Stella Kyriakides: võitlus vähktõvega on Euroopa ühine mure
Vähktõbi on raske haigus, mis mõjutab mingil eluetapil otseselt 40 protsenti Euroopa Liidu kodanikest. Eestis sureb vähki igal aastal rohkem kui 3700 inimest. Kui me midagi ei tee, kasvab vähki haigestumine EL-is 2035. aastaks prognoosi kohaselt kaks korda. Koos sellega suureneb ka koormus peredele, tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemidele ning majandusele. Minu kui Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse voliniku peamine eesmärk on vähendada Euroopas vähktõvest põhjustatud kannatusi. See on esmatähtis terviseküsimus nii meie kodanike kui ka Ursula von der Leyeni juhitava Euroopa Komisjoni jaoks. Tegemist on valdkonnaga, mille puhul meilt oodatakse enamat ning kus me soovime seada kõrged sihid ja otsustavalt tegutseda. Arvan, et vähktõvega saab tõhusalt võidelda üksnes üheskoos. Usun, et meil on tohutu võimekus teha muutusi, kuid seda ainult juhul, kui me ühendame kõik jõud poliitikakujundajatest meditsiinitöötajateni ja patsientide esindajatest ettevõtjateni ning eelkõige meie kodanikega. Praegu teame, et kuni 40 protsenti vähktõve juhtudest on välditavad, mis tähendab seda, et võimalus päästa elusid on väga suur. Sellist kollektiivset võimekust ja võimalust sooviksingi rakendada Euroopa vähktõvevastase võitluse kavaga. Vähktõbi on keeruline haigus ja me peame seda käsitlema igakülgselt – nii seoses toiduga, mida sööme, ravimite kättesaadavuse, sobiva ravi ja õige tehnoloogiaga ning lisaks tervishoiusektorile ka muude sektorite ja tööstusharude kaasamisega, sealhulgas haridus, keskkond, põllumajandus ja teadusuuringud. Kõik sektorid peavad andma oma panuse. Euroopa vähktõvevastase võitluse kava aitab vähiga võidelda kõigis etappides ennetamisest kuni diagnoosimise, ravimite kasutamise, ravimise ja palliatiivse hoolduseni. "Haigust on alati parem ennetada kui ravida ning peame tegutsema eeskätt selle nimel, et meie kodanikud vähktõppe ei haigestuks." Peame vähki paremini ennetama ja diagnoosima. Seda haigust on alati parem ennetada kui ravida ning peame tegutsema eeskätt selle nimel, et meie kodanikud vähktõppe ei haigestuks. Kui innustame inimesi harrastama tervislikumaid eluviise, s.t paremini toituma, rohkem sporti tegema ning vähem alkoholi tarbima ja mitte suitsetama, siis saaksime diagnoositud haigusjuhte vähendada. Samuti aitaks ulatuslikum vaktsineerimine ja linnade õhukvaliteedi parandamine. Kui aitame inimestel paremini mõista vähi sõeluuringute ja varajase diagnoosimise tähtsust, on võimalik päästa veelgi rohkem elusid. Et see toimiks, peavad kõigil liikmesriikidel olema sertifitseeritud riiklikud sõeluuringu programmid. Kuigi meie prioriteet peab olema teha kõik endast olenev, et vähktõbe üldse ei esineks, peame tagama, et juba haigestunud inimesed ja nende pered saaksid vajalikku toetust ja hooldust. See hõlmab põhiõigust omada võrdset juurdepääsu ravimitele ja uuenduslikele ravivõimalustele. Vähipatsiendi teekond ei lõpe pärast ravi saamist. Need, kes saavad terveks või elavad haigusega, väärivad seda, et nende elus taastuks rutiin ja turvatunne. Nad ei tohiks kogeda diskrimineerimist, märgistamist ega takistusi tööle naasmisel. Me peame võtma selle hiiglasliku pusle eri osad ja need kokku panema nii, et näeksime selgelt kogu pilti. Esimene samm selles ühises ettevõtmises tehakse täna. Ootan huviga, et saaksin kuulda Eesti elanike ideid ja muresid ning teha koostööd Eesti ametiasutustega, et asjad muutuksid nende jaoks paremaks. Üheskoos saame seada vähivastases võitluses kõrgemad sihid ja rohkem ära teha.  Vähktõvest põhjustatud surmade statistika liikmesriikide kaupa, 2016 Vähktõbi on tõsine terviseprobleem, mis mõjutab mingil eluetapil otseselt 40% EL-i kodanikest. Belgia Belgias sureb igal aastal vähktõppe üle 27 000 inimese. Bulgaaria Bulgaarias sureb igal aastal vähktõppe üle 17 000 inimese. Tšehhi Vabariik Tšehhi Vabariigis sureb igal aastal vähktõppe üle 27 000 inimese. Taani Taanis sureb igal aastal vähktõppe umbes 16 000 inimest. Saksamaa Saksamaal sureb igal aastal vähktõppe üle 230 000 inimese. Eesti Eestis sureb igal aastal vähktõppe üle 3700 inimese. Iirimaa Iirimaal sureb igal aastal vähktõppe üle 9000 inimese. Kreeka Kreekas sureb igal aastal vähktõppe üle 30 000 inimese. Hispaania Hispaanias sureb igal aastal vähktõppe üle 108 000 inimese. Prantsusmaa Prantsusmaal sureb igal aastal vähktõppe umbes 164 000 inimest. Horvaatia Horvaatias sureb igal aastal vähktõppe üle 14 000 inimese. Itaalia Itaalias sureb igal aastal vähktõppe umbes 170 000 inimest. Küpros Küprosel sureb igal aastal vähktõppe üle 1200 inimese. Läti Lätis sureb igal aastal vähktõppe umbes 6000 inimest. Leedu Leedus sureb igal aastal vähktõppe üle 8100 inimese. Luksemburg Luksemburgis sureb igal aastal vähktõppe üle 1000 inimese. Ungari Ungaris sureb igal aastal vähktõppe umbes 33 000 inimest. Malta Maltal sureb igal aastal vähktõppe umbes 1000 inimest. Madalmaad Madalmaades sureb igal aastal vähktõppe üle 45 000 inimese. Austria Austrias sureb igal aastal vähktõppe üle 20 000 inimese. Poola Poolas sureb igal aastal vähktõppe üle 100 000 inimese. Portugal Portugalis sureb igal aastal vähktõppe üle 27 000 inimese. Rumeenia Rumeenias sureb igal aastal vähktõppe umbes 52 000 inimest. Sloveenia Sloveenias sureb igal aastal vähktõppe üle 6000 inimese. Slovakkia Slovakkias sureb igal aastal vähktõppe umbes 14 000 inimest. Soome Soomes sureb igal aastal vähktõppe umbes 12 500 inimest. Rootsi Rootsis sureb igal aastal vähktõppe üle 22 500 inimese.
