{
  "Teadussaate võitja aretab kodutalus hobuseid": "TARK NOORMEES PÕLVAMAALT. «Rakett 69» võitnud Uku Andreas Reigo pälvis 10 000-eurose teadusstipendiumi.\nTeadussaate võitja aretab kodutalus hobuseid\nMaarius Suviste\nmaarius.suviste@lounapostimees.ee\nK ui küsi da äsja tea dussaate «Rakett 69» võitnud Uku Andreas Reigolt (17), mis on tema elu vundament, vastab ta: «Ini mesed minu ümber. Mul on tohutult palju vedanud, et mul on nii toetav pere.» Ta jätkab. «Vanemad on mulle lapsest saati palju õpetanud. Kui ma midagi ei oska, siis nad ei tee minu eest kodu töid ära, vaid õpeta vad mulle, kuidas seda ise ära teha.» Ja need tegemised ei tähenda ainult koolitöid. Populaarse teadusliku tele saate «Rakett 69» võitnud noor mees elab Põl vamaal Sahk ri Weski talus, kus aretatakse Eesti raskeveo hobuseid. Keset meie ga jutuajamist seabki ta sammud talumaadele, tege\nleb hobustega, paitab neid ja räägib nendega. Ning lõpuks veeretab varjualusest looma de ette koplisse piraka hei napalli. Mära sööb innukalt. Varss otsustab pärast söömist mõnda aega heina sees hoopis lõbusas tujus püherdada. «Minu suured lemmikud,» osutab ta eemal seisvate ilu duste suunas. «Hobused on osa mu kodust ja mu elust. Kuigi neist on rohkem kasu kui näiteks kassist – karjamaa niidavad nad ise ära, vahel saab ka hobusega vankrit või palki vedada –, on nad mul le eeskätt teekaaslased. Lisaks naudin ratsutamist, milleks on mul ainulaadne võimalus sisu liselt koduhoovis.» Raskeveohobuste keskel Noormees lausub, et algne idee ja huvi Eesti raskeveohobus te vastu tuli tema emalt. Poiss ise oli siis kuue- või seitsme aastane. «Mälestusi sellest, kuidas idee teoks sai, on vähe, nagu ka üldse mälestusi hobuste eelsest kodust. Nad oleksid justkui alati meiega olnud - või siis ehk on õigem ütelda, et nad olid selles vanas ves kitalus enne meid. Vähemalt ardenni tõugu hobu se hoburaud meie maja kivimüüris ja vanad hobu riistad kõnele vad sellest,» rää gib ta.\nlguses oli neil üks, aasta hil jem kolm raske veomära, kelle abil kogu kremp lit harjutada sai. Tänaseks on hobuseid kahek sa, aga koduta lus on neist vaid pooled: kaks ülinoort varssa ja nende emad. Teised on praegu asjatundjate juures koolitusel. Väiksemad talutööd kodus teeb Uku Andreas reegli na üksi ära. Nädala sees on ta enamasti emaga kaheke si kodus: isa töötab Tallinnas ning õed-vennad on oma elu dega pihta hakanud. Seega on igapäevased askeldused noo re mehe rida. Nagu ta ütleb, on aastatepikkusest hobustega talitamisest, heinapallide lük kamisest ja muust sarnasest saanud päris hea lisatrenn.\nSuuremad tööd, nagu näi teks saagimised-ehitamised kaevamised teeb pere mitme kesi. Olgu siis kas nädalavahe tusel isaga või nädala sees ven naga, kui ta maale läheb. Uku Andreas Reigo pere kond on elukutsetelt mitme kesine. Mõlemad vanemad on arstid. Ema oli kunagi anes tesioloog, nüüd tegeleb meditsiinigenoomika ja sellega seotud teadusuu ringutega. Isa on radio loog. Õed-vennad on iga üks omamoodi värvi kad. Vanim vend on kutseline fotograaf, vei di noorema (kuid ikka 16 aastat Uku And reasest vanema) ven na eriala on klassika line laul ja ta on ka helilooja. Õde kaitses just magistritöö jät kusuutliku majan duse alal ja tahab sellega toetada tulevikulahen duste tekkimist. Kanepi vallas\nVeski külas elav Uku Andreas Reigo on lapsest saati argi päeviti kodust 30 kilomeetri kaugusel Tartu vahet käinud. Emajõelinnas alustas ta laste aiateed ning sealt edasi läks kooli Miina Härma gümnaa siumisse. Tänavu algas tal 11. kooliaasta. «Mul on vedanud selles mõttes, et ema töötab Tartus ning seega saame tihti minna ja tulla autoga,» sõnab ta. «Veel mõni aasta tagasi oli mul täies ti võimalik minna ja tulla ühis transpordiga. Varem sõitis päe vas kaheksa bussi, aga nüüd on alles vaid kolm ja needki veidi nigelatel aegadel.» Füüsika huvitas juba väiksena Millal teadus huvitama hak kas? «Ma ei kirjeldaks oma huvi teadushuvina, pigem teadmiste huvina. Küsimuste le vastuseid olen otsinud lap sest saati ning küsinud nagu iga laps: tahad ju teada kõike, et kuidas ja miks. Eks see huvi\non lihtsalt laienenud ja arene nud. Kui vastused tulid, siis põnevus järjest kasvas.» Lapsena huvitas teda eriti füüsika. Näiteks ammutas ta teadmisi mustade aukude ja gravitatsiooni kohta. Tal tek kisid küsimused, et miks on ja kuidas töötab. «Isa on mee nutanud, et kui olin väike, siis küsisin: mis juhtuks Kuuga, kui järsku gravitatsiooni ei oleks?» Mida isa vastas? «Midagi sellist, et Kuu lendaks mine ma,» meenutab noor teadmis tehuviline. ETV eetris oleva teadussaa te «Rakett 69» kümnenda hoo aja võitnud Uku Andreas Rei go oli 10–11-aastane, kui hak kas sedasama telesaadet jälgi ma. Koos perega. Tekkis huvi ka ise sinna saada, mis lõpuks õnnestus. Võit ei ole tema igapäeva elu otseselt palju muutnud – ta jätkab õppimist ja kõike muud nii nagu varemgi. Kuid siiski: «Päeva teeb lõbusamaks ka see, kui mind tänaval ära tun takse – ei aimanud, et telesaa det nii palju jälgitakse!» Kuhu läheb 10 000 eurot? Võidu tõid tema sõnul kaks lahutamatut asja: äärmiselt põhjalik ettevalmistus ning laitmatu tiimitöö. Saate jook sul oli üks raskemaid asju pin ge all olles selge mõtlemise säi litada. Samas oli see ka oskus, mis arenes kõige kiiremini, lisab ta. «Ülesandeid lahendades võistlusolukorras ja kaamerate ees tekib paratamatult tea tud stress ja pinge. Nende taustal rahulik ja süste maatiline, aga samas otsustav lähene mine on kulda väärt,» tun nistab võit ja. «Esimes te saadete jooksul ei töötanud\nmu mõistus päris 100 protsendi peal. Sellest võtsin üpris kiirelt õppust ning parandasin vea.» Noor võidumees pälvis 10 000-eurose teadusstipen diumi. «Investeerimisega on nii, et küsisin endast targemalt nõu. Ta ütles, et praeguses olukorras ei ole eriti mõistlik investeerida. Seda nõu võtan gi kuulda,» teatab ta. Teatud summa kingib Uku Andreas tiimikaaslastele, kes temaga finaalis olid. Tänutä heks või nii. Valdav osa läheb aga tagavaraks. Plaan on osta uus rüperaal ehk üsäpuutri, nagu seda Võru maa juurtega peres mõnikord kutsutakse. «3D modelleerimi ne on üks asi, mida kindlas ti läheb vaja selles kontekstis, kuhu tahan minna edasi õppi ma ja mida tulevikus teha.» Pärast gümnaasiumi läheb ta õppima Tartu Ülikooli füü sikat, keemiat ja põhirõhu ga materjaliteadust. Kuna tal teadussaate võit taskus, on üli koolis õppimine kindlustatud. Kodumetsade vahele tagasi Pärast bakalaureusekraadi omandamist on tal seni olnud mõttes minna edasi õppima\nvälismaale, näiteks Šveitsi või Inglismaale. Kümne aasta pärast näeb ta end mõnes heas ülikoolis maailma tipphariduse rada pidi astumas ja kogemusi saa mas. Seejärel tahab ta koju tagasi tulla: miks mitte samas se Põlvamaa tallu, kus ta sün nist saati elanud on. «20 ja 30 aasta pärast näen end siinsamas kodumet sa vahel,» tunnistab Uku And reas Reigo. Küsimusele, mis on noore le inimesele elus tähtis, vastab ta: «Et areneksin kogu aeg. Et toimuks edasiminek ega jääks seisma tasemele, kus praegu olen.» Järjepidev areng on tema sõnul oluline mitte ainult temas endas, vaid ka taluko has, kus ta elab. «Asi on veel algjärgus. Selle koha tegemine koduks võtab hästi palju aega ja vae va. Ideaalis teevad seda edasi pärast mind ka minu lapsed, sest mina sellega valmis ei saa,» lausub ta elutargalt. «Ole me siin olnud enam-vähem 17 aastat. Palju on tehtud, kuid palju on veel teha. Kogu aeg tuleb tööd teha, arendada ja areneda.»\nEesti meister vibulaskmises teeb ka rahvatantsu Uku Andreas Reigo on vibulaskmises Eesti meister: kuuekordne oma vanusegrupis, ühekordne täis kasvanute klassis. Huvi vibuspordi vastu tekkis tal väikese poisina, kui vanem vend näitas talle «Sõrmuste isanda» fil me. Seal on haldjast vibulaskja nimega Legolas, kes talle väga meeldis. Sellest tuli esmane huvi ning ju ba varsti rääkis ta vanematega, et tahaks ka proo vida. Ja nii läkski ning kümneselt astus poiss vi butrenni. «Vibulaskmine osutus mulle sobivaks spordi alaks, kuna vibulaskjale olulised omadused kattu vad ka minu ideaalidega. Olulised on enesekontroll ja enese juhtimine, vastupidavus, süsteemsus ning võime teha järjepidevalt tööd,» räägib ta. Vibutrennis käib ta Tartus Raadi mõisapargis kolm korda nädalas. Emajõelinnas käib ta ka kaks korda nädalas rahvatantsus. Kahe trenni peale kokku tuleb nädalas tunde umbes tosin. «Tegevustevaba aega on päris vähe. Aga kes teeb, see jõuab. Magan täitsa küllalt ja iga päev lä heb asja ette,» märgib ta.\nTohutu valikuvabadus tekitab veidi hirmu Küsimus, mille üle noor inimene Eestis rõõ mustab ja mis hirmutab, pani Uku Andreas Reigo vastama nõnda: «Suurt rõõmu ja lootusrikkust äratavad Eesti noored ja nende tegemised. Pneumo biil, tudengivormel ja Eesti esimene päike seauto Solaride näitavad kõik, et meie tu dengid leiavad endale väljakutseid ja pea vad vabalt sammu maailma tippudega. Tei seks on vaimustavad ka uued lahendused, mis järjest tekivad – eriti meeldib näiteks rattaringlus Tartus. Veidi hirme tekitab tohutu valikuvaba dus, mis maailmas laiemalt ja ka siinsamas Eestis eksisteerib. Võimalikke teid ja vali kuid on nõnda palju, et väga raske on tun da ära just «see üks ja õige», kui selline üldse olemas on. Ehk on lihtsalt vaja osata seada mõistlikke eesmärke ja kujundada järk-järgult plaane nende saavutamiseks, kuid see oskus vajab – vähemalt minus – veel palju arendamist.»\nKeset meiega jutuajamist seabki ta sammud talumaadele, tegeleb hobustega, paitab neid ja räägib nendega.\nUku Andreas Reigo, Põlvamaal elav noormees «20 ja 30 aasta pärast näen end siinsamas kodumetsa vahel.»\nARVO MEEKS\nUku Andreas Reigo ütleb, et hobused on osa tema kodust ja tema elust. Ta peab neid oma teekaaslasteks.\nNoormees teeb väiksemad talutööd kodus reeglina üksi ära. Heinapalli lükkamine hobuste ette läheb juba libedalt. 2 X ARVO MEEKS\nPõlvamaal Sahkri Weski talus elav Uku Andreas Reigo ütleb, et vana talukoha tegemine koduks võtab palju aega ja vaeva. «Ideaalis teevad seda edasi pärast mind ka minu lapsed,» lausub ta elutargalt.",
  "Milline on teie juhitava kooli valmisolek teiseks koroonakriisiks?": "KÜSITLUS\nMilline on teie juhitava kooli valmisolek teiseks koroonakriisiks?\nAndrus Murumaa\nVALGA GÜMNAASIUM DIREKTOR\n«Loomulikult on Valga gümnaasium vajadu sel valmis õppetööd vastavalt riiklikule kor raldusele ümber seadma. Kevadine kogemus andis ülevaate nõrkadest ja tugevatest kohta dest. Praegu on kindlam tunne, et õppetööd saab korraldada nii klassikalises kui ka hüb riidõppevormis. Kui peaksime minema täieli kult distantsõppele, saame ka sellega hakka ma. Praegu jätkame tavapäraselt: nende mööndustega, et kokkuleppeliselt on võima lus osaleda õppetöös ka e-õppes olles.»\nAlo Savi\nPÕLVA GÜMNAASIUMI DIREKTOR\n«Oleme olnud teiseks laineks valmis juba ala tes kevadest. Kool toimib osaliselt distants õppe vormis. Praegu on nädal, kus õpilased ja õpetajad on tundides, järgmised kaks nädalat on õpilased iseseisval õppel kodus. Koolima jas käib siis kahesajast õpilasest kümmekond. Praegu selline korraldus toimib, õpilased käi vad koolis palju suurema rõõmuga kui varem. On tagatud hajutatus ja kahenädalane isolat siooni jäämise võimalus. Olemas on ka isiku kaitsevahendid ja tehnilised vahendid nagu kaamerad, sülearvutid ja mikrofonid. Seega pole suur probleem, kui õpetaja peaks jääma isolatsiooni.»\nKaare Lill\nVÕRU KESKLINNA KOOLI DIREKTOR\n«Kui mõni õpilane või õpetaja peaks haiges tuma, saadame õpilased osalisele distantsõp pele. Oleme valmis sellekski, et väikesed lap sed jäävad kooli, aga kolmas kooliaste mõneks ajaks koju distantsõppele. Haigestu misjuhtumi korral on tõenäoliselt kõige mõistlikum, kui terve klass jääb koju. Õpetajal on lihtsalt parem olukorda hallata ja tundi läbi viia. Järgime iga päev ka terviseameti juht nööre. Lastevanemaid me koolimajja praegu ei oo ta. Muidu oleme olnud murelikud, kui vane mad kooli ei tule, sel sügisel aga vastupidi: oleme õnnelikud, kui nad ei tule. Üleval on ka sildid, et võõraid majja ei lubata. Nohused ja köhivad lapsed ei ole praegu koolis käinud. Kui klassis on köhiv-nohune laps, vaatab koo li arst ta üle, võtab ühendust vanemaga ja saadab koju tervist parandama.»\nMerike Urm\nVÕRU LASTEAIA PÄKAPIKK DIREKTOR\n«Lähtume haridusministeeriumi soovitustest, kuidas käituda. Lapsi võtame vastu õues, majja laseme vanemaid vastavalt vajadusele ja kokkuleppele. Meil on desinfitseerimisva hendid ja vajadusel maskid. Oleme hästi palju õues ega korralda suuremaid koosviibimisi. Kõik jälgivad tervist, haiget last lasteaeda ikkagi ei tooda. Keegi ei ole paanikas. Kui midagi juhtub, lahendatakse olukord juhtumi põhiselt.»",
