Statistika: Eesti metsade juurdekasv ületab raiemahu suurelt
Ka suurt puidukadu majandamise tagajärjel ei teki, rääkis ERR-ile Maaülikooli teadur Allar Padari. Puitu arvestatakse ilma kooreta, mis moodustab puidust circa üheksa protsenti. Laias laastus jaguneb majandatavast metsast saadav materjal palgiks, kütte- ja paberipuiduks. Lisaks puukoorele jääb sortimendist välja ka peenike ladvaots, kännud ja see osa puust, mis jääb saeteedeks "See, mis alles jääb, ütleme 91 protsenti või isegi vähem, sealt siis jaguneb see okaspuumetsades umbes nii, et 65-68 protsenti on palgid, paberipuitu on seal 12-15 protsenti ja ülejäänud on siis küttepuit. Ja kui me lehtpuumetsi vaatame, siis seal on numbrid teistugused, kuna lehtpuud on kõveramad, seal on mädanikku rohkem sees ja kvaliteet on kehvem, siis palgi osakaal on suht väike, seal on umbes kolmandik kogusest on paberipuit ja siis ülejäänud on ka küttepuit." Padari ütles, et küttepuitu ei tasu puidukaoks nimetada, sest vajalikku energiat see ju annab ning Eesti kliimat arvestades puidusooja me ka kasutame. Samas, vastavate tehnoloogiate abil saaks nii kütte- kui ka paberipuitu juba kohapeal paremini väärindada, aga seesuguseid tehnoloogiaid Eestis veel ei ole: "Puit koosneb sisuliselt kolmest osast – tselluloos, hemitselluloos ja ligniin. Ja kui need kõik osad korraga sealt puidust kätte saaks, siis raisku minemist oleks palju vähem," rääkis Padari. "Kui me tselluloosi ja hemitselluloosi ja ligniini kätte saame, siis nendest on võimalik juba väga palju erinevaid materjale, ravimeid, riideid, paberit  ja mida iganes toota." Ka Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) peametsaülema Andres Sepa sõnul kasutatakse kogu puit, mis raiutakse, vastavalt võimalustele ja tingimustele ära. "Puit enamalt jaolt kasutatakse ära Eesti saetööstustes, mööblitööstuses, ehituses, küttes. Ainukene fraktsioon, mis siis välja liigub on paberipuu, sest paberitehast meil teadaolevalt ei ole ja me ei tahtnud ka uurida selle ehitamise võimalusi."
