei maksta tasu või töötajale töölepinguga töötasu, või makstakse väga vähe, kirjutab Eesti Päevalehe Ärileht. "Ettevõtte juht ja ainuomanik töötab täistööajaga ja saab miinimumpalka, lisaks saab igal aastal dividende. Maksuhaldur selgitab välja, kui palju analoogse töö eest tegevjuhile palka makstakse ja käsitleb vastavat osa dividendidest palgana," toob maksuameti pressiesindaja Liis Plakk näite. See tähendab, et maksuamet on võtnud endale õiguse hinnata, kui palju peab ettevõte oma töötajatele palka maksma. Maksuamet möönab, et loomulikult ei saa kõiki makstud dividende automaatselt palgatuluna käsitleda, vaid igat konkreetset juhtumit tuleb analüüsida individuaalselt. Palgatuluks kvalifitseerib amet ümber ainult juba väljamakstud dividende, mitte lihtsalt äriühingu teenitud kasumit. Maksuamet hindab varjatud palgamaksmiseks näiteks olukorda, kus ettevõtte juht ei saa töötamise eest tasu, vaid võtab raha välja dividendina, aastas 600 000 krooni, samal ajal kui sarnasel tegevusalal ja analoogse ettevõtte tegevjuhi palk on 50 000 krooni kuus.
""" ;
ex:source "ol" ;
dct:created "2007-01-24"^^xsd:date ;
dct:title "Maksuamet tõlgendab dividende palgana" ;
prov:generatedAtTime "2026-01-23T12:47:13"^^xsd:datetime .