  "Politseinik: unistada tuleb alati suurelt": "SANDER KARU. Põlva uut piirkonnavanemat paneb muretsema lähisuhtevägivald.\nPolitseinik: unistada tuleb alati suurelt\nMaarius Suviste\nmaarius.suviste@lounapostimees.ee\nPõlva piirkon nagrupi ohjata võtnud Otepää endine piirkon napolitseinik Sander Karu on seda meelt, et tuleb otsida uusi ülesandeid ning edasi pürgida. Miks otsustasite Otepäält lahkuda ja Põlvasse piirkon navanemaks minna? Oli võimalus ennast arenda da ja liikuda mujale. Neli aas tat Otepääl oli juba üsna pikk aeg. Tekkis tunne, et tahaks nüüd edasi vaadata midagi uut ja huvitavat – alati tuleb otsi da uusi väljakutseid. Ja kui tuli võimalus, et saan edasi minna Põlvamaale, kasutasingi seda. Elan ise Põlvamaal ning tööle sõit eriti ei pikenenud. Olete uues ametis augusti al gusest. Mis Põlvamaa inimes tel mureks on? Eri piirkondades on samasugu sed probleemid. Noortega on omad probleemid, mida tuleb lahendada ja millega tuleb tegeleda. Samamoodi täiskas vanutega. Esmatähtis on tegeleda noortega, et alkohol ja uimas tid neile kätte ei jõuaks. Teine asi on lähisuhtevägi vald, mis on väga suure luu bi all. Päevast päeva tuleb tea teid. Meie ülesanne on problee mile lahendus leida ja vestelda inimestega. Et nad mõistaksid: see ei ole aktsepteeritav. Mis teid kui politseinikku mu retsema paneb? Seesama, millest just rääki sin – lähisuhtevägivald. Meil on väga palju varjatud vägival da, kus inimesed mõtlevad, et selline eluviis ongi normaalne. Kui seda peetakse normaal seks, on see murettekitav. Minu soov on, et suudaksi me seda ühiskonnast välja juu rida – üle Eesti. Et inimesed hakkaksid mõtlema, et sellest tuleb rääkida, selleks on vasta vad spetsialistid olemas, kelle le oma muret kurta. Kui ei soo vita tõesti politsei poole pöör duda, on olemas ka ohvriabi. Kui suur probleem on noorte seas narkootikumid? Need on üle Eesti probleem, ma ei tõstaks Põlvamaad esi le. Me ei saa salata, et kindlas ti võib ka juhtumeid olla Põl vamaal, aga meil ei ole neid õnneks väga palju registreeri tud. Peame selle üle rõõmsad olema. Kui aga keegi märkab ja teab, et selline probleem Põl\nvamaal on, tuleb alati teavita da ka politseid. Aga mis teie töös rõõmu val mistab? Rõõmu näeme siinsamas jalg palliplatsi kõrval (kolmapäeval avati Põlva vallas Ahjal noorte arenguprogrammi SPIN tree ninggrupp – toim). Hakkasin SPIN-programmist huvituma 2018. aastal. On suur rõõm, et meie ühiskond, omavalitsused ja organisatsioonid on kaasa tulnud ideega luua lastele sel line võimalus.\nMinu töös on see kolmas programm. Kõige rõõmsam ja parem on näha naeratavaid lapsi. Loodame, et Ahja ei jää ainukeseks kohaks Põlvamaal, kus sellise programmi suuda me avada. Loodame alati, et ka teised omavalitsused tule vad kaasa ja panustavad. Kuidas teist politseinik sai? 2007. aastal tulid Tõrva güm naasiumisse kohalikud piir konnapolitseinikud rääkima Paikuse politseikoolist. Varem soovisin edasi õppima minna ajalugu. Aga kuna selline või malus tekkis, asusime kooli kaaslasega Tõrva gümnaasiu-\nmist katsetele ja siin ma nüüd olen. Aastatel 2007–2009 õppisin Paikuse politseikoolis. Sellest jäi väheks: läksin sisekaitse akadeemiasse ning sain kõrg hariduse. Aga kuidas oleks nüüd minna ülikooli ajalugu õppima? Kunagi ei tea, mida tulevik toob. Praegu on uued eesmär gid tekkinud piirkonnavanema ametikohaga ja kindlasti üri tan ennast harida just polit sei erialal. Politseitöö on väga laialdane, valdkonnad suured. Tahes-tahtmata on meie töö väga palju seotud sotsiaalse te probleemidega. Võimalus on minna ka sotsiaaltööd õppima. Hoian alati silmi lahti ja otsin uusi võimalusi. Kui kaugele tahaksite karjää riredelil välja jõuda? Olen harjunud unistama ala ti suurelt. Kõik uksed ei ole kunagi suletud, alati on võima lus edasi pürgida. Võtan samm sammu haaval ja vaatan, milli sed võimalused elu mulle ette toob. Kui on võimalik edasi tõusta, kasutan seda. Praegu olen kindlasti mitmeks aas taks seotud Põlva maakonna ja selle elanikega, et pakkuda turvatunnet ja heaolu. Mis on meeles esimesest töö päevast politseinikuna? 2007. aastal noore kadetina asusin esimest korda patrulli tööle. Esimene päev politsei nikuna väljas. See oli endises Põdrala vallas, nüüd Tõrva val las. Üks härra tahtis granaa diga maja õhku lasta. See oli tõsine sündmus, kõik oli reaal ne. Kui kohale jõudsin, olid seal pommirühm, kaitsepo litsei, kiirabi, päästeamet. Siis mõtlesin: nagu Chicago ja kas iga päev hakkab selline ole ma!? See jääb eluks ajaks meel de. Järgmine väljakutse pool tundi hiljem oli see, kui keegi ajas kirvega kedagi taga. Kas te elu pärast hirmu olete tundnud? Kui see olukord kätte jõuab... Sa tunned seda hiljem, mitte kohapeal. Hiljem mõtled ja kal kuleerid, mis just oli. Eks olen ka järeldusi teinud. Teatud asju tulebki võtta ettevaatlikult ja kaine mõistusega. Kui tihti olete oma tööd tehes surmaga silmitsi seisnud? Õnneks vähe. Keerulisi situat sioone, kus ise ei hooma, kui lähedale millelegi oled, on olnud üksikuid. Loodan, et selliseid rohkem ei juhtu. Üks vale apsakas – ja võib ka kõik olla. Eks politsei töö on oht lik. Me ei tea situatsioone ette.\nSiis mõtlesin: nagu Chicago ja kas iga päev hakkab selline olema!?\nPõlva piirkonnagrupi juhiks saanud kogemustega politseinik Sander Karu teeb kõik selleks, et põlvamaalastel oleks turvaline elada. Maarius Suviste",
  "Kuurmaa jagas nippe sügismasenduse vastu": "Kuurmaa jagas nippe sügismasenduse vastu\nÄsja raadio Elmar kollek tiiviga liitunud laulja Len na Kuurmaa (pildil) aval das iganädalases ühissaa tes raadiokana li peatoime taja Mari- Liis Män nikuga viis nip pi sügis masenduse vastu. 1. Lastega «nössuta mine». «Olen selle sõna «nössutamine» vist ise välja mõelnud,» tun nistas Kuurmaa. Tema le tähendab see, et ta on lastega palju koos ja kai sutab neid. «Ka väljasõi dud on omamoodi mõnu sad, näiteks rabas jaluta mine.» 2. Õues olemine. «Mulle meeldib jälgida, kuidas kõik looduses aeg lustub... See, kuidas kõik hakkab talveks valmis sättima. Eile ma filmi sin kolm või neli videot, kuidas kured parvedes lendasid. Looduses on nii palju lahedaid mär ke, mulle meeldib sügise ga kaasnev hea kurbus. Nii palju, kui ilm vähegi lubab ja kannatab, mina olen päevasel ajal õues.» 3. Hea filmi vaatami ne. «Mulle tohutult meel dib näiteks «Lammas all paremas nurgas». Samas ka film «Kevade» on super, mu lapsed vaataks seda vist lõpmatuseni.» 4. Aeg iseendale. «Suvel polnud aega ise gi peeglisse vaadata, kuid sügisel on tunne, et tahan enda eest rohkem hoolt kanda, end poputada. Spaadesse praegu minna ei saa, kuid protseduure saab ka kodus teha.» 5. Meditatsioon. «Minule on see ideaalne abivahend mõtete koon damiseks, selleks, et end ühte punkti kokku tuua.» LEPM p l t .",
  "Ilvesele meenus laadale sõites kultusfilm": "Ilvesele meenus laadale sõites kultusfilm\nLüübnitsa kala- ja sibula laat tõi kokku hulga huvi lisi. Koha ti tekki sid teede le lausa autoko lonnid. Taolis se kolonni sattus ka Räpina vallas elav kirja- ja muu sikamees Aapo Ilves (pil dil). Seal meenus mehele Eesti mängufilm «Keskea rõõmud». Sellest annab märku Ilvese napp pos titus sotsiaalmeedias: «Niguli juurde». Teadupärast lõppes «Keskea rõõmud» ju selle ga, et peategelased jõudsid imearst Niguli juurde, kel le poole sõitu film kuju tabki. Imetohtri juures ootas ees aga juba päratu hulk autosid ja linateos te kangelastele antud jär jekorranumber tundus ulmeline.\nJaan Rapp",
  "Loomejuht jätkab «Pilvede all» omapärase Siiriga": "Loomejuht jätkab «Pilvede all» omapärase Siiriga\nJärgmisel nädalal alustab draamasari «Pilvede all» uue hooajaga. Kaasa teeb ka Otepää kultuu rikeskuste loomejuht, näitleja Merilin Kirbits. «Seriaalis hakkab mul kolmas aasta. Muidu peaks minema viies hooaeg, aga koroona näpis tas ühe ära, ja kui ma ei eksi, hakkab selle tõttu neljas hooaeg,» ütles Siirit mängiv Kirbits. Siiri tegelaskuju tekstiraamatut avades võib sealt tema sõnul oodata kõike – kirjanikul on lust Siiriga hullata, sest sellele naisele on palju lubatud. Rääkides uuest hooajast, mainis näitleja, et Siiril läheb siiani hästi. «Muidugi Siiri puhul on see ohtlik, sest talle meeldib tavaliselt ise kõik pekki keerata. Ma pole kevadhooaja materjali veel lugenud, aga igav selle tegelasega ei hakka.» Kirbitsa sõnul on võttepäevadel ülilõbus, sest Siiri tegelaskuju ei kannata rutiini ja igavust. Mõnikord vappub ka kaameramees naerust.\n«Mul tuleb tihti oma ajud nendeks hetke deks varna panna, sest tema käitumises on pal ju ebaloogilist, mis minu pähe ei mahu. Aga näitlejana ongi mu töö võtta materjal omaks ja teha asi loogiliseks nii palju kui võimalik,» ütles ta. «Uue hooaja materjali avades loodan alati, et Siiril läheks hästi, sest elan talle Merilinina väga kaasa.» Tema stseenide võtted ühes hooajas mahu vad ühte või kahte päeva. Päevaga tuleb valmis saada kümme stseeni. Kirbits on tänulik «Pilvede all» meeskonnale, kellega on hea koostööd teha. «Olen tänulik ka vaatajatele, kes mu tegelaskujule kaasa elavad.» «Pilvede all» alustab Kanal 2s 21. hooajaga 30. septembril. Esimesena jõuavad eetrisse neli epi soodi, mis kevadel jäid kriisi tõttu filmimata ja näitamata.\nMaarius Suviste\nKANAL 2",
  "Puka kõrvitsad rändavad loomaaeda": "Puka kõrvitsad rändavad loomaaeda\nKuni 3. oktoobrini osaleb Puka kultuuri maja Tallinna loomaaia kõrvitsakampaa nias. Kõrvitsaid ja muud aiasaadusi saab tuua majja kokkulepitud ajal. Maja perenaine-kultuurikorraldaja Katrin Uffert ütles, et lisaks kõrvitsatele on oodatud ka teised aiasaadused. Need peavad kindlasti olema kasvanud piiratud alal, kuhu metsloomadel puudub ligipääs, vältimaks seakatku. Ka peavad need ole ma sama kvaliteediga, nagu viljad, mille taolisi inimesed ise söövad – seega halli tuse ning plekkideta. Samuti pikema säi livusajaga. «Esimesed kõrvitsad on juba saa bunud,» sõnas Uffert. «Puka laada ajal, 3. oktoobril toimub ka konkurss – valime kõige suurema kõrvitsa. Selle omanikule on ka auhind. Teine auhind läheb aga sel lele, kes arvab ära kõige suurema kõrvitsa kaalu. Auhinnad paneb välja Puka kultuu rimaja ja Tallinna loomaaed.» Kõrvitsad ja muud aedviljad viiakse hil jem Pukast Tallinna loomaaeda. lepm\nEsimesed kõrvitsad on rahvamajja juba koha le jõunud. KATRIN UFFERT / PUKA RAHVAMAJA",
  "Pidamata jäänud pulmad peeti suures osas suve teises pooles": "Pidamata jäänud pulmad peeti suures osas suve teises pooles\nEsialgsetel andmetel sõlmiti Eestis tänavu juunist augusti ni 63 abielu vähem kui mullu samal ajal. Juunis abiellus 480, juulis 920 ja augustis 1032 paa ri. Kokku sõlmiti kaheksa esi mese kuuga 260 abielu vähem kui mullu samal ajal. Valgamaal sõlmiti mullu juulis ja juulis 10, augustis 13\nabielu. Tänavu olid vastavad arvud 10,11 ja 14. Võrumaal registreeriti eelmise aasta juunis 14, juulis 25 ja augustis 21 abielu, tänavu vastavalt 8, 24 ja 23. Põlvamaal oli sõlmi tud abielusid mullu juunis 2, juulis 18 ja augustis 7. Tänavu oli neid juunis 9, juulis 16 ja augustis 6.\nJaan Rapp",
  "Otepäälased käisid Narvas sügist vastu võtmas": "Otepäälased käisid Narvas sügist vastu võtmas\nTeisipäeval algas sügis. Talve pealinna Otepää esindus käis Narva linnavalitsuse kutsel sügispealinna tiitli üleand misel Narvas. Delegatsiooni koosseisus olid vallavalitsuse liige Uuno Laul, Puka kultuu rimaja perenaine-kultuurikor raldaja Katrin Uffert ja Nõu ni teenusekeskuse juht Kalev Lõhmus. Sügis tuli Narva Geneva keskuses rokkbändi AveNue solisti Vladimir Tšerdako vi ning Narva linna sümfoo niaorkestri uue kava «Song & Symphony» saatel. llddk\nSügispealinna tiitli and sid Narva linnapeale Alek sei Jevgrafovile Pärnu abi linnapea Varje Tipp ja Tallin na abilinnapea Vadim Belob rovtsev, tervitused andis eda si Otepää vallavalitsuse liige Uuno Laul. «Vastuvõtt oli väga südamlik ja nagu Narvale kohane, oli kontsert kõrgel professionaalsuse tasemel,» märkis Laul. Narva hoiab sügispealin na tiitlit 21. detsembrini, mil algab astronoomiline talv. LEPM e hbl , ov\nKalev Lõhmus (vasakult), Pärnu abilinnapea Varje Tipp, Katrin Uffert, Narva linnapea Aleksei Jevgrafov ja Uuno Laul tiitli üleandmisel. ILJA SMIRNOV / NARVA LINNAVALITSUS",
  "Valgast pärit neiu pürgib ilmateadustajaks": "Valgast pärit neiu pürgib ilmateadustajaks\nValgas sündinud ja kasvanud Reeli ka Bergman (26) jõudis TV3 «Seitsmes te uudiste» ilmateadustaja konkursil lõpp vooru. Kandidaate oli ligi poolsada, stuudio vooru valiti paarkümmend ning veebi hääletusele üksteist. Nüüdseks üle viie aasta Tallinnas elanud Bergman oli nel japäevase seisuga rahvahääletusel kol mas. Konkursi võitja selgub rahva ja tele tegijate ühisel otsusel. «Sõbranna rääkis mind ära, et saab osaleda. Telemaastik on mind alati huvi tanud: olen natuke sellega varem kokku puutunud kas või tantsimise kaudu. Veel viimasel kandideerimise päeval otsusta sin tutvustava video saata,» põhjendas Bergman osalemist. Tõuke andis ka asjaolu, et ta on oma hääle kohta üpris palju komplimente saanud. «On öeldud, et kena hääl ja suh teliselt hea diktsioon.» Varem on Bergman tegelenud nii modellinduse, reklaaminduse kui ka tantsimisega. «Nüüd olen otsustanud teha kannapöörde. Õpin jumestajaks ja sotsiaalmeedia spetsialistiks. Mind on sotsiaalmeedia alati huvitanud, lisaks olen ilumaailmas sees olnud. Olen aas taid olnud vabakutseline fotomodell ja ka muusikavideotes ja telereklaamides osalenud. Üks ägedaim projekt sellel suvel oli Nublu muusikavideo «Laiaks lüüa».» Hääletus internetis kestab laupäevani ning võitja selgub esmaspäeval.\nTiit Loim\nReelika Bergmanil on võimalus saada õhtuse uudistesaate ilmateadustajaks. TV3",
  "Aasta emast saab suurhaigla õendusjuht": "Aasta emast saab suurhaigla õendusjuht\nPõhja-Eesti regionaalhaigla õendusdi rektoriks valiti Põlvamaalt pärit Katre Zirel (pildil), kes alustab tööd 1. jaanua ril, vahendas BNS. Regionaalhaigla juhatuse liikme ja ülemarsti Peep Talvingu sõnul annab Zireli pika ajaline töökogemus haigla anestesioloo giakliiniku õendusjuhi na väga hea aluse kogu haigla õendusvaldkonna juhtimiseks. Tänavu kuulutas Eesti Naisliit Zireli Eesti aasta emaks. Tal on kaks tütart: 26-aastane Laura ja 18-aastane Getter. Mais tunnistas Zirel Postimehele, et hoolimata pingelisest tööst oli kevadi se kriisiaja vaimselt raskeim hoopis see, et tema Põlva külje all elav ema pidi eri olukorra ajal jääma kaheks kuuks sisu liselt üksinda. «Ema kuulub ju riskirüh ma. Aga helistasin talle päevas vahe peal isegi mitu korda, et küsida ja kuula ta, kas kõik tema hääletoonis on korras. Ega ta ei ole haigestunud?» Õnneks kul ges kõik kenasti. Kuna Zirel on Lõuna-Eestist pärit, on Põlva- ja Võrumaa loodus talle väga südamelähedane ja ta püüab siin sageli viibida. t uaeoõuaeststät a\nJaan Rapp",
