Tartumaal märkas kohalik elanik pesukaru
Kui Kambjas koertega jalutama läinud peretütar kohalikele jahimeestele pesukarust foto saatis, oli jahimees Veljo Jalak hämmingus. Nüüd asuvad mehed nähtud pesukaru jahtima, vahendas "Aktuaalne kaamera". Kuidas aga sai Põhja-Ameerikast pärit võõrliik Kambja metsa? Siin läheb kohaliku jahimehe arvamus keskkonnaametniku omast lahku. Keskkonnaameti jahinduse büroo juhataja Aimar Rakko hinnangul on tegemist ilmselt inimese juurest lahti pääsenud lemmikloomaga. Veljo Jalak aga seda ei usu. "Ei. Siit regioonist, mitte isegi külast ega vallast. Sest info on juba nii laiali läinud et siis oleks juba ammu helistatud," ütles ta. Alates 2016. aastast on Euroopa Liidus pesukarude lemmikloomana pidamine keelatud. Kõik enne seda kodudes olnud pesukarud on lubatud pidada looma eluaja, mis võib olla 10-15 aastat, lõpuni. Pesukaru Eestis märkamistest on teada kaks juhtumit aastast 2019, ühel korral jalutas pesukaru mööda Kalamaja tänavaid, teisel korral tungis samamoodi Tartumaal Rõhu külas pesukaru kanalasse. Kuigi kanalasse tunginud looma ega tema omanikku ei leitud, usuvad keskkonnaametnikud et looduslikult pesukaru veel Eestis ei pesitse. Seda oodatakse hirmuga, sest lisaks meie linnuliikide ohustamisele ja haiguste levitamisele on pesukaru ka üks suur nuhtlus inimestele. "Pesukaru, arvestades tema oskus uksi avada, kaste avada ja igale poole sisse tungida, on oluliselt suurem kui mõnel teisel liigil, siis saab ta parasjagu peavaluks kõikidele majaomanikele. Seda on ju ameerika filmides näha, kuidas pesukarud prügikaste laastavad, keegi tõenäoliselt ei tahaks sellist olukorda Eestis näha," rääkis Aimar Rakko. Juba näiteks Saksamaal ja Leedus on pesukarud looduslikult kohal ja tekitavad palju pahandust. Kuna ka meie kliima läheb pesukarule aina sobivamaks, võivad nad Aimar Rakko hinnangul Eesti loodusesse jõuda tõenäoliselt viie kuni kümne aasta jooksul.
