Juulist saab tõenäoliselt kaasaja palavaim kuu planeedil Maa
Juulist võib saada kaasaja kõige palavaim kuu, teatasid neljapäeval Maailma meteoroloogiline organisatsioon (WMO) ja Euroopa Liidu Copernicuse nime kandev kliimamuutuste teenistus. Teade tuli enne G20 riikide kliimaministrite kohtumist Indias, kirjutas Politico. G20 grupi riikide energiaministrid ei suutnud eelmisel nädalal fossiilsete kütuste loobumise osas kokkuleppele jõuda. Samas ei tule analüütikute hinnangul läbimurret ka Indias Chennai linnas toimuval kohtumisel. Maailma meteoroloogilise organisatsiooni teate kohaselt näitasid Copernicuse andmed, et juulikuu kolm esimest nädalat olid seni mõõdetust kõige soojemad ning juulist saab tõenäoliselt kõige soojem kuu. Juuli esimese 23 päeva keskmine temperatuur oli 16,9 kraadi. Eelmine tipptase oli 2019. aasta juulis, mil keskmine temperatuur oli 16,63 kraadi.  ️ According to data from the #CopernicusClimate Change Service, the first 3 weeks of July have already broken several significant records, including:▶️Hottest day globally;▶️Hottest 3 weeks globally.#C3S data also show:▶️July 2023 likely to be hottest month on record. pic.twitter.com/WusgJD1uGf — Copernicus ECMWF (@CopernicusECMWF) July 27, 2023   Copernicuse kliimadirektori Carlo Buontempo sõnul on isegi enne kuu lõppu kindel, et juulist saab seni teadaolevat kuumim kuu ning tõenäoliselt ei ole inimesed kaasajal nii kuuma suve kogenud. Imperial College Londoni kliimateadlane Friederike Otto samas rõhutas Politicole antud kommentaarides, et keskmise temperatuuri tõus ei tapa veel otseselt kedagi, kuid kõrgem temperatuur tekitab rohkem ekstreemseid ilmaolusid üle kogu planeedi. Friederike Otto avaldas lisaks hiljuti ühes kaasautoritega analüüsi, mille kohaselt põhjapoolkera sel suvel tabanud kuumalaine on üsna selgelt seotud inimtekkelise kliimamuutusega. Leipzigi ülikooli kliimateadlase Karsten Hausteini neljapäeval eraldi avaldatud analüüs kinnitas samuti, et selle aasta juuli on teadaolevalt kõige kuumem alates mõõtmiste alguses. Haustein samas hindas, et viimati oli keskmine temperatuur püsivalt nii kõrge 120 000 aastat tagasi. Karsten Haustein rõhutas, et temperatuuri hakata järjepidevalt mõõtma alates 19. sajandil, kuid varasemaid ajastuid saab hinnata läbi paleoklimaatilise andmestiku, kus varasemate kliimaolude kohta on kogutud andmeid läbi kaudsete meetodite.