  "Vaprad ja teenekad pälvisid autasu": "PÄÄSTETEENISTUSE AUMÄRGID. Lõuna-Eestist sai tunnustuse üheksa inimest.\nVaprad ja teenekad pälvisid autasu\nTiit Loim\ntiit.loim@ lounapostimees.ee\nT eisipäeval tunnustasid president Kersti Kaljulaid, sisemi nister Mart Helme ja päästeameti peadirektor Kuno Tam mearu päästeteenistuse aumärgiga 112 inimest, kes silma paistnud hoolivuse ja vaprusega inimeste elu ja vara pääst misel või kel on suuri teeneid päästevaldkonna arendami sel. Nende seas on ka hulk tunnustatuid Lõuna-Eestist.\nVÕRU TÜDRUK PÄÄSTIS PÕLENGUST VENNAD JA ÕE\nK oolitüdruk Emma Sem jonov hak kas paras jagu väike se vennaga multikat vaatama, kui korte ris puhkes tulekahju, millest tänu tema vaprusele õnneks kõik eluga pääsesid. «Viieaastase venna Miku ga läksime multikat vaatama. Kertu (kasuema Kertu Tiisler – toim) tegi süüa. Mõtlesime, et vaatame ja mängime, kuni söök valmib. Just siis, kui istu sin voodile maha, kuulsin järs ku, kuidas Kertu ütles «appi, appi!»,» kirjeldas Emma sünd muste käiku tänavu 30. juulil Otepää vallas Keeni küla kortermaja esimese korruse korteris. Korteri oli mõni kuu varem ostnud tüdru ku isa. Emma elab emaga Võrus ja käib seal Kreutzwaldi gümnaa siumis, kuid veedab pal ju aega ka isa ja kasuema ga. Õnnetul päeval olid pea le kasuema ja Emma korte ris ka vend Joosep (5), Mikk (saab peagi kolmeaastaseks) ja Karolin (2). Kasuema hüüe te peale Emma ehmus. «Läk sin ukse juurde vaatama, mis toimub. Siis kuulsin, kuidas ta ütles, et meil on tulekahju.» Sai presidendiga sõbraks Pereema hõikas lastele, et kor terist tuleb kohe lahkuda, ja käskis Emmal võtta voodist kaasa kaheaastane Karolin. Hoolimata segadusest ja suit suga täituvast korterist ei kao tanud Emma pead, vaid haa ras Karolini ja väljus korte rist. Samal ajal aitas ta suitsu täis ruumidest leida väljapääsu Mikul ja Joosepil. «Vaatasin, et väike õde magab teises toas: lähen võtan tema sülle, lähe me vendadega välja. Võtsin õe sülle ja ütlesin vendadele, et lähme ruttu välja. Jossu nõus tus, aga Miku väga ei tahtnud tulla, ta jooksis ringi, kuna oli šokis,» kirjeldas Emma. Julge ja aruka tegutsemise eest pälvis Emma elupäästja kolmanda klassi medali. Emma lausus, et autasu saada oli hea tunne. «Enne olin väga närvis, et mis ma teen, kuidas käitun. Aga läks väga hästi. Presidendiga ka saime sõbraks, ajasime juttu.» Tulekahjust andis ema le eelnevalt teada aga noorim poeg. «Mikk tuli koridorist jooksuga: «Emme, tuli!» Ma ei saanudki algul aru, mida ta mõtleb. Samal ajal just kopu tati uksele, lastefondist noor mees kogus annetusi. Võib-olla ma ei olekski Miku jutule rea geerinud. Aga nii kui korido\nri läksin ja meeletut kuumust tundsin ja üle õla vaatasin, oli selge, mida ta mõtles. Voodi peats oli kõik leekides.» Põleng algas pere viien da lapse, 15-aastase Kristja ni toast. Poissi ennast pol nud sel ajal kodus. Kokkuvõt tes oli tegu õnneliku õnne tusega, milles keegi oluliselt viga ei saanud. Pereema Ker tu käed siiski kergemalt kõr vetada said. Tiisler lausus, et tuli sai alguse elektrisüsteemist. «See pääses ilmselt pikendusjuht-\nmest välja. Harukarbid ja kõik olid täiesti sulanud.» Ema tänab aitajaid Praegu käivad korteris taas tustööd. «Korter läks täiesti tühjaks. Kõik põrandad välja, mittekandvad seinad maha. Mis ei saanud veekahjustusi, said tahmakahjustusi. Põran dad on nüüd valatud, seinad uuesti üles ehitatud. Elektrik on samuti ära käinud, nüüd oleme maalri ootuses. Siis on veel vannituba vaja teha. Ei oska öelda, millal tagasi sis se saame. Selle aastanumbri sees ikka tahaks saada,» lau sus Tiisler, kes peatub praegu perega oma õe juures. Ta tõdes, et korter polnud kindlustatud. «See on oma rumalus. Kui kolisime, oli pal ju muid asju vaja korraldada.» Kertu Tiisler on aitajatele väga tänulik. «Palju oleme abi saanud igalt poolt: headus pole kuhugi kadunud. Ei arvanud, et nii palju inimesi tuleb appi. Täiesti võhivõõrad, rääkima ta oma tuttavatest, sõpradest, perekonnast. Me ei jäänud sel le supiga üksi. Kogukond ja mitu suurt firmat tulid appi. Oleme üüratult tänulikud. Endale oleks see väga suur tükk olnud hammustada.»\nSuitsu täis arestimajast toodi välja seitse inimest\nVõru komando päästjad Mart Mandel, Mihkel Liping ja meeskonnavanem Sven Lätt päästsid juunis Võru arestimaja põlengust seitse kinnipeetavat. Mehed olid parasjagu haigla juures väljakutsel. «Nii kui olime vabad, sai me kohe uue väljakutse. Et tegu on arestikambri hoone põlenguga, kus kinnipeetav oli madratsi süüdanud,» kir jeldas Lätt. Teel võeti vastu otsus, et kogu meeskond läheb sis se elusid päästma. «Selleks ajaks oli selge, et seitse ini mest on seal sees.» Hoone oli paksult suit su täis, kõik arestikambrite uksed olid kinni. See rasken das tegevust, pealegi polnud varem meestel olnud kokku puudet selliste ustega – need on kolme lukuga. «Kuna suitsu oli palju, ei märganud kohe kõiki luk ke. Õnneks avastas paari mees Mart üsna kiiresti vii mase luku ka, mis oli lae all ja tuli avada. Kogu suits lii gub põlengu puhul lae alla, seetõttu alguses seda ei näi nud,» rääkis Lätt. Madratsi süüdanud kin\nnipeetav oli teadvusetu ning viidi haiglasse. Päästmist raskendas, et kinnipeetavad olid joobes ega tahtnud väga koostööd teha. «Politseini kud reageerisid väga suurte jõududega, kuna oli vaja kin nipeetavaid kiirabi ülevaa tamise ajal jälgida, et keegi kaotsi ei läheks,» lisas Lätt. Mandeli sõnul tuleb keerukaid väljakutseid aeg ajalt ikka ette. «See oli sel les mõttes keeruline, et ei olnud varem arestikambri tega kokkupuudet ja kõik oli suitsu täis.» Hiljuti oli Lätil sarnane kogemus Võru vallas Tsol go külas. «Kuidagi trehvas, et seal oli samuti seitse ini-\nmest. Tõime inimesed läbi teise korruse akna alla. Seal oli suur kuumus ja lapsed ka mängus. Aga õnneks kõik pääsesid.» Tunnustust saada on meeste sõnul hea tunne. «Ei ole selline, mida igaüks kogu aeg saab. Uhke asi,» sõnas Mihkel Liping. «Tööindu jagub aga kogu aeg. Oleme ju selle ameti valinud,» ütles Mandel. «Ega medalite pärast seda tööd tee,» tõdes ka Lätt. Erilise kutseosavuse ja vapruse näitamise eest said kõik kolm meest elupääst ja kolmanda klassi medali. tiit loim\nMedali pälvis kolm lõunaeestlast\nPäästeteenistuse medali päl visid sedapuhku teiste seas Mõniste komando pääst ja Kaido Mändmaa, siht asutuse Valga Isa maalise Kasvatuse Püsiekspositsioon juhti Meelis Kivi ja Kaitseliidu Valga maa maleva noor teinstruktor Kaimo Vahtra (ülemisel pildil). Mändmaa alustas 2000. aastal teenistust Mõniste päästekomandos. Eriliselt aktiivne on ta olnud tehni ka remondi- ja hooldustöö del ja kaasa aidanud ka uute töötajate koolitamisele. Mändmaa osaleb aktiiv selt ka ennetustöös. Ta on esindanud Mõniste pääste komandot korduvalt kutse meisterlikkuse võistlustel, kus näitas väga häid tule musi vigursõidus. Kaitseliidu Valga maa maleva noor teinstruktorina on Kaimo Vahtra 11 aasta jooksul and nud hindamatu panuse päästeameti algatatud ühisürituste ja ettevõtmiste õnnestumi seks. Projekti «Kaitse end ja aita teist» (KEAT) puhul on oluline tema roll nii kooli tajana klassiruumis kui ühe olulise KEAT-lõpulaagri pea korraldaja ja juhina. Ta on leidnud võimalused laagrite toimimiseks ning õppe ees märgil varustanud ka pääs tealast punkti kanuude ga. Lisaks kaasab ta enda\norganiseeritud tegevustesse päästevaldkonna inimesi. Meelis Kivi (alumisel pil dil) on paljude riigikait seliste ja ajalooga seo tud organisatsiooni de ning seltside lii ge, kus tegutsedes on pidevalt teinud koostööd päästeame tiga. Kivi eestvedamisel ava ti 2000. aastal isamaalise kasvatuse püsiekspositsioon Lõuna-Eesti Ühistöö. 2008. aastal moodustus sellest SA Valga Isamaalise Kasvatu se Püsiekspositsioon. Mee lis Kivi eestvedamisel on sealses muuseumis ka pääs teameti tegevust tutvus tav ekspositsioon. Sinna on koondatud Valgamaal tegut senud päästeoorganisatsioo nide materjalid ja ametit tutvustavad stendid. Igal aastal on Mee lis Kivi andnud rah vusvahelisel Valga militaarajaloofes tivalil päästeame tile võimaluse oma tegevust eksponeeri da. Tänu ühisele muu seumile ja ürituste korral damisele on Kivi kaudu olu list tähelepanu saanud ka päästeamet. Koos on korral datud ühiseid pere- ja ohu tuspäevi, läbi viidud laste laagreid. Päästeteenistuse medal antakse keerukatel pääste töödel üles näidatud vap ruse eest või teenete eest päästealal. lepm\nPõlevast korterist päästeti mees Tänavuste tunnusta tute seas on ka Val ga komando pääst jad Ranno Lall ja Aare Joakit, kes päästsid tulekahju tõttu tead vuse kaotanud mehe elu. 19. veebruaril kell 22.36 teatati, et Valgas Kesk tänaval on kahe korruselise puidust elumaja teise korru se aknas näha suitsu. Valga päästekoman do päästjad Aare Joa kit ja Ranno Lall sel gitasid välja, et ahju suu ees põleb brikett ja tuli oli levinud edasi põranda alla. Päästjad sisene sid majja ning läbi sid põleva korteri leid miseks pika suitsu täis koridori. Järele andmatult eluruume läbi kombates leidsid nad köögi ukse tagant põrandalt teadvusetu 59-aastase meesterah va. Nad tõid kannata nu välja ja andsid ta üle kiirabile, kes suit su ja vingugaasi sisse hinganud mehe haig lasse toimetas. Mehe elu päästmise eest päl visid Joakit ja Lall elupäästja kolmanda klassi medali. tiit loim\n11-aastane Emma Semjonov aitas põlengust päästa oma kaks venda ja õe ning pälvis julge ja aruka tegutsemise eest elupäästja kolmanda klassi medali. Arvo Meeks\nPere Keenis asuv korter sai tules suuri kahjustusi. Nüüdseks käivad seal taastustööd ja ema Kertu Tiisler loodab, et aasta lõpuks on võimalik taas sisse kolida. ERAKOGU\nKutseosavust ja vaprust näidanud Võru komando päästjad Mart Mandel (vasakul), Mihkel Liping (paremal) ja meeskonnavanem Sven Lätt (keskel) pälvisid päästeteenistuse kolmanda klassi aumärgi. Arvo Meeks",
  "SPIN-programm jõudis Põlvamaale": "SPIN-programm jõudis Põlvamaale\nMaarius Suviste\nmaarius.suviste@lounapostimees.ee\nAhja staadionil üleeile aset leidnud avatree ninguga jõudis Põl vamaale noorte arenguprog ramm SPIN. Põlva vallas loodud SPIN programmi treeninggrupp on juba 25. taoline grupp Eestis, ütles programmi kogukonna töö juht Andrei Liimets. «Seame end just Ahjal sisse, kuna seal paistavad olevat meile kõige sobivamad tingimused. Seda nii sporti miseks, töötubade läbiviimi seks kui arvestades noorte paiknemist, kes programmi vajavad ja sellest huvitatud võiksid olla,» rääkis Liimets. Treenerid on Ahjal Asser Jaa nimets ja Sandra Kripson. Liimets märkis, et kuna hiljuti alustasid nad tegevust Otepääl ning ka Põlva grupp vajab sissetöötamist, on järg\nmistest gruppidest pisut vara rääkida. «Küll aga on prog rammi järele vajadus ning esmane huvi on nii Võrust kui Valgast, mistõttu looda me neis suundades lähiajal edasi töötada.» Tegemist on spordil põhi neva ja teaduslikult tõenda tult mõjusa noorte arengu programmiga. Eesmärk on arendada ja tugevdada noor te sotsiaalseid ja enesejuhti mise oskusi ning tuua neile spordi kaudu rõõmu. Sessioonid toimuvad kolm korda nädalas, hõlma tes jalgpallitrenne ja prog rammiks loodud sotsiaalseid ning enesejuhtimise oskusi arendavaid töötubasid. Prog ramm tegutseb veel Tallin nas, Viimsi ja Rae vallas, Kohtla-Järvel, Narvas, Pär nus, Tartus ja Tõrvas.\nVAATA GALERIID www.lounapostimees.ee\nPõlvamaal Ahjal tehti algust noortele suunatud SPIN-programmiga ning kohe läks jalgpallimänguks. Maarius Suviste",
  "Antslas põles prügi": "Antslas põles prügi\nTeisipäeval kella poole kaheksa ajal õhtul põletati Antslas Par gi tänaval lõkkes prügi. Päästjad kustutasid kesk konda saastanud prügilõkke. Info jäätmete ebaseadusliku käitlemise kohta edastati kesk konnainspektsioonile. LEPM\nAntslas põletati lõkkes prügi. LÕUNA PÄÄSTEKESKUS",
  "Valga põhikooli kõrval lõõmas kuur": "Valga põhikooli kõrval lõõmas kuur\nPäästjad said teisipäeva pärast lõunal väljakutse Valga põhikooli kõrvale, kus põles lausleegiga puidust kuur. Väljakutse Kungla tänavale tuli kell 16.17. Päästetööde juht lausus, et kui pritsumehed koha le jõudsid, põles kuur lahtise lee giga. «Siin parkis kolm autot, kaks sai ära aetud. Ühe omanik ku praegu otsime, sellel autol on esiots viga saanud,» viitas ta kuuri kõrval seisvale Toyotale, mille esiotsa värv oli leekide tõt tu mullitama hakanud. Hiljem selgus, et kuumakahjustusi said ka ülejäänud kaks kuuri kõrvale pargitud sõiduautot. Keegi põlengu tõttu viga ei saanud, kuid kuur hävis leekides. Päästjad hoidsid ära tule leviku kõrvalasuvale elumajale. «Maja on siin kõrval, tuul oli korralik,» oli päästjate pealiku sõnul tegu õnneliku õnnetusega. Kustutustööd lõpetati alles kell 19.24. Tulekahju põhjus pol nud veel eilsekski teada. Tagasihoidlikum põleng oli samas kuuris ka tänavu veebrua ris, kui seal oli süttinud veidi prahti.\nTiit Loim\nTIIT LOIM",
  "Löömisohvrid vajasid esmaabi nii Võrus kui Valgas": "Löömisohvrid vajasid esmaabi nii Võrus kui Valgas\naupäeval oli Võrus vahe juhtum, mil le käigus sai viga keskeali ne mees. Teada olevalt löödi 46-aastast meest Koreli tänaval ühise alkoholi tarvitamise käigus. Kannata nu pöördus esmaabiks trauma punkti. Politseile on võimalik lööja teada. Kolmapäeval leidis aga Val gas aset vägivallajuhtum, mis L\nsai samuti teadaolevalt alguse ühisest alkoholi tarvitamisest. Politsei andmetel lõi 43-aasta ne mees Pika tänava korteris alkoholi tarvitamise käigus oma elukaaslast. Meedikud viisid naise esmaabiks trau mapunkti. Mehe pidasid kor rakaitsjad kuriteos kahtlusta tavana kinni. Mõlema juhtumi täpse maid asjaolusid selgitatak se välja kriminaalmenetluses. LEPM\nTeadaolevalt aitas vägivallale kaasa alkohol.\nREMO TÕNISMÄE",
