Peeter Ilusa luuletus. Suviste
Ometigi kätte jõudnudläbi laane üle järveveemeie õue meie meeldetulnud suviste oi kuis ojal lehestikushõiskab sisask rõõmu kukub käoviivuks õnne vari peidabsuviliste näo tare nurgas lõhnab kõjovalgel linal ootab piduroognagu leebe tuul meid paitabmuistne ilohoog aga kuski hingesopisaimub muutus justkui kostab kõuteame peagi pidulistesttühjaks jääb me õu ometi on kätte jõudnudläbi laane üle järveveesinu aujärg – tõstkem kannud -sulle suviste!
