Narva Veneetsia asukad soovivad elamist seadustada
Balti elektrijaama jahutusvee kanali äärde ehitatud paadigaraažid on sisuliselt ebaseaduslikud ehitised. Omanike hooletuse tõttu on nad jäänud erastamata, neil puuduvad ehitus ja kasutusload ja nende tulevik on ebamäärane. Samas on tegemist nii mastaapse ja märgilise nähtusega, et vaevalt, et Narva Veneetsiat keegi kunagi lammutada julgeks. "Siin on 242 perekonda, need on energeetikud. Seda kooperatiivi, neid garaaže rajati möödunud sajandi 80ndatel, et elektrijaama töötajad saaksid puhata, kala püüda ja aega veeta. Ja faktiliselt nii praegu ongi. Lisaks on see terve sotsiaalne kooslus. Siin on, ka minu silme all, üles kasvanud mitu põlvkonda lapsi," rääkis paadigaraažiühistu Ida Kai juhatuse liige Aleksandr Jefimov. Aastatega on paadigaraažidest saanud kahekordsed suvilad. Paadisillal saab päevitada ja kala püüda, teisel korrusel on puhketoad ja köök. Terve suur elamine. "Väga selline, mitte just närviline, aga ebamäärane olukord. Tahaks väga stabiilsust ja kui need ehitised muutuksid seaduslikeks, panustaksime siia veelgi rohkem," rääkis garaažiomanik Petro Šerbatjuk. Garaažiomanike suurimaks mureks on maa, mis kuulub elektrijaamadele ja mida elektrijaamad neile kinkida või rendile anda ei taha. "Ma arvan, et inimesed tahaksid ühel hetkel, et see oleks neil ka päritav, perele edasi antav jne. Me peame selle ikkagi oksjonile ja müüki panema. Aga meie mõte näiteks võiks üks olla see, et pakumegi tervikmüüki. Ehk me ei müü teda jupikaupa, mis tähendab, et elanikud peaks siis ise konsolideeruma ja tegema ühispakkumise selle peale," sõnas Enefit Poweri juhatuse esimees Andres Vainola. Narva Veneetsia asukad on elektrijaamade otsust oodanud juba ligi kuus aastat.