  "Nakatumised Võrus saatsid lapsed distantsõppele": "UUS KOROONALAINE. Haigestunud on vähemalt seitse linnavalitsuse töötajat.\nNakatumised Võrus saatsid lapsed distantsõppele\nTomi Saluveer\ntomi.saluveer@lounapostimees.ee\nVeel eile lõuna paiku loodeti Võrus, et täna sest saab Võru Kreutzwaldi koolis taastu da normaalne õppetöö, kuna mitu päeva linna positiivseid koroonatestide tulemusi lisan dunud polnud. Päeva jooksul sai aga linnavalitsuse andme tel vähemalt kümme võrulast teada, et on koroonapositiiv sed ja plaane tuli taas muuta. Nii otsustas linnavalitsus koostöös põhikoolide juhtide ja terviseametiga, et ennetus meetmena on mõistlik saata tänasest Võru Kesklinna kool, Kreutzwaldi kool ja linna huvi koolid distantsõppele, esialgu 2. oktoobrini. «Lasteaiad ja Järve kool jätkavad tavapärast tööd,» täpsustas linnavalitsu se avalike suhete spetsialist Marianne Mett eile õhtupoo likul. «Oleme otsusest teavita nud ka Väike Werrone kooli ja Võru gümnaasiumi, kes kujun davad oma seisukoha lähiajal.»\nLinn sai terviseametilt ka tungiva soovituse lükata kaheks nädalaks edasi kõik avalikud üritused. Samuti suletakse selleks ajavahemi kuks kultuurimaja Kannel. «Kuna täielikku kontakti de hulka pole võimalik nii kii resti välja selgitada, on mõist lik võimalikud nakkusahelad ennetavalt läbi lõigata ning kiirele nakatumiste arvu suu renemisele piir tõmmata,» sel gitas Mett. Saatuslik koosolek Võru Kreutzwaldi kool sule ti viiruse kartuses juba kol mapäeval. Selle tingis tõik, et mõni päev varem oli positiiv se testitulemuse saanud Võru linnavalitsuse rahandusosa konna töötaja, kes oli eelmi sel reedel linnavalitsuses koos olekul koos kooli töötajatega.\nKolmapäeval toimus Kreutzwaldi koolis e-õpe täies mahus ja neljapäeval osaliselt: kontaktõpe käis algklassides, 5.–9. klassi õpilastel oli e-õppe päev. «Need olid ennetuste gevused selle ajani, kui sai me teada oma testitulemused. Koolis on palju lapsi ja pigem reageerida üle, kui liiga hilja,» selgitas koolijuht Taavi Karu. Eilsed positiivsed testitulemu sed siis veel teada ei olnud. Kontaktõppes ja õpperei sidel osalesid eile-üleeile need õpetajad, kellel ei olnud lähi kontakti linnavalitsuse koos olekul osalenud inimestega. Kooli töötajate koroonatesti de tulemused osutusid õnneks negatiivseteks. Karu sõnul määrati Kreutzwaldi koolist linnava litsuse koosolekul osalenud kaks inimest linnavalitsuse töötaja haigestumise ilmsiks tulles eneseisolatsiooni. «Tee me tööd kodus,» rääkis direk tor, kes ka ise sel koosolekul osales. «Mina saan oma töö asju teha ka distantsilt, õpeta jate puhul oleks olukord veidi keerulisem.» Testimine viibis Nimetatud linnavalitsuse koos olekul osales kokku 19 inimest,\nkelle koroonatesti tulemused eile jupphaaval selguma hak kasid. Tegu oli linnavalitsuse raamatupidajate ja juristiga, kes tegid koolitust allasutus te juhtidele. Kella poole viiese seisuga oli teada, et haigestunud on vähemalt seitse linnavalitsu se töötajat. Linnapea Anti Allase sõnul pääsesid teisipäeval testima ainult kaks Kreutzwaldi kooli töötajat, kes osalesid linnava litsuse reedesel nõupidamisel. «Linnavalitsuse töötajad, kellel on koroonanähud, pää sesid aga testima alles kolma päeval,» lisas Allas. «Ühele ini mesele pidi seejuures minema koju testi tegema, sest tal oli enesetunne väga halb.» Linnavalitsus teeb kõik enesest oleneva, et haiguse levik linnas peatada. Samas võib karta, et lähipäevil lisan dub nakatunuid veelgi. «Teame täna inimesi, kes on saanud positiivse testitule muse, ja neid, kellel on haigus tunnused. Teame ka neid, kel lega haigustunnustega inime sed on lähiajal kokku puutu nud,» rääkis Allas eile. «Oleme saatnud need inimesed koju, et lõigata läbi viiruse kiire levi mise kett.»\nVõru Kreutzwaldi kool suleti viiruse kartuses kolmapäeval. Selle tingis asjaolu, et mõni päev varem sai positiivse testitulemuse kätte Võru linnavalitsuse rahandusosakonna töötaja, kes oli viibinud samal koosolekul kooli töötajatega. Arvo Meeks\nAnti Allas, Võru linnapea «Linnavalitsuse töötajad, kellel on koroonanähud, pääsesid testima alles kolmapäeval. Ühele inimesele pidi seejuures minema koju testi tegema, sest tal oli enesetunne väga halb.»",
  "Uued õppurid võetakse kooliperre vastu Värska sadamas": "Uued õppurid võetakse kooliperre vastu Värska sadamas\nT änavu võtab Eesti mere kool uued kutseõppurid vastu Värska sadamas. Setomaa valla keskusesse saa buvad täna tulevased laevan duse ja merenduse spetsialistid nii Tallinnast kui ka Tartust. Eesti merekooli Tartu filiaa li juhataja Indrek Särg ütles, et Setomaaga on koolil tugevad sidemed. «Seretsüvä külast oli pärit kooli õpetaja ja kauaaegne Tartu osakonna juhataja Paul\nKooser. Temale, nagu ka täna sele õpetaja elutöö laureaadile kapten Lembit Põllule on kool tänulik, et nad suutsid tagada Eesti merekooli siseveelaevan duse alase õppetöö säilimise ja arenemise Tartus.» Värskas ja Võõpsus on olnud aegade vältel tähtsad sadamad laevade teekonnal Tartust Pihkvasse. Oli aeg, mil siin käis sada mate ja rahvaste vahel laeva-\ndega vilgas kaubavahetus ning tsaariajal olid Setomaa sada mad kuulsad nii Eestis kui Venemaal. Eesti siseveelaevanduse le on nii Värskas käimapan dud laevaliin kui vastne Värs ka sadam väga olulised. Edukas on olnud ka Seto maa juurtega laevafirma Seto Line, mis korraldab laevaliine nii Värskas kui Tartus ja teeb reise ka Piirissaarele. lepm\nVärska sadam hommikuvalguses INDREK SARAPUU / SETOMAA VALLAVALITSUS",
  "Postitus võttis tantsuõpetajalt töökoha": "Postitus võttis tantsuõpetajalt töökoha\nTomi Saluveer\ntomi.saluveer@lounapostimees.ee\nõru Kreutzwaldi kool vabastas eel misel nädalal ametist tuntud tant suõpetaja Andre Laine, kes posti tas sotsiaalmeediasse endast poolalasti fotod. Laine kinnitab, et postitus oli mõel dud süütu suvise naljana valitud seltskon nale ning lapsed, kelleni fotod jõudsid, ei pea end kuidagi ohustatuna tundma. «Postitasin suvel suhtluskanalis Snap chat endast palja ülakehaga naljapil di peegli ees ja lisasin pildile kirje: «Kes tahab minuga pessu tulla?»,» kirjeldas Põl vamaal elav Laine juhtunut. «Postitasin pildi loetud sekunditeks valitud publiku le. Kes täpselt toona valikusse kuulusid, hetkel enam ei mäleta. Keegi leidis pildi huvitava olevat ja tegi sellest ekraanitõm mise. Hinnanguliselt kuu aega hiljem pos titas see keegi pildi juba ise ja hoopis tei sele publikule.» Laine nentis, et pilt, mis pidi postituse järel mõjuma süütu suvise naljana valitud seltskonnale, on praeguses taustsüstee mis pandud kandma pedofiilset alatooni. «Lisaks töökoha kaotusele on mulle ka las teahistaja silt külge kleebitud,» tõdes Lai ne. «Kujunenud olukord on kõigi kokku sattumuste halb tulem ega kanna endas minu maailmatunnetuslikke jooni. Lap sed ei ole minu poolt ohustatud.» «Meie jaoks oli otsuse tegemisel piisa valt materjali,» nentis Võru Kreutzwaldi kooli direktor Taavi Karu. Võru linnapea Anti Allase sõnul pole tekkinud olukorras keegi rõõmus. «Õnne tu on Andre, kellega see juhtus, samuti kool ja direktor ning ka mina isiklikult,» lausus Allas. «Keerulisse olukorda on pan dud vanemad, kooli juhtkond ja ka linna valitsus kui kooli pidaja.» Tänapäeva lapsed on Allase sõnul inter netis väga võimekad. «Kõige hullem on, et lapsed hakkasid sotsiaalmeedias pilti jaga ma ja kogu koolipere arutas seda,» lisas Allas, kelle sõnul räägiti kahtlase alatooniga pildist ja tekstidest ka kodudes. «Sotsiaal meediaga peab olema väga ettevaatlik.» Õpetaja peab Allase sõnul oma töös kandma vastutust, ja kui ta libastub, siis peab seda tunnistama, juhtunu üle elama ja tagasi tulema – peale iseenda pole kelle gi teise peale küll näpuga näidata. «And re on asjalik, ettevõtlik ja tubli kogukon da panustaja,» lisas Allas. «Selles valguses on asi eriti kurb.» Kui Andre Laine teeb oma järeldused ja õpib sellest, saab ta Alla se sõnul tubli mehena naasta kõikide oma seniste tegemiste juurde. V\nAndre Laine\nARVO MEEKS",
  "Võrumaa omavalitsused kiitsid heaks ühise jäätmekava": "Võrumaa omavalitsused kiitsid heaks ühise jäätmekava\nVõrumaa vallad koos maakonnakeskuse ga võtsid vastu ühise jäätmekava, et toi mida senisest keskkonnasäästlikumalt. Jäätmekava ajakohastamine oli muu hulgas vajalik haldusreformist tulenenud muutuse ja uute piiride tõttu. Esitatud on värskemad andmed prü gi koguste ja koostise kohta ning antud ülevaade reostusobjektidest. Täiendatud on ka peatükke, mis puudutavad rahas tust, taristu arengut, tehnoloogiat, taas kasutust, kaasnevaid keskkonnariske ja prügivedu. Uus tegevuskava paneb paika põhiarengusuunad aastani 2025. lepm",
  "Kauneid elamisi jagus igasse PÕLVAMAA VALDA": "Kauneid elamisi\njagus igasse\nPÕLVAMAA\nVALDA\nTUNNUSTUS. Tänukirjaga kaasnes kingitusena aeda sobiv istik.\nMati Määrits\nmati.maarits@lounapostimees.ee\nErineva1t varasematest aastatest Põl vamaa kau nite kodude omanikud tänavu tun nustuse vas tuvõtmiseks kokku ei saa nud. Küll toimetasid omavalit susliidu esimees, Kanepi valla vanem Piret Rammul, tegev juht Eve Neemsalu ning maa kondliku kodukaunistamis toimkonna juht, rahandusmi nisteeriumi regionaalhalduse osakonna Põlva talituse pea spetsialist Marika Saks läinud\nnädalal riigihalduse ministri Jaak Aabi tänukirja ning aeda sobiva istiku kolme enim sil ma jäänud elamise omanikele. Saksa sõnul esitati presi dendi tunnustuse saamiseks Maris Suurna ja Toivo Viha lemma kodu Räpina valla Sika kurmu külas, Merike ja Heiki Pihlapi kodu Põlva valla Suur metsa külas ning Aili ja Toivo Zuppingu kodu Kanepi valla Põlgaste külas. Efektsed maakivimüüridega hooned Maakondliku komisjoni tähe lepanekul püüavad Maris Suurna ja Toivo Vihalemma kodus haljastatud teeserva dega, hästi hooldatud külata numalt taluõue astudes pilku efektselt restaureeritud maa kivimüüridega hooned. Nende ga on hästi sobitatud istumis kohad: üks väike ja romantili selt varjuline, teine avara vaate ning moodsama lahendusega. Viimast eraldab vanast põlis puudega õuealast kaunis püsi lillepeenar. Kujunduse muudab tervikuks maakividest kelder. Ka puu- ja tööriistakuur sobi tub hästi ansamblisse.\nMaaparandajast peremees Toivo Vihalemm rääkis, et nad ostsid koha kuus aastat taga si. Maja oli siis peaaegu elamis kõlbmatu. Läinud kolmapäe val võis selle lõunaküljelt juba\nnoppida küpseid viinamarju - ühtlasi varjasid viinapuud päi kest. Aia vanimad õunapuud pärinevad sõjaeelsest ajast. Kivimüür lasti teha Mulgi Ehitusel. Seejuures ühe kivi aas tanumbriga 1933 leidis pererah vas kivihunnikust ja lasi selle samuti müüri laduda. Maakeld rit ilusa fassaadiga varem pol nud – seegi lasti teha. Vanas suitsusaunas on nüüd suvetuba. Koha ajaloost teab pere mees nii palju, et omal ajal jagasid kaks venda Viira talu pooleks ning sellest ajast poo litab katastripiir aida. Uusasukate naaber on soomlasest pensionär, kellega on rajatud ühine kanalisatsioon ja puhastusseadmed. «Meil on temaga väga hea läbisaami ne, mõne eestlasest naabriga polekski võib-olla koostööst asja saanud,» märkis peremees. Kodu magistraali kõrval Tartu–Räpina maantee ääres asuva perekond Pihlapi kodu uhke ja kompaktse eesaia ehe on lugematu arv hostasid vaheldumisi rikkaliku valiku okaspuuvormidega. Need lii gendavad istutusalasid ja seo vad kogu õuekujunduse kau niks tervikuks. Värvirõõmu lisavad astilbed ja roosipeenar. Aias kõndides tekib tunne, nagu oleksid sattunud minia tuursesse maailma: teerajad, lopsakad taimed, tagasihoid likud aiaskulptuurid ja -val gustid ning põnevad sukulen tidega aiavaasid moodustavad täiusliku terviku. Iluaed läheb sujuvalt üle tarbeaiaks, kuhu juhatab värvikas floksipeenar. Kõige taustaks on korrastatud taluhoonete kompleks. Peremees Heiki Pihlapi sõnul ostsid nad 30 aasta eest vana Rae talukoha ning alusta sid talunikena, aga kuna maad\noli liiga vähe, loobuti talupida misest. «Kolhoosi ajal olin trakto rist, nüüd aga kaugsõiduauto juht ning korraga viis näda lat kodust eemal. Seetõttu on koduste tegemiste põhiraskus abikaasal. Tallinnas elavad täiskasvanud lapsed ka vahel aitavad,» rääkis Heiki Pihlap. Lutsu farmis veterinaari na töötav abikaasa Merike sõnas, et notsude laadimine algab vahel hästi vara. «Koju jõuan kell kaks päeval ja siis puhkan. Aiaga tegelen siis, kui aega üle jääb. Kella kuna gi ei vaata – üks päev natuke ja teine päev natuke. Päris nii ei saa, et midagi ei tee.» Peremees lisas, et köögi viljaaed on neil kümme korda väiksem kui nii-öelda botaa nikaaed. «Naisel aiandushari dust küll pole, aga tal on nup pu. Kõik vajamineva on ta väl ja uurinud omal käel. Ka elu puid pügab ja kujundab abi kaasa.» Ligi hektari suuruse krun di niitmise on Heiki Pihlap jät\nnud siiski enda hooleks – sel leks on tal traktor. Kohe elamise kõrval kulge va Tartu–Räpina maanteega on pererahvas ära harjunud. Vahel peavad möödasõitjad lausa kin ni ja teevad kevadest sügiseni värvirikkast aiast pilti. Viiendat põlve Tammisoo talus Kanepi vallas Põlgaste lähedal asuva perekond Zuppingu elu majal püüab pilku silt «Tammi soo talu». Noorperenaine Aili elab siin viiendat põlve. Mitme põlvkonna ühis tööna korras hoitud talus jääb möödujale kõigepealt silma külateeäärne kaunilt kujunda tud aiaesine, samuti elumajaga\nharmoneeruvad väikevormid. Õues tervitavad tulijat uhked lopsakad amplid, rosaariumid ja värvikate talulilledega istu tusalad. Kauni terviku moo dustab okaspuude ja elulõnga dega nurk eesaias. Vana aida taustal kõrguvad põlised talu aia lilled – tokkroosid, mille juurest avaneb vaade nii kor ras tarbeaiale kui ka õueta gusele veesilmadega avara le maastikualale. Perenaine Aili oli omajagu õnnetu, et sel suvel oli neil õisi vähe. Hoolt ja vaeva aga jagub. «Õueala saab meil niidetud poole päevaga,» märkis ta. Tis lerist peremees Toivo lisas, et nädalas korra ta ikka niidab. Küsimusele, kui palju erine vaid roosisorte kasvab, vastas ta ausalt: «Pole aimugi. Eks iga aasta midagi ostetakse ja vahe peal läheb midagi välja ka.» Aia uhkus on 70-aasta ne elupuu, mille oli omal ajal kinkinud üks Muna-nimeline Erastvere hooldekodu hoole alune, kes olevat olnud Ülenur me mõisa omanik.\nPõlvamaa nominendid\n• ESITATI ÜLERIIGILISEKS TUNNUSTAMISEKS\n• Maris Suurna ja Toivo Vihalemma kodu (Räpina vald, Sikakurmu küla) • Merike ja Heiki Pihlapi kodu (Põlva vald, Suurmetsa kü la) • Aili ja Toivo Zup pingu kodu (Kanepi vald, Põlgaste küla) • Junika ja Margus Adsoni kodu (Räpi na linn) Perenaine on pärit Prangli saarelt, mis\ntõttu aiakujundu ses on kasutatud südamelähedast mereteemat. Põne vad detailid, tore lehtla-suveköök, mis on ühendatud kasvuhoonega. • Annika Oja ja Jaa no Tobrelutsu ko du (Räpina vald, Ti mo küla) Palju roose, uhked lopsakad lilleamplid, rohkelt värvilisi istu tusalasid.\nAgne ja Marek Pih laku kodu / Puras ki iluaed (Põlva vald, Suurküla küla) Suurejooneline maastikukujundus, värvikad peenrad floksidega, terrass täis õitsvaid lembe liiliaid. • Krista ja Tarmo Va ruli kodu (Kanepi vald, Palutaja küla) Hooned sobitatud põneva reljeefiga, hekk järgib\nümbritsevat maas tikku. • Tiia ja Tiit Keskkü la kodu (Põlva vald, Metste küla) Kaunis aiakujundus, värvikad looklevad peenrad, armas he kiga piiratud ees aed. • Merle ja Ain Käo kodu (Põlva vald, Rosma küla) Kauni veesilmaga harmoneeruvad värvirikkad istutus\nalad, mõnusad puh kekohad, kujundu ses on kasutatud rohkelt kive, mis lei tud oma aiast. • Riigihalduse ministri tänukirja pälvisid veel Anne ja Paul Uibo Põlvast. Lisaks oma laialdast tun tust kogunud kauni le aiale hoiab pere aastaid korras ka järveäärset linna maad. allikas: maakondlik KODUKAUNISTAMISTOIMKOND\nMerike Pihlap, kauni kodu omanik «Koju jõuan kell kaks päeval ja siis puhkan. Aiaga tegelen siis, kui aega üle jääb. Kella kunagi ei vaata – üks päev natuke ja teine päev natuke. Päris nii ei saa, et midagi ei tee.»\nMaaparandajast peremees Toivo Vihalemm rääkis, et nad ostsid koha kuus aastat tagasi. Maja oli siis peaaegu elamiskõlbmatu. Läinud kolmapäeval võis selle lõunaküljelt juba noppida küpseid viinamarju.\nMaris Suurna ja Toivo Vihalemma kodus torkavad silma hästi valitud istutuskohad.\nAnnika Oja ja Jaano Tobrelutsu kodus Räpina valla Timo külas leiab lopsakaid lilleampleid ka esmapilgul ootamatust kohast.\nJunika ja Margus Adsoni kodu Räpinas üllatab põnevate detailidega.\nKrista ja Tarmo Varuli kodu Kanepi valla Palutaja külas on uhke planeeringuga.\nMerike ja Heiki Pihlapi kodu Põlva valla Suurmetsa külas. Pilku püüab massiivne kivimüür.\nAili ja Toivo Zuppingu kodu Kanepi valla Põlgaste külas.\n10 X ARVO MEEKS, 2 X MATI MÄÄRITS, 1 X MARIKA SAKS\nTiia ja Tiit Keskküla kodu Põlva valla Metste külas pakub tõelist värvikirevust.\nAnne ja Paul Uibo kodu Põlva linnas pälvis samuti ministri tänukirja. Lisaks oma aiale hoiab pere juba aastaid korras ka järveäärset linna maad.\nMerle ja Ain Käo koduaias Põlva valla Rosma külas on mõnus puhata nii keha kui ka silma.\nAgne ja Marek Pihlaku kodu Põlva valla Suurkülas torkab silma suurepärase maastikukujundusega.",
