Jürgen Rooste luuletus. Irpini jõe äärne loomaaed elas läbi maapealse põrgu
Irpini jõe äärne loomaaed elas läbi maapealse põrgu(sheikspiiri-taapiri sonett)  ahvid kondavad mööda mu aju segaseid tube ega pane kunagi raamatuid tagasi oma kohale nad ju ei tea et raamatutel ei ole kohta sest kassid on nood enne juba oma koha päält ärh ajand  hiiglaslik jääkaru supleb mu aju akvaariumis                  ega anna mulle rahu ega halastust ega võimalust und lõpuni näha – uinuda uuesti: kõik mis ma õppind olen on ju vale – šaakalid klähvivad lumeleopardid teavad   inimesed pole hääd inimesed pole hääd inimesed pole hääd ükskõik kuidas ma sellega leppida ei püüaks – aksolotlil on täiesti kama ta on nii algne ja algupärane tal on kama ja sudaani maasarvik vaatab mind vaatab maailma   oma tohutu üksildase silmaga – see on pea sama nukker nagu ilma võhkadeta elevandipull nuka tagant tühjust piilumas 
