Märt Sepperi luuletus. Õilmitsevate kannatuslillede aegu
õilmitsevate kannatuslillede aeguei pannud me pahaksseda teeseldud isiklikkust, millega kodutud taimetargadoma pudelisuid piidlesid, ei pannud me pahaks neid kannatusi,mida tekitasid sõnadetagusedmitte-midagi-ütlemised ** aita siis puua, kui kaela ei leita – ta arutles suhte ja suhestumise eripära,tuues meid näitena ja tuues meid kohale: varbad surutud tulisesse liiva,avatud autouksest voogamasseda uue masina lõhna, kusagil õitsvad selle suve tolmajadja neid tolmeldavad mesilased, siinpool Egeust veel elavate seas,karvaste jalgade küljes õietolmust potid, kodu oli kaugel ja kodu oli siin
