Riigi otsus peatada raie 12 000 hektaril Natura aladel pahandas metsaomanikke
Raie peatatakse esialgu kuni 28 kuuks metsaelupaigatüüpides kogupindalaga 42 358 hektarit, millest 12 685 hektarit on erametsades ning 29 673 hektari riigimaal või segaomandis, teatas keskkonnaamet. Amet põhjendas otsust Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega Eesti riigi suhtes, milles heidetakse ette, et Eesti ei hinda raiete lubamisel piisavalt mõjusid elupaikadele. Elupaik on looduslike tingimuste kogum, mis on vajalik, et liik saaks selles kohas elada. "Riigi ülesanne on tagada, et kaitsmist vajavad väärtused oleks inventeeritud ja hoitud ka majandatavates piiranguvööndi metsades. Peatame raied Natura metsaelupaikades seepärast, et tagada nende säilimine," ütles keskkonnaminister Erki Savisaar pressiteate vahendusel. Ministri sõnul plaanib ministeerium esitada ettepaneku looduskaitseseaduse muutmiseks, mis tagaks metsaelupaikadele lõpliku kaitse. "Loomulikult püüame vähendada rikkumismenetluse Euroopa Kohtusse jõudmise tõenäosust, sest kaotajaks jäädes peab trahvi maksma Eesti rahvas," tõdes Savisaar. Eestit ohustav maksimaalne trahvimäär on kuni 17,7 miljonit eurot ühekordse maksena, millele võib lisanduda kuni 6,9 miljonit eurot aastas tagasiulatuvalt alates 2004. aastast, mis tuleks tasuda liikmesriigile eraldatud Euroopa Liidu vahenditest. "Selleks, et võimalik negatiivne mõju elupaikadele ära hoida, peatame raied seniks, kuni elupaikade olemasolu on lõplikult selge. Kinnituse annavad täiendavad inventuurid. Keskkonnaameti hinnangul on üheksal juhul kümnest tegemist elupaikadega. Natura alad moodustati juba 2004. aastal, seetõttu kontrollime nüüd veel täiendavalt üle, et seatavad piirangud oleksid ajakohased ning elupaigad kaitstud," ütles keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra. Erametsaliit: meile valetati Eesti Erametsaliit taunis keskkonnaameti reedest otsust ning süüdistas riiki valetamises.  "Erametsaliit sai kutse keskkonnaministeeriumis [reedel] toimunud ümarlauale nädal tagasi. Ümarlaual sooviti rääkida läbi, millised on võimalused metsaalade kaitseks Natura aladel. Erametsaliit küsis enne kohtumist keskkonnaametilt materjale tutvumaks riigi nägemusega metsaelupaikade kaitsmise võimaluste kohta. Sellele päringule vastas keskkonnaameti esindaja kirjalikult, et võimalikke lahendusi arutatakse kohapeal ning materjale ümarlauaks ette valmistatud ei ole," kirjeldas Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa juhtunut omapoolses pressiteates. Tema sõnul pandi metsaomanikud ümarlaual fakti ette, et kogu Natura alale tulevad raiepiirangud. "On lubamatu, et riigiasutus valetab teadlikult olulise huvigrupi esindajatele, keda kabinetivaikuses tehtud otsus kõige enam mõjutab," kommenteeris Eelmaa. "Euroopa Komisjon on Natura alade määratlemiseks andnud suunised, et huvirühmade, eriti maaomanikega tuleb läbi rääkida ja Natura ala ei tähenda metsamajandamise lõppu. Kui niimoodi asju otsustatakse, siis on see (loodushoius) demokraatia lõpp," leidis ta. Riik lubab hüvitada Keskkonnaameti teatel kompenseerib Eesti riik looduskaitseliste piirangute tõttu Natura 2000 erametsamaal saamata jäävat tulu erametsaomanikule sihtasutuse Erametsakeskus kaudu. "Kinnitatud elupaiga olemasolul erametsas on metsaomanikul õigus kompensatsioonile 60 või 110 eurot hektari kohta aastas, sõltuvalt, kas elupaik asub piirangu- või sihtkaitsevööndis. Olen seda meelt, et see kompensatsioon võiks olla ühesugune, ehk kui piiranguvööndis metsaelupaikades raiuda ei lubata, siis peaks toetusmäär olema sama suur kui sihtkaitsevööndis," ütles keskkonnaminister Savisaar, rõhutades, et kui sihtkaitsevööndisse lisandub rohkem metsaelupaiku, on vaja leida lisavahendeid ka kompensatsioonide maksmiseks. Erametsaliidu hinnangul kaotavad aga metsaomanikud praegu suuri summasid. "Hüvitamise mõttes käsitletakse kõnealuseid metsaalasid jätkuvalt piiranguvööndina, ehkki raiete peatamisega on need muudetud sisuliselt sihtkaitsevööndiks. See tähendab erametsaomanikele 12 685 hektari eest minimaalselt 634 000 eurot saamata jäävat kompensatsiooni aastas, rääkimata metsa