  "Valga kool pingutab kiusuvabaduse nimel": "Valga kool pingutab kiusuvabaduse nimel\nSihtasutus Kiusamisva ba Kool (KiVa) korral das KiVa koolidele vir tuaalse suvekooli, kus olid ka Valga põhikooli esindajad. Väikeklassi õpetaja Maari ka Tikk osales vestlusringis, kus arutleti, kuidas rakenda da programmi erivajaduste ga õpilastele. Loodusainete õpetaja Tiivi Rüütel viis vir tuaalselt läbi kaks töötuba teemal «KiVa näidistund 3. kooliastmele», andis teada Valga põhikooli KiVa tiimi juht Kristi Lee. Kolmandat aastat järjest kuulutati välja aasta kiusu ennetaja kooli nominendid ja laureaat. Sellele tiitlile esi tas oma kandidatuuri 11 koo li. «Kandideerimisel arvesta takse nii kooli õpilasküsit luse tulemusi ja osalusprot senti, kiusamise vähenda mise tegevuskava, personali tagasisidet kui ka osalemis aktiivsust temaatilistel täien duskoolitustel. Boonuspunk te annavad ka kõik lisatege vused,» selgitas Lee. Sel aas tal oli esimese kolme vahel tihe rebimine. Valga põhikool saavutas teise koha, jäädes Rocca al Mare koolile alla vaid 0,6 punktiga. Kolmas oli Lasnamäe gümnaasium. SA Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar tõi Valga põhikooli puhul väl\nja, et kool on olnud KiVa võr gustikus kaua: läheb kahek sas aasta. «Aeg-ajalt on olnud vaja ehk virgutust ja uut energiat, aga see on üles lei tud. Nagu 2013. aasta sügisel, nii ka juba eelmisel õppeaas tal oli see kool valmis katse tama ka kolmanda kooliast me materjale päris esimes te seas. Tiimi juht on osanud luua ühtehoidva meeskonna, kellega koos on antud kooli elule värskust juurde: tant suvahetunnid, heategevuslik laat ja nii edasi. Kool levitab kiusuennetuslikku sõnumit nii teiste koolideni kui ka omavalitsustes ja kohalikus meedias. Valga põhikool on järjepidev, süsteemne ja tuge va tiimitööga.» Kristi Lee on väga tänu lik oma särasilmsele ja suure südamega tiimile, väga töö katele kolleegidele, armsatele õpilastele ja mõistvatele vane matele. «Kõrge tunnustus on pälvitud meie ühise töö tule musena.» Õppeaasta alguseks pani KiVa tiim kooli üles ka laste joonistatud plakatid. «Märt sis toimus meie koolisise ne õpilaste KiVa-teemaliste plakatite konkurss ja kuna koroona tuli vahele, siis alles septembris avame näituse ja kuulutasime välja võitjad,» selgitas Lee. lepm\nÕppeaasta alguseks pani Valga põhikooli KiVa tiim kooli üles ka laste joonistatud plakatid. Valga põhikool",
  "Päevakeskuse sisustuse hange tõi kaasa uurimise": "LAHKHELI. Üks pakkujatest esitas kuriteoteate.\nPäevakeskuse sisustuse hange tõi kaasa uurimise\nSiim Saavik\nsiim.saavik@lounapostimees.ee\nValga linnas Kungla 12 aad ressil asuva päevakeskuse sisustuse han kega tekkisid valla ja ühe pakkuja vahel nii võrd suured arusaamatused, et pakkuja esitas selle kohta kuri teoteate. Praegu uuritakse juh tumit kriminaalmenetluses. Jaanuaris kuulutas Valga vald välja hanke valla päeva keskuse sisustuse ostuks. Han kes oli selgelt määratletud, et valiku tegemisel arvestab han kija ainult hinda ning edukaks tunnistatakse madalaima hin naga pakkumus. Pakkumusi sai esitada 10. veebruari kesk päevani ja vallale laekus neid kolm, millest üks kuulutati tingimustele mittevastavaks. Tegu oli Põlde Invest OÜ 9. veebruaril esitatud pakkumu sega hinnaga 5762 eurot, mis sisaldas ka käibemaksu ning transpordi ja paigaldamise maksumust. Uus küsimine 11. veebruaril ehk päev pärast tähtaega palus vallavalitsus e-kirjas esitada ettevõttel pak kumiskutses nõutud näidiste fotod ja saata need vastavale aadressile, kusjuures esialgu oli näidispiltide asemel nõutud viide kodulehe üldaadressile. Uue küsimise peale tuli pil did vallale saata hiljemalt 12. veebruari keskpäevaks. Ette võte saatis need 11. veebruaril.\nValga valla riigihangete komisjoni esimees Anastasya Kikkas selgitas, et komisjonil ei õnnestunud pakkuja kodule hel kirjeldatud ja hinnapakku mises viidatud tooteid kokku viia. Vastavalt hinnapäringu tingimustele ei pea komisjon tema sõnul iseseisvalt otsima ja mõtlema, millist toodet on pakkuja silmas pidanud pärin gule vastates. Pakkumine polnud mõistetav «Kuna ka pärast pakkuja vas tust ei olnud pakkumine mõis tetav, otsustas komisjon 10. veebruari otsuse jõusse jätta ja Põlde Invest OÜ hinnapak kumuse mittevastavaks tun nistada,» märkis Kikkas. 14. veebruaril saadetigi ettevõttele e-kiri, millele oli lisatud riigihangete komisjo ni koosoleku protokoll num ber kolm ja mis sisaldas teadet, et Põlde Invest OÜ hinnapak kumine tunnistati mittevas tavaks. Seejuures oli e-kirjale lisatud failis protokolli nimetu ses numbriks märgitud 2, kuid dokumendi tekstis 3. Kikkas vastas, et proto kollide numeratsioon on õige. Tema sõnul edastati 14. veeb ruaril riigihangete komisjoni 10. veebruari koosoleku proto kolli nr 3 väljavõtted. «Doku mendi nimetuses kajastatud 2 puudutab päevakorrapunk ti 2, millega käsitleti Kungla 12 sisustuse hinnapakkumis te menetlemist. Kokku oli sel lel päeval päevakorras kolm punkti, mille kohta on koos tatud väljavõtted iga punkti kohta eraldi,» selgitas Kikkas. Tema sõnul kasutavad nad väljavõtete eristamiseks punk-\ntide numbreid pealkirjas. Sealt selgus, et Põlde Investi pakku mus hinnati mittevastavaks, kuna puudusid näidispildid. Hanke võitis ettevõte, kel le pakkumus oli 686,80 eurot kallim kui Põlde Investi oma. Järgmisel päeval saatis Põl de Invest vallavalitsusele uue kirja, milles palus hankeotsus tühistada, sest ettevõte saatis nõutud pildid. Komisjon arutas asja, aga otsust ei muutnud. Märgukiri saadeti ka vallava nemale, kes vastas, et komis jon jääb oma seisukoha juurde.\nEttevõte ei jätnud asja nii ja pöördus õigusbüroo poole, kust esitati 20. märtsil kuriteoteade. See puudutas ametialast võltsi mist ja riigihangete nõuete rik kumist. Prokuratuurist kinnita ti, et alustatud on kriminaal menetlust. Mõlemad osapooled on üle kuulatud, aga kahtlus tust esitatud ei ole. Põlde Invest OÜ esindaja Valter Malm rääkis, et vald ei ole pärast kuriteoteadet nen-\ndega suhelnud. Küll on tema sõnul jõudnud nendeni eravii siline info, et sellest kriminaal asjast nii-öelda asja ei saa. «Ju siis ollakse enda positsioonis kindlad,» arvas Malm. Ettevõt te esindajana on ta enda selgi tused juba uurijale andnud. «Meie ei kujunda mingisugust seisukohta, sest on alustatud uurimisega, mis peab välja sel gitama, kas valla ametnikud ja juhtkond on hanget läbi viinud seaduslikult või mitte,» lisas ta. Seaduslik või mitte? Mees lisas, et nende firma on osalenud riigihangetel üle kuue aasta. 2019. aasta sügisest tege letakse Eesti turul iseseisvalt riigihangetega. Suurimaks saa vutuseks hindas Malm miljoni eurose kolmeaastase raamlepin gu hanke võitmist, mille kor raldas Tallinna Tehnikaülikool. «Meie soov on välja selgi tada, kas selliselt toimuvad hanked on seaduslikud ning kas Valga vallavalitsuses selle töö eest vastutavad ametnikud on pädevad seda tööd tegema,» rõhutas Malm. Kikkas lisas, et Valga valla hankekord on koostatud läh tuvalt riigihangete seadusest ja järgib riigihangete korralda mise põhimõtteid. Menetluses vastuvõetud otsused on oma sisult haldusaktid, mida või malik vaidlustada riigihange te seaduses sätestatud tingi mustel ja korras. «Menetluste läbiviimisel tuleb hankijal lähtuda riigi hangete seaduses sätestatud nõuetest. Seda on komisjon ka teinud,» on Kikkase seisukoht. Mis juhtumist edasi saab, otsustab juba käimasolev uuri mine.\nValter Malm, Põlde Invest OÜ esindaja «Meie ei kujunda mitte mingisugust seisukohta, sest on alustatud uurimisega, mis peab välja selgitama, kas valla ametnikud ja juhtkond on hanget läbi viinud seaduslikult või mitte.»\nValga linnas asuva Kungla 12 hoone sisustuse hankele laekus kolm hinnapakkumust, millest üks tunnistati mittevastavaks. Nüüd on käimas uurimine, kas vallavalitsuse komisjon toimis ikka seaduslikult. Arvo Meeks",
  "Viis asja, mida enne sügise tulekut kodu jaoks ära teha": "Viis asja, mida enne sügise tulekut kodu jaoks ära teha\nTuule Põldsaar\nJuba ongi kätte jõudnud aeg, kus suvekuud on lõppemas – see tähendab, et vaikselt tuleb har jutada mõtet, et ilmad võivad muu tuda järsult külmemaks ja kaugel pole aeg, kus tuleb grill kokku pakki da ja välimööbel tuppa tassida. Küll on aga veel aega ja ilma nii mõnekski ülesandeks, mis tasub enne suurema külma tulemist ära teha: • MAJA PUHTAKS Kui tundub, et kodu fassaad vajaks puhastamist, on nüüd viimane aeg seda teha. Ehitus-ja viimistlustöid pakkuva 4seina OÜ andmetel on fassaadipesu kõige mõistlikum teha just kevadel või sügisel, ehk siis, kui õhutemperatuur on vähemalt +5° C. Puhastustöid tehes ei tasu unus tada ka maja korstent ega katuse renne. Korsten peaks kindlasti olema enne küttehooaja algust üle vaada tud ja puhas ning vihmaveerennid enne lume ja niiskete puulehtede tulekut tühjad, et need liigset raskust ei peaks taluma.\nEnne, kui õuemööbel siseruumi desse hoiule vedada, tasub ka see korralikult puhtaks teha ja vajadusel veel hooldada. Selleks, et istmepad jad ja kangad püsiks värskena ega hakkaks hallitama, tasub need üle pritsida vahenditega, mis aitavad niiskust tõrjuda. • VEENDU, ET KODU OLEKS SOE Akende ja uste vahel olevad praod põhjustavad suurt soojuskadu ning võivad olla koormaks nii tervisele kui rahakotile. Enne külmade ilmade tulekut tasub kindlasti üle kontrol lida kõik kohad, kust jahe õhk võib hakata sisse tulema. Jälgi, et akende ja uste ümbert ei oleks viimistlus praguline ega kuskilt vahelt ei piiluks liigselt valgust. Vanade akende puhul tasub mõelda ka tihendite vaheta mise peale. • VÄRVIMISTÖÖD Olgu selleks siis maja, aed või ter rass, kuid enne, kui ilmad muutu vad vihmaseks, tasub ära teha kõik värvimistööd. Soe õhk aitab värvil kiiremini kuivada ja lisaks on endalgi mugavam tööd teha mõnusa ilmaga.\n• KAEVAMIST NÕUDVAD TÖÖD Kui plaanisid terve suve kodu kõrvale terrassi, välikööki või uut piirdeaeda ehitada, aga ei jõudnudki selleni ku nagi, vaata asja positiivsemast kül jest: palju mõnusam on vundamendi jaoks maad kaevata siis, kui otsene päike ei lõõma peanupule ja ei pea kartma ülekuumenemise pärast. Küll aga tasub kõik kaevamistööd ära teha enne, kui tulevad miinus kraadid ja maa läheb jäässe. • AIATÖÖD Paljud taimed lõpetavad vaikselt oma saagi andmise. Niisiis on mõist lik viljakandja saadused veel viimast korda ära korjata ning välja mõelda, kuidas neid talveks hoiustada. Sa muti tuleb taimed puhkeperioodiks ette valmistada. Biolani aiandusfirma soovitab pärast saagikoristust teha juurvilja aiale sügisene kaevamine, kus peen rale jäänud taimejäänused kaeva takse mulda. Külmaõrnade taimede katmise eest veel aga muretsema ei pea – seda tasub teha alles siis, kui külmakr aadid on püsivad.\nFoto: Pexels\nKui kõik sügisesed aia- ja kodutööd on tehtud, ära unusta tööriistu ja aiatarvikuid puhastada ja õlitada.",
  "Siseviimistlust valides tasub järgida kindlat stiili": "Siseviimistlust valides tasub\njärgida kindlat stiili\nTuule Põldsaar\nUut kodu sisustama hakates või vana elamut renoveerides ei tasu mõtlemata rutata ehitus- või mööblipoodi ning osta sealt kokku lihtsalt asju, mis esmapilgul ilusad tunduvad. Selleks, et lõpptulemus jääks harmooniline, tasub esiteks kindlaks teha oma stiil.\nMagamistuppa põrandat või vannituppa seina plaate valides tuleks juba eelnevalt välja mõelda, missugune mööbel seal olema hakkab ja kuidas kõik ruumis paigutatud saab,“ sel gitab sisekujundaja ja sisustusblogi pidaja Katrina Chambers. Oma kindla stiili leidmine võib olla aga üsna keeruline, eriti kui meeldivad näiteks nii antiiksed kui ka modernsed mööbliesemed ja vii mistlus. „Võib-olla oled nagu mina ja sulle meeldivad igast disainist\nmingid kindlad elemendid,“ räägib sisekujundaja. Chambersi sõnul on vägagi võimalik erinevaid stiile oma vahel kokku sobitada, kuid kui pole päris kindel, kuidas oma mõtteid ellu viia, peaks kohati oma valikuid limi teerima. KUIDAS LEIDA OMA STIIL? Selleks, et leida endale kõige meele pärasem stiil, soovitab sisekujundaja esimese asjana teha väike uurimis töö: „Hakka koguma inspiratsiooni ja salvesta kõik pildid tubadest, mustritest, plaatimisstiilidest ja ese metest, mis pilku püüavad,“ selgitab spetsialist. Naise sõnul on mõistlik pöörata tähelepanu värvidele ja isegi tekstuuridele. „Kui kõik näidised omavahel lõpuks kokku tood, hak kad vaikselt mõistma, mis sulle kõige rohkem meeldib.