Tehnoülevaatustel tuleb peakaamerate nõue järelevalvemenetlustes
"Loobusime kohustusest kasutada neid niinimetatud peakaameraid igapäevaselt kõigis tehnoülevaatuspunktides. Kinnitasime personaalsete kaamerate kasutamise võimaluse ainult järelevalvemenetluse raames," ütles transpordiameti kommunikatsioonijuht Erki Varma ERR-ile. Varma täpsustas, et maksimaalselt kasutataks peakaameraid kaks korda aastas ja korraga mitte rohkem kui kaks kuud, alates 2023. aastast. "Tegemist ei pea olema pea külge kinnitatud kaameraga, sõltuvalt tehnoülevaatuspunktist võib see kaamera olla kinnitatud ka näiteks auto põhja valgustamiseks mõeldud kandelambi külge – oluline on, et see annab transpordiametile võimaluse kontrollida tehnoülevaatuse kvaliteeti nende sõiduki puuduste osas, mida statsionaarsete kaameratega ei ole võimalik tuvastada," rääkis Varma. Kaamerad hangib transpordiamet ise ning vahendid selleks planeeritakse järgmise aasta eelarvesse. "Kõikides tehnoülevaatuspunktides peakaamerate kasutamise kohustusest loobumisel väheneb ka oluliselt tehnoülevaatuspunktide vajadus investeerida ja seetõttu kaob vajadus selle pärast tehnoülevaatuse tasusid tarbijate jaoks tõsta," seisis veel transpordiameti pressiteates. "Samas on personaalsete kaamerate kasutuselevõtt oluline, kuna annab transpordiameti järelevalvele võimaluse kontrollida enam ja tõhusamalt tehnoülevaatuspuntide töö kvaliteeti, mida statsionaarsete seinakaameratega ei ole võimalik tuvastada," märkis transpordiamet veel. Eesti Tehnoülevaatajate Liit saatis aprilli alguses majandus- ja taristuminister Taavi Aasale kirja, milles avaldas vastuseisu transpordiameti plaanile teha tehnoülevaatajatele kohustuslikuks peakaamerate kasutamine. Transpordiamet on leidnud, et olukord sõidukite tehnokontrollimisel on jõudnud kriitilisele piirile, sest umbes 10 protsenti ehk 50 000 oluliste või ohtlike puudustega sõidukit läbib aastas tehnoülevaatuse.
