Kaija Kängsepa luuletus. Arvole
Arvole   On üks mees kui maamärk, kui põhjatu allikas, kui kiirevooluline jõgi, kui hommikune kaste, kui kesksuve öine udu, kui rohutirtsude koor, kui õrn tuuleiil pilliroos,  kui kiil, kui sammal, kui hõbedane palksein, kui hunnitu tähistaevas,  kui kohev lumi, kui metsajärv, kui jäälind, kui õitsev alver, kui päikest võttev sisalik, kui rohetav koostriaed, kui avatud koduvärav, kui tass auravat piparmündi teed, kui keerdtrepp, kui lõputu silmapiiriga merevaade, kui jändrik rannamänd, kui soe naeratus, kui inimene, suure A-ga.  
