Osa Eesti-Läti ühisest meretuulepargist kerkib Sõrve säärest läände
Naaberriikide koostöös tellitud meretuulepargi asukohavaliku eeluuringu käigus analüüsiti erinevaid merealasid, et leida projektiks sobivaim. "Sõrve säärest läände jääv mereala osutus sobivaks, sest esinevad teiste aladega võrreldes paremad tuule- ja jääolud, lisaks jääb see ala eemale teadaolevatest rändlindude lennuteedest, hüljeste ja muu vee-elustiku elupaikadest," selgitas majandus- ja taristuminister Riina Sikkut asukohavalikut. Elwindi projektiga plaanitakse rajada kokku 700-1000 MW meretuule tootmisvõimsust Eesti ja Läti merealale. Riigid teevad aladele vajalikud ettevalmistustööd ning seejärel korraldatakse hoonestuslubadele enampakkumised. Septembri keskpaigas teavitas Läti riik, et Läti merealal asub tuulepargi ala Kurzeme piirkonnas Liepaja ja Ventspilsi vahel rannikust eemal Projekti järgmise etapina Eestis esitab Keskkonnainvesteeringute Keskus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) taotluse ühisprojekti Eesti merealale hoonestusloa väljastamiseks. Hoonestusloa menetluse võtmisega algatab TTJA keskkonnamõjude hindamise, mille käigus tellib KIK vajalikud uuringud. Elwindi viivad ellu majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Läti majandusministeerium, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Läti Investeerimis- ja Arenguagentuur ning Läti põhivõrguoperaator Augstsprieguma tīkls (AST).
