Uuendused ehitustööde dokumenteerimises: tööriista pilti pole enam vaja
Alates 2016. aastast toimub ehitus- ja kasutuslubade menetlemine üksnes ehitisregistris. Statistika järgi kasvab registrisse lisatavate dokumentide maht aastaga kaks korda. See tähendab, et ehitisregistrisse lisandub igal aastal lisaks vajalikule teabele ka palju seesuguseid andmeid ja dokumente, mis on süstematiseerimata ning millega kellelgi pole tegelikult midagi peale hakata. Uus määrus peaks aitama eelkirjeldatud olukorda ehitisregistris vältida. Üleliigse teabe kaotamise läbi on võimalik paremini kontrollida ka ehitamise vastavust nõuetele, ütles Aas. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitustegevuse valdkonna juht Liisi Pajuste tõi mõned näited sellest, mis ja kuidas uue määusega muutub. "Näiteks, kui te paigaldate köetud siseruumides seintele kipsi, teete seda tööd ühe nädala jooksul, siis täna te ei pea enam iga päeva kohta koostama eraldi lehekülge ja kannet, vaid saate seda esimest kannet täiendada. Varasem määrus seda lihtsalt ei lubanud," selgitas Pajuste. "Täiendavalt oleme kirjeldanud ka fotode lisamist ehk siis näiteks kaetud tööde akti on võimalik täiendada fotoga, aga see foto peab siis olema ehitise või ehitise osa nõuetekohase tuvastamise jaoks vajalik. Ehk siis sooviksime kindlasti vältida asjatuid fotosid, näiteks tööriistadest või pikad videod, mille tulemus on lihtsalt ehitisregistri koormamine või siis pädevate asutuste töökulu suurendamine." Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liige Raivo Rand ütles, et uus määrus on ehitusettevõtjate jaoks pigem positiivne samm, sest uus määrus on lühem, konkreetsem ja arusaadavam. Rand mainib siiski, et kohe väga palju ei muutu ning suurem kasu on määrusest väikeehitajatel, kes teevad ilma ehitusloata. "Kus siis tegelikult ei pea kogu määruse ulatuses andmeid esitama, vaid siin on väga ilusti öeldud, et peab esitama piisaval hulgal, et nende sisu võimaldab mõistliku pingutuse ja kuluga tuvastada ehituse ehitamise nõutele vastavause," rääkis Rand. "Suurematel või nii öelda ehitusloaga ehitajatel, hoonetel jääb ikkagi see andmete maht esialgu samaks, siin väga palju muutusi ei ole. Küll aga on konkretiseeritud mõningaid punkte, näiteks allkirjastamise osas." Pajuste sõnul aitab määrus kaasa ka ehitussektori digitaliseerimisele, sest järgmisest aastast hakkavad ehitusettevõtjad dokumente koostama ja registrisse edastama üldlevinud tarkvara abil. "Selle sätte eesmärk on nüüd välja prinditud ja hiljem skaneeritud dokumentide esitamise vältimine. See on just sellepärast oluline, et dokumendis olevat informatsiooni ei peaks sellisel juhul enam inimesed korduvalt sisestama ning seal leiduv informatsioon on kõigile kiiresti ja hõlpsasti kättesaadav," selgitas Pajuste.
