Karl Soonpää päevik 28. aprillist 5. maini 1940. aastal
28. apr. Centumi 15. aastapäeva puhul eine. Mind asetati juhatuse ja diplomaatide lauda. Seal Päts, Kasse , Jürima, Lossmann, Hüüs, Puhk, Sihver ja Hynninen, Frohwein ja Šūmanis. Pärast ka dr. Raukas. President sattub hoogu ja arendab [Saksa saadiku Hans] Frohweini vastu mõtet, et Saksa- ja Inglismaa kui sugulasrahvused peaksid kokku leppima, luues nii soliidse aluse Euroopa rahule. Ta ütleb, et kas siis pole võimalik Euroopas mujal leida küllalt saaki, mida jagada kokkuleppel? Lääne-Euroopa kultuur võib hukkuda. Otseseks hädaohuks võiks olla näit. Venemaa. Aga ka kollane hädaoht, millest räägiti enne maailmasõda, nüüd kahjuks enam mitte: sadu miljoni inimesi on Aasial välja panna. Ei maksa unustada, et omal ajal päästis Euroopa ainult Timuri surm. Kas ei leiduks Saksas mehi, kes oleks võimelised Inglismaaga rahu tegema tsivilisatsiooni huvides ja koos siis juba valitsema maailma. Eesti kuulub ja tahab kuuluda kultuurilt Läände. Frohwein seletab, et nemad on teinud kõik rahu hääks, aga Inglismaa ei tahtnud. Räägib Poola provokatsioonilisest ülalpeost Inglise õhutusel, räägib sügisesest rahuettepanekust, kus Saksa lubas iseseisvuse Tschehhidele ja Poolale – Inglis. polnud nõus. Uuesti nende ettepanekutega välja tulla pole mõtet, enne kui Inglise ei algata või vähemalt ei näita valmisolekut. President arvab, et lubatakse ju palju, aga kas neid lubadusi võib uskuda. Hitleri vastu kadus Chamberlainil usalduse peale Müncheni, kuigi viimane on rahu sõber. Tarvis usaldus jalule seadida ja mitte prestiishi ainult taga ajada. Ida-Euroopas on rikkusi küllalt eluruumi suurendamiseks. Kui üks ei saa lepet, tuleb teine, kes teeb, aga pole mõtet tapmisel. Praegune sõda loob vist Euroopa ümber – Pan-Euroopa suunas. Väikesed riigid näevad, et neutraliteedikinnitused ei suuda midagi päästa – ainult Union. Frohwein ütleb, et tema ei usu, et Wenemaa oleks võimeline valitsema Lääne-Euroopat. Tal ei saaks kunagi olema ka sõjalist jõudu selle läbiviimiseks. Rahu ei saa niikaua, kui Inglismaa seda ei taha ja kuni ta ei lõpeta Saksamaa sissepiiramise (Umkreisung) poliitikat. President räägib veel hoost, mis sisaldub Wene elus. Ta ütleb, et Stalin on suur mees. Frohwein ütleb, et hoogu võib olla, aga "Durchorganisierung" [organiseerimine] puudub – see venele loomuvõõras. President ütleb, et sakslased on ikka ka kangekaelsed. Poola õnnetuseks oli, et puudus mees, kes oleks uulitsat võinud valitseda. Tema isiklikult väljendanud enne sõda mõtet, et Poola ei suuda ühte kuudki Saksaga sõdida, kuigi ministritest mõni arvanud teisiti. Ka saanud ta Londoni saadikult teada, et see näinud dokumenti, kus juba üks aasta enne Münchenit üks Inglise uurimuskommisjon väitnud, et Tšehhoslovakkia ei või endisel kujul püsima jääda. Kuid need on ikkagi teise järgu tegurid, peaasi on Euroopa rahule kahe hõimu – Saksa ja Inglise – lepitamine. Mängisin pärast Meritsa, Lorenzi ja Soomaniga br. (+ 12 X 30). 29. apr. Leo pool külas kl. 24–7-ni. Imelik on vaadata toda abielupaari. Mängisin br. (+ 12 X 20). (+ 17.20) 30. apr. Sõitsime terve perega Tartu ja Sultsile. Kõik orased hallid. Tee tolmab. 1. mail. Sultsil. Polegi külmakahju nii õudselt suur, nagu lehed kurtsid. Meil õhtu Osvald, Leeni, Varim[õisa] Eduard ja Gerta, Soone Ärni ja Alviine ja Kleini Kaarel. 2. mail. Soe ilm. Pangodi mõisas, Laanel, Jõgide pool. Soone Ärni valmis heina minu soosse maha tegema, Osvald külvab. Hääd ja vastutulelikud naabrid. 4. mail. Eeki pool kontrolli-rahvas. Tuletame vanu asju meelde. Ka bridge'i Mei, Valentin, Orraga (– 13 X 10). 5. mail. Keila-Joal ja Väänal kalu püüdmas. Liitlased on peksa saanud Norras. Inglismaal tõsisem rahulolematus Chamberlaini, Simoni ja Hoare'i vastu. Nõutakse tõsist sõjakabinetti. Eriti terav vana L. George.
