"Rahva teenrid" arutasid koroonapiirangute leevendamise üle
Saatejuht Urmet Kook tõi välja valitsuses saavutatud kokkuleppe, et kui 17. veebruari seisuga on eelneva kümne päeva jooksul haiglasse jõudnud keskmiselt alla 25 sümptomaatilise Covid-19 patsiendi päevas, lõpetab valitsus alates 21. veebruarist Covid-tõendi nõude ning küsis selle kohta kolleegide hinnangut. Eesti Naise peatoimetaja Heidit Kaio rõhutas piirangute leevendamisel meditsiinilise või teaduspõhise komponendi kõrval välja poliitilise kaalutluse, seda eriti arvestades, et teadusnõukoda ei ole soovitanud praegu piirangute leevendamist. "Poliitiline komponent on kogu koroonakriisi ajal olnud terves Euroopas väga tähtis. Poliitilised sõnumid on äärmisel tähtsad," rääkis ta. Eesti Ekspressi ajakirjanik Sulev Vedler meenutas siiski, et nädal tagasi oli haiglas umbes 300 koroonaga nakatunut, aga nüüd 378, ehk tema hinnangul on tegemist märgatava tõusuga. Kook leidis siiski, et haiglaravil olevate koroonaga nakatunute üldnumber ei ole nii oluline ning tähtsamad on kaks muud näitajat. Esmalt see, kui palju haiglas raske Covidiga inimesi – ja neid on tänase seisuga 216. "See on küll veidi kasvanud, aga mitte selles suurusjärgus kui haiglaravi üldnumber," tõdes Kook. Teine oluline näitaja on tema sõnul intensiivravil olijate arv: "Praegu on intensiivis 13 inimest, kellest juhitaval hingamisel kuus, mis on oluliselt madalam kui on olnud tipphetkedel. Raskes seisus patsientide arvus me ei ole näinud suurt kasvu." Kook selgitas, et koroonaviirusega haiglaravil olijate arv on suur, kuna nakatumine ühiskonnas suur ning kui keegi läheb muul põhjusel haiglasse, kus talle tehakse test ja avastatakse nakatumine, siis see läheb haiglaravil koroonapatsientide alla. Teine põhjus on aga haiglasisesed nakatumiskolded. "Suur üldnumber ei tähenda seega, et need inimesed oleksid haiglas raske Covidiga ja see ei avalda haiglate koormusele nii suurt mõju," rõhutas ta. Ta meenutas, et kui pandeemia tippajal oli Eestis haiglates üle 700 koroonahaige, siis on neid alla 400. Vedler rõhutas siiski, et koroonaga nakatunute suur arv takistab ka teiste tervisehädadega inimestel haiglasse pääsemist. Kaio leidis, et tuleb kuulata teadusnõukoja arvamust. Nemad on öelnud, et ei toeta piirangute lõpetamist, kuna suur nakatumine ikkagi takistab teiste haigete ravimist haiglates. Lisaks tuleb arvestada ka sellega, et haiglate personal on suure töökoormuse all ning nakatumise tõttu on ka meedikuid palju töölt kõrvele pidanud jääma, rääkis ta. "Ma isiklikult toetan ühiskonna avamist ja siin tuleb lähtuda mitte arvudest, vaid otsustada tuleb poliitilistest kaalutlustest lähtudes, vastates poliitilistele ootustele ja ka inimeste soovidele, kaasa arvatud nende soovidele, kes neljapäeval Toompeale meeleavaldusele kogunesid," rääkis Kaio. Ta lisas, et arvestades peaminister Kaja Kallase aasta eest tehtud viga, mis seisnes piirangute kehtestamisega viivitamises, on seekordne otsus väga hästi läbi kaalutud. Kaio pidas positiivseks, et valitsus on esimest korda seadnud koroonapiirangute muutmisele numbrilised parameetrid, millal järgmised sammud astutakse. See annab ka inimestele võimaluse oma tulevasi tegevusi planeerida, leidis ta. Kui Kook küsis, mis saab siis, kui sümptomaatiliste nakatunute keskmine arv ei ole 17. veebruariks langenud alla 25, pidas Kaio tõenäoliseks, et leevendused lükatakse edasi. Ka Vedler leidis, et piirangute leevendamist võtta paindlikult. "Samas ma usun, et mingeid piiranguid – nagu näiteks karantiini kohustus – jäävad," ütles ta. Kommenteerides Tallinna halduskohtu otsust anda esialgne õiguskaitse nendele PPA töötajatele, kes vallandati, kuna nad ei olnud vaktsineeritud, märkis Vedler, et nüüd on lisaks sellele, et viiruse olukorda hindavad teadlased ja poliitikud ning ka ajakirjanikud, on nüüd sekkunud ka kohtunikud. "Ükskõik mida me teeme, siis viimased kaks aastat on näidanud, et see viirus suudab meid üllatada. Aga üldine loogika, et see läheb siiski kergemaks," ütles Vedler.