“ Teise asjana soovitab sisekujun daja otsida näidiskodusid, mis on stiili poolest kõige inspireerivamad. „Näidiskorterites ja majades on ena masti järgitud ühte kindlat stiili. Kui internetis üksikuid kodusisustuspilte vaadates näed enamasti vaid ühte tuba majas, siis näidiskodude puhul saad ette tervikpildi: näed ära, milline diivan on valitud elutuppa, milline tööpind ja millised toolid on valitud kööki, kuidas on langetatud maga mistoa tapeedivalik, milline segisti sobib kõige paremini vannituppa ja kuidas need elemendid kõik oma\nvahel klapivad,“ annab Chambers nõu. Isegi kui tunned, et sulle on mee lepärased mitu erinevat stiili ja oled inspiratsiooni otsides mitu tükki kokku sobitanud, proovi anda oma stiilile kindel nimetus, kas siis näiteks maalähedane, tööstuslik, minimalist lik vms. Kindlat märksõna teades on tunduvalt lihtsam orienteeruda ja viimistluselemente valida. Kui oled lõpuks oma kujundus stiilis enam-vähem kindel, tasub Chambersi sõnul mõelda aga eel kõige sellele, kas sellises interjööris ka elada suudaksid. „Arvesta sellega, mis su kodus ka praktiliselt mõistlik oleks. Kui sul on koduloomad ja mitu last, ei ole ilmselt arukas osta klaasist mööblit ja värvida kõik lumivalgeks,“ arvab naine. Sisekujundaja ja omanimelise di sainifirma omanik Lisa Holti sõnul on kodule stiili, värve ja isegi valgus tust valides mõistlik eelkõige lähtuda maja arhitektuurist. „On küll harva esinevaid erandeid, aga kui tegu on vana keskaegse hoonega, ei ole esteetiline seda näiteks ülimodern selt stiliseerida,“ ütleb Holt. KOLM TUNTUD STIILI JA KUIDAS NENDE JÄRGI TOIMIDA Uusarenduste või paneelmajade puhul on enamasti tegu lihtsalt tühjade kastidega, kus arhitektuuri\nlisi eripärasusi ei leidu ning viimist luseks sobib pea iga stiil. Viimastel aastatel on Holti sõnul kõige rohkem populaarsust kogunud aga kolm stiili, mille järgi kodusid kõige enam viimistleda tahetakse: • SKANDINAAVIA Palju populaarsust kogunud Skan dinaavia disain on oma olemuselt väga lihtne ning meeldib seetõttu paljudele inimestele. Seda iseloo mustab vähene aksessuaaride kasutamine, ruumikus ja looduslik valgus. Valguse lisamiseks kasuta takse tihti veel aktsentvalgusteid, mille puhul on tihti tegu disainobjek tidega. Värve valides eelistatakse valget, naturaalseid toone ja puitu. Sellegi poolest lisatakse tihti omapära mõne üksiku plastist või metallist erksa mööblieseme või detailiga. Põrandad on enamasti heledad, laiad laud põrandad või kalasabaparkett. Van nituppa ja kööki plaate valides tasub järgida minimalistlikkust – mida lihtsam, seda parem. Skandinaavia stiilis mööbel on lihtne ja funktsionaalne, kuid väli muselt kunstipärane ja tihti ka ret rolik. Tekstuuride valik peaks olema naturaalne: lina, vill, puuvill, karus nahk. • MAALÄHEDANE (RUSTIC) Selleks, et kodu oleks maalähedane,\nei pea sugugi elama palkidest ehi tatud maamajas. Pea igas eesti kodus kipub leiduma elemente maalähe dasest stiilist. Rustikaalses interjööris leidub palju värvimata puitu, mille viimistlus on tavaliselt naturaalne. Tihti on viimistluses kasutatud ka kivi. Värvid on enamasti neutraalsed, kuid palju kasutatakse ka tumedaid\nrohelisi, pruune j a halle toone. Maga mistubades kohtab tihti looduslikest materjalidest valmistatud tapeete, mis ei ole liigselt silmapaistvad. Maalähedase stiili rõhk on sellel, et kõik oleks võimalikult ehe ning modernseid plastist või sünteetilis test kangastest detaile oleks kasuta\ntud võimalikult vähesel määral. Rus tikaalse stiili puhul on kõrvalejäetud minimalistlikkus ning eelistatud on ülisuured mööblitükid, mis on tihti käsitsi valmistatud. Kõike naturaal set eelistatakse ka tekstiilivalikul, eelkõige linast. Rustikaalse stiili võtmesõnaks on\nhubasus, mistõttu on olulisel kohal ka valgustus. Kui skandinaavialikus kodus on tähtsal kohal looduslik val gus, siis selle stiili puhul on oluline rõhk pigem kohtvalgustitel, laterna tel ja küünaldel. • TÖÖSTUSLIK (INDUSTRIAL) Industriaalne stiil ammutab inspi ratsioone tööstuslikust keskkonnast ja lao- ja tehasehoonetest. Enamasti on tööstuslikud hooned väga avarad, kõrgete lagedega ja suurte akendega. Materjalivalikuteks on viimistle mata betoon, telliskivi, metall. Tihti on peitmata jäetud juhtmed ja vee torud, puudu võivad olla ka põran da- või laeliistud. Mitmekorruselistes hoonetes võivad korruseid ühenda da rasked metalltrepid. Levinumad värvid on erinevad metallitoonid, puidutoonid, pruun, mustja hall. Industriaalne mööbel on lihtne ning tihti metallist või puidust. Asjad on sageli kulunud ja antiiksed, tihti leitud taaskasutuspoodidest. Suur rõhk on ka suurtel seinamaalingutel ja kunstil, mis toovad muidu lihtsate toonidega interjööri omapära. Tegelikult leidub veel kümneid erinevaid stiile ning pea igale inter jöörile on antud oma eriline nimetus. Väga populaarsed on veel näiteks modernne, traditsiooniline, boheem laslik, tänapäevane, minimalistlik, romantiline maakodu, Hamptoni stiil ja 1950.–60. aastate stiil.\nSkandianaavia stiilis on oluline koht heledatel toonidel ja naturaalsel valgusel. Foto: Pexels\nRustikaalses kodus on eelkõige kasutatud naturaalseid materjale.\nFoto: Pexels\nTööstuslikus stiilis kasutatakse tumedaid toone ja palju metalli. Foto: Jilson Tiu",
  "Hallitus võib levida ka äsjavalminud kodudes": "Hallitus võib levida ka äsjavalminud kodudes\nTuule Põldsaar\nEnamasti oleme siseruu mides harjunud hallitust nägema pigem vanemates eramajades või nõukogudeaeg setes paneelelamutes. Tegelikult ei küsi hallitusseened aga maja vanust – need hakkavad levima ka uutes hoonetes, mille ehitustööde kvaliteet on puudulik.\nMIS ON HALLITUS JA MIKS TA TEKIB? Hallitusseened ehk rahvakeeli liht salt hallitus, on niitjad seened, mis moodustavad seeneniidistiku ning toituvad orgaanilisest ainest. Hal litusseened hakkavad kasvama, kui toas olev õhuniiskuse tase on liiga kõrge. Nähtavad kahjustused teki vad kõige sagedamini akende ümb rusesse, keldritesse, vannitubade\nvuugivahedesse, köökidesse ja ka puitmööblile. Ideaalne temperatuur enami kule ruumides leiduvatele halli tusseentele on 25–28°C, ehk mida soojemad on ruumid, seda kiire mini nad arenevad. Liigniiskust võib tekitada puudulik ventilat sioon, halb soojustus ehk külmasil lad, valede ehitusmaterjalide valik, lekked ja puudulik drenaaž, mis vihmavee hoonest eemale juhiks.\nKUIDAS HALLITUS INIMESELE MÕJUB? Hallitusseente mõju inimesele sõl tub sellest, milliste hallitusseentega on tegu ja kui suures koguses neid leidub. Ohtlikud seened võivad põhjus tada allergiaid, limaskestade ärri tust, valu kurgus, väsimust, pea pööritust ja -valu, naha ärritust ja mürgistusi.\nKUIDAS HALLITUSSEENTE LEVIKUT KODUS ENNETADA JA KUIDAS SEDA EEMALDADA? Hallituse ennetamiseks on vajalik korralik koristamine, niiskete pin dade kuivatamine ja tubade õhu tamine. Samuti on mõistlik hoida tuba pigem jahedana. Hoiduma peaks ka riiete kuivatamisest toas. Selleks, et hallitusest lõplikult võitu saada, tuleb esmalt kõrval-\ndada selle tekkepõhjus – seinad ja aknaümbrused korralikult soojus tada, katus parandada, eemal dada lekked ning rajada toimiv ventilatsioon. Veenduma peaks ka selles, et kasutatud on sobi likke ehitusmaterjale, mis vajadu sel oleks niiskuskindlad, eriti veel vannitubades. Kui tekkepõhjus on kõrvaldatud, tuleb niiske lapiga hallitus eemaldada ning seejärel ka sutada spetsiaalset tõrjevahendit.\nLevinumad hallitusseened elumajades Pintselhallik (Penicillium) Kõige levinum hallitusseente perekond, kuid see-eest kõige ohutum. Kerahallik (Aspergillus) Kollakad kolooniad, kasvab nt riknenud toiduainetel ja ülekastetud lillepotimullal. Võib olla tervisele ohtlik. Cladosporium Sageli vannitubades, aknaraamidel ja sili-koonidel. Mükotoksiinide tootmise võimekust pole seni leitud, kuid siiski võivad inimestele põhjustada allergilisi reaktsioone. Must hallitus (Stachybotrys chartarum) Kardetuim liik, sageli veekahjustusega hoonetes. Kolooniad on tumelillad või rohekasmustad. Võib toota ohtlikke mükotoksiine, mis põhjustavad tervise probleeme. Allikad: Eesti Mükoloogiauuringute Keskus; Terviseamet; majaseen.ee; hariduskeskus.ee\nEnne tõrjevahendite kasutamist tuleks kõrvaldada tegelik hallituse põhjustaja. Foto: Shutterstock",
  "Ka torud vajavad hooldamist!": "Ka torud vajavad hooldamist!\nTuule Põldsaar\nKanalisatsiooni- ja veetoru dele mõtleb enamik inimesi vaid siis, kui on ette tulnud probleem ja nende kasutamine on raskendunud või isegi et võimatu. Et seda ei juhtuks, tasub torusid aeg-ajalt hooldada, isegi kui need näiliselt korras on. Kanalisatsioonitorude puhasta mine peaks olema alati ka igas ko ristus-ja kodutööde nimekirjas. Selleks, et äravool püsiks puhtana, tuleb eelkõige kasutada seda sihtotstarbeliselt. Köögivala mute äravoolu ette on mõistlik paigutada sõel, mis hoiaks toru dest eemal toidujäätmed – nimelt on hangunud rasv koos kohvipaksu ja jahuga üks suurimatest ummis tusetekitajatest. Mõistlik on aeg-ajalt puhastada valamute all olevat haisulukku. Li saks haisu kinnipidamisele püüab see kinni ka kõik muu, mis kanali satsioonitorudest alla on lastud. Haisuluku puhastamiseks aseta selle alla suur kauss või ämber ning keera selle põhjakork lahti. Seejärel puhasta kork ning keera see tagasi. Kindlasti tasub jälgida, et see saaks korralikult oma kohale tagasi, et ei tekiks lekkeid.\nPõrandatrappide puhastamiseks eemalda selle kaas, seejärel kogu mustus kokku ja pese trapp seest puhtaks. Pesta tuleks ka trapi vesi lukk. Vajadusel hankida sellele filter.\nMIDA TEHA UMMISTUSE KORRAL? Kui näiteks valamus on tekkinud ummistus, on üks viis kasutada\nesmalt valamupumpa. Selleks, et pumpamisel tekiks piisav surve ja torus olev tropp liiguks, tuleks veen duda, et kummist osa jääks pum pamisel vee alla. Tõsiste ummistus-\nte korral kasutatakse veel puhas tustrossi, mis lükatakse takistuseni kanalisatsioonitorust alla. Seejärel trossi keerutatakse päripäeva, et ummistus likvideerida.\nMIDA TEHA KUI TORUD ON KÜLMUNUD? Torude külmumise puhul tasub kutsuda kohale professionaalid, kes sulatavad neid enamasti madal pinge vooluallika, aurugeneraatori või teiste kütteallikatega. Kindlasti ei tohiks hakata ise torusid lahti sulatama lahtise leegiga – see võib põhjustada tulekahju ning torud katki teha. Kui asjatundjat pole võimalik siiski kutsuda, tuleks torusid sulatada elektriliste kuu mutitega. Väga oluline on, et torudel oleks piisav soojusisolatsioon, kuna alati ei mõjuta majasisene temperatuur torustikke. Näiteks kui veetorud on seintes ja isoleerimata, võivad need toa soojast temperatuurist olenemata ikka külmuda. Efektiiv ne variant on veel ka küttekaabli kasutamine. Eelkõige tuleks aga veenduda, et torustik oleks maa pinnas paigutatud allapoole kül mumispiiri. Kui on hirm, et torud võivad külmuda ning enam suuremateks ennetusteks aega ei jagu, on veel üheks võimaluseks jätta kraan til kuma – kui torustikus vesi liigub, ei külmu see nii kiiresti ära. Kui tegu on suvilaga või hoonega, mis mõnda aega tühjana seisab, on mõistlik veevärgi peakraan täieli kult sulgeda.\nAllikad: Võru Vesi, Emajõe Veevärk, santehnik.ee, torufix.ee\nSelleks, et toidujäätmed torustikku ei satuks, tasub äravoolu ette paigaldada valamu sõel. Foto: Unsplash",
  "Valmista oma kütteseadmed hooajaks ette!": "Valmista oma\nkütteseadmed hooajaks ette!\nTuule Põldsaar\nPäikeseliste ja soojade ilmadega kipub küttematerja lide hankimine ja seadmete hoolda mine pigem unune ma. Tõsiasi on aga see, et suvi on lõppe mas ja juba peatselt on aeg radiaatorid sisse lülitada ja ahjud kuumaks kütta. Enne kütma asumist tasub aga tule ohutuse tagamiseks ja seadmete eluea pikendamiseks mõningased ettevalmistused teha.\nOÜ Küttemaailm juhatuse liikme Maido Reinmanni sõnul unustavad inimesed tihti, et kütteperioodil oli neil küttesüsteemidega probleeme. Kui on aga aeg uuesti kütma hakata, võib olla juba liiga hilja. „Kui algab uus kütteperiood, ilmnevad probleemid ja on väga raske leida töömeest, kes tuleks teeks süsteemi korda,“ ütleb Reinmann. Küttesüsteemide muutmisele või renoveerimisele tasub mõelda juba siis, kui tuppa sooja saamiseks veel vajadust ei ole. OÜ Hilaris Küttesüs teemide juhataja Robert Jaani sõnul vajab küttesüsteemi renoveerimine või kütteallika muutmine projekti ehitusluba ning seetõttu on mõist lik alustada töid võimalikult vara. „Kindlasti ei ole töid mõistlik jätta oktoobrisse või novembrisse, kui on kõige rohkem soovijaid ja hinnad tõusevad lakke,“ selgitab Jaani. Küttesüsteemide spetsialisti Jaani sõnul arvestatakse uue kütteallika valimisel üha rohkem selle kasu tamise mugavust. Populaarsemate seadmevalikute seast vajavad ena masti kõige vähem hoolt gaasikatla ja soojuspumba lahendused. „Need on hästi automatiseeritavad ega vaja iga päev tähelepanu,“ selgitab Jaani. Pelletikatla puhul on vajalik umbes iganädalane väiksem hooldus: vaja on eemaldada tuhk ja katel uuesti pelletitega täita. Puidukatla kallal tuleb aga toimetada pea iga päev. Küll aga ei saa kütteseadme ja korstna valikut teha täiesti iseseis valt. Kindlasti tuleks nõu küsida oma\nvaldkonna spetsialistilt, kes aitab langetada õige otsuse ruumi sooja vajadusest ning võimalikest lahen dustest tulenevalt. Lahendus peab kindlasti olema ka ohutu. TULEOHUTUS ENNEKÕIKE! Päästeameti andmetel on tuleohu tuse tagamiseks vajalik küttesüs teeme puhastada vähemalt korra aastas. Korstna puhul on oluline ka see, et vähemalt korra viie aasta jooksul käiks seda puhastamas kut setunnistusega korstnapühkija, kes väljastab korstnapühkimise akti. Kui korstnapühkija on leidnud mõne puuduse, on tal kohustus teavitada sellest päästeasutust. Kindlasti pole aeg-ajalt korst napühkija kohalekutsumine kütte seadmetele piisav hooldusviis. Paljud vaegpõleva režiimiga kütteseaded tahmavad korstent aktiivselt ning tahmapõlengu oht võib tekkida ka juba siis, kui puhastamisest on möödunud vaid paar kuud. Seetõttu tasub korstnapühkijal määrata soo vituslik küttesüsteemi puhastamise graafik. Juhul kui müüritud kütteseadmel esineb pragusid või sisselangenuid telliseid, ei tasu hakata seda ise parandama, vaid tuleb kutsuda kut setunnistust omav pottsepp. Kami nat või ahju omades tuleb kindlasti üle vaadata ka see, et selle ukse ees oleks tulekindlast materjalist kaitse, mis olgu pigem suurem kui väiksem. Elekterkütte puhul tuleks kind lasti aeg-ajalt kontrollida, et kõik\nühendused oleksid korrektsed, juht med ja pistikud ei oleks kulunud ning seadmed ei tekitaks liiga palju koormust. Vooluvõrku ühendavate lisapuhurite ja radiaatorite puhul tuleb samuti veenduda, et need oleks tolmust puhtad ning eriti veel esimestel kasutuskordadel ei tohiks neid jätta kordagi järelevalveta. JÄLGI TOOTJA JUHISEID Kui kütteseade valmistab pottsepp eritellimusena, tasub temalt kaasa küsida ka hooldusjuhend ja küsida täpsemalt nõu selle iga päevase kasutamise kohta. Kui küt üij\nteseade näol on tegu poest ostetud valmistootega, tuleb kindlasti järgida sellega kaasa tulnud juhiseid ja õpe tusi. Selleks, et kütmine oleks ohutu ja küttesüsteemi eluiga oleks võimali kult pikk, peaks kindlasti juba alguses endale selgeks tegema, kui palju küt teainet võib korraga põletada, mis on maksimaalne aeg järjestikuseks küt miseks, millistes asendites peaksid erinevate põlemisfaaside ajal olema siibrid, kuidas ja kui tihti kütteseadet on vaja hooldada ja millise materja liga on kõige mõistlikum kütta. Kütmisega tuleb alati alustada tasapisi. Näiteks ei tohiks kunagi iõiõiiü ü\ntoppida ahju korraga tervet sületäit puid, vaid alustada paari halu kaupa. Ahi hakkab korralikult sooja andma alles mõne aja möödudes, mitte kohe. Samuti tuleb kindlasti vältida ülekütmist, kuna see lõhub kütte seadet. Niisiis tasub ka väga kül made ilmade puhul kütmisega piiri pidada, päästeameti soovitusel kütta üks ahjutäis kaks või kolm korda päevas. OLULINE ON KVALITEETNE KÜTTEMATERJAL Selleks, et kütmine oleks efektiivne ning ei toi-muks liigset ks,kksk\ntahmumist, peab kütmiseks kasu tama võimalikult kvaliteetset ma terjali. See võib küll esialgu kuluka mana tunduda, kuid tegelikult võib ebakvaliteetne küttematerjal rikkuda kütteseadme juba mõne kuuga. Kindlasti ei tohiks kütmiseks kasutada puitmaterjale, mis on vär vitud, immutatud või muul viisil kemikaalidega töödeldud. Ahju ei tasu pista näiteks ka saepuruplaate ja muid mööblitükke. Neid liimivad vaigud ladestuvad kolde seintele ja takistavad seadme soojenemist. Neid ei saa sealt lõplikult kätte ka suurema hoolduse tegemisel. Korstnale võivad laastavalt mõju- Niiõiä gi Kõiõj\nda ka kõiksugu niisked puud, mis muidu kütmiseks kõlbavad. Seetõttu on oluline, et enne kütmist jõuaksid puud kuivada ja nende niiskus oleks alla kahekümne protsendi. Täpse mad küttepuude eelistused on pea igal spetsialistil erinevad. Mõni soo vitab kütmiseks kasutada vaid leht puid, kuid teised nõustuvad, et ka kuusk ja mänd on vägagi sobilikud. Keskkonna hoidmiseks tasub aga eelistada seda küttepuud, mis kas vab kodule võimalikult lähedal, et transpordist tekkinud ökoloogine jalajälg oleks minimaalne. Küttekolde jaoks on kõige parem, kui kütmiseks on varutud erinevat jjägii Küjõig iüii\nliiki ja erinevate kütteväärtusega küttepuid. Külmemate ilmade korral saab sellisel juhul kasutada raske maid ja tihedama süüga puid ning soojemate ilmade puhul kergemaid ja peenemaid puid. Puitbriketiga aga ahju enamasti mõistlik kütta pole, kuna see paisub ning on mõeldud pigem metallkaminatele ja kesk küttekateldele.