Paavo Haavikko "Kogutud luuletuste" eestindus on pälvinud soomlaste tunnustuse
Paavo Haavikko (1931–2008) on üks tähtsamaid ja intellektuaalselt kaalukamaid nimesid soome kirjanduses. Haavikko "Kogutud luuletuste" eesti keeles avaldamise mõte on küpsenud kaua. Omal ajal oli ta siin peaaegu keelatud autor, tema loomingust ilmusid vaid mõned luuletused, luuletsükkel, üks romaan ja kuuldemäng (tlk Paul-Eerik Rummo, Ly Seppel, Minni Nurme, Debora Vaarandi). Ometi oli sel väheselgi vaieldamatu mõju eesti kirjandusele. Nüüd on peale kasvanud uus tõlkijate ja soome kirjanduse sõprade põlvkond. Haavikko teemadering – ajalugu, poliitika, keskkond, majandus, armastus, võim ja vaim – on jätkuvalt aktuaalne ning luuletaja mitmetasandiline poeetiline keel suur väljakutse. "Kogutud luuletused" annab aimu Haavikko vaimsest haardeulatusest: tema tihti ekstravagantsetest, sõltumatutest seisukohtadest ja meelsusest ajaloo, võimu, poliitika, kirjanduse, kunsti, keskkonna ja kogu inimkonna arengu suhtes. Haavikkol oli eriline anne mõtestada kõiki neid valdkondi tihedas ja seoserikkas, laitmatus poeetilises vormis. Koondkogu ilmub EKSA kirjastuses järgmise aasta alguses. Tõlkijatena teevad kaasa Piret Saluri, Joel Sang, Paul-Eerik Rummo, Tiiu Kokla, Kai Aareleid, Jan Kaus, Kätlin Kaldmaa, Lauri Kitsnik, Kajar Pruul, Asko Künnap, Kaja Kallemets, Julius Ürt, Jürgen Rooste ja Elo Viiding. Lähtetekst on Haavikko "Kootut runot" (Teos, 2014). 1924. aastal asutatud E. W. Ponkala fond toetab kunstiprojekte ning soome-ugri kultuuri edendajaid. Eestlastest on fondi tunnustuse varem pälvinud näiteks Ellen Niit, Paul-Eerik Rummo, Tiiu Kokla ja Piret Saluri. Ponkala fondil on ka noore loovinimese julgustus­auhind, tänavu sai selle ungari kirjanduse soomendaja Minnamari Pitkänen. Järgnevalt pakume lugeda mõned Paavo Haavikko luuletuste tõlked auhinnatud "Kogutud luuletustest".  ´´´´´´´´´´ Viis päeva töötan kapitalismi heaks agalaupäev ja pühapäev on pühendatudsotsialismile.Millal ma olen sinu arust õnnelikum.Neil päevadel kui ma töötan bürokraatide heaks.Nad võtavad selle mis ma teenin ja hangin.Mulle ei jää isegi halba enesetunnet.Siiski olen õnnelikum siis kui matöötan sotsialistide heaks.Nii et nad ei pea oma käsi tööga määrima.Ühel päeval kui neist saaksid sotsialistid,sotsialistidest, ühel päeval.Seni aga:viis päeva töötan ma varjude kogumiseksüldsuse huvides,laupäev ja pühapäev on sotsialismile pühendatud.Siis ma töötan et ülal pidada sotsialiste.Millal ma olen sinu arust õnnelikum.Teadagi. ´´´´´´´´´´ Kas on mõni olend peale inimese läbinistipaha kui on kala matused kui ta hakkab seda sööma,küsib ta mis on tema nimi, eesnimi, ristinimi, tema sugunimi, tema kodukoht, tema partei, number, aasta-käik, ja kui on seda kuulnud ütleb kas see on hea võimaitsetu kala, kui veel selle kala silmist paistab UusMeremaa, see vees lebav naine, naelutab ta konnapuu külge, tuksleva, grillib konna elusast peast,hoiab konn kätt sütel, sõna lausumata, ja temanimetab seda konna vapruseks. Kas on keegi muukui inimene indiviidina nii abitu, liigina nii hävitav.Öeldakse et sõda on paha. Ei, hoopis inimene on paha,paha ja paha. Selles pahas soustis on ta veelgi pahem. Luulekogust "Viiniä, kirjoitusta" ("Veini, kirjaridu", 1976), soome keelest tõlkinud Joel Sang. ´´´´´´´´´´ Kui mutid ähvardavad ühist vara,metsa, mille keskel Soome elab,tekib tahtmine püsti panna pehkinud kändeimiteerivaid pesaõõnsusi soolagendike,metsavälude servile.Ahnus on ainuke looduse kaitsmise põhjus.Kui maailm on selles teadmisteususära valgustatudhakatakse otsima osakest algsest pimedusest,laternaga. ´´´´´´´´´´ Läänemere maade Sõpruse velotuur tiirutab selle peldikupoti ümberimetledes, ülistades, naerulsui,mitte kui mõrtsuk vaid nagu haletunnistaja.Läänemere räimed, silmitud, mõtlevadsurmale ja kättemaksuleja meile, oma vaenlastele, kes me oleme nendeainsad sõbrad.Üksnes vaenlased saavad sõlmidasõprusleppe. Luulekogust "Toukokuu, ikuinen" ("Maikuu, igavene", 1988), soome keelest tõlkinud Elo Viiding. Sirp tänab Heikki Haavikkot luuletuste avaldamise loa eest.
