Mammutid oleksid hävinud ka inimese sekkumata, kuid aastatuhandeid hiljem
Rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Damien Frodhamiga Austraaliast Adelaide'i Ülikoolist võttis nüüd mõistatuse lahendamiseks appi arvutimudeli ja käias selle peal läbi õige mitu võimalikku ajaloostsenaariumi. Mudel näitas, et karvased mammutid langesid küll inimeste roaks, kuid ka ilma jahipidamiseta oleksid need suured loomad mõni tuhat aastat hiljem ikkagi kliimamuutuse tagajärjel oma otsa leidnud.  Teadlased mudeldasid karvase mammuti arvukust alates 21 000 aasta tagusest ajast. Nad võtsid arvesse nii teadaolevaid kliimaandmeid kui ka inimeste oletatavat küttimisaktiivsust. Neid tingimusi vähehaaval varieerides proovisid nad läbi enam kui 90 000 alternatiivse ajaloo versiooni. Kõige tõenäolisemaks osutusid stsenaariumid, milles soojenev kliima hakkas kõigepealt hävitama mammuteile sobivaid elupaiku, mispeale inimestest kütid neist peagi ka lõplikult jagu said. Kuid ka neis stsenaariumeis, millest inimesed olid täiesti välja võetud, tegi kliimamuutus lõpuks ikkagi oma töö. Frodham ja kaasautorid väidavad võrguvaramusse bioRxiv üles riputatud kirjutises, et omapäi jäetuna oleksid karvased mammutid vastu pidanud veel umbes neli tuhat aastat. Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25