\nKütteseadet ei tohi külmakraadide tulekul kohe üle koormata. Seetõttu tuleb kütmisega alustada pigem tasapisi ja selleks ettenähtud küttematerjali kasutades. Foto: Pexels\nPäästeameti andmetel on tuleohutuse tagamiseks vajalik küttesüsteeme puhastada vähemalt korra aastas.\nFoto: Shutterstock.com",
  "Põrandad külmakraadide ajaks soojaks!": "Põrandad külmakraadide ajaks soojaks!\nTuule Põldsaar\nOn üsna ebameeldiv, kui kodupõranda temperatuurierinevus ülejäänud ruumiga on märgatav ja sokkides kõndides hakkavad jalad alatihti külmeta ma. Kui probleem ei lahene ka kodu küt misega, tasub uurida kui hästi on sinu kodus põrandad soojustatud.\nKülmad põrandad ei ole eba meeldivad ainult sellepärast, et nendel sussideta käia ei kannata. Lisaks ebamugavale ole misele mõjutab korralikult soojus tamata põrand ka seda, kui suured on hoonele kuluvad kütmiskulud. Kui on plaan vana põrandat renoveerida ja seda alt korralikult soojustada, tasub hoonete soojus tamisega tegeleva ehitusspetsialist Hendrik Kanguri sõnul esmalt välja selgitada, mis tüüpi põrandaga on tegu. „Tavaliselt rajatakse põrandaid kahte moodi: kas otse pinnasele, mis puhul on tegu mittetuulutatava põrandaga, või siis jäetakse pinnase ja põranda vahele õhuruum. Sellisel\njuhul on tegu tuulutatava põranda ga,“ selgitab Kangur. Enne kõikide tööde alustamist tasub Kanguri sõnul veenduda, et majas ei oleks niiskusprobleeme. „Kui aluspind või talad on niisked, ei ole vahet, kui palju sa nende vahele villa või liiva viskad. Puittalad või vad hakata mädanema ning hiljem pealerajatud põrandakate, näiteks parkett, hakkab suure tõenäosusega lainetama,“ teab spetsialist. Esimese korruse põrandate pu hul vähendab Kanguri sõnul niisku seohtu kas uute põrandate valamine või kergkruusa kasutamine. Kindlasti ei tohiks aga kasutada saepuru või muud sarnast materjali, mis üleliig se niiskuse endasse kogub. „Sellisel\njuhul võid üsna kindel olla, et pead hiljem hallitusprobleemidega silmitsi seisma,“ räägib ta. Kui on plaan rajada tuulutuseta põrandasoojustus, soovitab spetsia list esmalt põrandaalune maapind katta dreeniva materjaliga ja see tihendada. Selle peale tuleks panna soojustus, mis taluks ka piisavalt koormust ning see katta hüdroiso latsiooniga. Järgmisena tuleks valada peale uus betoonpõrand, mille peale saab ehitada lõpliku põranda. Tuulutatava põranda soojusta misel tuleb esiteks puhastada tuulu tusavad ja veenduda, et õhul oleks piisav juurdepääs. Lisaks tuleb enne soojustuse paigaldamist kinnitada laagide vahele tuuletõkkeplaadid\nning selle peale siis villakiht. Kan gur soovitab olla eriti tähelepanelik ühenduskohtade ja nurkade suhtes, kuna sinna kiputakse tihti jätma soojustamata kohti. Laudpõranda puhul saab talade vahele panna näiteks villa või vaht plasti koos montaaživahuga. „Võib kasutada nii kivi- kui klaasvilla. So bib nii puistevill kui villaplaadid, olenevalt siis laagide laiusest ja koduomaniku soovidest,“ selgitab Kangur. Otse laagidele aga ena masti põrandalaudu kinnitada ei kannata, kuna need pole piisavalt paksud. Seetõttu pannakse laagide peale sageli veel OSB-plaat või vineer, millele siis põrandalauad paiguta takse.\nFoto: Unsplash",
  "Sõit Valgamaal ehitatud masinaga lõi adrenaliini lakke": "GAAS PÕHJA! Neljarattaveolised võistlusbagid kiirendavad nullist sajani vaid paari sekundiga. Ja seda kruusa peal.\nSõit Valgamaal ehitatud masinaga lõi adrenaliini lakke\nSiim Saavik\nsiim.saavik@lounapostimees.ee\nKuidas on sõita masinaga, mil le puhul jäävad Eesti autokros sirajad liiga kit saks? Plaan seda proovida võtab esialgu kõhe daks. Eriti kui arvestada, et ral limasina kiirendus on põhimõt teliselt sama nagu vormelautol. Seda kõike kruusa peal. Vastust asume otsima Vil jandimaalt Raassilla rallikros sirajalt, kuhu on pargitud kolm rallimasinat: kaks krossibagi ja üks krossikart. Kõik Valga maa ettevõtte P-Tech toodang. Ümber masinate käib usin askeldamine. Kõige selle kes kel on ka piloot Teet Vare ja endine Baltimaade bagikros si meister, Tõrva vallavanem Maido Ruusmann. Kividest puretud Kuigi Eestis ei ole kahe asja tundja sõnul selliseid autokros siradasid, kus korralikult bagi dega sõita saab, siis Raassilla rada on ideaalile kõige läheda mal. Rajad on siiski liiga kitsad ning pinnas pole sobiv. Pinna se sobimatust tõestab ka üks neljaveoline bagi, mis pärast viit ringi tegevuse lõpetas. «Viis ringi sai teha,» tõdeb üks mehaanik. Masin sai kivi käest nii võimsa paugu radi kasse, et see jookseb tühjaks. Muljutud on ka õõtshoovad, mis samuti kivide käest pure da said. Miks see masin nii mee letult raja pealt kive kok ku korjab? Sellele küsimuse le vastab piloot, et 580-kilo grammisele ja 315 hobujõuga masinale on see tavaline näh tus. Eriti kui tegu on neljaveo lise ja forsseeritud isendiga, kusjuures kõnealune masin pidi maksma umbes 80 000 eurot. «Ja see on veel nii-öel da sõbrahind. Ega poest sel list ei ostagi, kõik on ise teh tud,» rõhutab Teet Vare. Fakt on see, et ükski ralliauto sel lel rajal bagile lähedale ei saa. K\nUhke ja kalli masina taga seisab krossikart, mis sellel rajal purunenud bagile palju alla ei jää. Samas tuleb nen tida, et võimsust on kardil umbes poole vähem ja tegu on tagaveolise autoga. Selle masi na väärtus hinnati kohapeal 17 000 eurole. Huvitav on ka\ntõik, et krossikarti saab põhi mõtteliselt poest osta. Enne tuleb muidugi tegijatele oma soov edastada ja siis suudavad nad selle valmis teha. «Kuhu me ajakirjaniku sis se paneme?» küsib Ruusmann. Selgub, et just krossikarti. Läheb andmiseks! Esimese proovi au jäetak se külalisele ehk Lõuna-Eesti Postimehe ajakirjanikule. Ker ges kartuses eelseisva suhtes tuleb mul see katsumus vas tu võtta. Kohale tuuakse veel suuremate mõõtudega tulekin del kombinesoon, juhuks kui masin peaks leekidesse lah vatama. Erilist optimismi see muidugi ei süsti. Samas jul gustavad kogenud spetsialis tid, et krossikardiga saab ka rahulikult sõita, ning soovita vadki tungivalt seda esimesel ringil teha. Kui ohutusvarustus seljas ja kiiver ning prillid peas, tuleb end valmis sättida. Kuidas aga karti ära mahtuda, sest see on ehitatud tunduvalt väiksemate adtuatsedaesese\nmõõtudega sõitjale? Protsessi, kuidas ligemale kahemeetri ne mees ennast pisikesse sõi duriista sisse pakib, vaatavad peenikest naeru pidades pealt kõik bagimeeskonna liikmed. «Jalad ees ja keha järele, katsu ennast istmele saada!» kuulen sõbralikku nõuan net. Minutike ponnistust ja... õnnestubki! Istun väikeses puuris, põlved lõua all ja kiiver vastu lage. Põlvede vahelt pistetakse masinale lõpuks roolgi ette ja küsitakse, kas ma pedaale saan vajutada. Saan! Seejärel tõmmatakse turvavööd peale ja lükatakse kõrvalt võred ette.\nTunnen, kuidas pulss lööb üha kiiremini. Samal ajal sele tatakse mulle, kuidas käigu kang töötab. Meelde jääb vaid niipalju, et esimene käik läheb ette ja edasi tõmbad käigukan gi tagasi. Pärast madalamale käigule vahetades tuleb kan gi jälle edasi lükata. Hirmuäratav lõrin Kui masinale kaasabiga hääled sisse saan, siis esimese hoo ga keha lausa võpatab. Sel ja taga asuv mootor möirgab nagu lõvi ning see kostub isegi läbi kiivri nii, nagu asuks pea mootori vahel. «Prõmm!» kar jub masin, kui teda tühikäi gul korra kõditan. «Esimesega tuleb korralikult gaasi anda, et kohapealt ära läheks,» juhen dab Ruusmann. Tunnen, kui\ndas jalg enne starti väheke väriseb – võib-olla sellepärast, et terve masin väriseb. Nüüd sidur alla ja gaas põhja! Ja vaat see on vinge tõmme – nagu lennukil enne õhkutõusu. Ainult selle vahe ga, et krossikardis saan ise piloot olla. Kuigi alguses oli plaan esimene ring rahuli kult sõita, krabab käsi ikka gi teise käigu järele. Kart hakkabki reipamalt liikuma ja spidomeeter hindab koha ti kiiruseks 100 kilomeetrit tunnis. Tundub, et see masin võiks lõputult rebida. Samas tuleb rajal võtta ka kurve, seda põhimõtteliselt külg ees, nii et kruusa lendab kümnete meet rite kaugusele. Vahetu elamus! Auto rebib kurvides taguotsa, aga kõik tundub olevat kont rolli all. Pärast paari ringi tuleb korra hoog maha võtta ja oma muljeid jagada. Emot sioone tulvab kohe nii palju, et neid on raske sõnadega eda si anda. Samal ajal lõõbitakse raja kõrvalt, et gaasi tuleb roh kem vajutada. Kui väike hingetõmbepaus läbi, vajutan gaasi uuesti põh ja ja teen veel paar kiiremat ringi. Esialgset julgust varju tab kerge hirm, mis just kur\nvides esile kerkib. Põhjus on ka selles, et auto jääb natu kene väikeseks ja piduripe daalile on keeruline vajuta da. Vahepeal läheb asi sassi ja siis tekib kurvis tunne, et kart teeb kohe iseendale tiiru pea le. Aga õnneks seda ei juhtu. Kive sajab nagu vihma Kui endal adrenaliinilaks käes, on aeg jälgida, kui das professionaalid sel lel rajal hakkama saa vad. Nüüd hüppabki ühe neljaveolise bagi roo li Maido Ruusmann. Spetsiaalne varustus seljas, hakkab ta juba masinat käivitama. Saab tööle ja mõne hetke möödudes lendab rajal kive, nagu sajaks vihma. Kõr valt vaadates on kiirus täiesti müstiline ja sõit nagu eiraks kurvides igasuguseid füüsika seadusi. Mõtlen, et kuidas küll selliste masinatega võidusõidul mõõtu võetakse – olukorras, kui stardis on korraga mitu võistlejat... Ruusmannile ei jää alla ka Teet Vare, kes saab mehaa nikute abiga tõrkuva masi na uuesti töökorda. Vähe malt paariks ringiks. Tuiskab krossirajale ka tema ning näi tab seal eelmisele sõitjale sar naseid ringe – kui mite kiire maid. Siiski tuleb tal sõidu vahend paari ringi möödudes peatada, sest õlirõhk läheb lii ga madalaks. See tähendab, et masin tahab seadistamist saada. Paraku olevat see nel javeoliste bagide puhul tava pärane, nagu asjatundjad tea vad. Mõnikord käiakse nende sõnul võistlustel nii, et star ti ei jõutagi, kuna bagi ei toi mi. Kuid eks need tagasilöögid kuulu ju paratamatult tehni kaspordi juurde. Bagisõitjad vaatavad tulevikku Raassilla moto- ja vabaajakes kus on plaanis välja ehitada Euroopa tasemel autospordi kompleksiks. MTÜ Tarvastu Motoklubi, kes Raassilla moto keskust haldab, sai selleks ette võtluse arendamise sihtasutu selt ja riigi tugiteenuste kesku selt toetust. Bagisõitjate lootus on, et tulevikus saab seal pida da võistlusi ning käia autot tes timas, samuti saaksid tegutse da tehnikaspordiringid. Prae gu asuvad eestlastele lähimad bagisõiduks kõlbulikud auto spordirajad Lätis ja Leedus.\nVAATA GALERIID www.lounapostimees.ee\nVAATA VIDEOT www.lounapostimees.ee\nNüüd sidur alla ja gaas põhja! Ja vaat see on vinge tõmme – nagu lennukil enne õhkutõusu. Ainult selle vahega, et krossikardis saan ise piloot olla.\nProtsessi, kuidas ligemale kahemeetrine mees ennast pisikesse sõiduriista sisse pakib, vaatavad peenikest naeru pidades pealt kõik bagimeeskonna liikmed.\nRaassilla rallikrossirajal ootas ees kolm masinat, mis liiguvad kruusal kiiremini kui enamik autosid maanteel. 4 x Arvo Meeks",
