Keelesäuts. Paljuliikmelised sõnapered
Eesti keeles on kõige suuremad pered sõnadel töö ja maa. Kummalgi perepeal on vähemalt 1400* pereliiget – seal hulgas on tuletisi, liitsõnu ja sõnaühendeid. Sõnast töö on moodustatud näiteks tuletised töö/stus, töi/ne ja töö/tama, liitsõnad käsi+töö, elu+töö, töö+jõud ja töö+kindel ning ühendid tööd otsima ja tööd pakkuma. Sõnast maa on moodustatud näiteks tuletised maa/stik, mai/ne ja maa/nduma, liitsõnad kodu+maa, välis+maa, maa+ilm ja maa+pind ning ühendid maad kuulama ja maid jagama. Pereliikmetest endist saab omakorda moodustada uusi tuletisi, liitsõnu ja sõnaühendeid. Näiteks saab tuletisest maastik omakorda moodustada järgmise tuletise maastiku/line või liitsõna kuppel+maastik. Liitsõnast käsitöö saab omakorda moodustada uued liitsõnad kunst+käsitöö ja käsitöö+jäätis või tuletise käsitöö/line, samuti ühendid käsitööd tegema ja käsitööd oskama. Ühendist käsitööd oskama on jällegi omakorda tuletatud uued sõnad käsitööoska/ja ja käsitööosk/us. Aga mida see, et maa ja töö eesti keeles kõige suuremaid peresid moodustavad, eestlase kohta ütleb? Ilmselt seda, et need mõlemad on meile väga tähtsad. * Info pärineb 2012. aastal ilmunud "Eesti keele sõnaperede" sõnastikust (autor Silvi Vare)
