Riik arvestab kvooditulu konservatiivse stsenaariumi järgi
Kui praegu on kvoodi hind ligikaudu 80 eurot tonni kohta, siis eelarves arvestas rahandusministeerium selle tollal olemas olnud rahvusvahelise agentuuri ühikuhinna prognoosi põhjal keskmiselt 44 eurot tonni kohta. Samal ajal on vähenenud ka CO2 müügikogus ehk aasta lõpuks kerkinud hinnast olenemata ootas riik tänavuseks algselt mõne miljoni euro võrra väiksemat tulu kui eelmiseks aastaks. Rahandusministeeriumi pressiesindaja Märt Belkini sõnul lähtub prognoos konservatiivsest stsenaariumist. "Tegelik ühikuhinna tase 2022. aasta kestel võib oluliselt kõikuda sõltuvalt olukorras Euroopa Liidu ja maailma majanduses," ütles Belkin, lisades, et näiteks pandeemia alguses läks kvoodi hind koos tootmise langusega alla. Ühtlasi mõjutavad hinda ka poliitilised otsused nagu kliimapaketi läbirääkimised, aga ka energiatarbimist mõjutav ilmastik ning üldine energiahindade kõikumine. "Seega ei saa vaikimisi eeldada, justkui 2021. aasta lõpu enampakkumishindade tase ei võiks emmas-kummas suunas muutuda," sõnas Belkin. Prognoos põhineb rahvusvahelise agentuuri hinnangul Riigieelarves kajastuva CO2 heitkoguse ühikuhinna prognoosi aluseks on ühe eeldusena rahvusvahelise agentuuri prognoos. "Kuna heitkoguste kauplemissüsteem on turupõhine mehhanism, on hinna käiku keerukas täpselt ette prognoosida," sõnas Belkin. Möödunud aasta eelarve koostamise ajal oli ühiku hind pandeemialaine tõttu madal ning seetõttu oodati ka 2021. aasta eelarves madalamat laekumist. Hind tõusis aasta jooksul aga hüppeliselt, mille tõttu laekus raha ka oodatust märksa rohkem. Kui eelarves arvestada müügitulu optimistlikuma prognoosi järgi ja hind ootamatult langeks, peaks riik katma kvoodirahast plaanitud kulud muude vahenditega. "2020. aasta kevadel oli pandeemia tõttu ühikuhind tulnud alla 15 euro tasemele ning seetõttu prognoosisid rahvusvahelised agentuurid tookord tulevikku madalaid ühikuhindu, kuna nägid olulist mõju pandeemia edasistes riskides ja tarbimise oodatavas vähenemises," ütles Belkin. Kauplemistulu prognoos ja laekumine sõltuvad ka müügikogusest, mida korrigeeritakse eelarveaasta kestel nii käimasolevaks ja osalt järgmiseks aastaks. "Seega riigieelarve koostamisel ei ole veel teada eelarveaasta tegelikku CO2 müügikogust," sõnas Belkin. Ülelaekuv tulu suunatakse energiameetmetesse Euroopa Liidu direktiiv sätestab kasvuhoonegaaside heitme vähendamise eesmärgid, millesse peavad liikmesriigid panustama 50 protsenti lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistest saadud tulust. Eestis reguleerib seda atmosfääriõhu kaitse seadus, mille järgi võib raha suunata 13 valdkonda. Nende seas on näiteks kliimamuutuste mõju leevendamine ja üleminek keskkonnasõbralikule transpordile. Valitsus otsustas tänavu ülelaekuva tulu suunata energiatoetustesse, sealjuures madalama sissetulekuga leibkondadele suunatud abipaketti, mille kogumaksumus on hinnanguliselt 79,1 miljonit eurot. Ülelaekumisest rahastatakse ka näiteks koolide energiatõhususe ja ventilatsioonisüsteemide projekte. 2021. aastal laekus enampakkumistulu ligikaudu 248 miljonit eurot. Ülelaekuva osana suunati leevenduspaketti 58,8 miljonit eurot, mistõttu tuleb toetuse rahastamiseks juba laekunud rahale lisaks kasutada ka 2022. aasta oodatavast ülelaekumisest saadavat tulu ligikaudu 20,35 miljonit eurot. Ülelaekunud tulule, mis riik on juba ära planeerinud, ootab ministeerium lisaks veel 12,4 miljoni euro ülelaekumist. Kui heitmekvoodi hind peaks aga ootamatult kukkuma, tuleb raha selleks leida muudest vahenditest. Epler: eelarve tegelik rahavoog erineb prognoosist märkimisväärselt Endine keskkonnaminister Rain Epler (EKRE) on riigieelarves kvoodimüügi tulude kajastamise osas kriitiline. "Ühikute arv, mida Eesti saab müüa, on suures pildis ametnikele teada, see suurelt ei tohiks muutuda. Hind oli päris pikalt püsinud 25 euro kandis ja tegelikult keegi ei arvanud [2020. aastal], et see sealt väga kõvasti alla hakkab tulema, enamik inimesi ikkagi arvasid, et see hakkab üles minema, kuna kvootide hulk väheneb ja soov rohepöörajatel oligi, et kvoodi hind läheks kallimaks ja viiks turult ära CO2 õhku paiskavaid tootmisvõimsusi," ütles Epler. "Sellel aastal toimunud oksjonite keskmine hind on olnud 83,3 eurot. Rahandusministeeriumi prognoosijad võivad öelda, et on konservatiivsed ja sügisel ei arvanud, et see nii kõrgel on, aga siis oli hind juba 60 juures. Kui täna prognoose vaadata, siis aasta keskmine peaks tulema 70 juurde. See on huvitav küsimus, et miks prognoosis nii konservatiivsed ollakse," sõnas Epler. Epleri sõnul tuleb ka küsida, kuhu ülelaekunud tulu suunatakse. "Kindlasti ei maksaks ülelaekumist planeerida pikaajaliste kulutuste peale, et tõstame kõigil pensionit ja siis ei laeku nii palju. Aga hea küll, kui me oleme eelarves konservatiivsed, siis fakt on, et reaalselt raha tekib iga nädal miljonite kaupa ja ühel hetkel on sügiseks eelarve täis ja raha laekub edasi. Kuhu ja kuidas see raha siis paigutatakse - ühelt poolt on riigieelarve ees, aga tegelik rahavoog on märkimisväärselt erinev," rääkis ta.  Süsinikdioksiidi heitkoguste lubade hinnamuutus aastalõikes, eurodes. Autor/allikas: tradingeconomics.com 