  "Kuidas kasvatada oma sääste muutuvates majandustingimustes?": "REKLAAMTEKST\nKuidas kasvatada oma sääste muutuvates majandustingimustes?\nKevadine eriolukord näitas, et f nantsturgudel tuleb aeg-ajalt ikka ette muutuseid, mis mõjutavad ka erinevate investeerimisvõimaluste usaldusväärsust ja tootlust. Üle kümne aasta tegutsenud Tallinna Hoiu-laenuühistu pakub oma liikmetele säästude kasvatamiseks aga stabiilseid hoiuseid, mida ei ohusta ka muutuv majanduskeskkond.\nTallinna Hoiu-laenuühistu esinaise Annely Ojametsa sõnul kaitsevad nende investeeringute stabiilsust läbimõeldud otsused, mis võimaldavad neil oma liikmete tulu kasvatada ja neile dividende maksta ka muutuva turuolukorra puhul. „Meie laenud on antud välja likviidse kinnisvara tagatisel, mistõttu ei ohusta meil hoiustajate vara erinevad lühiajalised turulangused. Oleme sel aastal maksnud oma liikmetele ka dividende täpselt nii, nagu eelmise aasta lõpus lubasime – eriolukord seda kuidagi ei mõjutanud,“ kommenteeris Annely.\n„Eks muutlikud olukorrad teevad inimesed ikka ettevaatlikuks oma raha investeerimise suhtes. Õnneks saame oma liikmetele tagada stabiilsuse ning muutumatud tingimused ka erinevate turukõikumiste ajal, nii saavad meie juures hoiustajad südamerahuga enda säästud kasvama panna, et omale tulevikuks lisaraha teenida,“ rääkis Annely. Liikmed usaldavad Eesti ühe suurema hoiu-laenuühistu jaoks oli eelmine majandusaasta senise tegevuse edukaim. „Lõpetasime aasta kasumlikult, meiega liitus üle 400 uue\nhoiustaja ehk ligi 25% kogu praegusest liikmeskonnast. Samuti avasime uue kontori Tartus, et olla lähemal ka oma Lõuna-Eesti klientidele, nii praegustele kui tulevastele. Eks edukas aasta on märk sellest, et liikmed on meie senise tegevusega rahul ning head soovitused levivad ju kiiresti ka uute huvilisteni,“ selgitas Annely. Ühistu esinaise sõnul hinnatakse nende puhul väga kõrgelt nende paindlikkust.„Meil hoiustadesei riski inimesed sellega, et nende raha jääb nii-öelda kinni. Kiire ja möödapääsmatu vajaduse korral\nsaab oma säästud alati ka enne tähtaega välja võtta ning kogutud intressitulu sellega ei kaota“ rääkis Annely. Ühistu liikme, 63-aastase Ivo sõnul otsustaski tajust seetõttu oma raha Tallinna Hoiu-laenuühistusse paigutada. „Mulle ei meeldi asjatud riskid ja seetõttu mõtlen rahalised tehingud ikka mitu korda läbi.Tallinna Hoiu-laenuühistu puhul tekitas minus kindlustunnet see, et ettenägematu olukorra tekkimisel saan oma rahale kergesti ligi ning sellest midagi katki ei jää – intressid jäävad ikka alles,“ rääkis Ivo.\nHea võimalus lisaraha teenida Erinevad f nantsettevõtted pakuvad hoiustele suhteliselt erineva määraga intresse. Kui keskmine hoiuseintress püsib nulli ja komakohtade juures või ulatub parimal juhul kolme protsendini, siis Tallinna Hoiu laenuühistu saab oma liikmetele pakkuda kuni 6% intressimäära. Annely toob välja, et kõrge intressimäär aitab pakkuda vajalikku lisa praegusele pensionile.„Eelmisel aastal oli keskmine vanaduspension natuke üle 500 euro kuus. Sellisest sissetulekust ei jää pensionäridel pärast igakuiseid kulutusi eriti midagi tagavaraks, et endale aeg-ajalt mõni kingitus teha. Meie liikmed on endale igal aastal intressidelt kenasti lisaraha teeninud, et isiklikke unistusi teoks teha,“ kommenteeris ühistu esinaine. 71-aastane Irene näeb enda hoiuses neljandat pensionisammast. „Hoiuse intressist saan igal kuul enda pensionile natuke lisaraha, mis tuleb otse mu pangakontole. Saan kogutud intressitulust lubada endale igal aastal natuke rohkem, kui võimaldaks mulle vaid mu pensioniraha. Hetkel teen plaane puhkuseks Saaremaal!“ oli Irene rõõmus. Varasemate hoiustamisvõimaluste kõrval pakubTallinna Hoiu laenuühistu sellest aastast oma liikmetele võimalust paigutada raha ka kasvuhoiusele. „Kasvuhoius on mõeldud veelgi suurema tulu kasvatamiseks ning sobib hästi neile liikmetele, kes ei soovi koheselt oma säästudelt teenitavaid intresse kätte saada, vaid lisada need igakuiselt oma hoiusele juurde. Samuti saavad selle võimaluse valinud liikmed teha soovikorral täiendavaid sissemakseid, mis omakorda suurendavad veelgi hoiust ja seetõttu ka sellest saadavat tulu,“ kommenteeris Annely. Ühtse kogukonna tunne Juhatuse esinaine kirjeldab hoiuühistu liikmeid kui kaalutletud otsustajaid, kes soovivad teenida lisaraha, samas liigseid riske võtmata. „Kuna ühistu annab laene üksnes kinnisvara tagatisel, on ühistusse raha paigutamine madala riskiga.\nMe ei paiguta vahendeid võlakirjadesse ega tegutseta aktsiaturgudel, samuti eitegele ühistu kiir-ega tarbimislaenude andmisega,“ räägib Annely, kuidas on hoiustajate riskid miinimumini viidud. Rohkem kui kümne aasta jooksul on Tallinna Hoiu-laenuühistu liikmeskonnast arenenud ühtne f nantshuvilistest kogukond, kes üksteist lisatulu teenimisel aitab ning kellele meeldib aeg-ajalt ka kokku saada.\nTallinna Hoiu-laenuühistu on asutatud ja tegutseb f nantseerimisteenuseid osutava ettevõttena põhikirja ja Eesti Vabariigi õigusaktide alusel juba 2010. aastast. Ettevõtte osakapital on kasvanud ligi kolme miljoni euroni (2 529 541 eurot), mistõttu on tegemist Eesti ühe suurema hoiu-laenuühistuga. Tallinna Hoiu-laenuühistu liikmete seas on nii vanemaid kui nooremaid hoiustajaid, vanuses 30 kuni 85 aastat. Minimaalselt saabTallinna Hoiu laenuühistus hoiustada 2000 eurot, kuid investeeritud summad jäävad tavaliselt 10 000 kuni 25 000 euro vahele. Tallinna esindus asub Tallinna kesklinnas Narva mnt 2. Avatud: E-R 8-18 ja L 10-15. E-post: info@erahoius.ee Telefon: 663 0118 Tartu esindus asub Tartu kesklinnas Küüni 7. Avatud E-R 10-16. E-post: tartu@erahoius.ee Telefon: 622 9022 Tegemist on f nantsteenliuseid osutava ettevõttega. Tutvu Tallinna HLÜ tegevuse ja f nantsteenuste tingimustega, vajadusel pea nõu asjatundjaga.",
  "Rahvasprindile tuleb sadakond võistlejat": "Rahvasprindile tuleb sadakond võistlejat\nHomme leiab Otepääl aset «A1M Motorsport Otepää rahvasprint 2020». «Praegu on kirjas 86 võistlejat kokku 11 masi naklassis. Piiri tagant sel korral külalisi saabumas ei ole,» ütles peakorraldaja Marko Koosa esmaspäeval. Võistlus saab teoks Tehvandi spordikesku ses. Asfaltkattega raja pik kus on 2800 meetrit, raja kogupikkus 8,4 kilomeet rit. «Tehvandi võistlusrada ja formaat on traditsiooni line nagu eelnevatel korda del,» märkis Koosa. Teiste seas on sõitmas Moskvit šid ja Ladad, krosskardid ja maastikusõidukid. Publikule on kolm vaa tamiskohta. Korraldajad paluvad pealtvaatajatel järgida kõiki valitsuse ja terviseameti nõudeid seo ses viiruse levikuga: tuleb hoida distantsi, soovitus lik on kanda maski. Üritus on pealtvaa tajatele tasuta. MAARIUS SUVISTE\nTraditsiooniline rahvasprint leiab aset homme. Jäädvustatud hetk võistlusest on tehtud mullu kevadel. MAARIUS SUVISTE",
  "Maal elamise päev kutsub külastama Põlva ja Valga valda": "KÜLASTUSPÄEV. Ees on ootamas ka kontsertprogrammid ja vimkaga võistlusmängud.\nMaal elamise päev kutsub külastama Põlva ja Valga valda\nMaarius Suviste\nmaarius.suviste@lounapostimees.ee\nHomse üle-ees tilise maal elamise päe va sõnum on «Tule ja vaa ta, kuidas elatakse maal – päriselt!». Külastajaid ootab 18 maa omavalitsust 11 maakonnast. Põlva-, Valga- ja Võrumaalt osa levad Põlva ning Valga vald. Maal elamise päeva korral dusmeeskonna üldjuht, Eesti külaliikumise Kodukant juha tuse liige Krista Habakukk ütles, et sel aastal on veelgi enam rõhk omavalitsuste paku tavate teenuste esiletoomisel. «On ju vald kõige olulisem kohaliku elu korraldaja koos oma kogukondade ja ettevõt jatega,» märkis ta. «Kindlas ti on vallad palju pingutanud ja oma programmid nii üles ehitanud, et korraga ühte pai ka palju inimesi ei pea kogu nema. Nii tehakse tutvustusi õues ning tagatakse deso- ja kaitsevahendid.» Maal elamise päev leiab aset teist korda. Korraldaja\nte teatel näitas eelmise aasta kogemus, et see on kujunemas oma valla inimeste kokkutoo mise ja külaliste vastuvõtmi se päevaks. Uksed avab uus kogukonnaköök «Vallad on nüüd suured ja see ga on hea võimalus sel päeval näha rohkem, mida vald on inimeste heaks tegemas. On see korda tehtud koolimaja, lasteaed või hoopis nüüdisaeg sed spordi- ja kultuurivõimalu-\nsed,» rääkis Habakukk. «Mui dugi oodatakse külalisi ka väl jast, et uhkusega näidata, kui vägev elu maal on – ja et see ongi igapäevane päriselu!» Valga vallas leiab näiteks Tsirguliina alevikus aset turu ja perepäev Tsirguturg. Saab tutvuda Kaagjärve mõisaga ja jalutada roosiaias. Sooru rah vamajas tegutseb kogukonna kogemuskohvik koos Contra ga ning uksed avab värskelt valminud Hargla kogukonna köök.\nPõlva vallas leiab muu hul gas aset Peri külapäev, kus on kontsertprogramm, tegevu sed lastealal, vimkaga võistlus mängud ja palju muud ahvat levat. Sügis pannakse purki Simmanil kuulutatakse välja hoidisekonkursi võitjad ehk Peri parimad purgitajad ja pruulimiskonkursi võitja. Vastse-Kuuste kogukonna majas ootavad külalisi kultuu riselts Viruskundra ja naiste\nklubi Kolmapäev. Selts tutvus tab käsitöö tegemise võima lusi. Külalised saavad proovi da kangastelgedel kudumist ja kirivöö tegemist ning tutvuda seltsi teiste tegemistega. Kaasa saab osta käsitöötoo teid ning osaleda bändiproovis. Naisteklubi õppeköögis pan nakse sügist purki ja loometoas saab valmistada helkurliblikaid ja -kiile. Maal elamise päeva korral dustoimkonda kuuluvad Eesti külaliikumine Kodukant, Ees ti Leader Liit, maaeluvõrgustik ja teised.\nVastse-Kuuste kogu konnamajas ootab laupäeval külalisi ka naisteklubi Kolmapäev.\nMATI MÄÄRITS\nKrista Habakukk, Eesti külaliikumise Kodukant juhatuse liige «Kindlasti on vallad oma programmid nii üles ehitanud, et korraga ühte paika palju inimesi kokku ei pea kogunema.»",
  "Kodutütred ja noorkotkad kogunevad matkamängule": "Kodutütred ja noorkotkad kogunevad matkamängule\nktoobri esimesel lau päeval leiab aset iga aastane kodutütar de ja noorte kotkaste matka mäng, mis mõeldud organisat sioonide nooremale vanuse astmele. Sel korral leiab mäng aset Karksi-Nuias ja selle lähi ümbruses. Igast maakonnast osaleb kaks neljaliikmelist võistkon da: üks kodutütarde ja teine noorkotkaste esindus. Igas O\ntiimis on kaks noort vanuses 7–9 aastat ja kaks 10–12-aas tast. Raja pikkus on 4,5 kilo meetrit ning sinna on paigu tatud 20 kontrollpunkti. Nelja tunni jooksul tuleb vabalt valitud järjekorras läbi da võimalikult palju kontroll punkte. Maksimaalne aeg sel leks on neli tundi. Aja arvesta miseks kasutatakse elektroo nilist märkesüsteemi. «Võistlejad peavad kogu matka jooksul hakkama saa ma stardist kaasa võetud varustusega ning igasuguse kõrvalise abita. Eesmärk on panna noored ühiselt tegut sema ja üksteisega arvestama ning selle kaudu jõutakse soo vitud tulemuseni. Meeskon natöö on meie tegevuse üks võtmesõnadest,» sõnas män gu korraldaja ja Sakala male va noorteinstruktor Tiina Ott. LEPM\nVõistlejad peavad kogu matka jooksul hakkama saama stardist kaasa võetud varustusega ning igasuguse kõrvalise abita.\n2019. aasta maastikumäng Kundas\nIIRIS PROOSA",
  "Kanepi Uim toob ujujad kokku": "Kanepi Uim toob ujujad kokku\nHomme stardib Põlvamaal intrigeeriva nimega võist lus Kanepi Uim. Tegu pole siiski millegi kriminaalse ga. Toimub järjekordne üle Jõksi järve ujumine. Edasi-tagasi distants on kokku umbes 650 meetrit. Võimalik on uju da ka ainult üks ots ehk umbes 320 meetrit. Võib aga ka rohkem ujuda, sest ajalimiiti pole. Start antakse Kevvai puhkemaja juurest. Osale jaid saadab paar ujuvalust. Ujutakse iga osaleja omal vastutusel. Soovituslik on kasutada ujumispoid. Uju misstiilile ega abivahendi tele piiranguid pole. Pärast ujumist ootab Kevvai puhkemajas osa lejaid soe saun ja soe jook. Kõik, kes soovivad oma kulinaarseid osku si teistega jagada, võtavad midagi kaasa. Ettevõtmisel on ka osalemistasu: südametun nistuse järgi. Poole kogu tud summast annetavad korraldajad heategevu seks. Kõigile hiljemalt täna registreerunutele on Kane pi vald lubanud kinkida meelehead. v U P , - emseona\nJaan Rapp\nUjutakse üle Jõksi järve. ÜLLE HARJU",
  "Rohkem kui 11 000 last üle Eesti pingutas eakaaslaste heaks": "Rohkem kui 11 000 last üle Eesti pingutas eakaaslaste heaks\nKolmapäeval kogunesid kooliõpilased 28 paigas üle Eesti taas heategevuslikule tea tejooksule. Osales üle 11 000 lapse, tegu oli nii Ees ti suurima koolinoorte spordiürituse kui üleeuroopalise spordinädala avaüritusega Eestis. Räpinas (üleval) ühendati lausa kaks jooksuüritust. Esmalt sai kettagolfipargis teoks Põlvamaa koolinoorte murdmaa jooks, selle järel heategevuslik teatejooks. Avamisel näitas soojendusharjutusi ette rahvatantsurühm Kolm Punkti. Lisaks Põl t\nva maakonna koolidele oli osalejaid ka Võnnu koolist Tartumaalt. Otepää keskväljakul (paremal) jooksid lapsed Keeni, Pühajärve ja Saverna põhi koolist, Puka koolist ja Otepää gümnaa siumist. Soojenduse viisid läbi Audentese spordikooli Otepää filiaali õpilased. Tõrva gümnaasiumi pargis jooksid Tõr va gümnaasiumi, Riidaja põhikooli ja Hum muli põhikooli võistkonnad. Võistluse avas Tõrva gümnaasiumi õpilane Romet Kivi, kes tänavu parandanud mitmel korral oma ealiste Eesti rekordit kümnevõistluses.\nVõrus (vasakul) leidis jooks aset kesk väljakul. Traditsiooniliselt joosti ka Valga spordihalli juures. Teatejooks kutsus annetama Haap salu neuroloogilise rehabilitatsioonikes kuse mängulise terviseraja loomise toe tuseks. Raja loomist saab toetada, helistades heategevusnumbril 900 7777 (ühe kõne hind on 7 eurot) või tehes ülekande HNRK Toetusfond SA kontole SEB pangas EE 451010220268957228 märksõnaga Tea tejooks.\nJaan Rapp\nVAATA GALERIISID www.lounapostimees.ee\nMARIANNE METT, MONIKA OTROKOVA , ANDRUS KARPSON",
  "Kirik tähistab sünnipäeva": "Kirik tähistab sünnipäeva\nPühapäeval tähistab Räpina luter liku Miikaeli kiriku kogudus oma pühakoja 235. aastapäeva. Sel puhul on kirikusse oodatud kõik huvilised, eriti aga hõbeleerilapsed. Külla tuleb ja teenib piiskop Joel Luhamets. Kaasa teenib kogu duse koor. Pärast missat on kirikus kohvilaud, kuhu igaüks söödavat kaasa võib tuua. lepm\nRäpina Miikaeli kirik ARVO MEEKS",
  "Motomeeste kontsert läks korda": "Motomeeste kontsert läks korda\nOtepää külje all Annimatsil leidis hilju ti aset heategevuslik kontsert tulekahjus hävinud hoone, kohaliku motoklubi tei se kodu taastamise toetuseks. Üles astu sid Laura Prits & Rauno Pella, Six Feet Club ja Vikat. «Kontsert läks üldjoontes hästi ja ilmaga vedas ka,» ütles Otepää moto klubi eestvedaja Argo Raid. Peale koha like tulid kohale ka huvilised Tartust ja Jõgevamaalt. «Moraalne toetus oli väga suur. Selles majas, mis põles, oli ka bän dituba – ansamblite liikmed on seal kor duvalt olnud. Otepää motoklubi ja Anni matsi kämping tänavad kohaletulnuid ja heategijaid.» Praegu käivad hoone taastamistööd. «Enne aasta lõppu saab katuse peale,» lisas Raid. 11. augustil kell 2.01 teatati häire keskusele, et Otepää vallas Sihva külas põleb Annimatsi majutuskompleks-käm ping. Kohapeal selgus, et leekides on üks majutushoone. Päästjad kaitsesid kõr valhooneid ja kustutasid tulekahju kel la 5.48ks. Majutushoone hävis põlengus. Kõrval asuva hoone katus sai tulekah justusi. Tulekahju põhjustas rike elektri paigaldises. Annimatsi kämping on üle 30 aasta olnud Otepää motoklubi liikmetele tei seks koduks. Seal on toimunud kevad päevad, motokokkutulek Otepää Tour, Ameerika autode kokkutulek Power Camp, motoklubi sügispäevad ja palju muud. Motomeestel on selle paigaga enam kui emotsionaalne side. Selles hoones oli neil staabiruum, kus hoiti klubi ajalugu, karikaid, auhindu, kingitusi – kõik see läks tuleroaks. Kui hoone oli kindlusta tud, siis sisustus mitte.\nMaarius Suviste\nOtepää motoklubi juhatuse liige Argo Raid ARVO MEEKS"
}