majandamisest saamata jäävast tulust, mis on kordades suurem," kommenteeris Eelmaa. Tema sõnul ütles Eesti põhiseadus, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud ning omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada seaduses sätestatud juhtudel ainult õiglase ja kohese hüvituse eest. "Hüvitise määr on püsinud muutumatuna ligemale 15 aastat, mida tänastes oludes ei saa kuidagi pidada õiglaseks," rõhutas Eelmaa. "Keskkonnaminister küll räägib vajadusest leida lisavahendeid kompensatsioonide maksmiseks, kuid riigipoolne venitamine nende leidmisel ei kõnele metsaomanike võrdse kohtlemise eest."  Erametsaliit leiab, et majanduspiirangute kehtestamisel eraomandile tuleb tekitatud kahju hüvitada koheselt, mitte siis, kui see on riigile mugavam, öeldakse liidu avaldatud pressiteates. Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on säilitada või vajadusel taastada ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura aladel on lubatud tegevus, mis ei kahjusta Natura ala eesmärke. 2017. aastast koosneb Eesti Natura 2000 võrgustik 66 linnualast ja 541 loodusalast kogupindalal 14 859 ruutkilomeetrit. Pisut alla poole Natura aladest asub meres. Eesti maismaa territooriumist on Natura 2000 aladega kaetud 17 protsenti. Natura alade hulka maismaal kuuluvad lisaks metsadele ka põllumaad ja muud maastikud, mis on olulised liikide säilimiseks või taastumiseks. MTÜ Eesti Erametsaliit on erametsaomanike esindusorganisatsioon, mille liikmeteks on metsaomanike kohalikud organisatsioonid. Erametsaliit kaitseb ja esindab oma liikmesorganisatsioonide ning nende liikmete huve, et võimaldada maksimaalset tegevusvabadust metsade kestlikul majandamisel. Keskkonnaühendused: raied oleks tulnud peatada juba juunis Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) teatas reedel oma kodulehel, et palus juba juunis keskkonnaametil keelata EL-i rikkumismenetluse ajaks raied Natura 2000 võrgustiku aladel, kuid siis seda ei tehtud.   "Euroopa Komisjon algatas eelmise aasta juunis Eesti suhtes rikkumismenetluse seoses metsaraietega Natura 2000 võrgustiku aladel, tuues välja, et Eesti ei hinda nõuetekohaselt raiete keskkonnamõjusid. Eesti riik ei ole oma teguviise parandanud ja jätkab vanaviisi raielubade väljaandamist kaitsealadele, mistõttu loodusväärtused jätkuvalt hävivad. Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) soovib, et loodusväärtusi kahjustavad raied Natura aladel peatataks ning probleemile leitaks pikaajalised lahendused," seisab pressiteates. "EKO liikmesorganisatsioonid on jälginud metsateatiste registreerimist enne ja pärast rikkumismenetluse algatamist. Natura 2000 aladel lubatakse raieid endises mahus ning teadaolevalt ei ole ühegi raie mõjusid nõuetekohaselt eelnevalt hinnatud. Raielubasid väljastatakse isegi siis, kui raied aladel kaitstavaid loodusväärtusi otseselt kahjustavad. Raieteatisi on näiteks väljastatud kahaneva arvukusega metsalindude nagu metsise, kanakulli ja laanerähni kaitsealadel asuvatesse elupaikadesse. Samuti ei ole uuendatud Natura 2000 alade kaitsekorra protsessi. Euroopa Komisjon osundas, et 217 kaitse-eeskirja on vastu võetud ilma EL-i õiguses ettenähtud keskkonnamõju hindamiseta, samuti ei viida jätkuvalt läbi alade kaitsekorra määratlemisel nõuetekohast mõjude hindamist," teatas EKO. "Raied tuleks kiiremas korras peatada ning leida sellele süsteemsele probleemile pikaajaline lahendus. Selleks tuleb muuta looduskaitseseadust, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust ning kaitse-eeskirjade menetlemise korda. Samuti tuleb läbi viia loodusdirektiivi metsaelupaikade ülepinnaline inventeerimine," selgitas Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige ja metsaprogrammi juht Siim Kuresoo EKO kodulehel. EKO pöördus 2019. aastal Euroopa Komisjoni poole palvega hinnata, kas Eesti rikub loodusdirektiivi, lubades Natura 2000 aladel raieid asjakohaseid keskkonnamõjusid hindamata. Eestimaa Looduse Fond analüüsis koostöös Estwatchiga raiesurvet kaitstavatele metsaelupaikadele eelmisel aastal ning leidis, et elupaikade raie on hüppeliselt kasvanud: https://elfond.ee/mets/natura-uuring
